Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kvartal, kvartali, korterit, korterite, kvartalis, ehit, elanik, standardhälve, maaamet, 3333, maaameti, korterelamu, detailplaneering, linear, turg, prognoosid, nõudlus, kinnisvaraturu, users, detailplaneeringu, domus, aeglase, intressimäär, tehinguid, nähtub, elamute, andmebaas, ibid, swedbank, intressimäärad, portal, eelpool, summad, mediaaniTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimine ja turundus Turunduse õppetool Marleen Reemann KORTERITE ÜÜRITURU ANALÜÜS TARTUS Kodutöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015.........3 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti..............9 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos..............13 Kokkuvõte...............................................................14 Viidatud allikad.......................................................15 LISA 1.....................................................................17 LISA 2.....................................................................17 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut KORTERITE OSTU-MÜÜGITURU ANLÜÜS JA PROGNOOS PÄRNUS JA SELLE LINNAOSADES Kodutöö aines Kinnisvara rahandus Juhendaja: XXXXXX Tallinn 2019 SISUKORD 1.1. Võrdlus piirkonniti................................................................................................................3 1.2. Hinnang muutustele ja nende põhjustele..............................................................................6 2
Viimasel kahel aastal pidurdas kinnisvaraturu arengut majanduslik ja sotsiaalne ebastabiilsus suur tööpuudus, elu kallinemine, madalad palgad ja ebakindlus tuleviku suhtes. 2010. aastal kasvas tehingute arv 2009. aastaga võrreldes 18%. Kinnisvara ostu-müügi huvi kasv oli ühtlane kogu Eestis. Suurimat mõju tehingute arvu kasvule avaldas korteriomanditehingute arv suurenemine ligi 3000 tehingu ehk viiendiku võrra. Võrreldes 2006. aastaga vähenes hoonestatud kinnisasjade ja korterite ostu-müügitehingute arv üle poole. Ostu- müügitehingute koguväärtus kasvas aastaga 6%. Samal ajal oli tehingu keskmine väärtus 2010. aastal 38 857 eurot ehk kümnendiku võrra väiksem kui 2009. aastal ja poole väiksem kui kinnisvaratehingute kõrgajal 2006. aastal. Hoonestamata kinnisasja tehingu keskmine väärtus vähenes aastaga ligi neljandiku ja hoonestatud kinnisasja tehingu keskmine väärtus ligi kümnendiku võrra. Korteriomandi ja eluhoonetega
Seega 2009 aastal on tehtud 30% vähem tehinguid, kui eelmisel aastal. 2010 aastal toimub juba märkimisväärne tehingute arvu kasv 229 ehk 70%. Kokku tehingusumma (vt. lisa 1, 3) oli 2008 aastal 21 744 347, 2009 11 375 596 ja 2010 16 239 009. Tehingute arvu kasv 2010 aastal oli suur aga tehingute summa võrreldes 2008 aastaga oli vähem, mis tähendab, et keskmised hinnnad langesid. 1.1. Tehinguhindade dünaamika 3 aastat 2008 aasta I kvartalis Tartu majade turul on pakkumishinnad laia ulatusega ja korrastumata, mis muudab ostuotsuse tegemise inimeste jaoks raskeks. Järjest olulisemaks on ostuotsuse tegemisel muutunud kvaliteet, seda nii ehitustööde teostamise kui ka kasutatud ehitus- ja viimistlusmaterjalide osas. Valdavaks trendiks on Tartus kujunenud, et objektiga tutvumisele kaasatakse ehitusspetsialist. Suurenenud on hinnavahe kvaliteetsete ja mittekvaliteetsete elamispindade vahel ning küsitud hind peab olema õiglane ja
Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil … Kinnisvara planeerimise ja maakorralduse eriala magistriastme 1. kursus 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on käsitleda Viljandi linna korteritega tehtud ostu-müügitehinguid majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind
Kinnistu on varustatud kõigi planeeritava kompleksi arendamiseks tarvilike tsentraalsete kommunikatsioonidega: vesi, kanalisatsioon, elekter ning gaas. Kinnistule ning planeeritavale korterelamule juurdepääs on väga hea - nii Alle kui Lahe tänavalt. Kinnistu hind koos lõpuleviidud detailplaneeringuga: 35 000 000 krooni. Müügihind sisaldab käibemaksu. 6 2. TURU ANALÜÜS 2007. aasta viimane kvartal ei toonud kinnisvaraturul suuremaid muudatusi. Elamispindade müügiperioodid olid jätkuvalt pikad ning müügipakkumine enam märkimisväärselt ei suurenenud. Äripindade turul jätkub stabiilne areng, pakkumisse tuleb uusi büroomaju ning lao- ja tootmispindasid. Harjumaa ja Tallinna korteriturg oli 2007. aasta viimastel kvartalitel suhteliselt rahulik ning tehingute arvud kahanesid. Müügipakkumiste arv on stabiliseerunud ega kasva enam nädalatega mitmeid protsente
Maja välissoojustus oli varasemalt olemas ning seetõttu võib eeldada, et välispiirded on piisavalt soojahoidvad. Siiski on vajalik esimesel võimalusel korralikult soojustada vundament. Selgus, et olemasolevat remondifondi saab rakendada väiksemate remonttööde teostamise jaoks, mis on väga positiivne. Kindel on aga see, et suuremate tööde puhul aitab ainult pangalaen, mis aga suure elamu puhul jaguneb korterite vahel ära ning omab suurt efekti küttearvetele üldises plaanis. Projekti eesmärk oli hinnata olukorda ja energia säästmise võimalusi, mida see ka kindlasti saavutaks. 1.12 Kasutatud kirjandus [1] [WWW] Ehitisregister http://ehr.ee/v12.aspx?loc=0101 [2] [WWW] Radiaatorikeskus http://www.radiaatorikeskus.ee/?id=7 [3] [WWW] Ehitusinfo http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1737 [4] [WWW] Ehituskaup http://www.ehituskaup.com/soojustusmaterjalid.html
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturu
mudeldatakse“ ütles Agnes Naarits. (Postimees 11. veebruar 2016) 2.2 Tööpuuduse tase 35 30 25 20 Eesti 15 Saksamaa 10 5 0 Joonis 5 Ühtlustatud töötuse määr %-des igakuised andmed (Eurostat) Eestis töötuse määr oli 2016. aasta 2. kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 66,9% teatab Statistikaamet. Tööturul aktiivsete inimeste arve tõusis esmakordselt üle 700 000. Võrreldes 2015. aasta 2. kvartaliga jäi töötuse määr samale tasemele. Ka töötute arvus ei olnud suuri muutusi: kui 2015. aasta 2. kvartalis oli hinnanguliselt 44 000 töötut, siis aasta hiljem 45 000. Võrreldes ja vaadates Saksamaa andmetega on Saksamaal olnud suurem kõikumine kui Eestis. 11
asus kunagi Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1873-1951) aed ja puukool. 1993-st aastast on ala võetud looduskaitse alla kui väärtusliku puittaimestikuga piirkond. Kogu elamurajoon piiratakse aiaga, mille sisse jääb park koos jalutusradadega, tiik ja lastemänguväljakud. 1.2. Hoone Hoone on 6-korruseline, keldriga. Esimese korruse korteritel on piiretega varustatud terrassid, kõrgemate korruste korteritel on rõdud. Viimase korruse kolme- ja neljatoaliste korterite juurde kuulub katuseterrass. Hoones on üks trepikoda, mis avaneb edelasse ja valgustab ühtlasi trepikoda. Sissepääs hoonesse on elamu läänepoolsest 2 küljest. Kokku on elamus 48 korterit; millest: kahetoalisi 24 tk; kolmetoalisi 12 tk; neljatoalisi 12 tk. Hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38. Objekti tehnilised andmed on välja toodud tabelis 1. Korterite
konkurentsivõime nõrgenemine. PALGA KASVU PÕHJSED JA TAGAJÄRJED Palk ja tööjõukulud Keskmise brutopalga kasvu kiirenemine oli 2013. aasta esimesel poolel majandusaktiivsuse pidurdumisega vastuolus. Tööjõukulude ehk palgafondi osakaal SKP-s suurenes. Kogutoodangu reaalne aastakasv ulatus 2013. aasta esimesel poolel 1,2%-ni ning sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud arvestuses majandus nii esimeses kui ka teises kvartalis eelneva kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%- ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni. Palga- ja majanduskasvu vastassuunalist liikumist saab osaliselt selgitada tööturu tavapärase inertsusega, mistõttu hakkab tööjõukulu vähenenud majandusaktiivsusega kohanduma kuni kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv
SISUKORD 1Ettevõttest................................................................................................................ 2 1.1Üldinfo................................................................................................................ 2 1.2Ettevõtte missioon.............................................................................................. 2 1.3VKG visioon........................................................................................................ 2 1.4VKG väärtused.................................................................................................... 2 2Hetkeseis.................................................................................................................. 3 2.1Tegevusala.......................................................................................................... 3 2.2Tarbijad.......................................................................................................
ei kulge kuigi edukalt.Uuesti on tekkimas nähtus nimega töötus. Ka Eestis paraku ei ole lood kuigi head,siin on juba üle 10% inimestest kodused või on rännanud praimaid 4 pakkumisi otsima.Need,kes on jäänud peavad kahjuks rabelema,et toime tulla.Eestis on väga palju inimesi,kes ei tahagi kahjuks tööd teha,kuna puudub sotsiaalne kaitse. 1.4.PIKAAJALISTE TÖÖTUTE VALMIDUS JA TAGASITULEMISE VÕIMALUSED. 2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu II kvartalis oli 71 000, vähenes III kvartalis 3000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 9,7%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%)
Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. (Ibid) Siin kohal võib leida sarnasusi ka Eesti riigiga võrreldes, kuna on osa inimesi, kes on ennast töötuks registreerinud, kuid samas käib ka n.ö. ,,mustalt" tööl. 3. TÖÖTUSE STATISTIKA AASTATEL 2009-2011 3.1. Töötuse statistika Eestis 2011 aastal Töötuid oli 2011. aasta I kvartalis 99 000 ja töötuse määr 14,4%, teatab Statistikaamet. Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem. Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis veidi kasvas. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis IV kvartalis vähenes 93 000-ni, kasvas tänavu I kvartalis 6000 võrra. 2010. aasta alguses 19,8%-ni tõusnud töötuse määr
tõmbamise tõttu oli laenu võimalik DnB Nord Panga ärioperatsioonide juhi Jaan Liitmäe sõnul saada vaid olemasoleva rahavooga projektide ostuks, mille puhul oli eelduseks tugevate rentnike olemasolu ning piisav rahavoog. Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni juhi Tauno Vanaselja sõnul ei piisanud laenu saamiseks enam üksnes kvaliteetse tagatise olemasolust. (Linnamäe 2009) Joonis 2 väljendab hästi muutusi üürihindades aastatel 2005 kuni 2011 I kvartal. Tühjaks jäänud kvaliteetsete pindade suur hulk viis 2009. aastal kiirelt langusesse ka üürihinnad, mille langustrend jätkus sõltuvalt hoonest asukohast ja kvaliteedist 2010-2011 aastani. Langusest said osa ka teatud varem pikaajaliste lepingutega koormatud hooned, mille puhul pandi omanik fakti ette, et langeb kas üürihind või lahkub üürnik. Seejuures oli vähemkvaliteetse kesklinnast kaugemal asuva hoone puhul langus oluliselt äkilisem
9972 9517 9349 32304 21664 2589 6497 17239 10070 13061 33274 30617 3217 12873 1,5 1 0,5 0 Column D -360 -300 -240 -180 -120 -60 0 60 120 180 240 300 360 -0,5 -1 -1,5 2004 2005 2006 majandusteaduskond Koosta üks tabel 75000 laenu kvartali tagasimaksete arvutamiseks kui laen võetakse 5, 10 või 20 aastaks ja laen laenu suurus 75 000,00 kr Intress Intress Aeg Aeg 5% 7% 8% 5 -4 261,53 kr -4 476,84 kr -4 586,75 kr 5
maanteede hoiu mõistes väga raske talvega, mis põhjustas paljudel teelõikudel külmakerkeid, kasutatakse selliste teelõikude erakorraliseks remondiks reservi vahendeid. 10 Maanteede hooldustööde hinnaindeksit avaldab Statistikaamet alates 2009 IV kv. Aastast 2010 alustati maanteede hooldustööde hinnaindeksi sisseviimisega hooldelepingutesse, seda seni kasutuses olnud ehitushinnaindeksi asemel. Korrigeerimine toimub iga-aastaselt pärast lepinguperioodi lõppu viimase saadaoleva kvartali ja sellest aasta tagasi oleva kvartali hinnaindeksi muutusega. Maanteede hooldustööde hinnaindeks on oluline hinnamuutuste riskide jagamise osas töövõtja ja teehooldaja vahel. 12 4.1.1.2 Kruusateede säilitusremont Kruusateede säilitusremondi töömeetodiks on pealmise kruusakihi taastamine ehk kruusa peale vedamine, et oleks võimalik teostada tee hööveldamist, mis tagab tee sõidetavuse
12.1 Elamistingimused 202 12.2 Akende iseloomustus 203 12.3 Niiskuskahjustused 204 12.4 Sisekliimaprobleemid 204 12.5 Müraga ja päevavalgusega seotud probleemid 206 12.6 Korterielanike märgitud terviseprobleemid 206 12.7 Korterite sanitaarremont 206 13 Kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest 208 13.1 Piirdetarindid ja ehituskonstruktsioonid 213 13.1.1 Sokkel, vundament ja keldriseinad 213 13.1.2 Välisseinad 222 13.1.3 Katused 227 13.1
väljakujunenud positsioon turul. pikk Optimaalse suurusega funkstionaalsed korterid (praktiline Lasnamäe imago ning selle planeering) lähedus Ehitusgarantii 3 aastat Eksklusiivsuse puudumine Rõdu ja erinevate Ühetoaliste korterite puudus parkimisvõimalustega korterid projektis (majaesised-, parkimismajasisesed- ja Lauluvaljaku lähedus (müra) garaažisisesed parkimiskohad) Lauluväljaku, Kadrioru pargi ja Pirita tee promenaadi lähedus Vana-Kuuli tn 5 ja Narva mnt 148 korterite müügiajalugu positiivne kogemus näitab potentsiaalsete ostjate huvitatust
KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti keele instituudi kodulehekülg. http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=970&term=palk (15.11.17) 2. Minuraha kodulehekülg. https://www.minuraha.ee/palkjamaksud/ (15.11.17) 3. Rank, S. (2017) Äripäev. Euroopa Komisjon: Eesti majanduskasv kiireneb http://www.aripaev.ee/uudised/2017/05/11/euroopa-komisjon-eesti-majanduskasv-kiireneb (27.11.17) 4. Statistikaameti kodulehekülg. I kvartalis keskmise brutokuupalga kasv veidi kiirenes (2016) https://www.stat.ee/pressiteade-2016-060?highlight=palgatõus (16.11.17) 5. Äripäev. Palgatõus on liiga kiire? Jama! (2016) http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/05/27 / palgatous-on-liiga-kiire-jama (27.11.17) 7
Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra. Eelmise aasta teisel poolel alanud töötuse kiire kasv selle aasta esimesel poolel jätkus. Töötute arv kasvas II kvartalis siiski vähem kui I kvartalis. Kui I kvartalis oli töötuse määr 11,4% ja töötute arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, siis II kvartalis tuli töötuid juurde poole vähem (13 000).
järgmisesse aastasse (enamus kuludest). ARVESTUSLIK KULU - kulu, mida võib üle kulutada eeldusel et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist (nt Riigikogu liikme töötasu). ÜLEKANTAV KULU - võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi ületada (nt investeeringud). 44. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi. 2014 2015 2016 I kvartal Eelarve 1.juuni eelarve II Rahandus- täitmine: täitmise kvartal ministeerium kogub Tulude aruanne ministeeriumite koondamin Riigikogule eelarvetaotlused e 1. Bilanss III Esitatakse valitsusele
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12
1.3.2 Kinnisvara asukoha miinused: 1. Asub keskusest väljas 2. Kinnistu asub Kambja-Rebase tee vahetus läheduses seega on majani kuulda sõidutee müra. 3. Kõik ümbruskonna teed pole asfalteeritud, on ka kruusakattega teid. 4. Puuduvad jalakäijatele kergliiklusteed. 2. MAAKATASTRI ANDMED 2.1. Aadress ja tunnus Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla, Metsanurga Tunnus: 28203:005:0278 Allikas: Maaamet 2.1. Sihtotstarve Sihtotstarve: maatulundusmaa 100% 2.3. Pindala ja maade eksplikatsioon Pindala: 2,89 ha S.h. ehitiste alune maa: 166,6 m² Haritav maa 1.37 ha Looduslik rohumaa 1.32 ha Metsamaa 0.20 ha 2.4. Maakasutus Maakasutuseks on elamukrundina kasutamine. 2.5 Kitsendused Registriosa III jaos on järgmised kehtivad kanded: 1. Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks
SISUKORD 1 Ettevõtlusvaldkonna iseloomustus .......................................................................... 2 1.1 Lühiiseloomustus ............................................................................................ 2 1.1.1 Areng........................................................................................................ 2 1.1.2 Trend ........................................................................................................ 3 1.1.3 Esindatus Eestis ........................................................................................ 4 1.1.4 Esindatus Euroopas .................................................................................. 5 1.2 Konkreetne tegevusala .................................................................................... 5 1.2.1 Majanduslik seis ....................................................................................
elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor (Välisministeerium, 2016). Tegevusala Osakaal SKPst % (2015. a andmed) Teenused 69 Tööstus 31 sh töötlev 26 tööstus Põllumajandus 1 Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Saksamaal Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet. SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja 8 laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika.
Majanduse keerulise olukorra tõttu täitsid turu reguleerija rolli pangad, mistõttu oli erinevate arenduste puhul mõistlik tuleviku osas indikatsioone küsida just pankadelt. Samal ajal oli Eesti suurpankade kinnisvaralaenuportfellides mitmeid konkureerivaid projekte, mistõttu iga uus projekt võis kahjustada olemasolevate laenude tagamismaksmise võimet. (Laur 2010) Joonis 2 väljendab hästi muutusi üürihindades aastatel 2005 kuni 2011 I kvartal. Tühjaks jäänud kvaliteetsete pindade suur hulk viis 2009. aastal kiirelt langusesse ka üürihinnad, mille langustrend jätkus sõltuvalt hoonest asukohast ja kvaliteedist 2010-2011 aastani. Langusest said osa ka teatud varem pikaajaliste lepingutega koormatud hooned, mille puhul pandi omanik fakti ette, et langeb kas üürihind või üürnik lahkub. Seejuures oli vähemkvaliteetse kesklinnast kaugemal asuva hoone puhul langus oluliselt äkilisem. 2011
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
15) Palgaarvestus kui palk on 1000EUR 330EUR sotsiaalmaksed 0,8% ehk 8EURi tööandja töötuskindlustusmakse 2%penionikindlustusmakse ehk 20 EUR Tööandja kulu 1338EUR, 1000EUR on brutopalk 14) FIEl on sama kohustus, sots maksu makstakse min palgast. Min määr on 390EUR. Maksuvaba minimum on 154EUR kuus. 390*12*33=1544.40 või 128.7 kuus FIE tulu 13 300 (kasum) 13 300/1,33=10 000 10 000/33%=3 300 390*12*15=70 200 ja sellest 33%=23 166 (MAX summa FIEle) FIE tasub sotsmaksu iga kvartali kolmanda kuu 15-ndaks kuupäevaks, OÜ iga kuu 10-daks kuupäevaks. 355(tegelik min kuumäär)*33%*3=351,45 Valikvastustega küsimused: 1. Käibemaksukohustuslasest Eestis registreeritud äriühing toodab saapaid. Selleks ostab ta jaanuaris materjali Soomest 20 000 euro ulatuses. Lisaks ostab ka Eestist teistelt ettevõtetelt 6000 euro (koos 20%-lise käibemaksuga) ulatuses kaupa. Saapaid müüb ettevõte jaanuaris 48 000 euro (koos käibemaksuga) väärtuses. Kui palju peab
Sihtotstarvet on võimalik muuta läbi detailplaneeringu (pikaajaline protsess). Mingitel juhtudel ka läbi kasutusloa. Juurdepääsuteed maatükile kas on olemas või tuleb rajada? Kas pead naabritelt loa saama? Kas pead füüsiliselt tee ehitama? Kommunikatsioonid side, kanalisatsioon, vesi, elekter, gaas jms. Kas on olemas? Mida kaugemalt vedama peab, seda kallim. Ehitusõigus kui suur hoone? Mitu korrust? Kui suur on ehitusalane pindala? Mitu korterit võib seal olla? Et korterite ja parkimiskohtade arv oleks seotud. Arendaja huvi, et saaks rohkem, kõrgema, efektiivsema; et oleks võimalikult palju müüdavat pinda. Kui suured korterid planeerida? Mida pakuvad konkurendid? Kui suur on nende müügitempo? Piirangud, mis tulenevad maatükist. Maatüki pinnamood. Järsaku peale keerulisem ja kallim ehitada kui sileda maatüki peale. Pinnasest oleneb vundament (kuluartikkel). Potentsiaalse ostja profiil, milliseid kliendi vajadusi rahuldame.
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTU
Eesti Statistika 23 Sisemajanduse koguprodukt 2012. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige kiiremini Baltimaades. Eesti majanduskasv oli riikide võrdluses peale Lätit ja Leedut kolmandal kohal ning 3,2% suurem kui 2011. aastal. Jooksevhindades oli SKP 2012. aastal 17,0 miljardit eurot. Aasta esimeses kolmes kvartalis toetas Eesti majanduskasvu kõige rohkem ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Seda eelkõige tänu valitsemis- sektori hoonete renoveerimistööle, mida tehti saastekvootide müügist saadud summa eest. Neljandas kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala. Eelmisel kahel aastal tingis SKP kasvu eeskätt töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. 2012
Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis Ainetöö õppeaines Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP) Koostas: Ees- ja perekonnanimi Juhendas:Madis Kaing Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus.......................................................................4 1.1.Arenduse mõiste ja liigid.........................................................................................4 1.2.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit......................................5 1.3.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis.......................................................7 2.Valitud kinnisvara
annaabi.ee 
