europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad ja nad võivad oma riigi rahaasjad hooletusse jätta. Nende riikide kulud ületasid tulusid ja puuduolev raha laenati väljastpoolt riiki,
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................
Allikas: Goverment debt to GDP... 2014 Jooniselt vaadates oli Küprose seis võrreldes Euroopa üldise määraga mõneti parem. Küprose valitsuse võlakoormus SKP-st suutis jääda madalamale kui Euroopa oma, v.a 2005. aastal kui Küprose võlakoormus oli umbes 71% SKP-st. Eurostati andmetel suutis Küpros 2008. aastaks vähendada võlakoormust lausa 48,9% SKP-st, mis oli madalam kui Euroopa keskmine. Küprose töötuse määr oli enne majanduskriisi võrreldes Euroala ja ka Eestiga madal. Nendel aastatel kõrgeim töötuse määr Küprose Vabariigis oli 5,6% ning madalaim 4,5%. Samas Eestis oli töötuse määr aastal 2000 peaaegu 15%. Joonis 3. Küprose, Eesti ja euroala töötuse määra võrdlus aastatel 2000-2007. Allikas: Unemployment rate...2014 Küprose majandus oli peaaegu terve dekaadi heal järel ja nende panku ja rahandust võis pidada mõne näitaja kohaselt suhteliselt konservatiivseteks. Pangad ei laenanud välja
Mis juhtuks Kreeka väljumisel euroalast? Kõigile on teada, et Kreeka on hetkel euroala probleemsemaid riike. Vaatama sellele, et Kreeka on üritanud ellu viia kokkuhoiumeetmeid, hoida riiki nii stabiilsena, kui sellises olukorras võimalik, ripub ikkagi õhus küsimus, kas Kreeka peaks eurost loobuma? Seda teemat on meedias väga laialdaselt kajastatud, arvamusi on mitmeid. On palju neid, kes arvavad, et Kreeka lahkumine euroalast oleks kasulik, samuti on palju neid, kes arvavad, et see kukutaks kogu Euroopa Liidu ja veaks endaga kaasa veel teisi riike. Oma essees püüan
koguneti tänavatele ja näidati enda õnne. Kuna Kreeka sai nüüd sinna, siis ka Euroopa toetused kerkisid ja Kreekasse hakkasid valmima suured ehitised. Kreeka kasutas oma raha väga ebaotstarbekalt. Kreekast sai järsku riik, kes toetas väga Euroopa liitu. Kreeka kirjutas 1992 alla Maastrichti leppele, millele oli enamus Euroopat vastu, kuna see oli revolutsiooniline lepe. Kreeka oleks teinud, mida iganes, et saada ühisraha, Ateena oli sellest väga kaugel. 1996aastal toimunud kohtumisel nõudis ka Kreeka enda tähe märke ühisele rahale, kuigi nad ei olnud eurotsooni liikmedki. Saksamaa rahandusminister T.Waigel ütles, et Kreeka ei saa ka kunagi eurotsooni liikmeks, mis tegi Kreeka juhid kurjaks. Tippkohtumisel saavutas Kreeka jälle võidu tänu Prantsusmaale ja Kreeka tähemärgid trükitaksegi ühisrahale. 25.03.1998 näidatakse sajandi fotot eurodest, mille peale on ka trükitud Kreeka tähemärgid
Ottomani impeeriumist lahkulöömisega 1829. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. II Maailmasõjas vallutati Kreeka kõigepealt Itaalia poolt (1940) ja pärast okupeeriti Saksamaa poolt (1941-44). Kreeka ühines NATO-ga 1952. Sõjaväeline diktatuur, mis 1967 peatas palju poliitilisi vabadusi ja sundis kuninga maalt põgenema, kestis seitse aastat. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. 1981 ühines Kreeka EL-ga. 3 2. Geograafiline asend ja selle mõju majandusele Kreeka asub Lõuna-Euroopas Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 129 000 km2 ja pealinnaks on Ateena. 4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud. Riigi teljeks on
Osa Euroopa riike on elanud üle oma võimete tuleviku arvelt. Suurendatud on riiklikke laenukoormusi ja nüüd ei osata enam kriisiolukorraga kohanduda. Mõnel EL liikmel on riigivõlaintress pea 12%. Üks selline riik on Kreeka, kus kulutatakse rohkem kui riigieelarvesse laekub. Kui riike, kes peale Kreeka ja Iirimaa abipakette vajavad peaks lisanduma, siis on lood väga kehvad. Kõige suurem oht hetkel ähvardab meid Itaalias toimuva näol. Tekkinud olukorras, kus eelarved on miinuses ja võlg kasvab oleks lahendus rakendada liikmesriikides ühtseid põhimõtteid, mida on aga hetkel raske ellu viia. Kas liikmesriikidel ei olegi muud võimalust, kui EL abipakettidele ja uutele laenudele loota. Samas ei ole saadud abi ja laenud olukorda lahendanud, vaid andnud aega paremate lahenduste leidmiseks ja olukorraga kohanemiseks. Euroopa mured ei ole lühiajalised, vaid pikemad ja strukturaalsed. Buumi ajal kerkisid palgad paljudes riikides kiiremini, kui tootlikkus ja see nõrgendas
pruugi kõik kiirlaenufirmad laenuvõtja maksevõimet korralikult kontrollida. Kui inimene ise samuti ei suuda oma rahalisi võimalusi realistlikult hinnata, võibki see kokku olla probleemide allikaks, kirjutab tarbijaveeb Minuraha.ee. Tihti peale on kiirlaenude intress hästi suur, kuid tagasimaksmise tähtaeg lühike. Sellest võib järeldada, et kiirlaen ei lahenda muresid vaid tekitab neid juurde. Seejuures peab veel ilmtingimata tähtaegadest kinni pidama. Kulukas on ka laenu pikendamise tasu. Kiirlaenu andjad pakuvad üldjuhul võimalust laenutähtaega pikendada. See aga võib osutuda eraisikule üsna kulukaks. Näide ühe kiirlaenufirma kodulehelt: 200 eurose laenu tähtaja pikendamiseks 30 päeva võrra tuleb maksta 56 eurot teenustasu. Laenu võetakse ka riigi poolt. Seda ilmselt väga keeruliste asjaolude tõttu, kuna riik ilma suure vajaduseta niisama laenu võtma ei hakka. Majanduskriisidest tulevad ajapikku riigid
Euroopa on läbi ajaloo olnud hulgaliselt gruppe, kõigepealt tekkisid kloostrid, ordud ja gildid, seejärel igasugused liidud ja ühingud. Lääs on olnud klassiühiskond, erinevate klasside huvide arvestamine andis tõuke pluralismi tekkeks. Esinduskogud. Ühiskondlik pluralism andis tõuke seisuste, parlamentide ja muude institutsioonide tekkeks, esindamaks aristokraatia, vaimulike, kaupmeeste jt gruppide huve. Neist kujunesid välja tänapäevased institutsioonid. Esimene parlament pärineb 9. sajandist Islandist. Teistel tsivilisatsioonidel võrreldavat esinduskogude pärandit pole. Kohalike omavalitsuste areng sai alguse samal ajal Itaalias, kus esimene seisus pidi jagama võimu linnakodanikega. Individualism. Kõik eelloetletu aitas kaasa individualismiidee ja individuaalsete õiguste ning vabaduste traditsiooni tekkele. Individuaalset valikut hakati Läänes lõplikult tunnustama 17. sajandil, kuid alguse sai see juba renessansiajal. Mujal on ülekaalus kollektivism.
mail 2004 kümme riiki: Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta. Kõik need riigid kuulusid Euroopasse mitte ainult geograafiliselt, vaid ka oma kultuuri, ajaloo ja pürgimuste poolest. Jaanuar 2007 liikmeks said Bulgaaria ja Rumeenia, millele liitumine pole esialgu positiivset mõju avaldanud, on probleeme organiseeritud kuritegevusega ja korruptsiooniga, samuti on need riigid teistest liikmesriikidest oluliselt vaesemad (nt Bulgaaria miinimumpalk on 1435 krooni). Liikmeksvõtmine on pigem tekitanud taandarengu. Euroopa Komisjoni hiljutisest raportist selgub, et neis riikides puuduvad süüdimõistvad otsused kõrgetasemelistes korruptsiooniasjades ning samuti teevad komisjoni murelikuks Bulgaarias toime pandud palgamõrvad. Kuigi Bulgaariale ja Rumeeniale määrati Euroopa Liiduga ühinemisel kindlad tähtajad, pole nende kohtusüsteemi reform viimase kuue kuu jooksul andnud mingeid tulemusi. Peamiselt teeb komisjonile muret
poliitikat ning mille tagajärel riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis, millest omakorda on kogunenud reserve. Kõik see on võimaldanud Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida ehk me ei suurendanud drastiliselt oma võlgu, vastupidi ning sellepärast on Eesti valitsuse võlakoorem Euroopa madalamate seas. Kui rääkida siinkohal Kreeka olukorrast, ei saa ma siiamaani aru, miks Euroopa Keskpank on lasknud Kreekal sellise olukorrani jõuda. Miks Euroopa Keskpank sarnaselt Eesti riigile pole samu asju jõuliselt euroalas nõudnud, vaid on allunud poliitilisele nõudlusele tasandada sokki massiivse rahapakkumisega? Euroalas on kummalisel kombel rakendatud poliitikaid, mis on kõlblikud ujuva rahvusvaluutaga riikidele. Mõnes mõttes saan ma aru, sest see on arvatavasti poliitiliselt lihtsam ning arvatakse, et rahaga lahendatakse probleeme, kuid ei, see ei ole kohe kindlasti nii. Absoluutselt "Less is
Majandusgeograafiaga on asi nutune. Seega on selles referaadis copy-paste teksti ainult mõni rida, enamik on kas tõlgitud või diagrammide põhjal tehtud. 4 1. ÜLEVAADE 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia ja Egeuse mere ääres (joonis 1 ja 2). Põhjast on Kreekal ühine piir Albaania, Makedoonia ja Bulgaariaga ning idast Türgiga. Peloponnesose poolsaar, mis asub riigi lõunapoolses osas, on Kreeka keskosaga ühendatud 42 km pikkuse Korinthose (Isthmose) maakitsuse kaudu. Peloponnesost võib tehniliselt nimetada ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893. Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas
ainult riigi siseselt, vadi ka Euroopas. Enamik neist on seotud toiduainetööstusega. Mõned kuulsamatest ettevõtetest on Coca-Cola HBC, Aegan Airlines, Alpha Bank, Ellaktor S.A. Rahvastik Kreekas elab 2013 aasta seisuga 11,115,778 inimest. Rahvastiku tihedus on 85,3 elanikku /km². Linnades elab 61% kogu rahvastikust (2008. aasta põhjal). Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinnas (3,8 miljonit inimest) ning Ateena ümbruses ja suuremates linnades nagu Thessaloniki ja Larissas. Riigi territooriumist on umbes 80% mägine, see tõttu on paljud alad elamiskõlbmatud. Naaberriikidega võrreldes ei tõuse Kreeka tihedus teiste seast esile. Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvu faasis. Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus toimus intensiivne immigratsioon. Kui 1990. aastal oli välismaalaste arv vaid 142 367, siis 2001. aastal oli see arv kasvanud 797 091-ni
......................................................................................................12 2 Geograafiline asukoht Kreeka asub Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Üldandmed Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe. Kreeka on parlamentaarne vabariik
Teiseks Keskpank ja valitsus leppisid kokku inflatsiooni sihtmäärale suunatud reziimi ning kolmandaks muudeti fikseeritud krooni kurss kõikuvaks. Aastal 2007 koosnes Islandi pangandussüsteem kolmest suurest pangast, mis võtsid enda alla 85% kogu riigi pangandusest. Enne kriisi algust oli kolme panga laenude ja varade hulk kokku umbes 168 miljardit eurot. 4 Kreeka majandus Kreeka on lõuna Euroopas asuv ligikaudu 10,77 miljoni elanikuga 130 975 ruutkilomeetrine riik, mille pealinnaks on Ateena ning rahaühikuks euro. Riigis 2 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132 3 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132 4 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 133
aga veel täitnud lähenemiskriteeriume. Seotud institutsioonid Euroopa rahaliidu institutsioonid kannavad peamist vastutust Euroopa rahapoliitika kujundamise, euro emiteerimist reguleerivate eeskirjade ja hinnastabiilsuse eest ELis. Need institutsioonid on EKP, EKPS, majandus- ja rahanduskomitee, eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN). Majanduskriis Kui majandus-ja finantskriis 2009. aastal Euroopat tabas, sai selgeks, kuivõrd Euroopa ja eeskätt euroala riigid üksteisest majanduslikult sõltuvad. Kriis tõi nähtavale Euroopa majanduse nõrgad küljed: osa riikide majandusraskused kandusid üle teistesse riikidesse ning ohustasid Euroopas riikide rahandust, pangandussektorit, majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet. Teatavates riikides kasvas valitsemissektori võlg nii suureks, et seda ei olnud võimalik hallata, mis omakorda tõstis laenamise intressimäärad vastuvõetamatu tasemeni ja viis mõne riigi pankroti äärele
kohaldamise lepingu. Rootsis seadusega miinimumpalka seadusega sätestatud ei ole. See võib tunduda väga imelik, et Rootsis kui heaoluriigis ei ole määratud 6 miinimumpalka. Tegelikult ei ole selles aga midagi halba, kuna Rootsis on ametiühingud niivõrd tugevad, et kollektiivlepingutes määratakse ära minimaalne makstav töötasu, erinevate töösektorite kaupa. Riik ei kontrolli palgatingimustest kinnipidamist. Rootsis kehtestatakse miinimumpalk erinevate kollektiivlepingutega. Erinevate majandusharude kollektiivlepingud võivad üksteisest erineda. Kollektiivlepingu sõlmivad organisatsioonid, kes vastutavad koos lepingu sisu ja lepingust kinni pidamise eest. See kehtib ka töötasu kohta. Tööandja ja tööandjate organisatsioonidega peavad vastava majandusharu miinimumpalga üle läbirääkimisi niisiis ametiühinguorganisatsioonid. Nende organisatsioonide ülesanne on jälgida ka
aastal EL liitusid, on automaatselt kohustatud vastu võtma ühisraha euro. See oli juba liitumislepingus sees. 1. mai 2004 leping jõustus, Eesti liitus. 29. oktoobril 2004 kirjutati alla Põhiseadusleping. Eesti Vabariigi President Arnold Rüütli nimel kirjutasid sellele alla tollane peaminister Juhan Parts ja tollane välisminister Kristiina Ojuland. Hetkel toimub EL liikmesriikides Põhiseaduslepingu referendumid ja ratifitseerimised. Riik ise otsustab, kas lihtsalt parlament ratifitseerib või korraldatakse vastav rahvahääletus. 20. veebruaril 2005 kiitis Hispaania rahvahääletus Põhiseaduslepingu heaks. Lähitulevikus tahavad Euroopa Liiduga liituda: Horvaatia (ilmselt liitub 2011) ja Türgi (läbirääkimisi alustati 2005). Euroopa Liidu tähtsamad Institutsioonid on: 1) Euroopa Komisjon 2) Euroopa Liidu Nõukogu 3) Euroopa Parlament 4) Euroopa Kohus 5) Euroopa Kontrollkoda Euroopa Komisjon Euroopa Komisjoni juhivad 27 volinikku
.......................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit..........................................................................................
Praegu tuleb langetada põhimõttelisi otsuseid ja tagada nii Eesti edasine areng ning majanduse usaldusväärus,» rääkis Sutt. Sutt lisas, et kõikjal on majanduse väljavaated oluliselt halvenenud ning raske on öelda, kui sügav ja pikk on finantskriisist tulenev majanduslangus kogu maailmas. Näiteks eeldavad IMFi ja Euroopa Komisjoni värsked prognoosid maailmamajanduse kasvu olulist aeglustumist sel aastal, mil USA majandus langeb 1,6 protsenti ja euroala majandus 1,8 protsenti ning kasvu algus jääb 2010. aastasse. «Need prognoosid langevad laias laastus kokku Eesti Panga sügisprognoosi riskistsenaariumiga. Arvestades aga majandus ja finantskriisi üha tugevnevat mõju, ei ole välistatud Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduste oodatust veelgi suurem aeglustumine. Kui selline areng realiseerub, võib majanduslangus Eestis ulatuda meie hinnangul ligi 9 protsendini
turumajanduse visioon põhineb Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahelisel partnerlusel.Kui liikmesriigid seavad riiklikke eesmärke, määratlevad takistusi majanduskasvu saavutamisel ning kehtestavad poliitika probleemide lahendamiseks, siis komisjon hindab nende edusamme, esitab poliitikat käsitlevaid ettepanekuid ning töötab välja algatusi jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ELi tasandil. Eturoopa Liidu komisjon, parlament ja nõukogu. Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Nõukogu senine praktika, mille kohaselt
Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C, juulis +17,9 °C (2012) 2 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Eesti on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kes valitakse ametisse viieks aastaks. Praegune president on Toomas Hendrik Ilves, kes valiti 29. augustil 2011 ametisse uueks ametiajaks. Eesti seadusandlik kogu on Riigikogu, ühekojaline parlament, kelle 101 liiget valitakse ametisse neljaks aastaks. Riigikogu XII koosseis valiti 6. märtsil 2011. Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Sama aasta novembris algas Vabadussõda, mis lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepingu allakirjuta- misega. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust. 22. septembril 1921 sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks. Teise maailmasõja käigus kaotas Eesti iseseisvuse. Esmalt okupeeris Eestit
teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate
parfüümid. Nende turg oli kitsas ostjaskonda polnud. Louis XIV ajal valmis ka Versailles loss, millest sai Prantsusmaa absolutismi kese(ka kogu Euroopa absolutismi kese). 2000 ruumi 20 000 õukondlase jaoks. Seal kujunes välja hästi reglementeeritud õukonnaetikett, millest võtsid teised riigid eeskuju. Prantsuse keel muutus diplomaatia keeleks. Parlamentarismi areng Inglismaal Esimest korda kutsuti parlament kokku 1265. aastal. Üheks tegevusalaks maksude kehtestamine, teisalt seadusandlusega tegelemine. Kuningad aktsepteerisid seda. Kuninga ja parlamendi vahel probleeme ei olnud. Probleemid hakkasid tekkima, kui 1603. aastal sai Inglise kuningaks James I -> uus dünastia Stuartid'e dünastia, kui taheti hakata valitsema absolutistlikult (tõrjuda parlamenti valitsemisest kõrvale), sest: Ta oli pärit otimaalt -> teda oli kasvatatud absoluutseks valitsejaks(ei arvestata
1. jaanuaril 2002. a. tuli euro ringlusse sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroga liitumise kriteeriumid: 1. Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Vähemalt kahe aasta jooksul enne euroala astumist peab riik kinni pidama Euroopa valuutasüsteemi vahetuskursimehhanismi lõtkupiiridest, kusjuures valuutat ei tohi mõne teise liikmesriigi valuuta suhtes devalveerida. 3. Riigi avalik finantsolukord peab olema jätkusuutlik: 1) riigivõla kasv ei tohi ületada
riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 3.7 Euro Euro tuli kontorahana kasutusse 1. jaanuarist 1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes EL-i liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Eesti ja Läti Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana,
PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal.
3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö,
............................................................................... 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu............................................................................................................................ 7 Euroopa Parlament................................................................................................................. 8 Euroopa Komisjon................................................................................................................... 9 Komisjonid....................................................................................................................... 9 Delegatsioonid.............................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................... 3 1. Miinimumpalk maailmas........................................................................... 3 2. Miinimumpalk ja vaesus............................................................................. 5 3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel....................................................................... 6 4. Miinimumpalga poolt ja vastu........................................................................................... 7 5. Alampalga määra muutused Eestis.................................................................................... 8 6
Tülide käigus õnnestus mõnek aristrokaadil vastane alistada ja ise ainuvalitsejaks saada. Neid inimesi nimetati türannideks ja nende valitsemist türanniaks. Mõned türannid olid head valitsejad ja valitsesid edukalt polist. Kuid mõned olid väga julmad kuna kahtlustasid kõiki kuna teised aristrokaadid olid türannidele eriti vaenulikud. Türannid kartsid et neid võidakse üritada tappa. Türannide tapmisi tuli ka tõesti ette. Solon Üks tähtsaimaid linnriike Kreekas oli Ateena. Alguses oli ka ateena Aristrokaatlik. Aristrokaadid omavalitsesid linnas tihti ja seega oli teiste inimeste elu polises karm. Tänu sellele olid inimesed vihased ja hakkasid valitsejatele vastu. Ateenas olid pikka aega sisetülid kuni rahvas valis kohtunikuks Soloni. Aastal 594 eKr tegi Solon ateenas Reformid millega tühistas ta talupoegade võlad ja keelas võlgade pärast inimesi orjaks müümise. Solon jagas kodanikkud nelja varanduslikku klassi. Kõige
Ungari. Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud. Nõukogu senine praktika, mille kohaselt oli iga liikmesriik rotatsiooni põhimõttel 6 kuu jooksul nõukogu eesistujaks, on asendatud meeskonnaeesistumisega, mille puhul 3 liikmesriigist koosnev grupp on nõukogus (välja arvatud välisasjade nõukogu) ja selle töögruppides 18 kuu jooksul eesistujaks. Euroopa Liidu parlament
Geograafiline asend Kreeka asub Lõuna-Euroopas, Vahemere kaldal, Balkani poolsaare lõunaosas ning Egeuse, Joonia ja Vahemere saartel.Temast loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 131 957 km². Kreeka rannajoone on pikkus on 14 880 km. Suurimad saared on Kreeta,Euboia, Rhodos,Lesbos,Chios ja Kefallenia, moodustades 19% riigi pindalast. Riigi pealinn on Ateena. 5 Pilt 1.Kreeka asukoha kaart Ajalugu Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
