Kindlasti rikuti selles juhtumis kuldset reeglit nii kindlustusfirma kui ka majahaldaja poolt. Vaevalt, et kumbki neist oleks soovinud sellises olukorras jääda üksi oma probleemiga nagu korteriomanikud alguses. Mitteformaalsed testid Ema-testi puhul võib arvata, et kindlustusfirma ei peaks sellist kahju hüvitama, sest see on tekkinud majahaldaja omast lohakusest ja ihnusest. Samas, kui asja vaadata korteriomanike seisukohalt, siis võiks jällegi teisiti arvata: kindlustus oli ju olemas ning nemad arvasid, et majahaldaja oli töömehed palganud, kuid viimased ei olnud lihtsalt kohale tulnud. TV-testi puhul poleks samuti ühest lahendust. Üheltpoolt kindlasti leitaks, et kindlustusfirma peaks kahju hüvitama, sest üldiselt arvatakse, et kindlustus üritab teha kõik selleks, et pääseda millegi maksmisest. Teisalt, kui vaadata asja kindlustusfirma
.... Kinnistu pindala on 3181 m2, ehitise alune maa 290 m2, õuemaa 3181 m2 ning maa majandamise sihtotstarve on elamumaa 100%. Korterelamus on 3 kahetoalist, 6 kolmetoalist ja 3 neljatoalist korterit. (Eesti riiklik ehitisregister) Korterelamu korruste plaane ei olnud käesoleva töö teostamise käigus võimalik leida. 3 2. Töös kasutatavad terminid Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. (Riigiteataja) Maakataster: Maa-ameti juures peetav maakataster on tehniline register: selles kajastuvad maamõõtmise tulemused, andmed maa loodusliku seisundi, väärtuse ja tegeliku kasutamise kohta. Katastriandmed on esitatud ka kaardi kujul. Maakataster on riigi põhiregister
Kinnistut koormab isiklik kasutusõigus AS Elion Ettevõtted kasuks, mille sisuks on kohustus taluda nimetatud elamu koridoris telefonikaabli paiknemist ja hooldamist. Kaasomanik A ja B kaasomandiosa koormab ühishüpoteek pank E kasuks. Kinnistu kaasomanike sooviks on jagada kinnistu selliselt, et moodustatakse neli korteriomandit, millest kaks kuulub A-le, üks B-le ja üks C-le ning elamu juurde kuuluva maaüksuse suhtes sõlmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad. 1. Kas kinnistu jagamine ja kaasomandi lõpetamine eespool toodud viisil on võimalik? 2. Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida? 3. Kas kasutuskorra kohta saab teha märke kinnistusraamatusse? 4. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamiseks on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek? 5
Korteriomand – kombinatsioon ainu ja kaasomandist. Kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja teda võib üldjoontes käidelda nagu kinnisasja. Korteriomandi tekke võimalused – olemasoleva kinnistu jagamine ainuomanike või kaasomanike poolt; jagatakse alles ehitatavat hoonet; tagantjärele jagamine (mõnest kaasomandis olevast osast moodustatakse korteriomand); olemasolevate korteriomandite jagamisel või ühendamisel. Korteriomandi lõppemine – kõigi korteriomanike kokkuleppel; hoone on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja enamik otsustab korteriomandid lõpetada; kõik korteriomandid on omandatud ühe isiku poolt ja ta soovib korteriomandi lõpetada. Korteriomandite lõppemisel jääb järelejäänud asi kaasomandisse. Korteriomandi valitsemine – korteriomanike vahel tekib ühisus, mis võib valitseda kaasomandit kas korteriühistuna või mingil muul neile sobival moel. Ühisuse organid: üldkoosolek, juhatus, vajadusel majanõukogu
5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute
kohaselt maaga püsivalt ühendatud hoone jagab maatüki õiguslikku saatust. Selle põhimõtte mittearvestamisel on tegemist nn ehtsa korteriomandiga, arvestamisel aga mitteehtsa korteriomandiga. Korteriomandi ese on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum, samuti selle ruumi juurde kuuluvad ehitised, kuid ka reaalosaks olev mitteeluruum. Sarnaselt õigusliku määratlusega tõusetub korteriomanike ühisuse puhul tema õigusvõimelisuse küsimus. KOS-ga on korteriomanike ühisusele antud osaline õigusvõime, mis seisneb õiguses luua kaasomandi eseme valitsemise eesmärgist lähtuvaid õigussuhteid. Pakkutud on kuus kriteeriumit, mis on olulised korteriomanike ühisuse õigusvõime tunnustamise seisukohalt. Eelnimetatud kriteeriumiteks on: 1. seadusele vastavus; 2. kehaline struktuur; 3. osalemine tsiviilkäibes; 4. iseseisva vastutusvara olemasolu; 5. registripublitsiteet; 6. tsiviilkäibe vajadused.
juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaaziosa. · Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Reaalosaks on reeglina mittekandvad seinad, siseuksed, eraldatud rõdud jne. 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine TEKKIMINE · Korteriomanditeks võib jagada kinnisomandi, mille ese on maatükk koos sellel oleva või ehitatava ehitisega. Korteriomanditeks võib jagada üksnes kogu kinnisomandi.
Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. (See on erand lg-e 4 suhtes). Ühiste asjade valitsemist korraldatakse korteriomanike üldkoosoleku (korteriühisuse puhul) või korteriühistu abil. Korteriomanikud teevad sooritusi, maksavad makse ja saavad kaasomandilt vilju vastavalt oma osale KOS § 11. Korteriomaniku kohustused (1) Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. ·Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. ·Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. ·Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. ·Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. ·Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja. ·Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud ajutisele ehitisele, kuni viieks aastaks väljastatav kasutusluba.
maja renoveerimine ja kasutamine hiljem erinevate sotsiaalvaldkonna programmide läbiviimiseks,mis valdavalt saavad rahastamist kas riigi,KOV poolt või Euroopa vastavatest fondidest. Millist liiki juriidilist isikut oleks mõistlik asutada ja miks? On mõistlik luua korteriühistu (KÜ), kuna vastavalt Korteriühistuseadusele § 2. Korteriühistu mõiste l 1 räägib, et korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Samuti sarnase tähendusega on Korteriühistuseadus § 2. Korteriühistu mõiste l 2 - Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate
määramine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine. Ehitis- aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud asi. Hoone- katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis- ehitis, mis ei ole hoone. (sillutatud autotee, jalgrada, aiapiirded). Ehitise eluiga- ajavahemik, hoone või selle osade ehitamisesu kuni nende kasutusjärgse hävitamiseni. Kinnisvara haldamise põhieesmärgid- füüsiline, juriidiline, majanduslik säilitamine. Korteriühistu- korteriomanike loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on kortermajaga seotud majandamine ja omanike ühiste huvide esindamine. Maa-amet keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsemisasutus, teostab täidesaatvad riigivõimu ja riiklikku järelvalvet, ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Maa-ameti ülesandeks on: maareformi koordineerimine maakorraldus maakatastri pidamine maa hindamine geodeesia ja kartograafia
kujunemine ja väärtuste loomine. Ettevõte, kellel on kindel ja hästi selgitatud hinnapoliitika, ei pahanda kliente, kui hinnad tõusevad või toimuvad muutused toodetes/teenustes. Kindla hinnapoliitika puudumisel võib klientidel jääda mulje, et ettevõte ei tea, mida teeb ning mille eest klient maksma peab. Üldteenust tarbivad avatud elektriturul väiketarbijad, kes ei ole veel jõudnud või ei soovi elektrimüüjat valida. Väiketarbija on kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu. 6 Kuu Jaanua Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli Augus September r t Hind 5,40 4,15 4,24 4,25 4,04 5,08 4,40 4,46 4,60 Pilt nr
lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. 14. Kes nimetab valitseja ja millised on tema kohustused? Otsustatakse häälteenamusega korteriomanikud, vaja kandidaadi nõusolekut. Valitseja on õigustatud ja kohustatud: 1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; 2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
Uus ventilatsioonisüsteem tuleks teha soojustagastus-süsteemiga, mis taaskasutab energiat ning suunab sooja õhu tagasi siseruumidesse, mis peaks kaasa aitama väiksemate küttearvete tekkimisele. Vundamendi soojustamine on esmatähtis esimese korruse elanikele, kelle põrandad jahtuvad väga kiiresti just soojustamata vundamendi pärast. Lisaks, vaja on uuendada trepikodade viimistlust, sest seinte viimistlus kulunud. Rõdudele uute klaaside paigaldamiseks on vaja kõigi 108 korteriomanike nõusolekut ning valmidust kompromissile, mis võib muutuda väga keeruliseks, sest osadel korteritel on juba uus klaaspiire ning osad seda ei soovi. See töö jääb tulevikku, sest on aeganõudvam just läbirääkimiste osas. 1.1 Remondi maksumus Suuremate planeeritavate renoveerimistööde hinnangulised maksumused kujunevad järgmiselt: Küttesüsteemi vahetamine Kogu hoone ulatuses kõik radiaatorid ning kogu küttetorustik. Radiaatorid maksavad kogu
Elamus on kaks suurt saali nurga sektsioonides. 6. Majas on 315 elanikku, kuigi seda täpselt ei sa öelda, kuna paljud korterid välja üürinud üürnikud vahetuvad tihti. 4 2. KORTERIÜHISTU JUHTIMINE. Esialgne KÜ Papiniidu 35 põhikiri on registreeritud 10.08.1998. aastal. KÜ tegevust on juhtinud Üldkoosoleku poolt valitud juhatus (8 liikmeline) ning revisjonikomisjon (2 liikmeline). 8-liikmelise juhatuse valikuprintsiibiks on olnud korteriomanike kokkulepe, et iga trepikoda valib omale trepikoja vanema ning tema esindab seda trepikoda juhatuses. Selline süsteem on otstarbekas, aga mitte kõigis trepikojas leidub selliseid inimesi, kes soovivad olla juhatuses. Praegu meie juhatus on 6 liikmeline. Muutmiskanne on kinnitatud 10.02.2006.a. 21 detsember 2005. aastal üldkoosolekul on võetud vastu muudatustega ja täiendustega põhikiri. KÜ kõrgemaiks juhtorganiks on üldkoosolek, kus omanikud saavad aktiivselt
arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.// 61. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseadus) KoS § 21. Valitseja õigused ja kohustused (1) Valitseja on õigustatud ja kohustatud: 1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; 2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
4. Projekti koostamine, millele võib vajaduse korral eelneda projekteerimistingimuste taotlemine kohaliku omavalitsuse vastavalt spetsialistilt või osakonnast ja hiljem, pärast vajalikke kooskõlastusi erinevate ametkondadega (päästeamet, tervisekaitseinspektsioon jne), projekti kinnitamine. Kohaliku omavalitsuse poole tuleb pöörduda juhtudel, kui kavatsus on muuta eluruumi kasutusotstarvet, ehitada olemasolevale külge, peale või alla, muuta fassaade. Ühistute ja korteriomanike ühisuste korral tuleb eluruumide renoveerimise planeerimisel, mis on seotud elamu ühisosa muutmisega, saada kooskõlastus teistelt korteriomanikelt (see puudutab näiteks ka hoone kandvatesse seintesse avade tegemist oma eluruumi sees). 5. Töövõtja leidmine, mis tööde suure mahu korral tuleks teha konkursi teel. Siinjuures on hoiatuseks, et kõige odavam pakkumine ei ole veel optimaalseim pakkumine. Sellele järgneb lepingu sõlmimine. Suur viga on töövõtja (kui selles
kooskõlastama asukohajärgse tervisekaitsetalitusega 2) Ettevõte avamiseks peab ettevõtjal või tema seaduslikul esindajal olema asukohajärgse tervisekaitsetalituse nõusolek. 3) Ettevõte võib elamutes asutada teenuse osutamiseks ette nähtud eraldi hoones, üldkasutavas hoones või elamus. Teenuseid võib elamutes osutada, kui sissepääs teenuse osutamise ruumidesse on elamu sissepääsust eraldi. Ühine sissepääs on lubatud kõigi korteriomanike või korteriühistu üldkoosoleku kirjalikul nõusolekul. 4) Ettevõtet ei planeerita korrusele kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest. 5) Ettevõtte ehitus- ja viimistlustöödel on lubatud kasutada materjale Eestis kehtivate seaduste ja nende alusel kehtestatud muude õigusaktide nõuete kohaselt 6) Teenuste osutamise ruumide seina, lae, põranda ning sisustuse pinnad peavad olema
· Peab tasuma kaasomandi majandamise kulusid. · Tasuma remondikulude eest võrdeliselt omandi suurusele. Kui korteriomanik pidevalt rikub põhikirja, siis võivad teised omanikud nõuda, et ta võõrandaks oma korteri. Korteriühistu kõrgeim võim kuulub üldkoosolekule ja otsuseid võetakse vastu lihthäälte enamusega. Võidakse valida kolmeliikmeline majanõukogu. Üldkoosolek nimetab ka valitseja. Valitseja ülesanded: · hoiab maja korras · viib ellu korteriomanike otsuseid · valitseb korteriomanike rahalisi vahendeid. · Esindab kohtus korteriomanikke. · Peab koostama kalendriaasta majandamiskava. Kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja ja töötajate vahel. · Streik töökatkestus töötajate algatusel saavutamaks järeleandmisi tööandjalt. · Töösulg Töökatkestus tööandja algatusel saavutamaks järelandmisi töövõtjatelt. Nõudmised esitatakse vastastiku kirjalikult. Neile tuleb vastata 7 päeva jooksul
kaldakinnisasi asub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks Tehnilise Järelevalve Amet. (11) Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. (2) Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada ehitusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud;
5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Kirjalikus nõusolekus sisalduvad: 1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid; 2) kohaliku omavalitsuse nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri; 3) kirjaliku nõusoleku andmise aeg; 4) ehitise kasutamise otstarve; 5) ehitise olulised tehnilised andmed; 6) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood; 7) ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg. Kohalikul omavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku
selleks korteriühistu juhatuselt luba ja ka sai selle. Selliste ümberehitustega ei olnud nõus osa korteriomanikke ja nad esitasid hagi kohtusse Aari R. vastu kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemise lõpetamiseks, omavoliliselt ehitatud juurdeehitise lammutamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Kuigi korteriomanikud olid reaalselt näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud. Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba? Arvestades, et vastavalt EhS § 12 lg. 2 peab ehitamiseks olema kehtiv ehitusluba, välja arvatud juhul, kui on tegemist väikeehitisega. Vastuolu EhS-ga seoses ei tekkinud, kui ümberehitusega ei kaasnenud ehitise osa lammutamist, rekonstrueerimist (ehitise piirdekonstruktsioonide ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist, § 2 lg. 8) või tehnosüsteemide muutmist.
a augustis. Septembris anti katlamajale Tartu Linnavalitsuse (LV) poolt kasutusluba ning see alustas tööd. Katlamaja tööleasumisel avastas A, et selle töömüra levib tema korterisse. A kirjutas 15.09.2010 Tartu LV-le, milles kurtis oma muret korterisse kostva töömüra pärast ja palus selles küsimuses midagi ette võtta. Tartu LV 30.09.2010. a kirjaga vastati A-le, et selliste probleemide lahendamine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses. Vastuses märgiti, et A ja ülejäänud korteriomanike vaheline vaidlus on eraõiguslik vaidlus. 1.10.2010 kirjutas A uue kirja LV-le, mis oli oma sisult eelmisega samasugune. Sellele kirjale vastas LV 20.10.2010. a kirjaga, et müra piirtasemed on kehtestatud välisõhu kaitse seaduse alusel sotsiaalministri määrusega ja järelevalvet liigse müra üle teostab Terviseamet. Kohalikul omavalitsusel puudub pädevus selliseid probleeme lahendada. A ei jätnud jonni ja kirjutas 2.11.2010 LV-le uue kirja, milles palus katlamaja tegevus lõpetada,
tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. 59. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseadus) Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korterimanikud häälteenamusega ametisse kuni 5 aastaks. Valitseja kohustused: 1) viia ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest 2) rakendama kaasomandi tavapäraseks korrashoiuks vajalikke abinõusid 3) tuginevate asjaolude esinemisel rakendama muid kaasomandi säilimiseks vajalikke abinõusid 4) valitsema ühiseid rahalisi vahendeid 5) säilitama korteriomanike materiaalseid vahendeid oma varas eraldi 60. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadustik) (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti
kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatükile millel hoone asub. Korteriomand kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja seetõttu võib käsitleda korteiomandit õigusena, millele kohaldatakse kinnisasja sätteid. Kaasomandis olevaid asju valdavad ja kasutavad korteriomanikud ühiselt ning kohaldamisele tulevad asjaõigusseaduse kaasomandi sätted. Ühiste asjade valitsemist korraldatakse korteriomanike üldkoosoleku võu korteriühstu abil. Kaasomanike osad omandis on võrdsed, kui kaasomandi tekkimise alusel ei ole määratud teisiti. Kaasomand võib eelkõige tekkida: seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega, lepingu alusel omandamisega mitme isiku poolt, omandi jagamisel ainuomaniku poolt osa võõrandamise eesmärgil, juhuse tõttu, juriidilise isiku lõppemisel, korteriomandite lõpetamisel, igamise, okupeerimise, leiu või ümbertöötamise korral mitme isiku poolt
Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. (See on erand lg-e 4 suhtes). Ühiste asjade valitsemist korraldatakse korteriomanike üldkoosoleku (korteriühisuse puhul) või korteriühistu abil. Korteriomanikud teevad sooritusi, maksavad makse ja saavad kaasomandilt vilju vastavalt oma osale KOS § 11. Korteriomaniku kohustused (1) Korteriomanik on kohustatud: 5) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. 64. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseaduse alusel. (1)Valitseja on õigustatud ja kohustatud: 1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; 2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. 65
saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. 64. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseaduse alusel. (1)Valitseja on õigustatud ja kohustatud: 1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; 2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. 65
selleks korteriühistu juhatuselt luba ja ka sai selle. Selliste ümberehitustega ei olnud nõus osa korteriomanikke ja nad esitasid hagi kohtusse Aari R. vastu kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemise lõpetamiseks, omavoliliselt ehitatud juurdeehitise lammutamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Kuigi korteriomanikud olid reaalselt näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud. Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba? Omavad siin tähtsust asjaolud, et ühistu otsusega tunnustati ehitusõigust, ümberehitamist salliti pikema aja jooksul? Kas kaaskorteriomanike käitumine võis vastuolus olla mõne tsiviilõiguse üldpõhimõttega, kui siis millisega? Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus
Tuginedes eeldusele, et uuselamuehitus kasvab SKP-ga samas tempos, näitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs, et aastatel 2003-2009 oli vaja korterelamuid renoveerida vähemalt 110 000m2 elamispinna ulatuses aastas, aga järgmisel kümnendil küünib renoveerimisvajadus üle 400 000 m2 aastas. Riiklike arenguplaanidega on ette nähtud riigi abi korterelamute rekonstrueerimiseks. Toetuste jagajaks on sihtasutus KredEX ja saajaks korteriühistud, korteriomanike ühisused ning elamuühistud. Riik toetab enne 1990. a ehitatud korterelamute põhikonstrueerimise ja ennistamisega seotud remonttöid, samuti elektrisüsteemide ennistamist. Toetus katab kõigest 10% tööde maksumusest. Et taotleda rekonstrueerimistoetust, peab korterelamu kohta olema teostatud tehniline ülevaatus. Toetuse eraldamine toimub kohalikele omavalitsustele esitatavate taotluste alusel. Eelnevalt peab olema sõlmitud sihtasutusega KredEX koostööleping
11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1.2 Gaasitarbimise analüüs 182 11.1.3 Vee tarbimise ja vee soojendamise energiatarbimise analüüs 182 11.2 Arvutuslik analüüs 185 11.2.1 Meetodid 185 11.2.2 Energiaarvutuste tulemused 190 12 Korteriomanike hinnangud ja strateegilised hoiakud: ankeetküsitluse kokkuvõte 202 12.1 Elamistingimused 202 12.2 Akende iseloomustus 203 12.3 Niiskuskahjustused 204 12.4 Sisekliimaprobleemid 204 12
99 Tamsalus on praegusel hetkel palju üürikortereid, kuid korteriühistud on ainult kolm, neist kahele (Lurichi 1 ja Ääsitehnika 7a) müüb AS Tamsalu Kalor soojust. Sellest tulenevalt arveldab AS Tamsalu Kalor enamus korteriomanikega otse, mille tõttu on korterelamute seinte ja uste soojustuse organiseerimine ja renoveerimistööde tegemine raskendatud. Korterite erastamata jätmine on tingitud 1992. aasta omandireformi käigus korteriomanike poolt tehtud otsusest. AS-i Tamsalu Kalor poolt on kehtestatud elamufondi haldustasuks 0,30 eurot/m 2, see on püsiv suurus, mille kehtestab Tamsalu vald vastavalt ettevõtte taotlusele. Haldustasu sõltub korteri pinna suurusest ning see on kõikides kortermajades ühesuurune.100 Halduskulu sisaldab endast järgmist:101 Prügiveo organiseerimine; Territooriumi korrashoid (muruniitmine, lumekoristus jne); Trepikodade remonditööd;
teenindamiseks vajalik ehitis. Omaniku kohustus taluda olemasolevaid rajatisi ning lubada paigutada uusi; samuti teha hooldetöid EHITISE JAGAMINE: "... AÕSRS § 13 lg 4 pinnalt peaks mõistlikule seaduse lugejale olema selge, et ehitist saab jagada üksnes juhul, kui reaalosad moodustavad terviku, võimaldades eesmärgipärast kasutamist ilma teise reaalosata." Vt Riigikohus 3-3-1-70-04 (tsitaat pärineb ringkonnakohtu otsusest) KORTERIOMANDI VALITSEMINE: · Korteriomanike kokkulepped · Korteriomanike ühisus (KOS §§ 8 23): tegemist erisätetega AÕS kaasomandi sätete suhtes. · Korteriühistu (Korteriühistuseadus): mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-14-04
kehavigastusi. Kohtute arvates rikkus hüpete korraldaja ÜKK-st sellega, et ei koolitanud ja instrueerinud piisavalt. 161-12: lumi kukkus kortermaja katuselt III isiku sõidukile, III isik sai kahjustada. Korteriühistul ei ole sellist kohustust, kuna ei ole maja omanik. Kui ühistu asub tegutsema, palkab kellegi lund rookima, siis tegutsemisega on võtnud ÜKK hoolitseda ka III isikute eest. Kannatanu oleks pidanud nõudma solidaarselt kõikide korteriomanike käest, need oleks saanud rakendada § 1058/9. 37. Kellel lasub üldise käibekohustuse rikkumise tõendamise koormus? 73-13 järgi lasub tõendamise koormus kahju põhjustajal, et tema ÜKK-st ei rikkunud. 38. Mida tähendavad nn sünnieelsed deliktid? A ja B otsustavad, et lapsi ei soovi. A läheb arstile ja palub, et teeks nii, et lapsi ei saaks. Juhtub nii, et A ja B saavad ikka lapse e soovimatu raseduse juhtum. Kas kostja peaks hüvitama A-le ja B-le väikse C-
Õigustatud huvi peab olema väljendatud konkreetselt, mitte abstraktse vajadusena kõikvõimalikke tulevasi vaidlusi ära hoida. o Kohus saab kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise menetluses hinnata taotletava kokkuleppe lubatavust, selgust ja puudutatud isiku õiguslikku huvi sellise kokkuleppe nõudmiseks. Lisaks, kas taotletav kokkulepe on mõistlik ega piira liigselt korteriomanike õigusi reaalosa ainukasutusel. o Lõpeb korteriomand kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused (rakendub KOS, mitte AÕS). Kui puudutatud isik esitab ettepanekud kasutuskorra täiendamiseks, peab kohus neid taotlusi arvestama ja nende arvestamine ei ole avalduse piiride ületamine. (p 12) Kohtul on
MTÜ liikmeline, SA-l ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, asutajad vaid doonoriteks, ei tegele juhtimisega. 69. Milliste mittetulundusühingute kohta kehtivad eriseadused? Lisaks mittetulundusühingute seadusele reguleeritakse eriseadustega (MTÜS on nende suhtes üldnormiks), näiteks: 1) korteriühistud - korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine; 2) erakonnad ehk parteid - erakonnaseaduse § 1 lg näeb ette, et erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine;
annaabi.ee 
