Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamine KT-ks 12.klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vöi, liikumiste, majanduspoliitika, terror, hitler, tsehhoslovakkia, sksm, nsvl, lenin, stalin, serbia, konverents, totalitaarne, salapolitsei, monopol, reformid, kommunism, rahulolematus, lagunes, lõunaslaavi, liitusid, horvaatia, sloveenia, jugoslaavia, asumaad, usale, pidasid, majandusprobleemid, keskklass, säästud, pinged, kasa, mõjukus1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism
7. Tekkisid Euroopas äärmuslikud liikumised 8. 1922 Itaalias võimule fasistid (Benito Mussolini) Uue majandusliku tõusu aastad 1. 1920 majanduslik tõus; Dawes(USA rahandusminister): väheneb SM reparatsioonikoorem ja maksude tasumise tähtaegu pikendati Maailmasõja haavad kaovad, elujärg paraneb 2. Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa) Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2. 1928 Briand'i-Kelloggi pakt patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15 riiki kirjutas alla, hiljem +48) ei hoidnud uut maailmasõda ära Ülemaailmne Majanduskriis 1. Kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, hinnad langesid, teraviljaturg varises kokku) 2. Ebakindlus ühendriikide aktsiaturul 3. 1929 29
Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa
lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest.
· Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. · Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. · 1922 · Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. · Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. · 1923 · A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs Münchenis. · 1924 · V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. · 1
organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult. Sakslased lasid Lenini pagulusest lahti ning Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa kiiret väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Kerenski, kes oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator. Oktoobripööre Ajutise valitsus oli sügiseks langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühma riigipööre oleks osutunud edukaks. Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad
1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. 1922 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. 1923 A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs Münchenis. 1924 V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas.
keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahvasteliidu põhikiri
6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). 7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1) otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja kehtestasid oma diktatuuri. · 12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism
Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3 Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee
Kodusõda Venemaal. 6. detsembril 1917. aastal kuulutas Soome välja iseseisvuse ja enamlased leppisid sellega. 1918. aastal kuulutasid end iseseisvaks Leedu, Eesti, Tsehhoslovakkia, Poola, Läti, Ukraina, Valgevene. Venemaal algas suur kodusõda, kuna paljud piirkonnad keeldusid enamlaste võimu tunnustamast. 1918. aastal tekkisid ,,valged valitsused", kelle eesmärgiks oli ühtse ja jagamatu Venemaa taastamine. Neid abistas Antant, samas ei kiirustanud enamlasi kukutama. 1918. aastal kuulutasid enamlased välja ,,punase terrori" (Lenini korraldusel rajati koonduslaagreid, hukati keisri pere ja tapeti vastaseid). Vastukaaluks korraldati ,,valge terror" (kokku
Enamik võimust oli koondunud Pätsi kätte. Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim,
1. I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes Tulemused: · Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F)
Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Võimule tuldi läbi valimiste. ( Diktatuur kehtestati osaliselt demokraatlike meetmete abil) 2. Suure Depressiooni mõju Saksamaale USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni laine. Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. 3. Hitleri võimuletulek ja tema kujunemine ainuvalitsejaks. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika. Majanduspoliitika. Välispoliitika Riigipäeva valimistel ei saavutanud Hitleri partei 5%-gi häältest
Oli lubatud 100 000 vabatahtlikku maaväelast ja 15 000 mereväelast. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks, ta pidi võitjatele reparatsioone ehk hüvitusmakse maksma. Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni (Reini jõe vasak kallas + 50 km paremkallast), kus Saksamaal ei tohtinud olla vägesid ega kindlustusi. Peale Saksamaa pidid teisedki kaotajad paljust loobuma. Austria-Ungari lakkas olemast ja jagunes Austria vabariigiks, Ungari kuningriigiks ja Tsehhoslovakkia vabariigiks. Austria-Ungari lõunaslaavi aladest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik). 4. Miks kutsuti I MS järgset Saksamaad tihti ka Weimari vabariigiks? Sest Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Lagunes seoses Hitleri võimuletulekuga 1933. 5
*Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks. Pariisi rahukonverents - 18
USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et
poolale ning Tsehhoslovakkiale. Saksamaa kaotas aladest. Pidi vähendama enda oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Eii tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust Keelati omada lennuväge, allveelaevu. Piirati laevastiku suurust Tuli maksta reparatsioone ehk hüvitada võitjariikidele sõjakahjud 15 aastaks hõivati Reini jõe piirkonna, et Saksamaa maksaks reparatsioone. Pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) Ungari ja Türgi: Kaotasid suured territooriumid võitjariikidele Pariisi rahukonverentsil sõmitud lepingutes oli väga palju ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekkis probleeme juurde, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani. 3
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring Prantsusmaa Eupen,Malmedy Belgia Saarimaa 15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig Taani Klaipeda Leedu Lääne Preisi, Poznan Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku
Venemaa tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teitest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste esiletõus · Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa. · Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatud väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. · Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus. Oktoobripööre · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. · 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla
Proletariaadi diktatuur- kommunistide valitsemis vorm 1.dets. 1924 kommunistide riigipöördekatse Eestis- Komintern organiseeris Eestisse relvastatud mässud, kuid see lõppes ebaõnnestumisega. Rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha. 1922 fasistlik liikumine ja Benito Mussolini- Kommunistliku liikumise aktiviseerumine tõi kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Need rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga samuti orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ja vägivaldsele võimuhaaramisele. Saksamaal kukkus esialgu läbi, aga Itaalias saatis fasistlik liikumine edu. 1922.a tulid fasistid võimule Itaalias, neid juhtis B.Mussolini. 1924 Dawesi plaan- Kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis isegi laenu sakslastele
Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult, Suurbritannia sõlmis Saksamaaga koguni kokkuleppe, millega seati Saksa sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist. Samal aastal otsustas Saarimaa elanikkond referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga, 1936. aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri reziimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja.
Suur hulk sõjaväelasi ihkas revansi. Suur majanduskriisi mõju saksamaale 1. Suur tööpuudus (6 milj töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine (aastas 2-3 valitsust) Kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: · Punane või pruun katk NSDAP · Loodi 1919 · 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler · Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (strumabteilung) ehk pruunsärklased Adolf Hitler · Algselt saksamaal üsna tundmatu · 1923. Aastla üritas Münchenis korraldada riigipööret. Prast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu ,,Mein Kanpf" (minu võitlus) · Raamatus esitas eesmärgi: o Versailles lepingute tühistamine o Demokraatia, juutluse, kommunistlik kõrvaldamine Hitleri võimuletulek · 1932
Esimeses maailmasõjas kaotanud riigid pettusid Versailles` süsteemis, kuna riigipiiride kehtestamisel ei arvestatud paljude riikide ja rahvaste huve. Tulevaste diktatuuririikide rahva rahulolematus parteide paljususe suhtes oli heaks ettekäändeks, et kehtestada ühe partei süsteem. Kui maailma tabas majanduskriis, püüdsid tulevased diktaatorid oma rahvast veenda, et nende valitsemisajal ei pea keegi millestki puudust tundma. Peamised diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid NSVL, Saksamaa ja Itaalia. Venemaa diktatuuririigiks muutumise üks ajenditest oli majanduslik kaos. Sealne tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921. aastal oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, ,ille tõttu suri ca neli miljonit inimest. Selleks et näljahäda leevendada, rekvireeriti kirikuvarad. Majanduskrahhi vältimise ja võimu säilitamise eesmärgil kehtestati enamlaste poolt uus majanduspoliitika (NEP ).
märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele
5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K.Pätsi autoritaarse diktatuuri kehtestamine Eestis (12.03.). 4 Desarmeerimiskonverentside lõpetamine. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2
kodusõjana. Venemaa poolel sõdisid Eesti kommunistid. Narva kommuun- eesti kommunistide nõukogude RIIK Narvas (19181919) Alanud sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel nimetatakse meil Vabadussõjaks 2. Vabadussõja etapid: 1) Taganemine novembrist 1918 1919 jaanuari alguseni: · Eesti Kaitseväe mobilisatsioon viivitus, ei usutud sõja edukusse "Suure Venemaaga" · Puudus oli relvadest ja laskemoonadest · Punane terror vallutatud aladel (IdaEesti, eriti Tartu) 2) Murrangu saavutamine Vabadussõjas ja Eesti territooriumi vabastamine enamlastest 1919 jaanuar veebruar: · Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele · Sõjaline abi Inglismaalt 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts aprill: Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja.
· USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks
Osa vabrikuid ei suutnud toorme puudumise tõttu tootmist jätkata Äärmusliikumiste tõus, töölisliikumise tõus Rahvusluse tõus, võimalus moodustada rahvusväeosi 2. Olulisemad sündmused kevadel 1917: Veebruarirevolutsioon - 27. veebruar Petrogradis, võim läheb Ajutise Valitsuse kätte, paralleelselt sellega kujunevad nõukogud Petrogradi Nõukogu. 3. märts tsaar Nikolai II loobub troonist aprill Sveitsist pagendusest tuleb tagasi Lenin ja hakkab võimu nõukogudes bolsevike kätte koondama 3. Ajutise Valitsuse poliitika (ebaõnnestumise põhjused) lubab jätkata sõda amnestia nii poliitvangidele kui kriminaalidele jagavad võimu nõukogudega jätavad maaküsimuse lahendamata et seda võib otsustada alles Asutav Kogu suutmatus toime tulla rahutustega riigis enamlaste propaganda sõja vastu, deserteerumine, Paremalt poolt Kornilovi juhitud sõjaväe mäss
· 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika. · 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI. Finantsminister Anne Robert Jacques Turgot koostas esimese riigieelarve ja kaotas põllumajandustoodete sisetollid. · 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d · Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja. · Septembris 1793 külmutati hinnad ja palgad ning kehtestati terror · Algul kõrvaldati zirondiinid, seejärel hebertistid (radikaalid), seejärel mõõdukad · Juulist 1793 juhtis terrorit Jakobiinide Klubist välja kasvanud Maximilien de Robespierre. Rahvapäästekomiteed asus juhtima triumviraat (tema, Gouthon ja Saint- Just). Seadis sisse Kõrgema Olendi kultuse. Seati sisse üldine sõjaväekohutus. Prantsuse väed vallutasid Belgia ja Reinimaa. · 18. detsembril 1793 vabastasid prantslased Touloni linna. Kapten Bonaparte'st sai
annaabi.ee 
