vanu jumalaid enam ei austata, siis ei tulda enam Mekasse palverännakule ja nad ei saa enam kasumit. Muhamedi hakati taga kiusama ja 622. aastal põgenes ta väikesesse naaberlinna Mediinasse. Muhamedi põgenemist Mekast hakkasid islamiusulised lugema oma ajaarvamise alguseks. 3. Millised on islami põhisambad? 1. Uskumine ainujumal Allahisse. 2. Palvetamine 5 korda päevas. 3. Paastu pidamine. 4. Kohustuslik palverännak Mekasse 5. Annetamine. 4.Kirjelda koraani. Koraan õpetab, et kuidas elada, ei pärast surma ei satuks mitte põrgusse vaid paradiisi. Peab viis korda päevas palvetama. Enne palvet tuleb pesta nägu ja käed. Peab veel ühe kuu paastuma, süüa ja juua võib ainult öösiti. Rikkad peavad jagama annetusi vaestele. Kord elus käma palverännakul Mekas. Koraanis on kirjas ka sõnumid, mida Allah olevat Muhamedile saatnud. Seda alustati Muhamedi eluajal ja lõpetati pärast Muhamedi surma, kui tema
SISSEJUHATUS ISLAMISSE kordamine Hadith prohvet Muhamedi kogutud ütlused ja teod Sunna islami ühiskondlike ja õiguslike tavade korpus Sira prohveti biograafiad Tasfir Koraani kommentaarid ja seletused Nendest allikatest, mis kirja pandud 8-20 saj lähtuvad kõik käsitlused Koraani ilmutamise ja islami algaastate kohta. Koraan jaguneb 114 osaks, mida nimetatakse suuradeks. Neil on erinevad vormid ja pikkused. Enamjaolt on järjestatud need kahanevas pikkusejärjekorras. 2-112 on avamine, viimased kaks vaimude eemale peletamiseks. 1. Suura on FATIHA- avamine. Suurel määral lähtub see raamat samadest uskumstest ja lugudest, mida sisaldab Piibel. Jumal (arab. K ALLAH) valitseb kõike kõikvõimas,
juudid) pidid makse hakkama maksma, moslemid olid sellest vabastatud. ● EMIIRID- käskijad, valistejad, kes valitsesid riigi eri piirkondi kaliifi nimel. ● Riigis toimusid pidevalt eri suguvõsade ja huvigruppide võimuvõitlused. ● 9.-10.sajand hakkas kalifaat nõrgenema ja jagunema väiksemaks osaks, millest olulisim oli Fatimiidide kalifaat. KORAAN ● Muhamedi õpetustest ja Koraani alustalad: ütlustest valmis islamusuliste ● Usutunnistus- on olemas püharaamat koraan. See on vaid 1 jumal kristlaste piibel, mis käsitleb eetilisi, spirituaalseid ja ● Palvetamine- viis korda moraalseid teemasid. päevas kindlatel aegadel ● Paast- paastu ajal ei tohi süüa, juua, sigarette tarbida,
Mille poolest usundid erinevad? Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan. See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”
niidil paastumine aitab moslemitel olla sotsiaalselt tundelisem 4. zakat (almuste andmine) u. 2,5% aasta sissetulekust annetatakse vaeste jaoks 5. hadz (palverännak Mekasse) üks kord elus palveränduri rüü iharan mees, kes on käinud palverännakul hadzi; naine, kes on käinud palverännakul hadza Koraan Koraan on moslemite pühakiri. Koraani originaal asub taevas ja on kirjutatud palmilehtedele. Seetõttu on moslemite põhivärv roheline. Koraan on kirja pandud araabia keeles. Need tekstid, mis ei kattunud Koraaniga, hävitati. Õige Koraan on ainult araabia keeles. Moslemid austavad Koraani ka kui raamatut. Koraani teksti lõike niisama kasutada ei tohi. Koraani peetakse ilusaks kingituseks inimkonna ajaloole. Koraan asub samas reas: Tanach (juutide pühakiri) Evangeeliumid (kristlaste pühakiri) Koraan
Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. 3 ISLAMI TEKKIMINE Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. JUMAL JA MUHAMMAD "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite (jumala
raamatud: · Koraan luulevormis, seadus. Zaid (muhamedi kasupoeg) kirjutas üles · Suura värssvormis, peatükid koraanis. · Sunna pärimus · Shariaad usuline seadus Õpetuse põhiseisukohad, usu viis tugisammast(Fatima käsi kõige eest kaitsev talisman) : 1. Allah Muhamed 2. 5 X meka suunas palvetada 3. almuste jagamine. 4. Paast ramadaan 9. Kuu muhamed saab koraani 5. Palverännak Mekasse mittesunduslik. Soovitatav meestele Mosees palvetamine on parem kui mujal. Reedesel päeval ühispalvus. Puhkepäev reedesel päeval ei saanud kristluse pühapäeva valida, valis reede. · Vana testament heebrea keeles judaism · Uus testament kreeka keeles kristlus · Koraan islam araabia keeles Poolkuu falliline? Mehi iseloomustav Kalligraafia on kompensatsioon kuna ei tohi teha figuratiivset kunsti
naistõotuse, mis sisaldab 10 lühikeses lauses islami põhiõpetust. 6. Püha sõja mõiste dzimhad. Võitlus islami usu eest. Suur dzimhad inimese võitlus iseendaga. Väike dzimhad võitlus islami eest. 7. Islamis puudu pärispatu mõiste, mistõttu ei ole vajadust lunastuse järele. Elamine vastavalt Allahi tahtele on usklike peamine ülesanne. 8. Islamis puudub otsene vaimulik hierarhia. Vaimulik on imaam inimene, kellel on vajalikud teadmised Koraani tõlgendamiseks ja ta peab valdama liturgilist tehnikat. Imaam peab jutlusi ja juhib koguduse jutlusi. Ordinatsiooni (pühitsemine) ei ole. Mulla ,,väike" õpetlane. Mufti Sariaadi tõlgendaja. Ajatolla siitidel kõrgem vaimulik. Pühad tekstid: Koraan islami pühakiri. ,,al koran" ,, lugema; ettekandmine" araabia keeles. Koraan on eelkõige liturgiline tekst, mitte lugemisraamat. Koraani retsiteeritakse. Koraani lugemine ei ole moslemile kohustuslik
müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Selle kohta, kui palju jõuti Koraanist kirja panna juba muhamedi elu ajal, täpsed andmed puuduvad. Vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne seitsmenda aastasaja keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis on järjestatud pikkuse järgi. Erandiks on vaid esimene suura Fatiha algus. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi
Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul · Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik
Islamiusuliste prohvet on Muhamed Koraan (qur`an- lugemine, kuulutamine, retsiteerimine) on islami pühakiri, Allahi sõna, mille Muhamed sai aastatel 610-632 ilmutustena peaingel Gabrieli vahendusel Allahilt. Allahilt pärinev tekst, mis on kogu aeg eksisteerinud s.t teda pole kunagi loodud ta on alati olemas olnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja seetõttu õppisid tema jüngrid ja järgijad need tekstid lihtsalt pähe. Neid kutsutakse aunimega hafiz- Koraani peastteadja. Ühtsesse kirjalikku vormi hakati neid ilmutusi koguma alles peale Muhamedi surma ja aastaks 650 oli Koraan valmis ning on püsinud siiamaani muutumatuna (väljaarvatud lisatud vokaalmärgid, mis hõlbustavad konsonantkirja lugemist).Peatükke ehk suurasid on Koraanis 114 ja nad pole reastatud mitte kronoloogiliselt ega ka temaatiliselt mitte, vaid lihtsalt pikkuse järjekorras alates pikimast suurast kuni lühemateni (v.a. Koraani 1. peatükk "Algus")
Nii muudeti araablaste iidne kultusepaik kõiki moslemeid ühendavaks keskuseks. Muhamed suri 632. aastal, enne surma oli ta ühendanud usuliselt ja riiklikult peaaegu kõik Araabia poolsarel elavad hõimud. Muhamedi haud Mediinas on palverännakute armastatud sihtpunkt. Islam rõhutab, et Muhamed oli inimenene, mitte jumaldamise objekt. Sellele vaatamata on ta prohvetite ahelas viimane ja ühtlasi tähtsaim Allahi saadik. Ta on vahendanud inimkonnale Jumala tahte koraani. Oma nägemustes ühendas Muhamed judaistliku ja kristliku ainese erilaadseks araablaste mugendatud monoteistlikuks raamatu usundiks. Koraan Muhameedlaste püha raamat on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne 7. sajandi keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti
Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust.
üksinda mõtiskleda ja mediteerida ühes Meka koopas. Umbes neljakümneselt hakkas Muhamed nägemusi nägema. Legendi järgi ilmutas ennast peaingel Gabriel, kes ulatas talle raamatu ning käskis lugeda. Lisaks teatas ingel Gabriel Muhamedile, et tema on Jumala prohvet. Muhamed leppis enda uue staatusega ning sellest ajast alates hakkas Muhamed vastu võtma ingli Gabrieli vahendusel muhamedlaste pühakirja Koraani salme, mis kestis kokku 22 aastat. Samal ajal hakkas Muhamed ka jutlusi pidama hoiatades rahvast kombelõtvuse, religioosse lodevuse ja sotsiaalse ükskõiksuse eest. Ta pööras tähelepanu, et tunnistada tuleb ainult ühte Allah´i (Jumal on araabia keeles Allah). Teised jumalad pidid olema ebajumalad ja nende kujud tuleb kiiremas korras Mekas hävitada. Inimeste või loomade kujutamist peetakse katseks jumala loometegevusega võistelda ning põhiliseks kunstiliseks väljenduseks on
üksinda mõtiskleda ja mediteerida ühes Meka koopas. Umbes neljakümneselt hakkas Muhamed nägemusi nägema. Legendi järgi ilmutas ennast peaingel Gabriel, kes ulatas talle raamatu ning käskis lugeda. Lisaks teatas ingel Gabriel Muhamedile, et tema on Jumala prohvet. Muhamed leppis enda uue staatusega ning sellest ajast alates hakkas Muhamed vastu võtma ingli Gabrieli vahendusel muhamedlaste pühakirja Koraani salme, mis kestis kokku 22 aastat. Samal ajal hakkas Muhamed ka jutlusi pidama hoiatades rahvast kombelõtvuse, religioosse lodevuse ja sotsiaalse ükskõiksuse eest. Ta pööras tähelepanu, et tunnistada tuleb ainult ühte Allah´i (Jumal on araabia keeles Allah). Teised jumalad pidid olema ebajumalad ja nende kujud tuleb kiiremas korras Mekas hävitada. Inimeste või loomade kujutamist peetakse katseks jumala loometegevusega võistelda ning põhiliseks kunstiliseks väljenduseks on
KUNSTIAJALUGU 6.Islami kunst. *Tekib Araabia poolsaarel *Monoteism 1 jumal (Allah) *Pühad linnad Medina ja Meka *Islami usu rajajaks Muhamed *Koraan pühakiri *Sunna raamat, mis koosneb pärimustest (õpetab koraani lugema) *sariaad seadused, mille järgi peab islami usulane astuma *Öeldakse, et inimene peab elama koraani, sunna, sariaadi järgi *5 tugisammast : 1 jumal, 5palvust päevas, almuste jagamine, paastumine, 1 kord elus peab käima Mekas Islami kunst: · Alates 7. Sajandist, tänu Muhamedile · Euroopasse jõuab 7. Saj ( esimesena Hispaaniasse) · Maur hispaanlane, kelle usk on islam (kuni 19.saj) · Kagu Euroopas Türgi alad (15.saj) e uus islami jõud · 1453 Bütsantsi vallutamine · 16. Saj Ungari vallutamine · 20
suulistest kuulutustest peale tema surma. Mekalased, eriti linna ülemkiht suhtus Muhamedi kuulutustesse umbusklikult ja vaenulikult. Seetõttu asus ta 622. aastal Jathribi, mis sai moslemite keskusena Mediina nime. Muhamedi lahkumist Mekast loevad moslemid tänaseni oma ajaarvamise alguseks. Peale prohveti surma valisid moslemid talle asemiku, s.o. kaliifi. Esimsed neli kaliifi olid Muhamedi hõimlased ja lähisugulased. Koraan on moslemite silmis Allahi sõna, see on ülim tõde. Koraani olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi iseenda kõrval ja pani ka inglid esimesele inimesele Aadamale truudust vanduma. Inimene on Allahi loominguna olemuselt hea, aga saatan ahvatleb inimest halvale. Viimasel kohtupäeval loodus hävib. Lisaks sisaldab Koraan hulga praktilisi ettekirjutisi perekonna, suhete, pärimusõiguse, kuritegude ja karistuse ja muu kohta. On keelatud ka veini joomine.
prohvet Mooses. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis, kummardununa üle sülle või spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas. Muhammad ja islami tekkimine
· Tekkis uus usund islam( vastuvõtnud inimesi nim muslimiteks e. Muhamedlasteks. · Suuliselt levitas, kirjutati üles alles pärast muh surma. · Koraan- islami pühakiri nõuab 5 kohustuse täitmist 1)tunnistada allahi kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit. 2)palevtada 5 korda päevas. 3)annetada vaestele. 4)paastuda ramadaani ajal. 5) teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. · Sunna- koraani täiendav püha pärimus kujunes islami kultuuri põhiallikateks. · Lõhenes 7.saj (islami usk) 3 vooluks-haridziidi,sunniitideks,siiitideks. · Araablaste vallutused panid aluse islami levikule laiuti-hispaaniast kuni filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani. · Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli
Islami kultuuri allikatest Pärimuse järgi sai meka kaupmees Muhamed 610. aasta paiku läkituse jumala Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas ,,keegi majesteetlik olend". Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja ja nii tekkiski uus usund - islam. Need kes usundi omaks võtsid hakati nimetama muhameedlasteks. Araabias oli kiri olemas, aga kirjaoskamatul Muhamedil tuli Allahi läkitust levitada suuliselt. Üles kirjutati see alles peale tema surma. Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit. 2) Palvetada viis korda päevas. 3) Annetada vaestele. 4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod.
muslim panema selga ihrami - kahest valgest kokkuõmblemata riidetükist rituaalselt puhta rõiva, mis näitab kõigi palverändurite võrdsust Allahi ees. Ihram Kaaba tempel Mekas Kuubikujuline Templi sein oli mustast kivist Ümber templi tuleb käia 7 korda Koraan Islami püha raamat Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt peale Muhammadi surma Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Koraani kantakse ette ainult araabia keeles 622.aastal põgenes Muhamed Mediinasse - islamiusuliste ajaarvamise algus Moodustas enda järgijatest esimese muslimite kogukonna Toimusid verised kokkupõrked Meka valitsejatega 630.a naases Muhamed vastupanu kohtamata Mekasse Oli Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja kuni surmani 632 Palverännak Ehituskunst · kõige olulisem ehitis pühakoda mosee.
Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu le valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma tlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi ht jumalat thtsaks pidavaid uske, niteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi thendab "vrikat kuulutajat", sndis 570. a Mekas. Ta koondas heusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, snumisaatjaks, kes kuulutab iget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega vtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu vtta. 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad Peale esimese ja ainuige prohveti surma 632. aastal olid uue usu vljavaated veel ebakindlad. Usk oli kll tugev Muhamedi lhiringkonnas, kuid kaugemal mitte.
välja islami usuelu. Kolmas peatükk uurib, kuidas islami usk mõjutab inimeste käitumist ja nende igapäeva elu. Töö neljas osa annab ülevaate islami usu ja terrorismi koos eksisteerimise võimalustest. Lisaks on välja toodud terrorismi tekke alguse põhjuste islamiusuliste seas. Referaadi koostamisel võeti aluseks mitme erineva autori raamatud, mis käsitlesid islami usku Bowker, Soll, Partridge, Breuilly, O´Brien, Palmer. Lisaks otsiti materjali internetist ja uuriti Koraani. 1. ISLAMI AJALOOLINE ÜLEVAADE JA TEKKELUGU Islam on Jumalale andumise religioon, mis sai ajalooliselt alguse 7. sajandil pKr Araabias saadik Muhammadist, ,,rahu olgu temaga" see on õnnistus, mida austusavaldusena korratakse alati, kui mainitakse tema nime. Saadiku enese sõnade järgi kujunes islamist algusest peale eluviis ehk din (sageli tõlgitakse ,,religioon"), mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal
jõuti riigi ja religiooni lahutamiseni, traditsioonilises islamis seda pole. Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust Jumal on ainus (monoteism). Muslimid usuvad, et Muhammad oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi muslimid püüavad teha kõik, et Koraani kaitsta ja austada, usuvad nad, et Koraan on tervena säilinud ja jääb alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste läbi, vaid Jumala armust. Sõna islaam tähendab araabia keeles ,,Jumala tahtele alistumine". See sõna on tuletatud samast araabia sõnatüvest kui salaam, mis tähendab ,,rahu". Islami usk õpetab, et tõelise sisemise rahu saavutamiseks peab inimene end Jumala tahtele allutama ning Tema seaduste järgi elama
ka teisi selle aktuaalsusest. Kui esitada küsimus mõnele inimesele, et mida nad teavad mosleminaistest ja nende staatusest islami ühiskonnas, on autor rohkemgi kui kindel, et enamus vastuseid tulevad negatiivsed. Autor isegi poleks arvanud, et islamimaades naised ja mehed on võrdsed, ning naistel on suur roll ühiskonnas kanda. Töös tuuakse välja islami religiooni ning moslemite ja nende püharaamatu Koraani iseloomustus ning näidatakse lugejaile, kuivõrd tähtsaks peab Allah mehe kõrval ka naist. Läänekultuuris elades, arvame, et naistel siin on olemas kõik õigused ja nende staatus on tähtis. Koraan tõendab aga vastupidist. 3 1. ISLAM JA ALLAH Islam on üks maailma religioonidest, mis nagu judaism ja kristlus on monoteistlik ehk usk
Transssubstantiivne õpetus- paavst Innocentius III välja töötatud õpetus. Araabia Araba- kõrb Islam U 610. a sai kaupmees Muhamed ilmutuse ja hakkas Mekas kuulutama uut usku. 622 oli sunnitud ebapopulaarsuse tõttu põgenema Mediinasse(sellest algas ka nende ajaarvamine) 630 pöördus tagasi Mekasse prohvetina ja tegi Kaaba templist Allahi pühakoja(Islami maailma tähtsaim mosee) 632 suri, maeti Mediinasse(tähtsuselt teine pühamu) Koraan Koraani värsid e suurad on pandud pikkuse järjekorda.(114) st. Et usuliste vaadete esitamine on rütmitu. Sunna- Muhamedi ja kaliifide kohta käivad pärimused ja legendid. On koraani täiendav ja seletav raamat. Saarad- õigus- ja moraalinormide kogu, mis kujunes mitme sajandi jooksul. On tänaseni paludes Araabiamaades õigussüsteemi aluseks. Usukombed Usukombeid nimetati Islami usus viieks sambaks. 1) kuulutada oma usku avalikult: " pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on
Mekasse ja 630 saabus ta sinna koos kaaslastega ja vallutas selle linna ning puhastas selle linna teistest jumalatest. Muhamed suri 632 aastal. Muhamedi tähtsust islami usulistele on raske hinnata, sest prohvet Muhamed on ideaalse moslemi eeskuju oma vaid käitumiselt. Inimene, kes halvustab prohvet Muhamedi, sellele halastust ei ole, sest see solvab kogu islami usku ja seda, mida tähendab kogu islami õpetus. Prohvet Muhamedi tähtsusele islamis osutab muuhulgas see, et Koraani kõrval on kõige olulisemaks usuliseks autoriteediks Sunna ehk kombestik. See sisaldab prohvet Muhamedi tegusi ja ütelusi. Sel ajal, mil islam rajati, ei olnud religioon seotud üksikisiku maailmavaatega, vaid tegemist oli ka poliitilise asjaga. Oma usu loomine oli ka poliitilise iseseisvuse märk. Peale Meka vallutamist õnnestus tal pöörata islami usku peaaegu enamik Araabia poolsaare hõimudest. Peale Muhamedi surma oli seal palju ülestõuse, kuid need suruti maha.
ISLAMIUSK UURIMUSTÖÖ KOOSTAJA: Elina Petrovskaja JUHENDAJA: Ester Kukk Valga 2007 Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang, sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole. Islam sündis Araabia poolsaarel, nomaadidest beduiinide keskel, kes olid oma uskumuselt üheusklikud, s
Islam Ka islam on monoteistlik religion, nii nagu on Judaism ja kristlus, mis on rajatud usule Ainujumalasse. See tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamaadile. Selle usundi pooldajaid kutsutakse moslemiteks. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Allah on moslemitele kogu universumi isand. Islam on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest
Inimesed kes usuvad Allahi kutsutakse moslemiteks. Moslemeid on maailmas ligikaudselt 850. miljonist kuni 1. miljardini. Enamjaolt on see levinud Aafrika ja Aasias. Islami kogukond koosneb kahest väiksest rühmitusest, mille tõekspidamised on pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks rühmitust: Suniidid ja iidid. Koraan Koraan on Islami püharaamat. Koraan pandi kirja aarabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Koraani loetakse istudes, kummardununa ja rühmiliselt. Koraani ei loeta suvalisel ajal ja suvalises kohas. Eestikeelne tõlge ilmus välja 2007. aasta detsembris kirjanduselt Avita. 2012 valmis Afganistaanis maailma suurim Koraan mida valmistati 5 aastat. Palvetamine Moslemid palvetavad Moees. Moee on moslemite pühakoda kus nad käivad palvetamas ja jutlustusi kuulamas. Moees ei tohi olla pilte ega muid kaunistusi ainult võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Moeesse peab sisenenema paljajalu. Moslemid
moslemite lõhenemise sunniitideks ja šiiitideks. Prohveti järgsel ajal tekkis Araabias kalifaat, mis lõpuks moodustas suure impeeriumi. Kalifaadis sai valitsevaks kihiks araablaste aristokraatia ning tekkisid uued nõudmised haridusele, mis põhjustasid beduiinide traditsioonide ja tavade vaikset kadumist. Esialgu olid arstid, kirjutajad, ehitajad, arhitektid ja teised kõrgelt haritud inimesed enamasti võõramaalased. Esimesed õpetajad olid koraani lugejad. Koraanist, mis sisaldas Allahi ilmutusi Muhamedile, sai hariduse ja õpetuse alus. Araabia keelest sai nii suhtlemise kui teadlaste keel ka neile, kes islamit omaks ei võtnud. 7. sajandi lõpus muudeti araabia keel ametlikuks riigikeeleks. Vanad riigikorralduses olnud ametid asendati araabiakeelse riigiaparaadiga. Ühe ühise keelega oli lihtsam eri piirkondi valitseda. Eesmärk oli juurutada usku nii kiiresti ja kaugele kui võimalik.
Rändkarjakasvatajad. · On arendanud välja kõrgtasemelise tsivilisatsiooni samas suur osa inimesi elab ikka veel kõrbes. · Algselt paganlik rahvas. Eripiirkondades on väga erinevad jumalad. Ristiusk ja budism avaldasid palju mõju. · Ristiusu mõjul tekkis ainujumala kultus. · Peamine kristlikkond elab Liibanonis. · Muhammad, prohvet, oli uue ilmutuse tooja. Ingel Gaabriel ilmutas talle koraani. Allah tähendab jumalat. Kujuneb mõjukaks. · 100 aasta pärast Muhhammadi vallutavad Türgi, vallutavad PõhjaAafrikani välja. · Ei ole viisakas öelda muhamedlane vaid MOSLEM! · Islam tähendab alistumist jumalale. Araabia Köök · Segu köök, kus on segunenud erinevad rahvuslikud söögid, mis on levinud araabi poolsaarel. · Liha, datlid, nisujahu, juust, yogurt tüüpilised.
See on ka põhjus miks moseede seintel on ainult geomeetrilistest kujunditest joonistatud pildid. Kes järele teeb saab karistatud. Jumal on kõikvõimas ja tal on üheksakümmend nime (Kohtumõistja, Ilmutaja, Säilitaja) peale mille veel üks nimi, mida keegi ei tea. Koraan on originaalis kirjutatud araabia keeles, kuid teda on ka tõlgitud teistesse keeltesse. Moslemi lastele on Koraani lugemine hariduses väga oluline. Selleks on loodud koolid. Koraani teades võivad nad peast tsiteerides oma usu seisukohti kõikide igapäevaelu vali- kute kohta. Kogu elu teevad nad nendest lähtudes otsuseid. Palvused Meka on moslemitele püha linn. Mekas asub ka Kaaba tempel. Kaaba templis on üks suur must kivi, mida kõik moslemid kummardavad. Iga moslem oma elus peab ühe korra võtma ette palverännaku Mekasse. Selleks peab tegema seitse tiiru ümber Kaaba.
mahtus suur osa Euroopast ja Väike-Aasiast. Selle dünastia rajaja Osman I lõi riigi ja valitsemissüsteemi, mis suutis vastu pidada vaatamata arvukatele sisepingetele, territooriumi ulatuslikkusele ning eri rahvustele sel territooriumil. Otomanide riigi pikaealisuse üks olulisi põhjusi oli just islamiusk, mis suhtus allutatud kristlastesse suhteliselt leebelt ja teiselt poolt nõudis muhameedlastelt väga ranget koraani ettekirjutustest kinnipidamist, seda kuni sultanini välja. Riigis valitses kolm keelt: türgi, araabia ja pärsia. Tänasel päeval hõlmavad kakskümmend araabia riiki märkimisväärse territooriumi. Suur osa sellest on kõrb või tühermaa, kuid vaatamata piirkondade erinevustele on araablased oma vaadetes elule ühtsemad kui lääne inimesed. Kõigil araablastel on sama usk, mis ei tunne ei riikide ega klasside piire ning araablased hindavad
Vastsündinule pannakse moslemi nimi. Tavaliselt, või vähemalt pühendunud moslemite peredes valitakse selleks mõne ajaloolase või väljapaistva inimese nimi. Poiste nimedest on tuntuimad Muhhamad, sellele järgnevad Ali ja Omar. Tüdrukutele pannakse sageli ühe Muhamedi abikaasa või mõne tähtsa naisisiku järgi. Populaarsed tütarlaste nimed on Fatima ja Aisa. Niipea, kui moslemi lapsed rääkima hakkavad, õpetatakse neile Koraani. Nii moslemi tüdrukud kui poisid lõigatakse juba varases eas ümber Abielu Moslemeid julgustatakse abielluma ja palju lapsi saama. Paljudes islamimaades on kombeks, et abielu korraldavad vanemad või hooldajad. Noored mehed ja naised võivad kohtuda ülikoolis või perekondade koosviibimisel, kuid spetsiaalselt kohtamas käimine on islamimaailmas tavatu. Kahe inimese abielu on islami seaduste kohaselt leping, kus mehe ja naise õigused ja kohustused on täpselt määratletud.
JAOKS ON ERALDI TAGAUKS. KORAAN EI SÄTESTA NAISTELE NÕUET KANDA LOORI, KUID ENAMIKUS ISLAMIMAADES ON SEDA TRADITSIOONILISELT NÕUTUD. MIS ON PEAMISEKS SUNNIITE JA SIIITE ERISTAVAKS VAIDLUSKÜSIMUSEKS? NEIL ON ERINEV ARUSAAM MUHAMEDI JÄRELTULIJATE SAATUSEST NING NAD TÕLGENDAVAD SUNNAT (PROHVETI KORAANIVÄLISTE ÜTLUSTE KOGUMIK) ERINEVALT. KIRJELDAGE, KUIDAS ISLAM MÕJUTAS JÄRGMISI ELUVALDKONDI: - 1) RIIGIVALITSEMINE JA SEADUSANDLUS TOIMIS KORAANI VÕI SARIAADI JÄRGI; USK OLI SEE, MIS MÄÄRAB ÄRA KARISTUSED JA SEADUSED (KA TÄNAPÄEVAL!); 2) PEREKOND ELATI KORAANI JÄRGI; MEES OLI PEREKONNAPEA; NAISED OLID KAETUD JA EI TOHTINUD ÜKSI VÄLJAS KÄIA; 3) HARIDUS JA TEADUS HARIDUS PÕHINES KORAANIL; KOOLIDES ÕPETATI PEALE KORAANI JA PÄRIMUSE MUHAMEDI KOHTA KA KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISE ALGTÕDESID;
10. saj. lagunes Bagdadi kalifaat erinevateks riikideks, maurid tõugati välja 15. saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada. Ishlam on araabia keeles alistumine ja Jumala tahtele allumine. Koraan on Islami pühakiri ja Allahi ilmutus, mille 114 peatüki vahel puudub seos. Need järjestatakse pikkuse järgi. Ainuõige on ta vaid Araabia keele, pärineb aastast 650. Iseloomult lihtsakoeline, hästi säilinud, viimistlemata. Maine koraan on taevase, jumaliku koraani jäljend. Viis usuelu sammast on usutunnistus (sahada; ,,Allah on Jumal ja Muhamed on tema prohvet."), rituaalne palve (salat; 5 korda päevas Meka poole, sooritatakse moseedes, kodudes ja ka lahtise taeva all, juurde kuulub pesemine ja kummardused), rituaalsed almused (zakat; Üleüldine maksustatus, vastavalt rikkuse astmele 5-40%, läheb eelkõige vaeste abistamiseks), paastumine Ramadaani kuul (saum; Päeval ei tohi süüa, juua, suitsetada, seksida. Öö algab, kui ei saa
omaks võtmist ja nende järgimist. Islam tähendab tõlkes alistuma ning sellest tulnud sõna moslem alistujat. Islam toetub viiele tugisambale, mis toetavad ja reguleerivad moslemite elu. Islami aluseks on koraan, ehk kirja pandud jumala sõna. Islam on nagu Judaism ja kristlus monoteistlik religioon. Islam on üks huvitavamaid religioone kogu maailmas. Islami pühakiri koraan on samuti väga huvitav. Koraan on araabia keelne ning see on väga kalligraafiline. Koraani on võimalik vaid teistesse keeltesse jutustada ja ümber rääkida, kuid sõna-sõnalt tõlkida seda on võimatu, sest sellega läheks kaduma jumala veatu väljendus. Peale koraani on moslemitel veelgi pühasid raamatuid, mis kõik kokku moodustavad tohutu hulga. Islami seisukohalt on huvitav just see, et tavainimesele räägitakse moslemitest kui terroristidest, kuid tegelikult põhineb nende religioon just alandlikkusel ning abistamisel. Moslemite tugisammas on samuti huvitav
Transvestiit - kõrvalekaldumus, operatsiooni pole läbi teinud, näeb välja nagu naine aga käitub kui mees. Tolereerima - välja kannatama, üle elama. Aktsepteerima - vastuvõetavaks tunnistamine, omaks võtma. ?Islamimaailm Petmine on suguvõsa häbistamine. Sunna - islamistlik traditsioon (Saudi Araabias tuleb surmata abielurikkujad, algul piitsa või kepihoobid ja siis viiakse hukkamisele). Sariaat - (koraani tõlgendus) islami suhtumist teatud küsimustesse, tõlgendab mida pole otseselt koraanis kirjas aga mida õpetlased arvavad. Burka - käisteta mantel või pealaest jalataldadeni ulatuv loor, milles on silmade kohal võrk. Tsador - rätitaoline loor, mis seotakse ümber pea. Niqab - loor, kus pole võrk silmade ees. Hijab - pearätt, mis katab juukseid ja kaela, nägu on vaba. Koraani järgi peaks naine katma sündsalt nii keha kui ka juukseid, et vallalised mehed ei himustaks naisi.
Koraan ei sätesta naistele nõuet kanda loori, kuid enamikus islamimaades on seda traditsiooniliselt nõutud. Mis on peamiseks sunniite ja siiite eristavaks vaidlusküsimuseks? neil on erinev arusaam Muhamedi järeltulijate saatusest ning nad tõlgendavad sunnat (prohveti koraaniväliste ütluste kogumik) erinevalt. Kirjeldage, kuidas islam mõjutas järgmisi eluvaldkondi: - 1) riigivalitsemine ja seadusandlus toimis Koraani või sariaadi järgi; usk oli see, mis määrab ära karistused ja seadused (ka tänapäeval!); 2) perekond elati koraani järgi; mees oli perekonnapea; naised olid kaetud ja ei tohtinud üksi väljas käia; 3) haridus ja teadus haridus põhines Koraanil; koolides õpetati peale Koraani ja pärimuse Muhamedi kohta ka kirjutamise ja arvutamise algtõdesid; Koraanile lisandusid islami seadus ja pärimus, lisaks araabia kirjandus ja loogika;
Gabriel, kes ulatas talle kirjutise, käskides seda lugeda, see on Koraanis, 96.suuras. Esimesed poolehoidjad olid moslemid (Jumala tahtele allunud) Abu Bekr ja Ali, kellest said järgijad - kaliifid. Tagakiusamise eest põgenes 622pKr Mekast Medinasse, seda loetakse islami ajaarvamise alguseks. Palvetamise suund muudeti Mekaks, ehitati mosseed, määrati palvuste ajad jne. Muhamed on Allahi saadik, kuid mitte jumaldamise objekt, vaid inimene, kes on vahendanud inimestele Jumala tahte Koraani näol. Muhamed sulatas judaistliku ja kristliku ainestiku erilaadseks, araablastele mugandatud monoteistlikuks raamatuusundiks. Koraan. Kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja peale tema surma edasi antud pärimused. Ametlik väljaanne valmis seitsmenda Anastasia kekspaiku. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis järjestatud vastavalt pikkusele - alguses pikemad. Koraan sisaldab vaheldumisi hoiatusi, üleskutseid,
Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma ütlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi üht jumalat tähtsaks pidavaid uske, näiteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. 14. ja 15. sajandil. Tähtsamad olid Ottomani, Safavidi ja Mughali impeeriumid. Kui mongolite administratiivne korraldus kokku varises, siis vastava impeeriumi alad ei allunud enam mongolitele
tegude aluseks on nende moslemi usk. Paljud moslemid on aga mõistnud hukka seda äärmuslikku enamust, kes mõistab valesti mõlemat islamit ja jihad'i õiget tähendust. Islam on jätkuvalt kõige kiiremini kasvav religioon maailmas. Moslemi õpetus võetakse tihti kokku ,,Usu kuues artiklis". Selle loetelu kohaselt, et olla moslem, peab uskuma: 1. Üht jumalat 2. Jumala inglitesse 3. Jumala raamatutesse, eriti Koraani 4. Jumala prohvetitesse, eriti Muhamedi 5. Viimsesse kohtupäeva (või teispoolsuse ellu) 6. Jumala tahte ülevaimasse võimu (või ettemääratusse). Seda loetelu on mõnikord lühendatud ,,Usu viieks artikliks", mis jätab välja jumala tahte ülevaima võimu. Üks kõige olulisem islami uskumus ja väidetavalt islami keskne teema on, et on olemas vaid üks jumal. Moslemi nimi jumalale on Allah, mis araabia keeles tähendabki jumalat. See termin on seotud
rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavsti olukorra tegi keeruliseks Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud langobardid. Saamaks nende vastu tuge, pöördus piiskop frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes valluta langobardidelt osa alasid ja andis need üle paavstile. Nendest maadest moodustus Kirikuriik e Paavstiriik. Paavst kroonis vastutäheks Pippin Lühikese ametlikult kuningaks. 4.Araabia ja Muhameedlik kultuur Koraan Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis. Koraan ning seda täiendav ja seletav püha raamat sunna kujunesid islami kultuuri põhi allikateks. Islami kunst Domineeriv roll kuulus arhitektuurile. Kõikjal kus muhameedlus kanda kinnitas kerkisid moseed jm. Ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid, rikkalik ornamentika. Püstitati ka losse ja paviljone. Muda jõukamaks said muslimi valitsejad, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad ehitada
,,Minu Maroko" Kätlin Hommik-Mrabte Kätlin on noor eesti naine, kes muutis oma usku. Juba lapsest peale tundis ta, et kristlus ei pakku talle tema küsimustele vastuseid, esineb vasturääkivusi. Erinevaid usundeid uurides oli ta välja jätnud islami, sest selle kohta levib igasuguseid arvamusi. Kuid pärast gümnaasiumi lõppu siirdus Kätlin Taani lapsehoidjaks. Seal puutus ta kokku islamiusuga. Hankis endale koraani ning tutvus usundiga lähemalt. Ta avastas, et koraan toob talle vastused tema küsimustele, kuid naine soovis tungida sügavamale koraani tõdedeni. Ta läks Pariisi ülikooli araabia keelt õppima. Pariisis pani teda imestama see, et koolides on keelatud kanda oma usule omaseid esemeid, kuid kõikide religioonide austajad võtavad osa kristlikest pühadest, nagu nt jõulud. Isegi vanemad, kes tulevad oma lastele järgi, peavad ususümbolid ära võtma.
sureb, läheb paradiisi. Jaguneb suureks džihaadiks (võitlus iseendas) ja väikseks džihaadiks (võitlus välise jõu vastu). 20. Hidžra-Muhamedi väljarändamine Mekast 622 pKr usulise tagakiusamise tagajärjel. Saab alguse moslemite ajaarvamine. 21. Messias-tõlkes salvitud, võitud. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 22. Rabi-juutide eespalvetaja, kes viib läbi jumalateenistusi. 23. Sunna-Koraani seletavad kommentaarid, sunniidide jaoks Koraani kõrval teine pühakiri. 24. Talmud-Toora kommentaarid, seletab 613 käsku ja keeldu. 25. Monoteism-usk ainujumalasse (kristlus, islam, judaism) 26. Polüteism-usk mitmesse jumalasse (hinduism, šintoism) 27. Monism-on olemas üks jumal, kuid kummardatakse läbi teiste 28. Panteism-jumal avaldub kõigis ja kõiges (hinduism, loodususundid) 29. Ateism-jumala eitus, jumala vajalikkuse eitus, usk jumalatusse
Välismaa autorite noortekirjandus. Aastad 2005-2010 Uurimustöö. Madli Ainsalu 8b TÜG Välismaa noortekirjandus: "Lucas" Kevin Brooks "Rööv" Andreas Schlüter "Kuulsuse valvas õppetund" Kika "Kuninglikult untsus" Niki Burnham "Maoli" Nick Hornby "Piraadid" Ilkka remes "Ohtlik armas" Melissa Marr "Neelatud" Simon Holt "Võimumäng" Andreas Schlüter "Härra Ibrahim ja Koraani õied" Eric-Emmanuel Schmitt Emily the Strange "Kaotatud päevad" Rob Reger ja Jessica Gruner "Sigadesaaga/pigtopia" Kitty Fizgerald "Brislinger" Christopher Paolin "Julia mängib Juliat" Juta Treiber "Lapsehoidjad" Melissa de La Cruz "Eragon" Christopher Paolin "Otsetee paradiisi" Allan Keian "Lihtsalt armastus" Brigitte Blobel "Vaigust kiiker" Philip Pullamn "Hurini lapsed" J.R.R. Tolkien "Alaizabel Cray painaja" Chris Wooding "Soovileht" Eoin Clofer "Lõpetamata lood" J.R.R. Tolkien
kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst, ilmalik haridus, teater jms. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted aga nöörisid ühiskonda edasi ning islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Ühtlasi tärkasid uued liikumised ka islamiühiskonnas, kus ühed pooldasid edasist uuenemist, teised soovisid naasta aga algislami tavade ja kommete juurde. 15. sajandil alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni, mille tulemusena kujunes Türgi ( Osmanite) impeerium. Türklased laiendasid oma
jumalale andumise usk. Islam, mis sai alguse 7. saj pKr, on maailmas kiiremini kasvavaid uskusid, mille järgijaid nimetatakse moslemiteks. Moslemid moodustavad neljandiku maailma rahvastikust. Usk seisneb moslemite alistumisel Allahi tahtele, keda moslemid nimetavad oma jumalaks. Nimetus Allah tähendab araabia keeles ainujumalat. Sõna islam tähendab ''rahu leidmist andumuses Jumalale''. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil Jumala sõna. Islami usk tugineb viiel sambal, kuhu kuuluvad usutunnistus, palvsus, annetamine, paast ning palverännak. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal läkitama saadikud (Musa, Isa ja Muhammad), kellest kõige autoriteetsem oli Muhammad. Islam saigi alguse Jumala saadikust Muhammadust, tänu kellele kujunes islamist kohe algusest peale eluviis. Muhammadi ülesanne oli hoiatada oma rahvast Meka linnas. Inimesed, kes temasse uskusid, moodustasidki
kaliif, dzihaad, emiir 2.Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? (lk 50) 3. Millal, kuidas, kus tekib islam? Missugune oli Muhamedi roll islami tekkes? (lk 50-51) 4. Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga ja mis tagas araablaste kiire sõjalise edu? (lk 52-53)Ei ole vajalik, aga kui huvitab, vasta siis. II osa: lk 56-61 Islam. Usk ja kultuur 1. Iseloomusta Koraani (tee ideekaart): mida sisaldab, millest on juttu, milline on tähtsus (lühidalt märksõnadega, kokku u 8 joont) 2. Koosta konspekt islami viie tugisamba kohta (vormista punktidena, kasuta märksõnu) 3. Seleta sõnu, mõisteid: sunna, sunniit, siiit, imaam, sariaat, mosee 4. Mis on sinu arvates islami kultuuri suurim panus maailma ajalukku? Põhjenda näidetega.
annaabi.ee 
