Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"templid" - 922 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Templid

Tempel. Piirkond? Kellele Iseloomustus? Perjood? pühendatud? Hera tempel Olümpias(Kreekas Herale ja zeusile. Dooria stiilis Peloponnesosel sammd, alguses Elises asuv olid sammbad kultuskoht), 7. puidust, hiljem sajandil ehitatud. kivist. Poseidoni tempel Ehitati 444-440 Oli pühendatud Poseidoni tempel eKr. Asus Poseidionile. oli Doorias stiilis Kkreekas. ehitatud. Zeusi tempel Rajati 5. sajandil ja Oli pühendatud Oli dooria stiilis, lõpetati hiljemalt Zeusile. kuid hävis ...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Templid

Templid Kelli Arumäe, Helis Mändla, mariliis Evert Milline oli põhiplaan Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. (Mitte templi sisse, sest seal elasid jumalad.) Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid Samas on kreeka sambad Egiptuse omadest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt Millest ehitatai ja kuhu? Puit Kõrgemale kohale, mäe Liiv või lubjakivi tippu.

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kreeka templid

Vana-Kreeka templid ja rituaalid Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine. Sellist arhitektuuri nimetati sakraalarhitektuuriks. Vana-Kreekas rajati palju templeid. Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Nende rajamine otsustati polises ühiselt. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Ühtlasi näitasid templid linnriigi jõukust ja võimsust. Tavaliselt püstitati templid kõrgemale kohale mäe tippu. Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad olid inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Kreeka templid

Kreeka templid Allar Mölder 10.klass VinniPajusti Gümnaasium Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste aeg kanti tempel laiali, kuid saksa arheoloogid ehitasid selle taas ülesse. Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Korintoses. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast. (Säilinud neist seitse) Templi keskele on ehitatud sein, mis jagab templi kaheks. Artemise tempel Oli pühendatud jumalanna Artemisele. Oli rajatud 550 e.m.a. 365.aastal e.m.a põletas selle templi maha Herostratos. Templist on jäänud alles templi mudel. Zeusi tempel Tempel asub Olümpias. Erechtioni tempel Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel (421.a. e.m.a) Parthenoni tempel Poseidoni tempel Asu...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Kreeka templid

KREEKA TEMPLID Toila Gümnaas iu m And re as As t ok & Fred - Ge org Pää ro Tempel • Ladina sõnast templum • Sakraalehitis ehk pühakoda • Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus Kuhu ehitati? • Kõrgematesse kohtadesse • Linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele • Akropol- linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus • Iga tempel püstitai kindlale jumalale • Jumala kuju asus templi sees akendeta ruumis • Selle kuju juures said käia vaid preestrid • Ateena akropol Kuidas ehitati? • Kehtisid kindlad reeglid • Kindlaks olid määratud: 1. Mõõdud 2. Üksikosade suhted 3. Sammaste arv •.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest •.Ühes või kahes reas •.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus Sammas • Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail • Sammas jaguneb järgmiselt: 1. Baas e. alumine osa 2. Tüves e. keskmine osa 3. Kapiteel e. ülemine osa •.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: 1. Dooria 2. ...

Kultuur-Kunst → Kultuur ja elukeskkond
2 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Egiptuse templid

Sissejuhatus Arkitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused väga muljetavaldavad. Juba vanad kreeklased liigitasid näitek püramiidid maailmaimede hulja kuuluvaks. Peaaegu sama suursugused kui püramiidid on ka Egiptuse templid. Templid, nagu suurem osa Egiptuse arhitektuuri, ehitati religiossete vajaduste täitmiseks. Vanad egiptlased arvasid, et peale surma elab inimese hing edasi ning tuleb mõne aja möödudes kehasse tagasi. Sellepärast oligi neile väga oluline surnukehade säilitamine ja jumalatega heade suhete hoidmine. Selleks et hoida jumalatega häid suhteid ehitati suursuguseid templeid. Iga asula keskmeks oli ühele või mitmele jumalusele pühendatud tempel.

Ajalugu → Tsivilisatsioonid väljaspool...
5 allalaadimist
thumbnail
25
odp

Kreeka templid

KREEKA TEMPLID Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu ­ nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka templid

Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 ­ 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

India skulptuur, templid

kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik ­ hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara ­ kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid ­ templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, viivad püha paiga suunas. Ehitati kivist, ilma mördita. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti kiviplaatidest. Siseruumides on kujusid vähe; välisseinadel ei ole tühja (vaba) pinda peaaegu üldse. Hiina kalligraafia ­ hieroglüüfide kaunilt kirjutamine kuulus ülemkihi hariduse hulka. Seetõttu oli asjaarmastajaid palju, ka keisrid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Vana-Egiptuse templid

Vana-Egiptuse templid Koostaja: Templid · Uue riigi aegsed suurimad ehitised · Asusid haudehitiste vahetus läheduses · Tõid kaasa uue seisuse -preestrid · Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks · Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks Preestrid · Preestrid olid ametnike kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada. · Kohalike preestrite ülem oli väga mõjukas isik · Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal Templi ehitus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Vana-kreeka templid

Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Akropol antiikajal Naisekujud sammastena Erechtheioni tempel Omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Erechteioni karüatiididekoda Huvitavat Uuringust selgub, et vanad kreeklased ehitasid oma templid sellisele kohale ja pinnasele, kus jumalatel ja jumalannadel oleks kodune olla. Nt. Viljakusejumalanna Demeteri ja veinijumal Dionysose auks ehitatud templid on rajatud viljakale pinnasele, mis sobib suurepäraselt teravilja kasvatamiseks. Nt. armastusejumalanna Aphroditele ja merejumal Poseidonile pühendatud templid on püstitatud rannikuäärsetele astangutele. Aitäh kuulamast!J

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kreeka klassikaline ajajärk

KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing ­ 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing ­ 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing ­ 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda ­ 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing ­ 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II ­ Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tu...

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Etruski kunst

etruski kujude näol see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad need leiutati

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vana-Kreeka skulptuurid ja templid

 Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega.  Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele.  Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine.  Õrnus leebus kunstis – kaunis stiil.  Realism ja individualism.  Luksuse eelistamine.  Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast.  Idamaise müstika mõju . Vana-Kreeka arhailise, klassikalise ja hellenisimi ajajärgu tempild  Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse.  Iga tempel oli pühitsetud kindlale jumalale.  Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid.  Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud.  Sammas on Kreeka arhitektuuris kõige iseloomulikum detail.  Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vana-Kreeka templid ja stiilid

Vana-Kreeka templid Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba arh...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
38
odp

Rooma arhitektuur - powerpoint esitlus

Mitmekordsed, ovaalsed 80 ligipääsu, mahutab u 50 000 pealtvaatajat Amfiteatrid Gladiaatorite võistlused Mitmekordsed, ovaalsed 80 ligipääsu, mahutab u 50 000 pealtvaatajat Kolm korrust kaari Amfiteatrid Gladiaatorite võistlused Mitmekordsed, ovaalsed 80 ligipääsu, mahutab u 50 000 pealtvaatajat Kolm korrust kaari Colosseum ­ väljendub kreeklastelt omastatud tehnika Colosseum Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Seinu liigendasid poolsambad, kaunistav osa

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Etruskid ja Vana-Rooma

EHITUSKUNST Ehituskunst oli ornamendi keskne. Oluliseks materjaliks olid savitellised. Neid liideti vulkaanilise tuhaga ning vormiti asfaldi seguga ehk rooma betooni seguga. Esinduslikumad hoone kaeti ka marmoriga. Marmor sai Roomas esinduslikuse tähenduse. Näide “Rooma Foorum” (all linn, turuplats) on maailmas linna väljakute ideaaliks. Kreekas oli ülalinn Akropol ja alllinn Agora ehk turuväljak. Ülalinnas olid ainult templid ja elasid nn. jumalad ning alalinna majad olid hajevil ja kaootiliselt ehitatud. Rooma ülalinnas Kapitooliumis oli rohkem administratiivseid hooneid ja seal oli ilmalikum elu kui Kreekas. Alllinnas Foorumis olid ehitised ja majad kompaktsemalt ja tihedamalt. Linnade jagunemine toimus ka hiljem ala- ja ülalinnaks. Näiteks meie enda Tartu linn, kus Toomkirik oli üla linn ning Raekoja plats alllinn. . Rooma triumfikaar on roomalikkus

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Egiptuse kunst

Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Nendes tingimustes läks see maksma palju inimjõudu ja -elusid. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega (säilinud vaid Cheopsi püramiidil). Pärast matuserituaali suleti käigud ja sissepääs. Iga päramiidi ümbrits terve kompleks ehitisi- "surnute linn" ,mida valvasid sfinksid, väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Kõike monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. Sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiidid: kõrgus 146 m, küljepikkus 232 m. Cheopsi püramiidides on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. See mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ning tuli ka ette

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kunsti ajalugu

Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17 Mõõtmed 31x70m

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Vana-Egiptus

Muistne Egiptus. Kristiina Lõoke. 2010 aastal. VPG. Sisukord. 1. - Püramiidest.....................................................lk 1 2. - Usk. Jumalad ja Jumalannad. ..........................lk 2 3. - Muumiad..........................................................lk 3 4. - Võim................................................................lk 4 5. - Templid............................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu......................................................lk 8 9.- Muud.................................................................lk 9 Püramiididest. Egiptlased olid esimesed tõsised insenerid ja ehitasid vägevaid

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Vana-Rooma arhitektuur

Vana-Rooma arhitektuur Rooma riigi ajaloo võib jaotada kolmeks suureks perioodiks: · Etruskide valitsusaeg 8.-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr ­ 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunstiajalugu Kreeka

1.Kreeka templi 3 osa.- Alus, sammastik ja talastik 2. Kreeka templi 3 stiili.-Dooria, Joonia, Korintose 3.Kaks tuntud Dooria stiilis templit.-Peseidonitempel ja Partheonitempel 4. Kaks tuntud Joonia stiilis templit.-Nike tempel, Ateena akropolil ja Artemisetempel efesoses Erechiteiuse tempel. 5.Korittose stiilis tempel. Olümpeion 6. Kuidas nimetatakse kreeka linna kindlustatud osa? Akropol. 7.Mis on optilised parandused? Nihutati asju siia sinna, et asjad oleksid harmoonilised. 8. Kuidas nimetatakse Aphailise skulptuure? Kourous(mees) ja Kore(naine) 9.Mis on kontrabost? Nõjajalg. 10. 5 sajandi enne meie aega tuntud skulptori töö. Myroni poolt tehtud kettaheitja. 11. Kuidas kutsuti 5. Sajandi keskpaiga kahte stiili? Atika-lakoonia ja Sparta 12.Atika stiili keskus ja esindaja, tema tööd. Ateena- keskus. Esindaja Pheidias, tööd on Parthenoni reljeefid ja Parthenonis sees olev Ateena kuju 13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Spa...

Kultuur-Kunst → Kunst
27 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kreeka kunsti perioodid

Vaasimaal · maalide taset saab teada vaasimaalide näol · 8. saj. eKr geomeetrilise mustriga vaasid · Protokorintlik stiil, korintose vaasid, Rhodose vaasid · 600 eKr. mustafiguuriline stiil · u. 530 eKr punasefiguuriline stiil (valgefiguuriline stiil) · kujutati ,,Illiase" ja ,,Odüsseia" sündmusi · enne mustafiguurilist stiili läksid vaasimaalid reaalsemaks Arhidektuur 1. Arhailine ­ tagasihoidlik ­ savionnid 2. klassikaline ­ templid · Ateena akropol o Parthenon o Erechteion o Propülee ­ väravehitis ­ mitmeosaline paraadvärav o Nike tempel ­ propülee ees · Partheon o 59,51*30,86 o Iktinos ja Kalligrates o peripteer o pronksist kujud o puust kujud o säilinud meile marmor ja kips koopjatena

Kultuur-Kunst → Kunst
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia Tsivilisatsioonid.

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned. Egiptuse ja Mesopotaamia esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja umbes 3000 aastat eKr. Aastaarvu vaadates võib öelda, et mõlema riigi tsivilisatsioonid kujunesid välja enamvähem samal ajal. Millised olid nende riikide tsivilisatsioonid ja mille poolest need erinesid ja sarnanesid? Kõige suurem sarnasus nende kahe riigi vahel oli kindlasti põlluharimine. Mõlemad riigid sõltusid oma suurtest jõgedest ja nende äärde rajatud niisutus ja kuivenduskanalitest. Egiptus Niilusest ja Mesopotaamia Eufratist ja Tigrisest. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Tekib küsimus, "Miks tõid edu sealsed põllu harimised?" Minu arvates mängib siinkohal tähtsa...

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kodune töö rooma kunstist 10. klassile

õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks . 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Linn, mis ei lagune koost, hoiab rahvast õnnelikuna. riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? Sellepärast olid vastupidavad ja ilusad hooned tähtsad. 3. Selgita mõistet Foorum ­ too selle kohta näide Vana-rooma keskväljak, kus asus turg ja tähtsamad templid. ja kirjelda selle juurde kuuluvat! Forum Romanum, kuhu kuulusid suured templid ja sambad, Romuluse hauale püstitatud piilar vanima teadaoleva raidkirjaga. 4. Millal ehitati Pont-du-Gard? 1 saj. e.m.a. 5. Mis otstarve oli ehitisel Pont-du-Gard Suur kolmekorruseline akvedukt, tõi linna vett üle Gardi oru. 6. Mis otstarvet täitis Colosseum

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Egiptuse kultuur

30.09.2011 Templid Kiri Kirjandus Teadus Kunst Allikad http://www.vidpochivay.com/grobnicy-%E2%80%9Cdoliny-carej%E2%80%9D-xiv/ http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Karnak39.JPG http://tainymira.my1.ru/1e1c5c13da1bc42abb96153bd48da2ab.jpg http://zhelezyaka.com/images/2009/04/24/Temple-of-Karnak.jpg http://www.klopp.ru/texts/71875-abu-simbel.html http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BD%D0%B0%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9+%D1%85%D1%80%D http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B8%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B8%D1%84%D1%8B+%D0%95%D0%B3%D0%B8%D http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B8%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B8%D1%84%D1...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mesopotaamia ja Egiptus

1)Mesopotaamia · Asub Lähis-Idas · Tigrise ja Eufrati kesk- ja alamjooksu juures · Loodusvaradelt vaeneä · Oli välisnaabritele avatum ! · Palju savi ja pilliroogu Egiptus · Ulatus niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni · Idas ja läänes poolkõrbed · Niilus- peamine ühendustee muu maailmaga · Vihma peaaegi ei sadanud · Korrapärane üleujutus- viljakas muld · Kuntslikud niisutussüsteemid 2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 ­ esimene suurriik · Vana- ...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid

Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk. Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka tööleht

Tööleht nr. 2 Kreeka kunst Õpilase nimi: ... Rühma nr: ... 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjutavad jumalad ja jumalannad. 2. Jumalate auks ehitati templid. 3. Templi osad on · astmeline alus · sambad · madal viilkatus · kinnine ruum 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili · dooria · joonia · korintose 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria Korintose Joonia 6. Kirjelda arhailist skulptuuri:

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Kreeka, Rooma

Vana-Kreeka Arhitektuur. Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma ­ alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat ­viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega ­ viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Etruski kunsti kokkuvõte

"arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Etruski tempel Linnavärav Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Sambad meenutasid Kreeka dooria sambaid kuid neil oli baas ja puudusid kannellüürid. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika

Kultuur-Kunst → Kunst
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Egiptus

1. Pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja, sest toimusid Niiluse korrapärased üleujutused, mis jätsid maha pehme ja viljaka mudakihi. 1.2. Egiptlastel aitas end välisvaenlaste eest kaitsta maa suhteline eraldatus. 1.3 Maa geograafiline eraldatus ning ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina...

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kunstiliigid, Egiptus, Vana-Kreeka

Egiptuse poos anatoomiliselt võimatu. Hauakambrite tüübid: 1. Mastaba 2. Astmikpüramiid 3. Püramiidid 4. Kaljuhauad Kuningate Orus Templite ehitus Templid pühendati vaaraodele ja jumalatele, olid ristküliku kujulised, kõrgete müüridega, osaliselt pealt avatud, seest ja väljast värviliselt kaunistatud, sissepääsu ees oli sageli skulptuuride allee. Kuulsaim tempel on Ramses II poolt rajatud Abu Simbeli kaljutempel. Asub Niluse jõe ääres. Vana-Kreeka templid Templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitati kivist ja marmorist. Kivide sidumiseks kasutati metall klambreid. Templid olid kaetud värviliste kaunistustega, mis ei ole säilinud. Esineb 3 samba stiili, ehk orderit. Templite projekteerimisel olid aluseks matemaatilised arvutused. Oluline oli saavutada harmoonia ja ideaalsed proportsioonid. Antiik arhitektuurile oli omane kuldse kesktee otsimine ning äärmuste ja liialtuste vältimine.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vana-Mesopotaamia arhitektuur

L Juhendaja: Rainer Vilumaa 2011 Sisukord: 1. Ehitusmaterjal 2. Pühakojad 3. Müürid ja lossid 4. Võlvi avastamine 5. Paabeli torn Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Nende poolt tekkisid ka põhilised kunstivormid, mis püsisid järgmistelgi sajanditel. Kõigi kõrgkultuuride, eriti aga Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Kuid kunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlused. Elumajad ja paljud muud hooned on tänaseks hävinud ja järgi on jäänud vaid savihunnikud. 1. Ehitusmaterjal Kuna Mesopotaamia asub kõrbealal ja seal kive ei leidunud, käis ehitamine savitellistega. Telliste valmistamine oli üks põhilisi tootmisi, eriti lõunas. Jõgede kallastelt kogutud savi segati vee ja pillirooga, vormiti tellisteks ja kuivatati päikese käes. See tehnika aga ei muutnud telliseid vihmakindlaks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Egiptus

Lähedal kaljusisene tempel. Püramiidid: Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged ­ jumalale lähemal ning, et vaarao saaks edaspidigi oma rahval silma peal hoida. Imothep konstrueeris ja ehitas esimese astmikpüramiidi. Vaaraodele ehitatud püramiidid koosnesid sarkofaagiga hauakambrist ja hauainventari ruumidest + 2 õhukanalit. Püramiidid kaeti kiviplaatidega ning ümber ehitati ,,surnute linn": kuningannade püramiidid, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Suurimad 26. saj eKr ehitatud Cheopsi püramiid Giza püramiidide seas. Ehiamine lõpetati rüüstamiste ja kulukuse tõttu. Maalimine: Valdas Egiptuse poos (nägu ja jalad külgvaates, silm, õlad ja keha otse), ruumilisus puudus, tähtsad isikud kujutati suurelt. Maal oli dekoratiivne. Kujutatava kunsti teemad olid põhiliselt vaarao elu ümber keerlevad: lahingud, palvetamised, ohverdamised. Ehnatoni ajal, mil kadusid kaanonid, ka intiimsemaid stseene.

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Egiptuse kunst

Vana- Egiptuse reljeefid Madalreljeef- tasapinnast natuke eenduv reljeef Süvendreljeef- kujutise kontuurid kivise süvendatud(eredavärvilised) Hieroglüüf - piltkiri, mis koosneb figuuridest(loomad, inimesed) Hieroglüüfe paigutati inimese ja looma figuuride vahele. Neid kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, skulptuuridel ja tarbeesemetel Pinnakunst- seinamaali ja reljeefi kunsti samaaegne esinemine Vana-Egiptuse kuntsis. Üldistatud, stiliseeritud figuurid. Individuaalsed iseärasused anti edasi täpsemalt (rassilised tunnused). Muud olendid( nt. loomad, linnud, orjad (?? ) ) anti vabamalt, anatoomiliselt õigemalt ja elavamalt edasi. Taustaks mõni taimemotiiv Muutused Echnatoni ajal- suhted preestritega halvenesid, oht vaarao võimule, Uue riigi usundi kehtestamine Muutused Tutanhamoni ajal- Ahetaaton(vms) hävitati, preestrid pidasid teda halvaks valitsejaks, pealinnaks sai Teeba ja taastati polüteism. Monoteism- ühe jumala kumm...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

EGIPTUS

Keskmise riigi periood-u 2000-1650 Ekr u. 2000 Ekr ühendas Teeba valitseja Ü-E maa uuesti ühtseks riigiks. Teeba tõusis riigi tähtsamaiks usukeskuseks. 1650-1550 eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas valitsesid-hüksoslased. Uue riigi periood u 1500-1075 Ekr 1550 Ekr ajasid egiptlased hüksoslased välja ja taastasid riigi ühtususe.Valitses vaarao Thutmosis 3. Suhted naaber- riikidega olid paremad. Tähtsaim usu- keskus oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra templid ja vaaraode hauad. Riik ja Ühiskond. Vaarao e Egip. kun- oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorra- lduse püsimise vältimatuks eelduseks. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptus. Ülemkiht-Vaarao, preestrid, sõdrid kirjutajad. Töötegijad- käsitöölised, talupojad,orjad. Kiri-hieroglüüfidd ligi 1000. õpetati juba varasemalt kodus ja käidi mitmetes koolides õppimas. Kirjutati papüürusele. Jumalad: - Ra-peajumal, vaaraosi

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Forestry and the forest industry in Japan

Forestry and the Forest Industry in Japan Today I'm going to do a presentation about a book called ,,Forestry and the Forest Industry in Japan", edited by Yoshiya Iwai. --------------------- Participants in private forestry are classified into six categories: forestry households; companies; shrines and temples; joint holdings; various groups and cooperatives; and habitual joint holdings. Except for shrines and temples, these groups manage forests to produce income. In general, these forests are not very large: the average forest area per establishment was 3.7 ha in 1990. Groups operating forests of less than 100 ha control 67% of the total area. Hence forests are not necessarily owned by a few large concerns. Private ownership of forestland was officially permitted after the Meiji restoration of 1868, which marked the end of feudalism. Previously, forestland was legally owned collectively for the use of local comm...

Keeled → Inglise keel
10 allalaadimist
thumbnail
2
odt

India ja Hiina kunst

4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 ­ Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid peamiselt hinduistlikke jumalaid. 11

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana - Kreeka

kuningas, religioon ­ antropomorfsed jumalad, palju jumalaid, elasid olümpose mäel, zeus ­ teava-, tormi- ja piksejumal, jumalate valitseja, poseidon ­ merejumal, hades ­ allmaailma ja surnute valitseja, aphrodite ­ armastuse ja viljakuse jumalanna, dionysos ­ veini ja viinamarja kasvatuse jumal, jumalaid tuliaustada, rääkida nendest lugupidavalt ja tuua ohvreid, pidi hoiduma ülekohtust teiste vastu, ülekohust karistati kättemaksuga, templid ­ pühamu keskpunktiks oli altar, , kus toodi ohvreid, pühamutes oli jumala koda e tempel, kus hoiti jumala kuju ning põles koldetuli, oluline oli välisilme, kuna rituaalid toimusid vabas õhus, ei pandud suurt rõhku surmajärgsusele, kuna karistused tabasid isikut eleajal, olümpiamängud ­ peeti iga 4 aasta tagant zeuzi pühamus olümpias, osalesid hellenitest mehed, varasem võistlus kiirjooks, peale selle võisteldi veel: rusikavõitlus, maadlus,

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Etruskid "Tusci" Etruuria maakond

Etruskid "tusci" Etruuria maakond Elasid Itaalia keskosas 8. - 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehte...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Vana Rooma arhitektuur ja ehitus

moodustunud ajaks IV--I vahetusel kuni n. e. Mälestised Vana-Rooma praegu, isegi varemetes vallutavad oma majesteetlikkusi . Roomlased panid alguse uus ajastu maailma ajastiku, kus peamine koht kuulus avalikele ehitistele, arvutatud tohutu hulk inimesi: basiilikud, termid (avalikud saunad), teatrid,amfiteatrid , tsirkused, raamatukogud, turgud. Loetelu hoone konstruktsiooni Rooma tuleb sisse ja kultuslikud: templid, altarid, saadi. Kogu vana-maailma Rooma arhitektuur on tasakaalustamata kõrgusega inseneri-kunsti, universaalsuse tüüpi ehitised, rikkust komposiit kuju, mõõde ehituse. Erinevaid struktuure ja ulatus ehitus Vana- Rooma oluliselt erinevad võrreldes Kreekaga: kõrgenenud tohutu hulk suuri hooneid. Kõik see nõuab muudatusi tehniliste aluste ehitus. Tegemine väga keerulise ülesande abil vana

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia ja Egiptus

vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. o SIN- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada. o TAMMUZ- viljakusjumal, kujutati noore ja ilusa karjusena. o MARDUK- Babüloni kaitsejumal. 4. Templid! EGIPTUS o Püramiididesse asetati puhkama vaaraode mumifitseeritud kehad. Vaarao hauakamber asus püramiidid keskel. o Chopsi suure püramiidi ehitamiseks kulus üle 20 aasta. Paljud töölised said ehitusel viga, kas murdsid luid või kukkusid surnuks, kuid nad uskusid, et püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga. MESOPOTAAMIA

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esiajakunst

Menher-mitme meetri kõrgune püsti asetsev looduslik kivi Dolmen ­ kaks püsti asetsevat kivi, mille peale on asetatud katteplaat (algeline hauakamber) Kromlehh ­ausambel, mis koosneb menheritest ja dolmenitest (Stonehenge) Mesopotaamia kunst (4000-600 a ekr) Tähendab tõlkes kahe jõe maad (Iraak) Arhitektuur Ehitati peamiselt põletamata tellistest, mis polnud ilmastikukindel. Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesop. Kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torutemplid e. tsikuraadid. Kuulsamad : Marduki tempel e. paabelitorn Babüloni rippuvad aiad ( üks seitsmest antiiksest maailmast) Tänani on säilinud Babüloni linna peavärav ­ jumalanna Istari värav. Skulptuur Mesop. Hakati tegema reljeefe-skulptuuri liik, milles kujutised või ornamendid eenduvad pinnasest millega nad on seondud nt. .Istari värav, fantastilised loomad.- Kurjade vaimude

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hellenism

· Egiptus ­ Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid ­ antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ­ ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes ­ kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esiaeg

Chephreni püramiid · u. 136 m kõrge 3.Mykerinose püramiid · u. 66 m kõrge Sfinks · u. 20 m kõrge · algkujul oli ka habe · kolme inimese näojooned · valvab püramiide · püramiidides 3 põlvkonda(isa, poeg ja pojapoeg) Templid · peale püramiide hakati inimesi matma kaljude sisse · sissekäikude ees suur kolossaalne skulptuur · sellest kujunesid välja templid · tekkisid ka usutegelased · templi osad: 1) Sammasõu e. peristüülõu · pealt lahtine · sinna võisid minna ka lihtinimesed · kohe peale sissekäiku 2)Püloon e. väravehitis · nö. värav · selle eest vahest looma skulptuuride allee kahel

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Egiptuse kunst

Vanim astmikpüramiid asub Sakkaras ja ehitati umbes 4500 aastat tagasi vaarao Dzoserile ­ looja oli vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep oli esimene teadaolev arhitekt kunsti ajaloos · Egiptuse poos: jalad külgvaates, näo vorm on külgvaates, silmad otsevaates, torso eestvaates. · Algsed jumalad sarnesid loomadega (inimese keha ja looma peaga) ­ Sobek, Hathor, Thorth, Horus, hilisemaid kujutati inimestena (Osiris, Isis, Amon, Ra) · Templid: nelinurkne, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templi väravaehitisi nimetati pülooniks. Väravaehitise ees olid obeliskid ­ neljatahulised teravatipulised kivisambad (jäljendasid taimi). · Kuulsad templid: Luksori, Karnaki ja Abu-Simbeli tempel (viimane saeti veeuputuse ohuga seoses tükkideks ja pandi kõrgemal uuesti kokku). · Pealinn oli Teeba. · Et kaitsta hauaröövlite eest peideti Uue Riigi ajal vaaraode muumiad

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vanimad kõrgkultuurid

põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri ­ kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader, niisutuskanalid, veok) ja linnade ehitajad. Nende ajast on teada esimesed koolid ja seadused. Sumerid linna keskel asus astmeline tempel ­ tsikuraat. Riiki valitses kuningas. Ühikonda kuulusid ka preestrid ja vabad kogukondlased. Mesopotaamia arhitektuur. Tsikuraat ja Paabeli torn. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised, millest enamik olid ainult päikese käes kuivatatud (seetõttu pole ehitistest ka tänaseks kuigi palju säilinud). Leiutati kaared ja võlvid. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunstiliigid ja varane kunst

vanem asula Catal Hüjük (puudusid tänavad, majad kokku ehitatud) Majadest on pärit seinamaalid 4-5. saj eKr Catal Hüyüki hiigelajast. Esimene linnakaart. Esimest korda sulatati pronksi (6.saj eKr) Peamine linna jõukus obsidiaanist (vulk. kivim) valmistatud esemetele (väga tugev) Malta saarelt algab megaliitarhitektuur (mega+lihtos e. suur kivi) Malta omapäraks hauakambritel ja templitel ristikheinalehekujul põhiplaan. Vanemad hauakambrid päris 5000 eKr, templid 3000 e.Kr) (Ggantija tempel) Megaliitehitised Briti saartel ja Prantsusmaal (tundmatud rahvad) o Newgrange hauakamber Boyne jõe kaldal Iirimaal. Maetud Iiri kuningad, asus suur loss (Tara künkal ­ Tara/mis ­ Iiri päikesejumal)' o Stonehenge Inglismaal, ehitatud ~2500-1500 eKr. Vabaõhutempel (kromllehh ­ keldi k) Keskel ohvrialtar, kasutasid keldi e druiidiusulised.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka Arhitektuur

Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik.. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athena tempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel. Sammaste stiilid: · Dooria Vanim samba ning -ehitusstiil, kujunes välja juba arhailisel ajastul. Nimetuse sai see stiil doorlaste hõimult, kelle juures see välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu kannataks ta talade raskuse all. Samba ülaosa-

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun