Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest? Vastus:Soolakud on kuivad,madalad nõod,märgivad kõrbes kohti kus on põhjaveetase kõrgem,auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Küs:Kudias eristatakse kõrbeid?(2) Vastus:Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi. Küs:Nimeta 5 kõrbeliiki. Vastus:Savikõrb,lössikõrb,soolakõrb,kivikõrb ja liivakõrb. Küs:Iseloomusta kõiki kõrbeliike Vastus:Savikõrb-Savikas muld ja muutlik veereziim,liigniiskus,koorikuline savikas pinnas ehk takõrr. Lössikõrb-Löss on tolmjas liivsavi,lössikõrb saab rohkem niiskust sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.lössikõrbes on lopsakas taimestik. Soolakõrb-Pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale.Soolade rohkus pinnases takkistab taimedel vee vastuvõttmist.
soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbete liigid: · Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik · Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Taimestik ja loomastik Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik
aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. 4. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Lössikõrb on kõrbetüüp, mis tekib enamasti eelmäestikes lössile ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5. Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad
umbes 194 mm aastas ning enamus sellest sajab alla talvel. Tugevate tuulte tõttu on Gobi kõrbes väga suur teperatuuri kõikumine. Suvel võivad temperatuurid ulatuda kuni +40-ne kraadini, aga talvel samas langeda -40-ne peale. Gobi kõrb on mandri sisealale tekkinud kõrbeala. Tekkepõhjuseks on see ,et niisked õhumassid, mis merelt tulevad , ei jõua mandrisisealadele. Joonis 2. Gobi kõrbe kliimadiagramm. 4. Kõrbete tüübid Gobi kõrb on suuremalt osalt mandri sisealal asuv lössikõrb, aga esineb ka kivi- ja savikõrbe. Lössikõrbes on vanadest mäestikest tuule tõttu väljakantud tolmjast liivsavi, mida nimetatakse lössiks, mis on ka peamine pinnakate. Esineb ka kohti, kus maapind on kaetud jämedama kivimaterjaliga või koorikulise savika pinnasega. Liikuvad soolad on lössist välja uhtutud. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Seetõttu arenebki Gobi kõrbes kevadeti lopsakas taimestik Joonis 3. Gobi kõrbe tüüp 5
Põhjuseks on Siberi steppide poolt tulevates külmades tuultes ning kaugus ekvaatorist. Gobi kõrbe tekkepõhjuseid on kolm. Esiteks ta asukoht, teiseks ajapikku mäestikest laialijaotus, kunagi seal olnud jõgede ja tuulte tagajärjel ning teda ümbritsevate mägede poolt põhjustatud vihmavarju efekt. Ka inimestel on osa kõrbete tekkimises ning laienemises. Joonis 2. Gobi kõrb. 4. Kõrbete tüübid Gobi kõrb on maailma kõige suurem lössikõrb ja kõrb, mis on lössikõrb, tekib enamasti eelmäestikes lössile ehk ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5. Taimestik Gobi kõrbes on kõrbete kohta väga lopsakas taimestik nt. magunalised ja liblikõielised. Taimede lehed on seal väikesed, nahkjad või on lehtede asemel astlad, sest Gobi kõrbes on kuiv ja taimed vajavad niiskust ja et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed suudavad
niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik · Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Taimestik ja loomastik Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad
1. Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. 2. Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. 3. Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik. 4. Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. 5. Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Taimestik ja loomastik Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad varred või
kl) Koostanud: R. Alumets (2011) 1. Asukoht Parasvöötme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliima- vöötmes. Kõrgrõhualad, laskuvad õhuvoolud, pöörijoonte lähedased alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval,
Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik. Soolakõrb Kõrbed, mille pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale
KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C
Kõrbete kliima : Kõrbeid jaotatakse eraldi veel kliima järgi: kuumakõrbed, poolkõrbed, rannikukõrbed. Kõrbetele on isloomulik suur kuivus. Kliimat iseloomustab aga kõigeparemini parasvöötme lähistroopiline ja troopiline kliimavööde 4. Maailma suurim kõrb, suurim oaas. Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse? Kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Kõrbeid liigitatakse kliima ja pinnakatte järgi. 6. Kõrbetaimed. Kõrbes kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad. Lehed on väiksed ning tihti asendunud okstega. Kõrbetaimedel ulatuvad juured väga sügavale. 7. Kõrbeloomad. Loomad on kohastunud veevaeseks eluks, enamikule loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest otsitakse varju maa sees. Enamasti on loomad heledavärvilised. Paljudel puuduvad higinäärmed. 8
Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA Kõrb on sademevaene koht Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK Mitmekesised mullad Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK Palju valgust kasvamiseks Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud Datlipalm: kõige levinum palmiliik, elab kuni 200 aastaseks Harjashein: kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes Aaloe: paksud lahed veekaotuse kaitseks, võib kasvada 3-4 meetriseks, mahl tõstab söögiisu ja ergutab ainevahetust. KULTUURTAIMED TAIMEDE KOHASTUMUSED
KÕRB Kõrb on ala, kus aastane sademetehulk jääb alla 250 mm. Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes, seega ei saa öelda täpset temperatuuri kõrbes. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendatel laiuskraadidel nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org.
www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine Aastane sademete hulk kuni 250 mm Sademete hulk ületab aurumise Esineb "kuiva vihma" Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C
Sademed alla 250 mm/aastas Suur t kõikumine Pinnakate on liiv,savi,kiviklibu,sool Kidur taimestik Tekkeviisid Asend mandrite sisealadel (Gobi kõrb) Asend 30. Laiuskraadidel,püsiva kõrgrõhuga alal (Sahara kõrb) Asend külmade hoovuste piirkonnas (Atacama kõrb) Asend mägedega ümbritsetud nõos(Suur Nõgu P-Ameerikas) Kõrbete tüübid Savikõrbe iseloomustab savikas muld ja muutlik veereziim. Tekib, kuna kevadel on peamised kihid liigniisked ja suvel aurab vesi ära moodustub takõrr Lössikõrb on tekkinud kohtades, leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on tolmjas liivsavi. Lõssikõrbes on mägede tõttu rohkem vihma ja taimestikku Soolakõrbed on kõrbed , mille pinnase soolasisaldus on suur, soolad kogunevad kihina maapinnale. Kivikõrb on kaetud maapind jämeda kivimaterjaliga,mis on pärit mäestike kulumisprotsessidest.Pinnas sisaldab kipsi Liivakõrbed on levinumad,maapinda katab paks liivakiht Niiske lähistroopiline loodusvöönd
KÕRB Nastja Rodina MIS ON KÕRB? Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. TAIMESTIK Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada põhjavee varusid, või hästi lai pinnalähedane juurestik, mille abil saab taim
aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Nino ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tsiili salapeetrit. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. 4. Taimestik ja loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus
teda ümbritsevate mägede poolt põhjustatud 3.1. Gobi kõrb talvel vihmavarju efekt ning ajapikku mäestikest väljakantud peeneteralise materjali laialijaotus kunagi seal olnud jõgede ja tuulte tagajärjel. Ka inimene mängib olulist osa kõrbete tekkimisel, täpsemalt nende laienemisel. 4. Kõrbete tüübid Kõrbesid liigitatakse pinnakatte järgi. Gobi kõrb on maailma suurim lössikõrb, mis tähendab, et ta on enamasti kaetud peeneteralise tolm- ja liivsavi ning jõesetetega. 5. Taimestik Kevadeti kõrbete kohta üsna lopsakas taimestik, sealhulgas liblikõielised ja magunalised. Kolmveerand kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja vaid kagu-osa on täielikult kuiv. Taimede lehed on väikesed nahkjad, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed on
kõrgrõhuala. Atacama kõrb on üks kõige kuivem koht Maal. Mõningate andmete põhjal sajab seal mõndades kohtades ainult 1mm aastas, mõndades aga ei saja üldse. Seda läbib vaid Andidest alguse saav Loa jõgi, kuid ülejäänud Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. Ka kahe mäestiku vahel (Andide ja Tsiili rannikumäestiku) asumine takistab niiskete õhumasside ligipääsu kõrbele. See põhjustab ka kõrbestumise. 3. Kõrbete tüübid Atacama kõrb on lössikõrb ning seal on palju sooldunud alasid. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. 4. Taimestik ja loomastik Päeval on õhutemperatuur väga kõrge ja seega on väga paljud loomad öise eluviisiga. Nad on kohastunud taluma kõrget temperatuuri, millele aitab kaasa nende karvkate ning kannatama kaua kuivust. Neil on ka kaitsevärvus vaenlaste eest varjumiseks, kuna kõrb on lage ning seal on väga raske varjuda. Enamused loomade ``pesad`` on ehitatud samuti maa peale
Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. 3.Kõrbete tüübid. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. . Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikust, mille nimetus on "reg". Kaljune jäätmaa on aga "hamada". 4.Taimestik Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult.Rohekem oaasides ja mägede läheduses.Taimi või koguni puid võib Näha kasvamas nt kaljulõhedes.Kõrbe pinnas on taimedele kasvamiseks liiga kuiv. Tüüpiline kõrbeala. 5.Loomastik.
jahedad.Talvel võib öine temperatuur isegi miinuskraadidesse langeda. Keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm.Atacama on üks maailma kuivemaid paiku,kus on piirkondi, kui pole aastakümneid tilkagi vett sadanud. Atacamast tekkis kõrb, sest see asub lõunapöörijoonte vahel, kus aasta ringi valitseb laskuvate õhuvoolude tõttu püsiv kõrgrõhkkond, mis ei soodusta sademete teket.Rannikuala muudab veelgi sademetevaesemaks külm Humboldti ehk Peruu hoovus. Kõrbete tüübid Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka.Atacamas on palju soolatasandikke, mitmed Andidest alguse saavad jõed voolavad kõrbesse, kus hääbuvad.Mineraalaineterikas vesi aurustub ja soolad jäävad pinnasesse, pika aja jooksul kujunevadki sinna kohta soolatasandikud. Joonis 3.Atacama kõrbe tüüp Taimestik ja loomastik Atacama kõrbes kasvab palju kaktuseid, eri liiki kõrbelilli jpt.Taimed suudavad pikalt ilma
TÜÜBID · Savikõrb iseloomustab savikas ja tihe muld ja muutlik veereziim.kevadel võivad pindmised kihid olla liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud.suvel aurab vesi ära. Kuivamise tagajärjel moodustub koorikuline savikas pinnas, mida kutsutakse takõrriks.savi kõrbed esinevad kõrbevööndi põhjaosas nt.aarali mere ja balkasi järve vahel .savikõrbes on maapind soolakas ning võib suviti praguneda . · Lössikõrb on tekkinud seal, kus leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali.löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi,mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel.Lössikõrb saab rohkem niiskust,sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.lössikõrbes areneb kevadet lopsakas taimestik(liblikõielised)tüüpilised lössikõrbed :atacama , gobi. · Soolakõrb- on nende kõrbete üldnimetus, kus on pinnase soolasisaldus
*erosiooni vältimiseks istutatakse põldudeümber põõsaid *põllumajandus , karjakasvaatus , sest seal on viljakas muld ja tasane maa-ala Preeria:mais nisu Pusta:nisu , suhkrupeet, viinamarjad,aed ja puuviljad Pampa:mais, nisu Stepp:nisu 17.Paiknevad parasvöötme lõunaosas ja lähistroopilises kliimavöötmes , pöörijoonte lähedal Sademete hulk on alla 200mm aastas Temp. :öösel 0C Päeval:30 C-40C 18.savikõrb:soolakas maapind , takõrr, pujud , muutlik veereziim , Lössikõrb: peentolmjas liivsavi ,niiskust saavad lähedal olevatest mägedest , löss, kevadel lopsakas taimestik Soolakõrb: soolade sisaldus väga kõrge ,soolad taksitavad taimede vastuvõttu, taimede lehed lihakad , kasvavad aeglaselt , maltsalised , raagpõõsad, must saksauul Kivikõrb ehk rähakõrb: maapind kipsiline , sis kipsi , taimed kipsilembelised , poolpõõsad , ogamalts , efedra , läätspuu Liivakõrb ehk Erg:liikuvad liivad ,põhjavesi sügaval , esineb luited , akaatsiad , saksauulid
koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus,
ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.h / http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo http://forum.planet.ee/showthread.php?t=57745/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pa Kasutatud kirjandus http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/ http://74.125.77.132/search?q=cache:iEeaiRnZrmYJ Kõrbete tüübid Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb suur soolasisaldus Kivikõrb koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb kõige levinum, liigirikkaim Savikõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-1.htm/ Savikõrbed rasked mullad ja muutlik veereziim kevaditi esineb ajuti liigniiskust, sest savi on
Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja- lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. Atacama pindala on umbes 400 000 km 2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Atacama kõrb on 20 miljonit aastat vana. Atacama on üks kuivemaid ja elutumaid kõrbesid planeedil. Ajalugu Vanimad arheoloogilised mälestusmärgid näitavad, et muistsed inimesed elasid seal 10-13 tuhat aastat tagasi jääaja lõpp ja esimeste inimeste ilmumine Ameerikas. Arica linna läheduses leiti muumia, mis säilis liivas aastas 8000eKr, mida peetakse
On olemas kaks peamist põhjust. Esimine on ülekarjatamine - koduloomad hävitavad taimestiku ning juurevõrgu puudumise tõttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub kõrbeala lähedal, hakkab see kõrbestuma. Teine põhjus on see, et suured niisutussüsteemid võivad lähedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub kõrbeks. Kõrbete liigid Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Enimlevinud on kivikõrbed. Nad on tekkinud kunagistest mäestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tõttu ära ja murenesid. Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai ülemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti
Esindatud- Põhja-Ameerikas, Lõuna- Ameerikas, Euraasias, Aafrikas ja Austraalias. 2.Kliima: Parasvõõtme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöödmes. Aasta sademete hulk alla 250 mm ja seegi kogus langeb põhiliselt talve kuudel. Sajab vahel kuiva vihma, sademed auravad õhus, jõudmata maapinnale. Öösel 0 kraadi , päeval kuni 50C. 3.Mullad: Praktiliselt puudub, kuid on hallmullad ja punamullad. Savikõrb- savikas muld, muutlik veereziim, poolpõõsas-valgepuju Lössikõrb-tekkinud kohtadesse, kus leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane tolmjas liivsavi, asuvad mäestike ligidal, niisked. Kivikõrb- ehk rähakõrbes on maapinnad kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessidest. Levind -poolpõõsadm ogamalts, efedra, läätspuu. Liivakõrb- kõige levinumad. Nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu
naftareostus piirkondades, kus pumbatakse naftat; Kõrb Sademed alla 100 mm. Kõrbeliigid: 1. Liivakõrb suured liivaluited, barhaanid. 2. Kivikõrb kaetud kividega. 3. Soolakõrb soolane. 4. Savikõrb raske lõimimisega muld, muutlik veereziim (kevadel liigniiske, suvel kuiv, pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind. 5. Lössikõrb (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel. Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul. Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas). Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku (savipinnas). Samuum on liivatorm Sahara kõrbes. Soolakud on kõrge soolasisaldusega madalad nõod. Soolajärv on soolase veega järv. Hammada on kivikõrb Saharas.
Ülekarjatamine on üks põhjusi loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Kui see ala asub kõrbelise piirkonna lähedal, on kõrbestumine pea möödapääsmatu. Teine põhjus: suured niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Kõrbeid jaotatakse veel pinnakatte järgi erinevatesse liikidesse: liivakõrb, kivikõrb, savikõrb, lössikõrb, soolakõrb. Kõik need kõrbete tüübid on erinevad. Õhuniiskus on kõigis siiski äärmuslikult madal. Taimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates millal põuaperiood lõppeb või millal saabuvad sademed. Kasvada saavad taimed ainult paar nädalat, sest ülejäänud ajaks tuleb vett säilitada. 4 Paiknemine
Pilt nr. 1 Sahara kõrb Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka.Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Põhja-Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, selline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971.
Sademeid on vähe, need on ebaühtlased ja ebareeglipärased. Esinevad fantoomvihmad udu kondenseerumine. Talved on külmad, kogu ülejäänud a kuum. Ööpäevased temp kõikumised on suured. · Jaotus mullatingimuste järgi o savikõrb - kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. o lössikõrb - tekib enamasti eelmäestikes lössile ühtlasele poorsele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. o soolakõrb - laiali pillatud üksikute laikudena, hõlmates enamasti madalamaid kohti kõrbes - mitmesuguseid nõgusid ja laike. Peale selle arenevad nad soolajärvede kallastel. Tugeva auramise tõttu tõusevad mullalahused, mis sisaldavad teatava hulga sooli, mööda kapillaare
annaabi.ee 
