katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. Samuti ümbermaailmareisi võimalikkus. Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja
katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. Samuti ümbermaailmareisi võimalikkus. Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja
möödaPäikenäivaltomaaastateekondasooritab. II 1) Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? Seepõhinebastronoomilistelvaatlustelja füüsikaseadustelnagu relatiivsusteooria.Arvestatakse soojusenergiat,ilmaruumipaisumistja lõputust. 2) Milline on Maa atmosfäär? Erinevteisteplaneetideomasttänuveeja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm,koostis lämmastik 78%,hapnik21%,CO2 0,03%,veeaur4%, inertgaasid0,95% 3) Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Objektidilmuvadsilmapiiri tagantjärk-järgultnähtavale. 4)Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamadepõrkumineja eraldumine 5)Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtedevahelisedkaugusedon vägasuured,selleks,et pilt muutuks, 6) Kirjelda kuuvarjutust. Kuuvarjutus,siis kui maaon kuu ja päikesevahel. 7)Mida saab teada tähtedelt tulevat valgust uurides? 8)Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine(erinevus Maal)? 9)Miks on maa lapik, st. poolustelt kokkusurutud?
järgi ja taevast peeti sfäärikujuliseks tähtkujude vaheldumise järjepidevusega kõigis suundades, võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mis tahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? Tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel, mitte kujutamisel ja oletamise. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitavad merepinna kumerus (laeva ilmumine silmapiiri tagant). Tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse, iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kalutuse tingimustes kera kuju. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maa siseehitus tihedus on umbes 5520 kg/m3, maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Maavärinate olemas olu-
lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. · Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. · Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. · Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. · Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade põrkumine ja eraldumine · Milline on Maa atmosfäär?
õhk hõreneb ja rõhk langeb. a. Troposfäär (10 km) atmosfääri põhiline osa, kujundab maa ilmastikku, mõjutab kogu Maa elu, sisaldab 80% kogu Maa atmosfääri massist. b. Stratosfäär (peale seda on stratopaus) - temperatuur seal kasvab, kuna seal asub osoonikiht (päike peegeldub tagasi).1 c. Mesosfäär d. Termosfäär 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. Maa kerakujulisusele viitab silmapiir, laevade ilmumine, ümbermaailmareis, vaatepilt kosmoselaevast, tähtede katkematus. Kreeklaste jaoks oli kera vorm kõige ideaalsem, kuid tänapäeval teatakse, et Maa on natuke lapik. 5. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa raadius on 6350 km, diameeter 12 700 km. Ümbermõõt on umbes 40 000. Kujult on natuke lapik. 6. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Laamade
suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 5. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. ´ 6. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. 7. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 8. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust?
olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil) 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. PÄIKESESÜSTEEM EKVAATORIL OLEV INIMENE NÄEB PÕHJANAELA HORISONDIL! INIMENE PEAB OLEMA EKVAATORIL, ET NÄHA KÕIKI TÄHTI! Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele? *Tähistaeva katkematus, liikumine *Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine Milleks on tähtkujusid vaja? Tähtkujusid on vaja, et hõlpsalt saaks jälgida Kuu ja Planeetide liikumist. Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine? *Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil *Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33' nurga all oleva telje *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib
omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR-Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ -on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisiga taevakehi. AASTA PARALLAKS-nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi kesmine raadius. TÄHTSAMAD KÜSIMUSED Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele? *Tähistaeva katkematus, liikumine *Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine Milleks on tähtkujusid vaja? Tähtkujusid on vaja, et hõlpsalt saaks jälgida Kuu ja Planeetide liikumist. Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine? *Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil *Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33’ nurga all oleva telje *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber
annaabi.ee 
