2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeestele. Riik ei sekku. 3
1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele; võib olla ka negatiivne
Kas see on efektiivne majandus? Plaanimajandus (käsumajandus) - Otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija - Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas kellele toodetud hüvesid jaotada - Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine Miks plaanimajandus ei saa olla efektiivne? Turumajandus - Ressursse jaotavad eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal - Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism - Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada Kas tegemis on efektiivse majandusega? Pareto efektiivsus? - Eelduseks on ressursside piiratus
KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud), kapital (ehk raha, masinad, tehnika, hooned), ettevõtlikkus (ehk filosoofia ja põhimõtted) · Kõiki ressursse ja kapitali kõigile ei jätku.
tarbitakse kas kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Plaani- ehk käsumajandus majandus on täielikult riigi kontrolli all. Poliitiline võim ütleb, mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Turumajandus turumajandust iseloomustab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduses otsustavad tootjad ise küsimuste üle mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Segamajandus majandus, kus on segunenud turumajandus ning ka plaanimajandust. Plaanimajandust siis selle näol, et osad ettevõtted või isegi majandusharud on riigi kontrolli all. 6. Mille poolest erineb turumajandus käsumajandusest? Turumajanduses otsustab tootja ise, mida ta toodab, kuidas toodab ja kellele. Käsimajanduses teeb seda aga riik, sest käsumajanduses on majandus riigi kontrolli all. 7. Mis on konkurents? Kas see mõjutab majandust (turumajanduse tingimustes) positiivselt või negatiivselt? Kuidas?
Mis juhtub järgmisena? Mõistlik oleks nüüd otsida vastused õige mitmetele küsimustele – milliste omadustega saapaid vajan?, milliste hindadega müüakse sarnaseid saapaid mujal? jne. Kõige esmalt otsitakse informatsiooni kauba omaduste ja muude oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, kas siis enda või tuttavate varasematest kogemustest. Kui sellest ei piisa, siis välistest allikatest – näiteks kataloogid, kuulutused, reklaam. Kogunud küllaldaselt andmeid ja leidnud vastused esitatud küsimustele, võime hakata erinevaid võimalusi võrdlema. Võrdluse tulemusel teeme lõpliku valiku ehk oleme valmis võtma vastu majanduslikku otsust. Valiku tegemisel lähtusime oma väärtushinnangutest ja olemasolevast informatsioonist. Samas on valiku tegemisel määravaks ka meie tarbimiseelarve võimalused. Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup.
on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. 4 Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused: · tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine
Majanduse arvestus b) Kelle jaoks toota? See sõltub suuresti elanike sissetulekutest, samuti ka omandiõigusest, kapitalist jne. Kokkuvõttes oleneb see hindadest. 3) kuidas tahetakse toodetud kaubad ja teenused ühiskonna liikmete vahel jaotada. Mida toota selle otsustab firma tulenevalt turust, kuid seda võib mõjutada ka valitsus. Käsumajanduses otsustab selle üle ainult valitsus. Turumajanduse olemus Turumajandus on see, kus ost ja müük lahendatakse turul, kus ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Et nende vahel ei oleks isikut, kes ütleks, kellele müüa ja kellelt osta. Põhiliselt ei sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid
kõige raskem ning tülikam. Kellele lähevad millised tarbekaubad, näiteks nagu leib, autod või televiisorid? Kui suurt palka peaksid saama töölised? Kui suurt intressi peaksid pangad laenu andmise eest võtma? Kui suur on ettevõtja jaoks " mõistlik" kasum? Millise osa tulemist peaks valitsus saama maksudena? Erinevad ühiskonnad on otsustanud vastata sellistele toodangu jaotamist puudutavatele küsimustele erinevalt. Meie elame ühiskonnas, kus valitseb turumajandus. Turumajandust ei juhi keegi, kuid samal ajal juhivad seda kõik. See kehtib igasuguste turgude kohta autode , leiva, kampsunite või mistahes muu toote kohta. Vaatame üksikasjalikumalt pakkumise protsessi. Oletagem, et meil on tegemist apelsinidega. Missuguse hinnaga on pakkuja nõus neid müüma? Selleks koostame tabeli, kus igale hinnatasemele vastab apelsinide kogus, mida selle hinna eest pakutakse. Oleme saanud pakkumise struktuuri
inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest
TURU TOIMIMINE Turumajandus: Eraomandus (motivatsioonimehhanism, tehingute efektiivsus) Konkurents (hind madalamaks, ennasthävitav-loodusressursside kasutamine- ületootmine) Vaba hinnakujundus (hind kui indikaator) Vaba vahetusprotsess (laissez-faire; ressursside jaotus turutehingute alusel, ekvivalentsusprintsiip- mina saan raha-rahul, kauba saaja on rahul) Valearvamused turumajanduse kohta: Avalik sektor(riigisektor) ja turumajandus on vastandid! Me ei saa vastandada neid. Turud on ühesugused (näit kartuliturg vs tööturg) Turud viivad alati parima lahendini. (Tegelikult ka raiskamine) Erasektor on efektiivsem kui avalik sektor. Omandi vormist ei sõltu suurt midagi. Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused
Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajandus 4) segamajandus Majandusagendid on majanduses osalejad: majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Suletud maailm 3 esimest agenti. Majapidamine elavad koos, ühised finantsotsused. Ei pruugi pere olla. Heaolu maksimeerimine Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ja teenused. Kasumi teenimine kulutatud ressursist. Avalik sektor valitsusasutused, riiklikud institutsioonid, keskpank jne
Mõistmaks, kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · majapidamised · ettevõtted · valitsus HÜVISTE TURG MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Rahvamajanduslik ringkäik Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Meie käsitluses kuulub iga inimene mingi majapidamise koosseisu.
· Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Majandusteadus · Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. · Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma
tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2. Plaanimajandus/käsimajandus Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne
· Ürg (orjandus kõrvalharu) - feodalism (sotsialism kõrvalharu) kapitalism infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj. · Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel. · Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0)
5) INFO võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on
perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne) Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab. Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed Kapital Tootmisvahendid Maa Teenused Info Saastamine Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
19. Mida loetakse ettevõtluses põhiliseks stiimuliks? Stiimulid on positiivsed tasud mingi valiku tegemisel või kindlal viisil käitumise eest. Stiimul võib olla kõrgem palk, madalamad hinnad, kiitus (või hea hinne) Negatiivsed stiimulid on sageli seotud trahvide või karistustega kasum, intress, palk ,rent 20. Ettevõtlusvormid nende eelised ja puudused? PIIRATUD VASTUTUSEGA ÄRIÜHING( omanik vastutab ettevõtte tegevuseees vaid ettevõttesse investeeritud summa piires. 1. Osaühing Eelised: osanikud vastutavad ettevõtlustegevuse eest vaid oma sissemaksete ulatuses osakapitali. Osaühingu osi saab osta ja müüa, kuid eelisosutusõigus on teistel omanikel. Osasid saab ka pärandada. Osakapitali saab laiendada ja nii uusi osanikke koos nende investeeringutega äriregistrisse kaasata. Äriühingut saabasutadaka ilma rahalise sissemakseta. Hiljemtuleb seda
Samuti võib riik tootmist aktiviseerida toetustega. Kui riik näiteks soovib põllumajandustootmist suurendada, võib ta põllumeestele anda toetust. Tuleta veelkord meelde, et pakutavat kogust mõjutab ainult hind graafikul toimub liikumine piki pakkumiskõverat. Pakkumise muutusega on tegemist siis, kui terve kõver nihkub paremale või vasakule. Vaatame paari joonist pakkumise muutumise ja pakkumiskõvera nihkumise kohta. Turg Juba eespool kohtusid "turu" mõistega. Mis siis on turg? Igapäevakeeles mõistame turu all kindlat kohta, kus müüakse väga erinevat kaupa alates juurviljadest ja lõpetades riideesemetest. Kui küsid võõras linnas teed turule, oskavad kohalikud inimesed sind alati kõhklusteta sinna juhatada. Majandusteoorias on aga turul laiem tähendus. Turg ei ole seotud ühe kindla kohaga, vaid ta tähistab vahetustehingute (ostmise ja müümise) sooritamise protsessi. Turg võib olla ka kauplemine interneti teel
Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi- mida toota, kellele toota, kuidas toota. Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes- tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem, mida on maailmas kolme tüüpi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Tavamajandus on kõige algelisem. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse seda. Traditsioonid ja kombed omavad olulist rolli (Aafrika ja Aasia) Plaani- ehk käsumajandus on iseloomulik diktatuuririikidele. Poliitilise võimu monopol loob eeldused majanduse täielikuks käsutamiseks riigi poolt. Põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Defitsiit on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks
või puudujääk. Turu ülejääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral pakutav kogus ületab nõutava koguse. Turu puudujääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral nõutav kogus ületab pakutava koguse. Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga peaks aga avaldama survet hinnatõusuks. Kui tasakaal hinnamuutuse tõttu saabub, ei avalda turujõud enam mingit survet hinnale ega kogusele. Kui aga turg on tasakaalust väljas pikemat aega, sekkub tema tegevusse riik kehtestades miinimum- ja maksimumhinna. Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida tootele kehtestada võib (N.: üüri piirmäär). Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest ta allapoole langeda ei tohi (N
1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4. Riigirahanduse ja arenguökonoomika sarnasused mõlemad on kitsamalt suunitletud
valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele. 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3 Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid
· Ressursside kasutamise loobumiskulude kohta · Ressursside väärtuste kohta · Tootmiskulude kohta Hinnad moriveerivad: 1) Ettevõtjaaid 2) Tarbijaid 3) Ressusiturge (tööjõu hind) Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem Motiiv millegi tegemise ajend Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Toodete ja teenuste turg: · Vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Raha areng · Bartermajandus bartertehing vahetati asju omavahel jne. · Väärismetallid · Paberraha · Arveldusraha · Elektrooniline raha Raha ja selle roll majanduses · Vahetusvahend · Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend
* Ehitusinvesteeringud 2,0 AP * Kinnisvaraökonoomika 3,0 AP * Linnamajanduse korraldus 3,0 AP * Plaanimine ja turg 2,5 AP * Kinnisvara haldamine 3,0 AP * Lõputöö 15,0 AP Ehitustehnika õppesuuna bakalauruseõpe: * üldõpe 50 AP * ehitustehnilised ained 54 AP * majandusained 31 AP
Võibki öelda, et füsiokraatide üheks peamiseks panuseks majandusteaduse edasisse arengusse oli majandusliku ringkäigu mudeli arendamine. Nägemus sellest, et majanduse erinevad sektorid on omavahel seotud. Klassikaline majandusteadus Klassikaline majandusteadus seab esikohale inimese töö. Vaid inimese töö muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Esindaja Adam Smith, kelle nägemuses on ideaalseks majandussüsteemiks isereguleeruv turg, mis automaatselt rahuldab kõik rahvastiku majanduslikud vajadused. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel.
tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. 1) Tsvamajandus 2) Käsumajandus 3) Tavamajandus 4) Segamajandus Ülesanne 11. Leia alljärgnevatele väidetele sobiv majandussüsteem, valides vastuseks A,B või C variandi vahel. A turumajandus B käsumajandus C tavamajandus 1) enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik 2) üksikisikutel puudub eraomand 3) tootmine planeeritakse ühest kesksest asutusest 4) kõike püütakse teha nii nagu on tehtud põlvest põlve 5) valitseb vaba konkurents ja enamik ressurssidest on eraomandis 6) tootmisvahendid ja tehnoloogiad on algelised 7) majanduslikke otsuseid suunab nõudmise ja pakkumise vahekord
..........................................................................8 1.8. NORMATIIVNE JA POSITIVISTLIK MAJANDUSTEADUS ..................................................................8 1.9. MAJANDUSTEOORIA JA GRAAFIKUD ..........................................................................................8 1.10. MAJANDUSE PÕHIREEGLID NING NENDEGA SEOTUD MÕISTED ................................................. 10 2. TURUMAJANDUS NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE........................................................ 13 2.1. TURUMAJANDUS NING TURG ................................................................................................... 13 2.2. NÕUDLUS .............................................................................................................................. 13 2.3. PAKKUMINE ..................................................................................
ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele turvaline elu; soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. o Maastrichi kriteeriumid: Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus
Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse. Monopolistlik konkurents 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul 2. Diferentseeritud toodang tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Oligopol turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. 4 Oligopol tekib: 1. mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu
Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Seda kajastab tootmisvõimaluste kõvera nihe väljaspoole (paremale) Käsumajandus – riik jaotab ressursse, toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus – ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus – ressursside jaotuse määrab riik(avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. Majandusteooria - majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusmudelid – kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit Positivistlik majandusteadus – olemasolevate majandustingimuste ja –poliitika ning nende mõju analüüs (põhineb faktilisel materjalil) Normatiivne majandusteadus – otsuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
