Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KORRUPTSIOON". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
altkäemaks, karistus, vangistus, korruptsioon, ametiisik, ostmine, korruptiivne, toiminguid, toimingud, aspektist, ausa, riisutud, riigisisesed, kriisid, usaldamatus, kuritegevus, rikkudes, onupojapoliitika, sugulasi, rahastamine, toetamine, kasulikke, toetajate, hõlbustamiseksKORRUPTSIOON Korruptsiooni määratlus Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Ka Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Sellise definitsiooni probleemiks on see, et ta ei sobi kõikidesse kultuuridesse ja ühiskondadesse. Samuti ei pruugi see, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, olla sama teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse, ning ootusi, mida avalike funktsioonide täitjatele pannakse. Segadust tekitab asjaolu, et korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks. Selline arusaam korruptsioonist on piiratud kahel põhjusel
1 SISUKORD SISSEJUAHTUS ……………………………………………………............... 4 1. MÕISTED JA AJALUGU ……………………………………............... 6 1.1. Üldised selgitused ……………………………………………............... 6 1.2. Altkäemaks ……………………………………………………............... 6 1.2.1. Tähendus üldkeeles ……………………………………............... 6 1.2.2. Altkäemaksu teke ja areng ……………………………................ 7 1.2.3. Altkäemaksu taunimise areng seadustes, Moosese Raamatud ……... 7 1.2.4
seifile võtme ette ning varas viib sealt ära suure rahasumma). Karistusseadustiku kohaselt jaotatakse süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks ning kuriteod esimese ja teise astme kuritegudeks Väärtegude piiritlemine kuritegudest toimub süüteo eest ette nähtud võimaliku karistuse liigi alusel. Kui selleks on rahatrahv või arest, on tegu hinnatav väärteona. On aga ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus, on tegemist kuriteoga. Esimese astme kuriteod on aga süüteod, mille eest seadus näeb ette karistuseks tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuriteod on süüteod, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Seejuures määrab süüteo raskusastme mitte kohaldatud karistuse liik ja määr, vaid seaduses ettenähtud karistuse määr.
9 Haldusõigus Kevad 2011 tulenevad õigused (nt kui suures ulatuses tema taotlus toetuse saamiseks rahuldati) ja millised tema kohustused (nt milliseid toiminguid peab ettevõtja sooritama, et tagada oma tegevuse kooskõla tarbijakitsenõuetega). Seega on haldusakti vormistamisel reegliks kirjalikkus. Sellest on kaks erandit: 1. kui seadus või määrus näeb otseselt ette mingi muu vormi; 2. kui on vajalik anda edasilükkamatu korraldus. Kuid ka neil kahel erandjuhul on isikul õigus nõuda, et haldusakt vormistatakse tagantjärele kirjalikus vormis. Kirjaliku haldusakti üheks eriliigiks on elektrooniline haldusakt. Sisuliselt on praeguseks kõik
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regul
Bürokraatia Bürokraatia Valitsemisele ja juhtimisele spetsialiseerunud sotsiaalne kiht ühiskonnas riigi, majanduse, ühiskonna jt organisatsioonide ametkond. (Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. (Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. )) Korruptsioon Korruptsioon - Ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Riigipea Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlasi riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhetes välisriikidega
kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 8. Mis on korruptiivne tegu? Millised ametiisikud peavad esitama igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni ja mida nad peavad deklareerima? Millised töökoha ja tegevuse piirangud sätestab korruptsioonivastane seadus korruptsiooni vähendamiseks? ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud.
8) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud kuritegu 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10) Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Õigusrikkumise objekt Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Õigusrikkumiste liigid 1) Kuriteod on karistusseadustikus karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Karistust kuriteo eest kohaldab ainult kohus. 2) Väärteod ehk haldusõigusrikkumised on kuriteole lähedased süüteod, formaalsete tunnuste järgi eristab neid kuritegudest vaid see, et seadus näeb väärteo toimepanemise eest ette kuriteoga võrreldes kergemad karistused. Karistusi väärteo toimepanemise eest kohaldavad
3. sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg (sõjaaeg, erakorralise seisukorra kehtimine), koht (avalik koht, väeosa territoorium, looduskaitseala), subjekti erisused (käitseväelane, ametiisik, alaealine) jne. Hüpoteesi tingimuse määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 1. Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. Nt pärimisseaduse tingimused. 2. Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuse spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel
Võimude lahusus ja tasakaalustatus (töötas välja Charles de Montesquieu) - Demokraatliku riigi valitsemise põhimõte: võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel , kes kontrollivad vastastikku teineteise tegevust. Riigis peavad olema 3 võimu eraldatud: 1) Seadusandlik võim ehk legislatiivne võim (Riigikogu) 2) Täidesaatev võim ehk eksekutiivne võim (valitsus) 3) Kohtuvõim (riigikohus) Õiguskantsleri institutsioon - sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on õigusalane järelevalve, et kõik vastuvõetavad õigusaktid oleksid vastavuses põhiseadusega. Ametisse nimetab riigikogu. Võib algatada tähtsamate riigiametnike ametist tagandamist. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, mida juhib riigikontrolör, kelle nimetab viieks aastaks ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikontrolör on kõrge ametiisik, kes jälgib riigivara kasutamist, kohustuseks teha ettekanne
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
töö ja tasu, teened ja tunnustus, tegevus ja tulemus oleksid vastavuses. · Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne. ? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele. Aristoteles: jaotuse eesmärk on tagada elulaadi säilimine. · Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. Aristoteles: " Inimene kannab moraalset vastutust oma tegude eest ka siis, kui ta ei tegutsenud või ignoreeris negatiivsete tagajärgedega tegu." · Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust näiteks elu ei saa taastada. Kohustusprintsiibid W. D
Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. OMANDI KAITSE Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omandiõiguse
5) Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. // Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. // Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest aspektist. 1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. 2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse ramides võib olla teatavates piirides erinev. //Õiguse rakendamise õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna.
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada. 5) Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. // Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. // Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest aspektist. 1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. 2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse ramides võib olla teatavates piirides erinev. //Õiguse rakendamise õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest erinevast aspektist. 1. seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikide juriidilist tähendust omavatele suhetele. Seetõttu on seadusest kinnipidamine kõige otstarbekohasem tee selle eesmärgi saavutamiseks, mille seadusandja on püstitanud, ja õiguse rakendajal ei ole õigust hakata rakendamise kaudu vaidlustama seaduses kehtestatud regulatsiooni otstarbekohasust. 2. ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates
osatähtsusega. Eesti saab aga madalamalt arenenud liikmena otsetoetusi ja investeeringuid (3-4% SKPst). Samas kasvab SKP kasvuga võrdeliselt ka liikmemaks ja kehtivad ka erinevad trahvid (liitumis- ja liikmeksoleku tingimuste rikkumiste eest), mis teevad eelarvesuhte siiski kahepoolseks. 30.Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna vaadete olemus? Heaoluökonoomika koolkond läheneb avalikule sektorile ühiskonnaliikmete postulaatideks üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist ehk eesmärgiks on tagada stabiilne majanduskasv, tagada ressursside optimaalne rakendamine, korrigeerida sissetulekute ja vara jaotust jne. 31.Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna vaadete olemus? Ühiskondliku valiku koolkond võtab lähtepunktiks indiviidi temale omaste omakasupüüdlike tegutsemismotiividega. 4 32.Milline on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse seos teiste majandusteadustega
sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus Kantsler ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) Koalitsioon valitsusliit e mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist
2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 3. ptk (lk 87-114). 1 A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 38-61). J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (lk 63-91; 116-139) T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 45-61) Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist! III referaat: Õigusnormid ja õigussüsteem Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja
Normatiivne akt on tavaliselt kindlaks määramata inimiste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks. Õigusnormi rakendamise akt on konkreetsele isikule ettekirjutust ja ühekordse toimega. Määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused. Õiguse rakendamise akt juriidilise fakti tähendusega. Õigusrikkumine ja juuridiline vastutus Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Inimese käitumine õiguslikust aspektist vaadelduna võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Õiguspärane on õigusnormis ettenähtud soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine on juriidiline fakt mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud toime deliktvõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Sealjuures tuleb silmas pidada, et igasugune käitumisakt moodustub nelja elemendi ühtsusest
hoiakuid teatud sotsiaalsete väärtuste tunnustamisel (nagu mis on halb ja hea). See, kes eirab kehtivaid väärtusi, on teiste silmis ebakultuurne (kõlvatu, moraalitu) ja halb inimene. Ka halba inimest ei kannata keegi liiga pikalt välja. Kui tava rikkumise ja moraali mittejärgimise tulemuseks on ebaviisaka või halva inimese sotsiaalne hukkamõist, siis õigusnormi järgimata jätmise tulemuseks on õigusrikkuja suhtes kohaldatav riiklik sund ja karistus. Tava ja moraal on sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastavad inimkäitumist. Moraali ja tava struktuur koosneb käitumisreeglitest ehk moraali- ja tavanormidest. Moraali- ja tavanormid kui tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õiguse ajaloolise arengu seisukohalt tuleb muistseid tavasid ja moraalinorme käsitleda arhailise õigusena, mida iseloomustab stabiilsus, mis seisneb peamiselt n-ö `isade pärandi' hoidmises
kaitseliit.ee/index.php?picfile=42) 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid (huvigrupid, poliitilised parteid, parlamendisaadikute rühmad) ja indiviidid, teatavatel juhtudel aga kogu rahvas (seaduse vastuvõtmisel rahvahääletusel) ning ta leiab väljenduse riigi poolt aksepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss. Sellest aspektist vaadatuna on õigus riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. 10. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Majanduslikud suhted võivad olla objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida mida õigusega muuta ei ole võimalik.Sellest aspektist vaadatuna on õigus majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat.. Majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses.
Kirjeldav dispositsioon on selline, mis täpselt püüab iseloomusrada lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumise ja annab sellele käitumisele olulised tunnused. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse: 1. imperatiivne dispositsioon mis teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlemale suhtepoole nõusolekul. Sellised dispositsioonid on iseloomulikud karistus, haldus, finants ja teistele avalikõiguslike normidele, kus üheks suhete subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon 2. dispositiivne dispositsioon annab õigussuhete subjektidel endil võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Kui kokkulepe puudub siis määrab käitumisvariandi seadus. Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes
8 korraldamisel autonoomsed. Neil on üldjuhul õigus ise määratleda oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et ise korraldusõigus hõlmab ainult pädevust kehtestada nn internseid reegleid ehk ametkonna või asutuse sisemist korda. 25. Õiguskindluse põhimõte, mh: kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi? Aga ebasoodsat normi? Millise seaduse järgi mõistetakse karistus: kas alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi? Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud
Munitsipaalõigus (nagu teisedki õigusvaldkonnad) reguleerib ühiskondlikke suhteid teatud õiguslike vahenditega ja viisil. Õigusliku reguleerimise meetodid: · käsk e ettekirjutus: otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming; · keeld: otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata; · õigustus: juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid. Selline jaotus on tinglik ning eelkõige normitehniline. Võib eristada 2 põhilist õigusliku reguleerimise meetodit- imperatiivset ja dispositiivset. Imperatiivsele reguleerimisele on iseloomulikud käsud (ettekirjutused), vähemal määral keelud, ühiskondlike suhete õiguslike mõjutusvahendite kompleksis. Õigussuhte tekkimise juriidiliseks aluseks on sellisel juhul reeglina võimualane ettekirjutus. Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid käske täita
3) Pankrotiõigus. Pankrot on ühe isiku ehk võlgniku maksejõuetust, mis on kohtuotsusega välja kuulutatud. 4) Konkurentsiõigus: Konkurentsiõiguse üldtunnustatud eesmärk on tagada turul nõudmise ja pakkumise optimaalse tasakaalu kaudu kaupade kvaliteet, õiglased hinnad ja mõistlik pakutav kauba kohus 5) Väärtpaberiõigus :Siia kuuluvad seadused, mis reguleerivad väärtpaberitega olgu siis see aktsia, võlakiri või siis obligatsioon ja muud dokumendid nendega tehtavaid toiminguid. Avalik õigus (autoritaarne meetod) EV PS paragrahv 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Enamus PS-e norme kuuluvad avalikku õigusesse. Kuid võib ka leida erahuvisid kaitsva normi. Mõned eraõiguse normid on loodud avalikest huvidest lähtuvalt. (vanemlik võim perekonnaõiguses) St seda, et lähtudes huviteeorist ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Õiguslik probleem
iseloomulike tegevuste ehk väärtuste autoritaarse jagamise järgi ühiskonna heaks. Kuna see definitsioon on selles raamatus väga tähtis, siis tuleks iga komponenti eraldi vaadata: "Väärtused" Väärtused on aspektid, millel on inimeste jaoks oluline tähtsus (eesõiguste, vabaduste ja õiguste olemaspolu). Väärtused võivad olla materiaalsed asjad, teenused, tingimused ja sümboolsed kaubad. Nagu on olemas positiivseid väärtusi, on olemas ka negatiivseid. Näit: sundus, vangistus, reostatud vesi, epideemiad jne, Väärtused kalduvad olema defitsiitsed ressursid, kuna neid ei ole kunagi kõigile piisavalt. Väärtuste jagamise üle ühiskonnas on alati vaidlusi ja vastuolusid, kuna igaühel on oma idee kuidas neid jagada tuleks. "Jagamine" (allocation) Väärtuste jagamine on protsess, mille käigus tehakse otsuseid midagi kellelegi anda ja kellelegi mitte anda. Väärtuste jagamine toimub alati kui mõni poliitiline otsus vastu võetakse. "Autoritaarsus"
Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse seadustiku erisosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Üldine põhimõte, et kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusevastane ja isik on toimepanemises süüdi. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Karistuseadustik annab süütegude liigid. Süüteod on kuriteod ja väärteod - Eeskirjad, mille rikkumise eest on seadustikuga ette nähtud vastutus väärteo eest, kehtestatakse seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega vôi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Valla- ning linnavolikogul on ôigus kehtestada eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus seadustikus.
... juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; Nt. kapitalinõuded, ei korralda üldkoosolekuid. ... juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud; ... esineb muu seaduses sätestatud alus. Likvideerimismenetlus Lõpetamiseks vajalike toimingute läbiviimine: · Informatiivsed toimingud (likvideerimisteate koostamine ja avaldamine), juriidilise isiku vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine ja tagamine, järelejääva vara jaotamine õigustatud isikute vahel, kustutamine registrist koos dokumentide hoiustamisega (TsÜS § 41-43; § 45 46) · Kui varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei jätku, tuleb esitada pankrotiavaldus (TsÜS § 44) · Likvideerimisel lisatakse nimele märkus ,,likvideerimisel" (TsÜS § 41 lg 8)
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude
annaabi.ee 
