Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida te...
Asukoht Parasvöötme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliima- vöötmes. Kõrgrõhualad, laskuvad õhuvoolud, pöörijoonte lähedased alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval, lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6
Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik. Soolakõrb Kõrbed, mille pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad ...
KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks ...
toitaineid. Kõrbete kliima : Kõrbeid jaotatakse eraldi veel kliima järgi: kuumakõrbed, poolkõrbed, rannikukõrbed. Kõrbetele on isloomulik suur kuivus. Kliimat iseloomustab aga kõigeparemini parasvöötme lähistroopiline ja troopiline kliimavööde 4. Maailma suurim kõrb, suurim oaas. Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse? Kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Kõrbeid liigitatakse kliima ja pinnakatte järgi. 6. Kõrbetaimed. Kõrbes kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad. Lehed on väiksed ning tihti asendunud okstega. Kõrbetaimedel ulatuvad juured väga sügavale. 7. Kõrbeloomad. Loomad on kohastunud veevaeseks eluks, enamikule loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest otsitakse varju maa sees. Enamasti on loomad heledavärvilised. Paljudel puuduvad higinäärmed. 8
1960. aastatel hakati Nõukogude Liidu eestvedamisel nende jõgede veega järjest rohkem niisutama ümberkaudseid põlde. Sissevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas kiiresti kahanema. Alates 1960. aastast on meri kaotanud 90% oma mahust ning nüüdseks on järele jäänud vaid kolm väiksemat järve. Kunagine tulus kalatööstus on täielikult kadunud. Merd ümbritsenud lopsakas taimestik on hävinenud, kunagise merepõhja alal laiub hiiglaslik soolakõrb. Pärast mere kadumist on muutunud ka kohalik kliima: talved on läinud külmemaks ja suved kuumemaks. Tänapäeval ähvardab samasugune saatus ka Surnumerd. 3. Mida tähendab väljend vee õitsemine? Veeõitseng on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus. 4. Millist liiki mullad on kõige viljakamad ja kus nad asuvad? 5. Mis on muld ja millest on ta tekkinud?
Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA Kõrb on sademevaene koht Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK Mitmekesised mullad Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK Palju valgust kasvamiseks Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud Datlipalm: kõige levinum palmiliik, elab kuni 200 aastaseks Harjashein: kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes Aaloe: paksud lahed veekaotuse kaitseks, võib kasvada 3-4 meetriseks, mahl tõstab söögiisu ja ergutab ainevahetust. KULTUURTAIMED TAIMEDE KOHASTUMUSED
Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes, seega ei saa öelda täpset temperatuuri kõrbes. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendatel laiuskraadidel nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org.
sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbete liigid: · Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik · Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade m...
KÕRB Nastja Rodina MIS ON KÕRB? Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. TAIMESTIK Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada põhjavee varusid, või hästi lai pinnalähedane juurestik, mille abil saab taim
Iraan Iraani põhilise territooriumi hõlmab umbes 1200 meetri kõrgune poolkõrbeline kiltmaa, mida ümbritsevad mäestikud. Rööpselt Kaspia merega kulgevad põhjas Alborzi mäed. Seda ääristaval viljakal tasandikul elab suur osa riigi rahvastikust. Alborzi mägedes kerkib vulkaan Damavand, mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe. Need on Dasht-e Kavir (,,soolakõrb") ja Dasht-e Lüt (,,viljatu kõrb") Jõed on väga veevaesed ja kuivavad suvel. Suurim ja ainuke laevatatav jõgi Iraanis on Karun. Veel on olulised jõed Safit, Atrak ja Zaindeh. Peale Kaspia mere asub riigi loodeosas soolaseveeline Urmia järv. Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Tempe...
põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. 3.Kõrbete tüübid. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. . Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikust, mille nimetus on "reg". Kaljune jäätmaa on aga "hamada". 4.Taimestik Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult.Rohekem oaasides ja mägede läheduses.Taimi või koguni puid võib Näha kasvamas nt kaljulõhedes.Kõrbe pinnas on taimedele kasvamiseks liiga kuiv. Tüüpiline kõrbeala. 5
· Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Kõrbete liigid: · Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik · Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja
.. kraadi, kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Azizijas kus oli 58 kraadi soe. Sahara kõrb on tekkinud sademete vaesuse tõttu, kuna see asub 30 laiuskraadil siis ekvatoriaalsest kliimavööndist tulnud niiske õhk ei jõua sinna kohale. joonis 2. Sahara sademed ja temperatuur KÕRBE TÜÜP Sahara on enamjaolt liivakõrb, kõrgematel aladel on aga kivi- ja madalametel aladel soolakõrb. Liivakõrb on kõige liigirikkam, soolakõrbes ja kivikõrbes taimi ja loomi eriti pole. Saharas esinavad ka samuunid ehk liivatormid mis võivad tappa inimesi ja loomi. joonis 3. sahara kõrb SAHARA TAIMESTIK JA LOOMASTIK Sahara kõrbes on võrreldes teiste kõrbetega loomi ja taimi palju. Seal elavad näiteks:Fennek ehk kõrberebane- tal on suured kõrvad et jahutada organismi ja ,et kuulda saakloomade tekitadud helisid
Kõrb võib olla · Liivane · Savine- taimkate peaaegu puudub. · Kivine II- Tunnus : kõrbetes on kuiv.aastas sajab keskmiselt 250mm sademeid, mõnel aastal ei tule aga tilkagi sademeid.Ka auramine on kiire ja ületab sademete hulga.paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga. Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika). Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähes...
2. Külmade hoovuste tagajärjel. 3. Mäestike varjus. 4. Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes). Kõrbete liigid: 1. Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. 2. Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. 3. Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik. 4. Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. 5. Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb
Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate k...
koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus,
miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo http://forum.planet.ee/showthread.php?t=57745/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pa Kasutatud kirjandus http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/ http://74.125.77.132/search?q=cache:iEeaiRnZrmYJ Kõrbete tüübid Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb suur soolasisaldus Kivikõrb koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb kõige levinum, liigirikkaim Savikõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-1.htm/ Savikõrbed rasked mullad ja muutlik veereziim kevaditi esineb ajuti liigniiskust, sest savi on vettpidav, kuid peagi vesi aurab ja maapind
pangas mäestiku teke.),+ 3 näidet Victoria jv, Kariba jv, Njassa jv 9.Mis on antud loetelus üleliigne ja millega on tegemist? Samuum, boora, föön, tFšuktšid, briis, laguun, mussoon, passaat. Mis on nimekirja enamik nähtusi? Erinevad tuule tüübid Üleliigne on loetelus tšuktšid kes on on Aasia kirdeosa põlisrahvas. 10.Milliseid kõrbetüüpe eritatakse vastavalt pinnase ja vee iseloomule? Liivakõrb ja Soolakõrb 11.Mis maailmajagudes savannid puuduvad? Antarktika ja Euroopa 12.Kus elab hiidpanda? elavad looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. tema teine tuntum nimi on bambuskaru Tema tähtsaim iseärasus on toitumine toitub ainult bambusest 13. Nimeta looduslik põhjus, miks metsavöönd asendub rohtlaga? Vee taseme kõikumine. *14.Hanid on Hiinas ja Vietnamis põlisrahvas, ainud Jaapani põhjaosas ja vähesel määral Venemaal elav põlisrahvas, bušmanid ja hotentotid elavad Lõuna- Afrikas (kus
Solontsakk Sooldunud muld, mille pindmises kihis on üle 1% lahustuvaid sooli ning mis on küllastunud neeldunud Na+-ga. Solontsakk tekib kuivstepi- ja kõrbenõgudes vee aurumise tagajärjel, soolajärve kuivamisel, aga ka kuival aastaajal solonetsist. Teket soodustab ebaõige niisutamine maaviljeluses. Eristatakse sooda-, sulfaat- , kloriid- ja segasolontsakke. Solontsakk on ka suur soolakõrb. Solontsakk Kasutatud materjalid: · http://moritz.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/muu.html · http://moritz.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_mullastik
On olemas kaks peamist põhjust. Esimine on ülekarjatamine - koduloomad hävitavad taimestiku ning juurevõrgu puudumise tõttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub kõrbeala lähedal, hakkab see kõrbestuma. Teine põhjus on see, et suured niisutussüsteemid võivad lähedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub kõrbeks. Kõrbete liigid Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Enimlevinud on kivikõrbed. Nad on tekkinud kunagistest mäestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tõttu ära ja murenesid. Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai ülemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti
idaosas leidub nõgusid, mis asuvad merepinnast madalamal ja kuhu tekivad oaasid. Sahara on üks kuumemaid kõrbealasid. Varjus on seal mõõdetud kõrgeim temperatuur 58?C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Talvel võib harva isegi öökülma esineda. Mõned aastad on täiesti kuivad. Aastane sademete hulk jääb alla 100 mm, mõnedel andmetel alla 50 mm. Sahara ei ole liivakõrb, nagu arvatakse. Seal leidub ka kivikõrbeid (hammadasid), vaid viiendik on kaetud liivaga. Harvem leidub mõni soolakõrb (sebha). Saharas esineb sageli liivatorme samuume, mis kannavad edasi tuhandeid tonne liiva. Liiv tuiskab oaasidesse ja põhjustab inimeste ja loomade hukkumist. Sahara liivaluidetes tekivad huvitava kujuga kipskristallid. Murenevatelt kaljudelt lendu puhutud kipsitolm sadestub liiva. Liivas lahustub tolm veega ja uuesti kristalliseerudes moodustab iseloomulikke õielehetaolisi kujundeid. Need erinevad tavalistest rombi või
kaktus; Kõrbealade laienemine savannide arvel; taimkatte hävimisel kõrbeliivad hakkavad liikuma ja on ohtlikud oaasidele; veekogud kuivavad (Araali meri), sest inimesed kasutavad vee ära; naftareostus piirkondades, kus pumbatakse naftat; Kõrb Sademed alla 100 mm. Kõrbeliigid: 1. Liivakõrb suured liivaluited, barhaanid. 2. Kivikõrb kaetud kividega. 3. Soolakõrb soolane. 4. Savikõrb raske lõimimisega muld, muutlik veereziim (kevadel liigniiske, suvel kuiv, pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind. 5. Lössikõrb (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel. Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul. Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas). Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku (savipinnas).
• Jõe vett jõudis Araali järjest vähem ja selle tulemusena hakkas mere pindala vähenema. Kunagine jõesäng kaldal roostetavate laevavrakkidega. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Aral_Sea_1989- 2008.jpg Puuvillapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni • Endisest kalarikkast järvest on saanud tühi ja lage soolakõrb. • Kuivaks jäänud merepõhjast kandub tugeva tuulega sadu tonne soola ja liiva ümbruskonna põllumaadele. • Õhku satuvad ka kunagi merepõhja settinud mürgised ühendid. Seetõttu on selles piirkonnas õhk, maa ja vesi väga saastatud ning inimesd haigestuvad sageli. Tolmutormi Satelliidifoto, kus on
madalamal ja kuhu tekivad oaasid. Sahara on üks kuumemaid kõrbealasid. Varjus on seal mõõdetud kõrgeim temperatuur 58?C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Talvel võib harva isegi öökülma esineda. Mõned aastad on täiesti kuivad. Aastane sademete hulk jääb alla 100 mm, mõnedel andmetel alla 50 mm.Sahara ei ole liivakõrb, nagu arvatakse. Seal leidub ka kivikõrbeid (hammadasid), vaid viiendik on kaetud liivaga. Harvem leidub mõni soolakõrb (sebha).Saharas esineb sageli liivatorme – samuume, mis kannavad edasi tuhandeid tonne liiva. Liiv tuiskab oaasidesse ja põhjustab inimeste ja loomade hukkumist.Sahara liivaluidetes tekivad huvitava kujuga kipskristallid. Murenevatelt kaljudelt lendu puhutud kipsitolm sadestub liiva. Liivas lahustub tolm veega ja uuesti kristalliseerudes moodustab iseloomulikke õielehetaolisi kujundeid. Need erinevad tavalistest rombi või noolekujulistest kristallidest,
Ülekarjatamine on üks põhjusi loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Kui see ala asub kõrbelise piirkonna lähedal, on kõrbestumine pea möödapääsmatu. Teine põhjus: suured niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Kõrbeid jaotatakse veel pinnakatte järgi erinevatesse liikidesse: liivakõrb, kivikõrb, savikõrb, lössikõrb, soolakõrb. Kõik need kõrbete tüübid on erinevad. Õhuniiskus on kõigis siiski äärmuslikult madal. Taimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates millal põuaperiood lõppeb või millal saabuvad sademed. Kasvada saavad taimed ainult paar nädalat, sest ülejäänud ajaks tuleb vett säilitada. 4 Paiknemine
Kõrbete liigid On olemas mitmeid kõrbete liike. Mõned näited nendest. · Liivakõrbed: See liik on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. (nt. Sahara) · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik.(Gobi kõrb-osaliselt) · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik.(nt.Daste Kaviri kõrb Iraani mägismaal) · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Nt.Liibüa kõrb Lõuna-Aafrikas (kohati) Sahara kõrb
Namibi kõrb Koostaja: Krista M.R.G 8D TARTU 2004 Namibi kõrb Namiibia Vabariik asub Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani ääres. Andmed Namiibia Vabariigi kohta on toodud tabelis 1. Tabel 1. Andmed Namiibia Vabariigi kohta. Iso koodid NA / NAM Ametlik nimi Namiibia Vabariik Pealinn Windhoek Rahvaarv 1 800 000 Riigikord Vabariik Pindala (km²) 825 418 Religioon Kristlus Staatus iseseisev riik Keel inglise, saksa, afrikaani keeled Valuuta lühend NAD Rahaühik Namiibia dollar Valuutakurss 1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003) Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni. Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa. Sellest ida ...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
· Jaotus mullatingimuste järgi o savikõrb - kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. o lössikõrb - tekib enamasti eelmäestikes lössile ühtlasele poorsele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. o soolakõrb - laiali pillatud üksikute laikudena, hõlmates enamasti madalamaid kohti kõrbes - mitmesuguseid nõgusid ja laike. Peale selle arenevad nad soolajärvede kallastel. Tugeva auramise tõttu tõusevad mullalahused, mis sisaldavad teatava hulga sooli, mööda kapillaare mulla sügavamatest kihtidest pinnale ja sel viisil soolduvad need ikka enam ja enam. o rähakõrb teravate kivikestega katud kivikõrb. o liivakõrb
Asura- pooljumal, deemon Deeva- jumal Devi - jumalanna Veedade religioon ohverdamise religioon Tolleaegses Indias puudus preesterkond ohverdamine jumalate toitmine VANA-PÄRSIA RELIGIOON 1) Zoroastrism tuleneb ajaloolisest isikust (600 eKr) Zoroaster 2) Masdaism hea jumala Ahura Mazda (Tarkuse Isand/Hea looja) Iraan on kiltmaa, madalamad orud asuvad 1500 m merepinnast, mäetipud ~5000 m. iraani keskosa moodustab soolakõrb, metsa on vähe, kasvavad palmid, küpressid; palju viljakaid oaase rikkaliku taimkattega (moon, jasmiin, roosid (Rhodan- roos kreeka keeles)) Pärslastel tänini kirg rooside vastu. Pärslaste kultuur roosikultuur. Paradeisos oivaline ümbruskond U 3000 e.m.a. , algupära kuulub euroopa muistsesse religiooni, indo-eurooplased oli kaukaasias, üks osa liikus 1500 e.m.a. India poole; teine liikus üle Kaukasuse, või läbi Kesk-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
