Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Korvpallimängija treeningukava". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
spordiala, treening, jõusaal, pumpamine, üldkehalise, venitamine, treeningut, hommiku, hommikul, kross, jooks, treeningute, korvpallimängija, ründaja, ettevalmistusaeg, keerulisemad, treeningud, hommikusöök, lõunasöökfaasidevahelistel momentidel. Üksikasendeid tuleb ujujatele võimalikult palju näidata stoppkaadritena või piltidena, et kujutis sööbiks nägemismällu ning aitaks kujundada õiget liigutuslikku mälu. (Haljand, Tamp, Kaal 1984: 3,4) 7 Spetsiaalsete imitatsiooniharjutuste sooritamine kuival Ujumistundide traditsiooniline struktuurharjutuste sooritamine kuival enne veetreeningut on end õigustanud üldkehalise ettevalmistuse, spetsiaalse painduvuse ja jõutreeningu osas. Liigutuste spetsiaalseid imitatsiooniharjutusi kuival on kasutatud ainult ujumise algõpetuse perioodil. Tehnikaalase ettevalmistuse metoodika mudelite abil eeldab aga senisest laialdasemat imitatsiooniharjutuste kasutamist ka sportliku täiustamise ja kõrgema spordimeisterlikkuse etappidel. Imitatsiooniharjutuste eesmärgiks on liigutustesiseste orientiiride süsteemi loomine,
kohtades. See pärineb antiiksest Kreekast, aga muutus populaarseks kasutusalaks 3 Venemaal, Ida-Euroopas ja USAs, eriti New York City's. Nüüd tegeletakse tänavatreeninguga terves maailmas. Tänavatreening on kombinatsioon kergejõustikust ja vabaharjutustest. Street Workout on tänapäevasem versioon keharaskuse treenimisel. Street Workout tiimid ja võistlused toimivad ülemaailmselt. (Wikipedia.org) Tavaline treening koosneb füüsilistest harjutustest nagu rippes kätekõverdused, kätekõverdused, harjutused õlavarre kolmpealihasega, kõhulihaste harutustest ja kükkidest. (Wikipedia.org) Mõned peamised kasud, mida tänavatreening annab: · See on täielikult tasuta · Saab harrastada absoluutselt igal pool väljas ja siseruumides · Varustus võib selleks täielikult puududa · Sellega kaasneb tervislik eluviis (Wikipedia.org)
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1
6. Üldkehaline ettevalmistus 92 6.1 Vastupidavuse arendamine 92 6.2 Jõuvõimete arendamine 98 6.3 Painduvus ja koordinatsioon 106 7. Vetelpääste 110 KIRJANDUS 118 LISAD 119 3 SISSEJUHATUS Akadeemiline sõudmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel. Samas on akadeemiline sõudmine oma arengus läbi teinud pika arengutee. Sealjuures on läbi aegade muutumatuna püsinud paatkondade koostöö, mis on esmatähtis iga sõudevõistluse võitmiseks. Koostöö parimaks näiteks on alati kuninglike kaheksapaatide võistlus, kus ühise eesmärgi nimel pingutavad kaheksa sõudjat ja roolimees ning paatkond on täpselt nii tugev kui tugev on kõige nõrgem lüli kaheksapaadis
Treeningud kehalise võimekuse parandamiseks on jagatud nelja gruppi: · Südametreening · Jõutreening · Venitustreening · tasakaalutreening Kõik need on samaväärselt tähtsad. Treeningutega tuleks alustada aeglaselt, tehes kõigepealt kergema koormuse ja intensiivsusega harjutusi ning kehalise võimekuse kasvades neid suurendada. Terviseprobleemide korral peaks kindlasti enne treeningutega alustamist konsulteerima arstiga. Tähtis on leida spordiala mis meeldib, siis ei pea võtma seda kui kohustust vaid kui lõbusat ajaviidet. 4 Südametreening ehk vastupidavustreening Südametreeningul on väga palju positiivseid mõjusid. See vähendab südame- veresoonkonna haiguste ja nende tüsistuste (südameinfarkt, ajuinfarkt) teket ning leevendab nende haiguste kulgu, parandab südame tervist (süda jõuab
Klass: 11rl Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest Uurimistöö Juhendaja: Ülo Liblik Kilingi-Nõmme 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 3 Noorte keskmaajooksjate treeningut käsitleva kirjanduse analüüs....................................................... 4 MEETOD I............................................................................................................................................... 5 MEETOD II............................................................................................................................................. 6 MEETOD III........................................................................................
....................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................................................................................15 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 2 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4
Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718, 559 km. Sellel perioodil tõusis jõutreeningu osakaal 6-10%
Spordimassaazi alguseks loetakse 1924 aastal toimunud Olümpia mänge Pariisis, kui soomlane Paavo Nurmi tõi endaga kaasa isikliku massööri. Nurmi võitis sellel olümpial 5 kuldmedalit jooksu distantsidel. Sealt tekkis huvi ka teistel jooksjatel spordimassaazi vastu. Spordimassaaz peab tagama kvaliteetsete treeningute läbiviimise, vältima vigastuste tekkimist ja looma eeldusi heaks võistlustulemuseks. Spordimassaazil tuleb kindlasti arvestada sportlaste iseärasustega ja nende spordiala spetsiifikaga. Spordimassaaz oma olemuselt toetub kolmele printsiibile, mis toetuvad kolmel lihtsal küsimusel: ,,millal, mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne või pärast võistlust, taastumisperioodil, säilitaval perioodil või kui sportlane on vigastatud ja vajab rehabilitatsiooni. Tehnikad tähendab seda, millist mõju kavatseme avaldada, võtteid selleks on palju:
Visiooniks on Eesti kiiruisutraditsioonide taastamine, kiiruisukoolkonna loomine, noorte ja täiskasvanute toomine spordi juurde. Põhjamaise kliimaga Eesti on tuntud talispordimaa, kuid Ants Antsoni olümpiavõit on seni jäänud Eesti ainsaks ja Eestis puuduvad võimalused seda spordiala harrastada. Tulevikuperspektiiviks on võistelda koondisega viie aasta pärast Põhjamaade meistrivõistlustel ja kümne aasta pärast olümpiamängudel. Klubi võimaldaks Tartus harrastada Eestis ainulaadset spordiala, pakkuda meelelahutust, kombineerides treeninguid vaba-aja uisutamisega, samuti pakkudes võimalust korraldada ainulaadseid üritusi (asutuste pidusid ja sportmänge, sünnipäevi), laste- ja noortepäevi, uisumaratone, harrastada sporditurismi. Kiiruisuklubi muudaks Tartu veelgi omanäolisemaks Heade Mõtete Linnaks. 1.3 Staatus Ühing on poliitiliselt sõltumatu, avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik heategevuslik vabatahtlik organisatsioon
Spordikompleksi ujulas. Püüdsin näidata, et veesport võib olla väga lõbus ajaviide, kui kasutusele võtta uusi ja lastele huvipakkuvaid tegevusi. Püüdsin korraldada kaasahaarava ja meeldejääva hommikupooliku. Lisaks spordimängude korraldamisele, sain võimaluse organiseerida ja teha erinevaid ettevalmistusi ürituseks. Praktiline töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on antud ülevaade ujumise kasulikkusest, erinevatest stiilidest ja selle spordiala ajaloost. Teine ja suurem osa tööst on pühendatud sportlikule päevale ujulas. Töö koostamisel on kasutatud ujumist kajastavat kirjandust. Enamus veega seotud mängudest on leitud erinevatest allikatest, samuti kogusin palju informatsiooni internetist. Lisaks sain ürituse lõppedes kõigilt osalejatelt tagasisidet. Tahan tänada praktilise töö läbiviimisel suureks abiks olnud gümnasiste: Birjo Rasmusseni, Kaisa Põldmat ja Kelly Seinpere. Suureks abiks oli Katariina Linde, kes
abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis suusatamine sobib igas vanuses suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele
Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest esines raskemaid vigastusi harva.
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.
vaheldust. Lihas reageerib koormusele suhteliselt kiiresti, seega korduste arv võiks olla 15-20 korda seerias, mille vahel on poole kuni üheminutiline puhkepaus. Kestvustreening võib olla nii rasvapõletus kui intensiivne ja raske intervalltreening. Sobib ka jooks, kardioseadmed ( sõudeergomeeter, jooksulint, aeroobika) Treenida võiks 2-3 korda nädalas ülepäeviti. Piiramatu treeningaeg, miinimum 30 minutit aeroobset treeningut, lihastreening mitte üle tunni. ENDOMORF Õun, lühikest kuni keskmist kasvu, kalduv ülekaalulisusele. Naistel kipuvad rasvad ladestuma alakehale, peamiselt puusadele ja taljele, meestel kõhule ja ülaseljale. Aeglase ainevahetuse tõttu salvestab tema organism toiduenergiat rasvana tunduvalt rohkem kui teistel kehatüüpidel. Kuulsad endomorfid Kelly Osbourne, Ivi Eenmaa, Luciano Pavarotti. Toidusoovitused:
..............................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks
· arendama peab kõiki lihasrühmi · kergemaid jõuharjutusi teha iga päev · harjutusi teha kordustena ja seeriatena · harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad lihaste reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet
Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 korda, optimaalne aga 3 korda nädalas ujumas käia. Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel. Paraku pole mitte iga ujumistehnika tervisetreeninguks sobiv. Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam. Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu (500....800kcal olenevalt ujumistiilist) on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi, taastuda vigastustest AJALUGU Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate
2) Kuidas on omavahel seotud elusorganismi struktuur ja funktsioon? Võime alati mõne kehalise võime muudatuse tagant otsida muudatusi seda tagava organi ehituses. 3) Kuidas on valgusüntees ja pärilikkus seotud treenitavusega? Pikaajalise ja piisava treeningkoormuse põhjustatud ümberkorraldused organismis juhinduvad eraldi iga inimese puhul tema päritud geneetilisest informatsioonist (geenidest). Siit ka põhjus, miks täpselt sama treeningut tegevad inimsed arenevad erinevas tempos ja erineval määral. Kui mõnda keha funktsiooni piisavalt rakendada, kutsutakse seda funktsiooni toetavates organites esile valgusüntees, mis kulgeb vastavalt igale inimesele ainuomasele pärilikule informatsioonile. 3 4) Milline on optimaalne treeningkoormus? Treening peab ületama seniseid kohanemise piire. Lihtsamalt öeldes- treening peab
) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha treening omakorda käsi, õlavöödet, rindkeret ja selga. Harjutamisel crosstraineril tuleb kindlasti järgida õiget tehnikat, et mitte hoopis terviseprobleeme tekitada. Sõudeergomeeter Hea toime südame-vereringele, tugevdades samaaegselt ka ülajäseme ja alajäseme lihaseid ning rindkere. Algajal on siiski soovitatav enne treeneriga nõu pidada, sest vale tehnika korral võib ta ülemääraselt koormata põlveliigeiseid ja selga. Veloergomeeter Tugev positiivne mõju südamele ja vereringele
UJUMINE Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega. Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse. Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ohutusreeglid ujumisel: · Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi · Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas · Tundes väsimust tuleb veest väljuda · Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas · Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla
Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald · Valmimisajaks peetakse maikuud · Töö on edenenud hästi ja eelmisi ehitajaid EI lastud lahti halva töö pärast
tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda
Tänu soojale ilmale jätkusid hüpped treppidel Jõutreening: Tõkkeastumised (ka topispallide ja võimlemiskepiga) Harjutused topispallidega Harjutused oma keharaskusega Harjutused kangiketastega Novembri viimasel nädalal alustati sisetreeningutega, kuna ilmastikuolud halvenesid tunduvalt ega võimaldanud välitreeninguid jätkata. Detsember jaanuar Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine 13 Alates detsembrist lisandus üks kord nädalas treening Tallinna Spordihallis, sest Kosel polnud võimalik pikki lõike joosta. Jooks: Jooks erineva pikkusega lõikudel kuni 250 m Jooks rütmimuutustega (viimane 50 m 98%) Jooks erineva sammupikkusega Jooks abivahendeid kasutades (treeningkumm) Madalstardid naelkingades Jooks lendlähtest Hüpped: Kordushüpped (paigalt kaugus, kolmik, viisik) Hüpped kiirusele (hüpped ühel jalal) Jõutreening: Harjutused topispallidega (kergem pall, kiirem liigutus) 26.12. 30.12
Treeningueelse soojenduse vajalikkus Soojendus on spetsiaalselt valitud harjutuste ja protsetuuride kompleks, mis teostatakse organismi täisväärtusliku ettevalmistuse eesmärgil planeeritavaks tegevuseks, aga ka vahetult pärast töö põhiosa teostamist, et kindlustada organismi efektiivne üleminek kõrge funktsionaalse aktiivsuse seisundist puhkeseisundisse. Soojenduse ülesanne seisneb selles, et keha ja aju ette valmistada treeninguks. Alustades intensiivset treeningut ilma eelneva soojenduseta, suureneb oluliselt vigastada saamise tõenäosus. Korralikult läbiviidud soojendus tagab treeningu parema kvaliteedi ja vähendab sporditrauma saamise ohtu. Soome UKK-Instituudis läbiviidud uuringust selgus, et hüppe- ja põlveliigeste traumasid on aktiivsetel sportijatel võimalik tunduvalt vähendada, kui nad vaid enne treeningut end korralikult soojaks võimleksid ega unustaks ka tasakaaluharjutusi.
...................................................................................13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus................................................................................14 1.4.3. Anaeroobne lävi.........................................................................................................14 1.5. Vastupidavuse arendamine................................................................................................15 1.5.1. Aeroobne treening.....................................................................................................16 1.5.2. Intensiivne treening...................................................................................................17 1.6. Jõu arendamine..................................................................................................................17 1.6.1. Jõuvõimete liigitamine.....................................................................................
harjutades treeningul võib ju kõik õnnestuda, võistlustel veel mitte - oskus puudub. Tehnika efektiivne ja ratsionaalne harjutuse sooritamine maksimaalse tulemuse saavutamiseks; kirjeldab liikumise üksikuid osi ajalis-ruumiliste parameetritega; seda on lihtne mõõta. Tehnika kirjeldab liikumise üksikuid osi. Tehnika eksisteerib väljaspool sooritajat (video abil saab sooritust mõõta). Võimekus tunnus, mis rõhutab isiku potentsiaali omandada ühe või teise spordiala oskust. Võimlemises kineetiline tundlikkus (liigutuste tundlikkus, lihaste ja liigeste tunnetamine liigutust sooritades), koordinatsioonivõime. Korvpallis on vajalik hea situatsioonitajumise oskus ja reageerimisvõime. Võimekus on oluline varajases õppimise staadiumis. Kooli kehalises kasvatuses on leidnud kasutust selline oskuste õpetamise süsteem nagu situatsiooni tajumise, otsuste tegemise ja taktika ülekandumine ühelt sportmängult teisele.
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained
* halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu käivate eesmärkide seadmisega. 3. LÜHIAJALISED EESMÄRGID? Hakkan end regulaarselt liigutama, nt 3* nädalas ja 30 minutit korraga Kolmel hommikul lähen tööle jalgsi Püüan loobuda suitsetamisest jne 4. PIKAAJALISED EESMÄRGID? Tahan osa võtta järgmise aasta rahvajooksust Tahan võtta kaalust alla 10 kg Tahan parandada oma vastupidavust Tahan saavutada suveks hea vormi, jne 5. ALGAJATE VEAD? Liiga suur soov saada häid tulemusi Püstitatud eesmärk käib üle jõu Treening on liiga üksluine Treeningute vahele ei jää piisavalt puhkust Harjutatakse liiga tugeva treeningpartneriga Valitakse liiga palju erinevaid spordialasid 6
Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. saj
pärast tegevuse lõppu, puhates kaob valu. · kroonilise mikrotrauma korduvate mehaaniliste mõjutuste tõttu tekivad kudedes muutused, mis alles hiljem avalduvad kliiniliselt. · just ületreening on paljude vigastuste põhjustajaks, kuna ta tekitab koordinatsioonihäireid. Üleväsimus on rohkem vaimsel tasandil. Tekib tüdimus ja väsimus seesmiselt. Selle põhjuseks võib olla üksluine ja koormav treening. Harjutused peavad pakkuma vaheldust ja meelelahutust. (http://www.static.inimene.ee) Esmalt tekivad üldised väsimuse nähud. Halveneva ainevahetuse tõttu väheneb lihaste võimekus. Veel vähenevad liigutuste amplituudid ja tekivad vead tehnikas, mida alguses ei märka ei treener ega ka sportlane ise. Alles sümptomite süvenedes hakkab sündroom endast sügavamalt tunda andma, aga siis on juba hilja. Sel hetkel on vigastus juba tõsine ning tuleb alustada kiiresti raviga. (http://www
annaabi.ee 
