Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule. Sel juhul uuritakse lapsi nii mängus kui ka muudes tegevuates, seejärel fikseeritakse tulemused. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel janende võrdlemise alusel määratakse kindlalks eksperimendi tulemuslikkus.
Psühholoogia uurimismeetodid Oliver Bollverk Psühholoogilise uurimise alused Psühholoogid uurivad inimese käitumist teaduslikult. Nad püstitavad hüpoteese, teooriad ja otsivad neile tõestusi läbi uurimuste. Uurimismeetodid Uurimusmeetodid jagunevad Kirjeldavad uurimused inimeste käitumiste jälgimine. kolmeks: Korrelatiivsed uurimused nähtuste ja käitumisviiside vaheliste seoste otsimine, et käitumist ette näha. Eksperimendid katsed, mis aitavad käitumist seletada. Kirjeldavad uurimused Neid on kolme liiki: Juhtumi analüüs uuritakse ühte või mitut inimest väga põhjalikult pärast mingit juhtumit. Vaatlus objekti jälgimine, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Ei seleta käitumist, vaid kirjeldab ja üldistab seda. Küsitlus on tähtis inimeste arusaamade selgitamisel.
Psühholoogiline teave peab olema objektiivne uuringud teostatud kontrolltavates tingimustes ja objektiivselt mõõdetud. TEADUSUURING on tsükliline: TEOORIA HÜPOTEES TEADUSFAKTIDE KOGUMINE SAADUD FAKTIDE KONTROLLIMINE FAKTIDE ÜLDISTAMINE JA JÄRELDUSTE TEGEMINE UUE TEOORIA LOOMINE/ HÜPOTEESI PÜSTITAMINE RELIAABLUS sama meetod samades tingimustes sama tulemuse. MEETODID I KIRJELDAVAD II KORRELATIIVSED III EKSPERIMENTAALSED KIRJELDAVAD · VAATLUS - introspektsiion (enesevaatlus) + käepärane - subjektiivne + pakub uusi ideid - ekstrospektsioon (teiste jälgimine) + tehniliste vahendite kasutamine osalusefekti vältimine + uurida neid, keda muude meetoditega raske uurida - tunded, mõtted jms jäävad varjatuks - kirjeldab , ei seleta · INTERVJUU (VESTLUS) + rikkalik info - aeg ja kulud
põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Oma uurimistöödes kasutas teadlane sisevaatluse meetodit e. introspektsiooni. PSÜHHOLOOGIA MEETODID KIRJELDAVAD KORRELATIIVSED EKSPERIMENT Kirjeldavad: 1) juhtumi analüüs 2)vaatlus (mingi nähtuse sihipärane jälgimine) 3)küsitlus (küsimustik e. ankeet või vestlus e. intervjuu) 4)test Korrelatiivsed: (näidatav kui tugevasti on kaks asja omavahel seotus, kuid ei näita kas seos on põhjuslik). On ainus meetod, mis võimaldab uurida põhjuslikke seoseid ja anda vastuse küsimusele miks? Psühhoanalüütiline teooria
Psühholoogia Mis on psüühika? V: Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psühholoogia seos teiste teadustega? V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess
ja kõrvalnähtuste isoleerimine. Eesmärk-hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Psühholoogiline eksperiment *laboratoorne eksperiment-eesmärk modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge, *loomulik eksperiment-toimub loomulikes tingimustes. Psühholoogia eksperimendi tüüpmudelid * kontrollgrupi meetod(A võrdlus B-ga) 2.Vaatlus- tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. Kirjeldavad, korrelatiivsed, *juhuvaatlus, püsivaatlus, enesevaatlus, tunniajaline, ööpäevaringne vaatlus jne.3.Vestlus. 4.Intervjuu *struktureeritud *mittestruktureeritud .5.Küsitlus. 6.Hinnangute leht. 7.Testi meetod. Testi tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide põhjal.=kliendi rahulolu=. Närvisüsteemi ülesandeks on *inimese elundite talituse reguleerimine, koordineerimine, *inimese sees toimuvate protsesside integreerimine(seostamine), *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine
Tehnikateadus ja psühholoogia on tähtsad üksteisele. Tehnika on väga oluline psühholoogias, see on põhimõtteliselt tänu tehnikale tekkinud. Tehnikaga saab ka ravida psühholoogilisi haigusi. Geeniteaduse saavutused aitavad psühholoogilisi haigusi ravida vöi ennetada, mõista kuidas geenid mõjutavad meie käitumist. Militaarpsühholoogias uuritakse söjas osalenute inimeste käitumist, mötlemist jne Uurimismeetodid: I Kirjeldavad uurimused (vaatlus, küsitlus, test, analüüs) II Korrelatiivsed uurimused (negatiivne, positiivne) III Eksperiment uurimused Positiivne Mida rohkem sa sööd, seda paksemaks sa lähed. Negatiivne Mida rohkem bensiini hinnad töusevad, seda vähem seda ostetakse Eetikapõhimõtteid peab järgmine, sest muidu vöib inimesele tekkitada kahjustusi. Mitte teda psühholoogiliselt muuta. Austada tema õigusi ja privaatsust. Termin psühholoogia tuleneb kreeka keelest: psyche ja logas ning tähendab hingeõpetust Merehaigus ei levi ühelgi maal.
Õendusteaduse filosoofilised ja metodoloogilised alused Korrelatiivsed uurimused Korrelatiivse meetodiga saab uurida nähtuste omavahelisi seoseid. Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks (või enam) asja vastastikku seotud on. Korrelatiivne seos võiks olla kahe või rohkema tunnuste vahel. Kirjeldav korrelatiivne meetod meetodi eesmärk on uurida seosed, mis on juba situatsioonis olemas. Meetodi näide: on uuritud noorukite teadmised ja hoiakud seksuaalsusest ning sugulisel teel levivate haiguste kohta
ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J.Piaget)-uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine Psühhobioloogia-seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria(Raymond Catell)-isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, ning isiksusejooni saab mõõta. Psühholoogia uurimusmeetodid jaotuvad kolmeks Kirjeldavad uurimused(juhtumi analüüs,vaatlus,küsitlused,testid) Korrelatiivsed uurimused Ekpiriment Koleerik(kr.Chol)-kollane sapp-kergesti ärritub.Väga aktiivne , tujukas,aga suudab tohutult hästi süveneda. Melanhoolik(kr.Melaschol)-must sapp-kurvameelne.Elab sügavalt läbi solvumisi,äärmiselt tundlik,unistav,mõtisklev,tasakaalutu Sangviinik(kr.Sanguis)-veri-keevavereline.Lõbusaloomuline,seltskondlik,elava käitumisega,kiired liigutused,pealiskaudsed,püsimatud. Flegmaatik(kr.Phlegma)-lima-tuim,loid.Aeglase mõtlemisega,ei armasta muutusi,väga
vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse).
3. Hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud uurimisküsimusele) 4. Hüpoteesi kontrollimine: vaatlused, katsed, eksperimendid 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Muutuja: Tegur, mille mõju uuritakse 1. Sõltuv muutuja on see mida mõõdetakse (kuidas muutub vastavalt sõltumatu muutuja varieerumisele) 2. Sõltumatu muutuja see, mille mõju mõõdetakse Uurimismeetodid: · Kirjeldavad uurimused-juhtumi analüüs,vaatlus,küsitlused,testid · Korrelatiivsed uurimused - Nähtuste omavaheliste seoste uurimine - Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta ehk kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on - Positiivne korrelatsioon r= 1 - Negatiivne korrelatsioon r= -1 - Korrelatsioon puudub = 0 · Eksperiment Vaatluse puudused: · Raske on säilitada objektiivsust, kirjeldavat iseloomu · Uurija eelarvamuste, hoiakute, suhtumiste mõju
Pärilikkus ja individuaalsed erinevused Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002). Psühholoogia gümnaasiumile, lk 76-84. Individuaalsed erinevused · Inimesed erinevad pikkuse, vaimsete võimete, iseloomu, käitumisviiside poolest · Kas erinevused on pärilikud või tingitud välistest teguritest? · Francis Galtoni vaimsete võimete uuringud 1860ndatel Korrelatiivsed, mitte põhjuslikud seosed Psüühiliste omaduste mõõtmine ega geneetika polnud sel ajal veel arenenud Psüühiliste omaduste erinevusi võib vaadelda: · Alternatiivselt Osal inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved ehk normaalsed · Kvantitatiivselt Tunnus avaldub indiviididel erisugusel määral Näiteks ühed on intelligentsemad või agressiivsemad kui teised On vaadeldav pidev üleminekute jada
3) sotsioloogia (ühiskonna ehitus, toimimine ja areng); Arstiteadus; sotsiaalpoliitika, õigusteadus jne. 9. UURIMISMEETODID: 1)KIRJELDAVAD UURIMUSED. JUHTUMI ANALÜÜS meetod , mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult. VAATLUS uuritava objekti sihipärane jälgimine selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. KÜSITLUSED TESTID võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. 2) KORRELATIIVSED UURIMUSED: uuritakse nähtuste omavahelisi seoseid. Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. 3) EKSPERIMENT selgitamaks põhjuslikke seoseid. 10. UNI. Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks UNE FAASID. 1)AEGLANE UNI *KERGE UNI (2m) (võidakse näha mitmesuguseid fantastilise pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada) *UINUMINE (20m) (aeglustub südametegevus ja hingamisrütm, silmad võivad liikuda)
(inimene räägib vabalt kõigest mis pähe tuleb) 6. Psühholoogiaga seotud loodusteadused: bioloogia, geneetika, arstiteadus 7. Psühholoogia rakendusharud: pedagoogika, psühhiaatria, tehnikateadus. 8. Miks huvitab arengupsühholooge geeniteaduse saavutused? geeniuuringud annavad arengupsühholoogidele teavet, kui palju inimese käitumises on määratud pärilike teguritega, kui palju on keskkonna mõju tulemus. 9. Psühholoogia uurimismeetodid: - kirjeldavad uurimused - korrelatiivsed uurimused - eksperiment e katse 10. Positiivse ja negatiivse korrelatsiooni määramine nähtuste omavahelised seosed näitavad, kui tugevasti nad seotud on. Pos korrelatsioon võrdeline, ühe suurenedes suureneb ka teine. Neg korrelatsioon pöördvõrdeline, ühe vähenedes suureneb teine. 11. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. 12. Närvisüsteemi väikseim osa on närvirakk ehk neuron mis tekitavad ja juhivad närviimpulsse. 13
Parapsühholoogia uurib paranormaalseid psüühilisi nähtusi Rakenduspsühholoogia Differentsiaalpsühholoogia 5. Psühholoogia meetodid Juhtumi analüüs ühe või mitme inimese väga põhjalik uurimine Vaatlus objekti sihipärane jälgimine, et kirjeldada ja üldistada fakte Küsitlusedinimeste arusaamade välja selgitamine Testidkahe või mitme inimese võrdlemine, tulemuste kaudu Korrelatiivsed uurimised uuritaksenähtuste omavahelisi seoseid, et näidata, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on Eksperiment põhjuslike seoste selgitamine, teatud tegurite kontroll ja muutumine katsetuste abil 6. Minakaitse mehhanismid 1. Repressioon ärevust tekitavad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja 2. Regressioonlapsepõlves omandatud käitumisviiside kasutamine, ärrituse korral 3
* humanistlik( see suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvuse ja tunnetele) * kognitiivne( uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine) * psühhobioloogia(psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust) Psühholoogia uurimusmeetodid: · Kirjeldavad uurimused- juhtumid analüüs, vaatlus, küsitlused testid · Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Psühholoogide eesmärk on uuride inimeste käitumist teadlikult. INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID Arenemine- muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Areneb mötlemine, hoiakud, huvid jne Eostumisest surmani Areng ehk evolutsioon Taandareng ehk involutsioon
- Biheiviorism-elukutse valik - Humanistlik- elukutse valik - Kognitiivne/tunnetuslik- õppimine - Bioloogiline- ajukahjustuste uurimine 4. Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest? Teaduslik meetod kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine. - Kirjeldavad meetodid-küsitlus,vaatlus, analüüs. Nt isiksusetestid - Korrelatiivsed meetodid- nähtuste vahelised seosed. IQ seos õppeedukusega, kas vägivaldsed filmid teevad inimesi vägivaldseks jne - Eksperimentaalsed meetodid-hüpotees ja selle kontroll. Katse: Alkohol aeglustab reaktsiooni võimet. Jälgitakse nii kainet kui ka purjus inimest. - Teaduslikku psühholoogiat saab andmetega tõestada. Mitte teaduslikku ei saa. Küsitlustes inimene võib valetada, katsetes ei saa. 5
konfliktid (nt Oidipuse konflikt). Freudi rajatud o Biheivioristlik paradigma Õppimine UURIMISMEETODID Meetodeid on mitmeid: 1. Kirjeldavad: a. Vaatlus (naturalistlik) peab olema eesmärk, mida vaadeldakse i. aktiivne vaatlus võtad ise osa ii. passiivne vaatlus ise osa ei võta asjast b. Küsitlus - c. Juhtumianalüü (case study) 2. Korrelatiivsed a. Pikaajalised uuringud (longitudinal study) mingi perioodi lõikel. Vaevanõudvad, kallid, kuid olulised andmed muudatuste kohta. b. Läbilõikeuuringud (cross-sectional study) 3. Eksperimentaalsed uuringud põhjuse-tagajärje seose leidmine teadusliku meetodi abil. Isiksusepsühholoogia Humanistlikpsühholoogia Tekkis eelmise sajandi keskpaigas (1950)
Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit. Psühholoogiaga seonduvad loodusteadused Boloogia, geneetika, arstiteadus Psühholoogia rakendusharud Koolipsühholoogia, kohtupsühholoogia, spordipsühholoogia,militaarpsühholoogia Psühoololoogia uurimismeetodid Kirjeldavad, korrelatiivsed ja eksperiment + ja korrelatsiooni määramine Mida kõrgem on bensiini hind, seda vähem seda ostetakse Millest koosneb närvisüsteem Pea- ja seljaajust Närvivüsteemi väikseim osake Neuron Missuguste refleksidega vastatakse ärritusele Tingimatute ja tingitud refleksidega Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini Ärritaja e stiimul > retseptorid > närvikiud > kesknärvisüsteem(pea- ja seljaaju) > närvikiud > teostuselund
ole need loogika huviorbiidis. Edaspidi vaatleme ainult võrreldavaid mõisteid. Võrreldavad mõisted on liigendatud kahte rühma: a) mahult ühendatavad, ja b) mahult ühendamatud. Mahult ühendatavad on mõisted, milliste maht on vähemalt osaliselt kokkulangev, need on samased, ristuvad ja alluvad mõisted. Mahult ühendamatud on mõisted, mille mahus puuduvad kokkulangevad momendid, need on kaasalluvad, vastupidised, vasturääkivad ja korrelatiivsed mõisted. a) Mahult ühendatavad. 1. Samased (identsed) on mõisted, mille puhul ühe mõiste kõik tunnused langevad kokku teise mõiste kõigi tunnustega. A B Näiteks, võtame mõiste- "A" konkreetseks sisuks "Oskar Luts" ja mõiste "B" sisuks "teose Kevade autor". Demonstreerides Euleri ringidega nende mõistete suhteid Joonis 4
kohta.Inimese vajadused. · Kognitiivne psühholoogia- uurimisobjektiks eelkõige mõtlemine · Psühhobioloogia- inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust · Gestaltpsühholoogia on üks tänapäeva olulisi suundi. Peetakse oluliseks tunnete mõju. 6. Psühholoogia uurimismeetodid... · Kirjeldavad uurimused o Vaatlus o Küsitlused o Juhtumi analüüs o Testid · Korrelatiivsed uurimused o ... võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost o Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos o Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos · Katse ehk eksperiment o Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) 7. Närvisüsteem... · ...funktsioon:
dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Psühhobioloogia - seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja
2) igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi 3) ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele 4) mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi o strukturalismi meetod: 1) Koguda ja analüüsida üksikfaktid. 2) Selgitada nende omavahelised seosed, sarnased grupeerida ja tuua välja korrelatiivsed ehk sisemised suhted. 3) Sünteesida ühtseks tervikuks. Luua teineteisele vastav elementide süsteem ning ühtlasi loome me sellega ka totaalse uurimisobjekti. o keelest lähtuvad uurimistasandid: · sugulusseosed, sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur · teaduse teooriad · müütide teooriad · ühiskonna teooriad kjhkfg
Tunnus on seega bimodaalne. Arvutan keskväärtuse: Variatsioonirida:36,50,54,56,62,64,65,69,69,69,72,74,75,76,77,77,78,78,78,80,80,81,83,84,85 ,86,86,87,87,88,91,91,92,96 Keskväärtus arvutatakse kõikide väärtuse kokkuliitmisel ning nende arvuga jagamisel. Seega kui väärtusi on kokku 34 ning nende summa kokku on 2576, siis on keskväärtus 2576:34=75,76. 9 Kolmas punkt 3. Kolmandas punktis leian korrelatiivsed seosed. 3.1. Korrelatiivsete seoste tabel. Kirjandi tulemus Võõrkeele Järjekorranumber (X) tulemus (Y) X2 Y2 X*Y 1 55 50 3025 2500 2750 2 55 85 3025 7225 4675 3 70 80 4900 6400 5600
Arengupsühholoogia Koolipsühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Nõustamispsühholoogia Neuropsühhooogia Tervisepsühholoogia Spordipsühholoogia Militaarpsühholoogia Psühholoogia uurmismeetodid Kirjeldavad Korrelatiivsed Eksperiment e. katse Juhtumianalüüs Vaatlus Küsitlus See on nähtuste ja Test käitumisviiside vaheliste Uurimus, mis aitab Ankeet seoste leidmine, võimaldab käitumist seletada. Vestlus käitumist prognoosida. Intervjuu Hinnanguteleht Vaatlus kirjeldab ja üldistab, ei seleta käitumist
Arengupsühholoogia- Uuurib Sõjanduspsühholoogia; Perekonnapsühholoogia sünnieeelset arengut ja psüühika Tööpsühholoogia; Eripsühholoogia muutumist ja arenemist sünnist surmani. Sotsiaalne psühholoogia- tegeleb inimeste gruppide psüühiliste nähtuste uurmisega. Neuropsühholoogia- tegeleb ajukahjustustega, inimeste psüühiliste protsesside uurimisega. 7) Psühholoogia uurimismeetodid. Jagatakse 3 suurde gruppi: kirjeldavad, korrelatiivsed, eksperiment. Vaatlus- kirjeldab ja üldistab, ei seleta, toimub nii, et vaadeldav ei tea, vaatluseks plaan, nähtut kontrollitakse, uurmise objektiks on inimese käitumine. Küsitlus- NB! Õige valim! Võib kasutada hinnangulehte. Vestlus- usalduslik vahekord, plaan, sobiv aeg, sobiv koht. Test- küsimuste või ülesannete seeria, kus tavaliselt on antud vastusevaraindid. Kirjeldav- ei seleta käitumist, üldistab. Korrelatiivne- leiab käitumisviiside vahelisi seoseid, võimaldab prognoosida
Imikuiga Esimesel eluaastal kasvab imik tormiliselt. Tavaliselt lapse kaal kolmekordistub aasta jooksul, pikkusele lisandub keskmiselt 25 cm. Samuti võib öelda, et vastsündinu pea moodustab 25% tema keha pikkusest. Vastsündinul on ajurakke sama palju kui täiskasvanul- see tähendab et elu jooksul ajurakke juurde ei tule. Esimesel paaril elukuul leiavad liigutuste arengus aset nn eeltoimingud. Neljandast elukuust lisandub teadlik haaramisliigutus ning umbes seitsmendast elukuust korrelatiivsed toimingud, kus laps paneb asju üksteise sisse. Aastane laps aga juba otsib, milliseid erinevaid toiminguid saab asjadega teha- funktsionaalsed tegevused. (Tankler, M. 27) Väikelapseiga Oluline muutus lapse elus on kõndimahakkamine. See leiab aset väikelapseea alguses. Samas kahaneb kasvamise tempo. Kolmandaks eluaastaks on lapse kehahoiak juba muutunud, sest nn beebipehmus on kadunud ning laps seisab sirgemalt, sest seljalihased on tugevamad.
Maailmas on sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi. Psühholoogia uurimismeetodid 1. Kirjeldavad uurimused A. Vaatlus (abiks filmimine, pildistamine) B. Küsitlused (vestlused, ankeedid) C. Juhtumi analüüs D. Testid · Testide liigid o Intelligentsustestid o Isiksusetestid o Kliinilised testid 2. Korrelatiivsed uurimused - ... võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost. o Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos o Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos o Näiteid negatiivsetest ja positiivsetest korrelatsioonidest: Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem tekkib tal konflikte kaasinimestega. Mida vähem hirme, seda vähem stressi.
Andmed nominaalskaalal andmeid võimalik kategoriseerida Peame teadma iga indiviidi kohta vähemalt kahte asja Kooslustabel (slaidilt vaata, kuidas käis) : - on kahe muutuja kõikide kombinatsioonide esitus - Iga indiviidi tulemus on ainult ühes tabeliruudus - Vähemalt 2x2 (2 muutujat ja kummalgi kaks taset; 2 rida ja 2 veergu) - Statistiline analüüs hii-ruut - Andmed: sagedused (%) või loendatavad andmed 33. Korrelatiivsed uuringud (korrelatsioon, hajuvusdiagramm, korrelatsioonikordaja) võimaldavad määrate seose tugevust ja suunda Andmed intervall- või suhteskaalal Raske kindlaks teha põhjuslikkust Korrelatsioon - näitab võimalikku seost kahe või enama näitaja vahel. Seos ei tähenda põhjuslikku seost Hajuvusdigramm: Korrelatsiooni graafiline esitus Andmepaarid! Korrelatsioonikordaja: -1.00 kuni +1.00 Suurus seose tase Märk seose suund
2. Vaatlus ·kaudne ·mitteosalusvaatlus ·osalusvaatlus ·problee m tule muste interpreteeri mine kultuurilised kontekstid · Case study 3. Diskursuse analüüs üksteisele öeldatav ja selle väljendamine (Lalljee & Widdico m be 1989) 1. Kõne vali mite hanki mine 2. Analüüs 4. Dokumentide analüüs 5. Küsitlused ·Personaalsed, aruanded, introspektsioon ·Paberil (anke et) ·Küsimuste o madused 6. Andmeanalüüs ·Korrelatiivsed ja põhjuslikud seosesd: ·Staatus tervis, eluiga ·Kõrge enesehinnang akadee miline edukus · Glasgow hauasam maste uuring ( Carroll, S mith, Bennett, 1994) Korrelatsioon · Positiivne/ Negatiivne /Puudub · Kesk miste erinevuse statistiline olulisus · Korrelatiivsete seoste täpsustamine, faktorite välistamine, ajaline järgnevus · Valimi näitajad esinduslikkus · 1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 % · mitteesinduslikud vali mid
korduste arv 3. Anova single fator. SS – variatsioon, df – vabadusastmete arv, MS-dispersioon kui on F>Fcrit;P-value<0,05 siis eelvili mõjutab põllukultuuri saagikust. 42. Kahefaktoriline korduseta dispersioonanalüüs – nt kui on 2 faktorit siis anova two factor withpout replication. Ja kahefaktoriline kordusega dispanalüüs - 2faktorit, iga kombinatsiooni kohta 3 vaatlust st korduseid! Two-factor with replication. 43. Funktsionaalsed ja korrelatiivsed seosed – funktsionaalne seos – tunnuste vahel on üksühene sõltuvus – ühe tunnuse konkreetsele väärtusele vastab alati vaid üks teda mõjutava või tema poolt mõjutatava tunnuse väärtus. Korrelatiivne seos – ühe suuruse igale väärtusele vastab teise suuruse hulk väärtusi, mis võib esineda mingi tõenäosusega. 44. Paariskorrelatsioonikordaja, tema usaldatavus, spearmani korrelatsioonikordaja – Korrelatsioonikordaja on tunnustevahelise seose
probleeme lahendada ning seeläbi parandada elukvaliteeti. o Tervisepsühholoogia - Psühholoogid uurivad psüühiliste, sotsiaalsete ja keskkondlike tegurite mõju inimeste tervisele ja füüsiliste haiguste mõju inimese psüühikale ja propageerivad tervistedendavat käitumist jne. PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID I Kirjeldavad uurimused 1. Vaatlus (abiks filmimine, pildistamine) 2. Küsitlused (vestlused, ankeedid) 3. Juhtumi analüüs 4. Testid II Korrelatiivsed uurimused ... võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost. Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos o Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem tekkib tal konflikte kaasinimestega. Mida vähem hirme, seda vähem stressi. o Negatiivne korrelatsioon: Mida väiksem õpimotivatsioon, seda rohkem on probleeme õppetöös. III Katse ehk eksperiment
o Üldistus loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes ühendatakse ühesuguste objektide üldised omadused · Mõisted: o Üksikmõisted Tallinna linnapea, minu auto o Üldmõisted kool, täht, laul, raamat o Kogumõisted mets on puude kogum, maailmamered, raamatukogu, koosolek, meeskond o Abstraktsed mõisted vaprus, ilu, oskus, arukus o Korrelatiivsed mõisted sisaldavad seosele osutavaid tunnuseid, milles üks eeldab teise olemasolu. Näiteks: Õpilane õpetaja, Juht alluv · Definitsiooni reeglid: o Peab olema adekvaatne see mõiste, mida defineeritakse ja see mõiste, mille abil defineeritakse peavad olema mahult võrdsed. Näiteks: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese käitumist. o Definitsioon ei tohi teha ringi Valge hobune on hobune, kes on valge.
meestele kasulikumad kui naistele. Konkreetse religiooni tunnistamine muutis kultuuri suhtumist egalitaarsetesse soorollidesse. Kristlus (protestantism) = egalitaarsemad vaated soorollidesse; moslemid traditsionaalsemad. Klt geograafiline asukoht mõjutab: põhjamaades egalitaarsem, lõunapoolsemates maades traditsionaalsemad vaated, urbaniseerunud klt’id egalitaarsemate vaadetega – korrelatiivsed andmed! Ajalooline vaade soorollidele: 1. „Shifting cultivation“ (alepõllundus) naised teevad suurema osa põllutöid. 2. „plough cultivation“ (põlispõllundus) maaharimine adraga – mehed; naised traditsiooniliselt kodumajapidamistöödele pühendatud, isegi täna analoogsed tendentsid märgatavad klt’ides. Gender essentialization (vähem paindlik sotsiaalselt heakskiidetud käitumisviiside raamistik).
rõõmsameelsed teismeliste käitumine oleneb kultuurist, need on elu jooksul õpitud. Meadi uurimistulemused on pandud kahtluse alla, mõned järeldused on ümber lükatud. Varasemalt arvati, et meeste ja naiste käitumine on loodusest lähtuv, kuid Mead lükkas selle ümber. Strukturalism C. Lévi-Strauss (1908) Meetod: koguda ja analüüsida üksikfaktid. Selgitada nende omavahelised seosed, sarnaselt grupeerida ja tuua välja korrelatiivsed ehk sisemised suhted. Sünteesida ühtseks tervikuks. Luua teineteisele vastav elementide süsteem ning ühtlasi loome sellega ka totaalse uurimisobjekti. I ,,Strukturaalne antropoloogia" 1958 ... II Pärismaalaste mõtlemise eripärad. ,,Metsik mõtlemine" 1962 ... Müüdisisene loogika: binaarsed opositsioonid kõik moodustub vastandpaaride abil. Jagunevad: 1) sensoorseteks ehk tunnetavateks; 2) mittesensoorseteks (mesi/tubakas)
inimese neid omadusi,mis eristavad neid loomadest,- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi · Kognitiivne psühholoogia (Piaget)- uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine · Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Uurimismeetodid: · Kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid.) · Korrelatiivsed uurimused- nähtuste omavahelised seosed. Seos vägivallafilmide vaatamine ja vägivaldne käitumine · Eksperiment e katsed 1.Viljakust- viljatust mõjutavad tegurid Naiste viljakust vähendavad tegurid: · Suurim ohutegur on esimese raseduse- sünnituse edasilükkamine hilisemasse vanusesse · Ebatervislik eluviis- pingeline, stressirikas elu, vähene magamine, vähe liikumist, ebatervislik toitumine jne · Pikaajaline antibeebipillide tarvitamine
suurel määral küsimuse vormist. Seega tuleb alati vaadata sõnastuse võimalikku mõju vastustele. Küsitlustulemuste esinduslikkus, nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral. Valim- grupp keda küsitletakse, välja valitud. Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Nt võrreldakse inimeste intelligentsi või isiksuseomadusi. 2. korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel); Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Viimase puhul on seos pöördvõrdeline. Nt: inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad. Üldiselt on raske korrelatiivsete uuringute alusel öelda midagi põhjuslike seoste kohta. 3. eksperiment (aitab seletada mingit käitumist). Eksperiment e katse selgitab põhjuslikke seoseid
Varasemad avaldused on esimesed tingitud refleksid, kuid need lühiajalised ja ununevad ruttu. Ema võib ununeda 3-4 nädalaga. Kogunevad esimesed kogemused, mis avalduvad taastundmises (tunneb ära inimese ja mäletab asjade kohta). 6.3. ARENG VÄIKELAPSEEAS . 1-3 aaastat. Inimese arengu keskpunkt 3.eluaastal. Lapse psüühilist arengut sel perioodil mõjutavad; 1. Käimaõppimine. Ruumis orienteerumise võime.Lihastundega tajub kaugusi ja ruumilist paigutust 2. Esemeliste tegevuste areng. Korrelatiivsed toimingud ja tööriistadega toimingute valdamine avaldab lapse psüühilisele arengule kõige olulisemat mõju. Kõne. Kõne arengus sensitiivne ajajärk, s.t. sel ajal omandatakse kõneoskus kõige paremini. o 3-aastane hakkab täiskasvanute kõnet mõistma kvalitatiivselt teisiti. o Kui siiani adus ainult üksikuid sõnu, siis nüüd on võimeline sooritama esemelisi toiminguid täiskasvanu näpunäidete järgi.
· üksikmõisted (ik singular term) nt väikseim naturaalarv, Võru linn, lähim täht. · tühjad mõisted (nullmõisted, ik empty term) nt igiliikur, ümmargune ruut. See jaotus on kontekstitundlik. Sisu alusel käsitletavaid mõistete klasse: Absoluutsed mõisted (ik absolute term) nt taim, riie, on sellised, mis oma tähenduses ei eelda teise eseme, nähtuse olemasolu ega mingit suhet sellesse. Suhtelised e korrelatiivsed mõisted (ik relative term) nt vend, paremale, on sellised, mis peale selle eseme, nähtuse, mida nad tähistavad, eeldavad veel teise eseme, nähtuse olemasolu. Abstraktsed mõisted (ik abstract term) nt headus, vabadus, tähistavad esemete, nähtuste, omadusi, olekuid ning tehteid, mis on mõeldavad eraldi esemest, nähtusest. Konkreetsed mõisted (ik concrete term) nt taim, kolmnurk, kuu, tähistavad kindlalt
mis on põhjalikult muutunud peale eurooplaste "tsiviliseerimist". Indiaanlaste mõttemaailm ja vaimne olemine pole mitte alamat sorti, vaid teistsugune ning samuti leidub nende primitiivses mõtlemises eurooplastele omane loogiliste konstruktsioonide loomine. Raamatus "Totemism tänapäeval" kirjeldab strukturalismi meetodit: 1. Koguda ja analüüsida üksikfaktid. 2. Selgitada nende omavahelised seosed, sarnased grupeerida ja tuua välja korrelatiivsed ehk sisemised suhted. 3. Sünteesida ühtseks tervikuks. Luua teineteisele vastav elementide süsteem ning ühtlasi loome me sellega ka totaalse uurimisobjekti. 1958 aastal ilmub "Strukturaalne antropoloogia", kus väidetakse keele universaalset, kõige aluseks olemist. Teeb vahet struktuurse ja strukturaalse vahel. Struktuurne -- on seotud konkreetse nähtuse struktuuriga. Strukturaalne -- eelmisele määratlusele on lisatud semiootiline aspekt, mis
, 13., 15. ja 19. inimene ehk kokku 4. Mitu korda esineb seda, et punase värvi eelistaja eelistab krimkat? 12. vastaja ehk 1.Mitu korda esineb, et punase värvi eelistaja eelistab ,,õudukat"? 8. ja 17. vastaja ehk 2. Ja nii edasi kõikide kombinatsioonide sagedused. Väikseim võimalik kooslustabel on 2X2 (kaks muutujat, kummalgi kaks taset). Kui andmed on järjestus-, intervall- või suhteskaalal, teeme vahemikud (n IQ<99; IQ 100-120; IQ> 121; neid vahemikke peab olema vähemalt kaks). Korrelatiivsed uuringud Kui ühe muutuja väärtuste alusel saab ette ennustada teise muutuja väärtusi, siis need muutujad on korreleeritud. Korrelatsiooniga on tegemist, kui mitu mõõtmist sama inimese, sündmuse vms. kohta varieeruvad koos, st. kui ühe muutuja väärtused varieeruvad koos teise muutuja väärtustega. Näiteks leitakse korrelatsioon esimesena ja viimasena tehtud testi tulemuste vahel. Selle korrelatsiooni
gruppi ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi Lévi-Strauss kirjeldab strukturalismi meetodit: Koguda ja analüüsida üksikfaktid. Selgitada nende omavahelised seosed, sarnased grupeerida ja tuua välja korrelatiivsed ehk sisemised suhted. Sünteesida ühtseks tervikuks. Luua teineteisele vastav elementide süsteem ning ühtlasi loome me sellega ka totaalse uurimisobjekti. Kuidas uurida kultuurinähtusi? Claude Lévi-Strauss vaadelda sünkroonia teljel uurida nende sisemises ja välises ühtsuses analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus
5. Eristav valiidsus – kas mõõdetakse seda, mida teisi, eristuvaid konstrukte mõõtma disainitud meetodid ei mõõda. 6. Ökoloogiline valiidsus - iseloomustab paikapidavust ja rakendatavust igapäevaelus. Uurimismeetodid: Kirjeldavad uurimused: juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid eksperiment - võimaldab kõige paremini mõista põhjuslikke seoseid: teatud tingimuste kontrollimine mõõtmaks nende mõju indiviidi psüühilistele protsessidele korrelatiivsed uurimused Kas psühholoogia on teadus? 1. Kontrollitud vaatlus 2. Objektiivsus 3. Teoreetiliste ennustuste kontrollimine 4. Falisfitseeritavus e. kummutamise potentsiaal 5. Korratavus 6. Paradigma rakendamine e. enamiku poolt aktsepteeritud üldine teoreetiline suundumus. Eksperiment on viis, mille abil kontrollitakse mingi seletuse või oletuse (hüpoteesi) õigsust. 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA
erinevusi ning lõpuks langetan otsuse, et astun just ülikooli X. Induktiivse järeldamise põhiraskus seisneb selles, et (1) järelduste tegemiseks kasutatavad tõendid võivad olla ebapiisavad (kas mittetäielikud või nende kogumisel tehtud hälvitatud valiku tõttu asjasse mittepuutuvad) ja (2) tehtavad järeldused on hindamise aluste (tõendite) suhtes alati tõenäosuslikud ehk korrelatiivsed, mitte põhjuslikud. Loovus ehk loomingulisus ehk kreatiivsus Loov mõtlemine seisneb mõtete ja/ või neid täidesaatvate toimingute kombineerimises uudsel ja kasulikul viisil. Kugi loovat mõtlemist on tunduvalt raskem analüüsida kui probleemide lahendamist ning otsuste langetamist, on leitud kaks loovust iseloomustavat omadust. Kõigepealt on leitud, et loovuse puhul võib rääkida lahknevast ehk divergentsest mõtlemisest. See on
annaabi.ee 
