Alljärgnevalt esitatakse turbokompressori kolm ehitusprintsiipi, mis on kasutusel autotehnikas, need on a) heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur (sks/ingl Wastegate/Lader); b) muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur (sks Variable Turbinengeometrie); c) muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur (sks Variable Schieberturbiine). Heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur Suurtel mootori pöörlemissagedustel ja koormustel lastakse osa heitgaase bypassklapi kaudu enne turbiini otse väljalasketorustikusse. Selle tõttu väheneb turbokompressori pöörlemissagedus ja ülekoormus. Madalatel pöörlemissagedustel ja koormustel hoitakse heitgaaside mööduvooluklapp suletuna. Möödavooluklapp töötab membraanseadme abil ja seda käitatakse laadimisrõhuseadme (elektropneumaatiline muundur) ja alarõhupumba abil. Seadmete tööd juhib ECU. Selline turbokompressori kompleksus on laialdaselt kasutusel diislite
täielikumalt kui diislikütus, samas väheneb süsinikoksiidi ja süsivesinike ning tahkete osakeste sisaldus heitgaasides. Rapsiõli mootorikütusena Rapsiõli ja naftast toodetud diislikütuse võrdleval katsetamisel on saadud üsna ühesugune mootori termiline kasutegur. Rapsiõlikütuse korral on mootori kasutegur keskmistel ja suurtel koormustel õige vähe kõrgem (0.39) kui tavadiislikütuse kasutamisel (0.38). Vaid väga väikesel koormusel on mootori kasutegur rapsiõlikütuse korral väiksem kui tavadiislikütuse kasutamisel. Rapsiõli mootorikütusena Mootori suuremat kasutegurit keskmistel ja suurtel koormustel rapsiõlikütuse kasutamisel seletatakse rapsiõli suurema hapnikusisaldusega ja sellest tingitud täielikuma põlemisega.
. Jadaergutus- ankrumähisega jadamisi ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Jadaergutusega elektrimootoris (peavoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud jadamisi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). Mootoril on suurim käivitusmoment ja käivitusvool ja samuti tühijooksu voolutugevus. Siit ka oht, et väikestel koormustel kasvab pöörlemiskiirus ohtlikult suureks. Mootorit reverseerida toitepinge polaarsuse muutmisega ei saa, sest nii ankrumähise kui ka ergutusmähise voolusuunad muutuvad samaaegselt. 9. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Püsimagnetiga elektrimootoris saab pöörlemiskiirust muuta ankrumähise voolutugevuse muutmisega. (vt joonis 6.10). Pöördemoment ja pöörlemiskiirus kasvavad toitepinge tõstmisel, maksimaalne pöörde-moment on aga käivitamisel. 10
1. Põlemisprotsessi jahutatakse, sest tagasijuhitud heitgaas neelab soojust. 2. Hapnikukoguse vähendamine põlemiskambrisse tagasijuhitud heitgaaside tõttu. 3. Tekib vähem heitgaase. Parem jahutus* Diiselmootoritel heitgaaside tagastus kuni 65% 1. Mootori pöörlemissagedus 2. Kütuse sissepritsekogus 3. Sisseimetava õhu kogus 4. Sisseimetava õhu temperatuur 5. Sisseimetava õhu rõhk Tagastussüsteem töötab keskmistel ja madalatel koormustel NOx vähenemine: kuni 50% Tahmasisalduse vähenemine: kuni 10% Süsivesinike (HC) vähenemine Müra vähenemine Vaakum elektriline Väljalaskegaaside jahutussüsteemi lülitamine http://www.youtube.com/watch?v=K0QAvF2PLsY&feature=endscreen EGR Trouble Codes: P0400....Exhaust Gas Recirculation Flow P0401....Exhaust Gas Recirculation Flow Insufficient Detected P0402....Exhaust Gas Recirculation Flow Excessive Detected P0403....Exhaust Gas Recirculation Control Circuit P0404...
7. Sisestada elektrivõrk arvutusmudelisse. Lihtsustusena viime koormused ülempinge poolele ja trafosid ei sisesta mudelisse. 8. Mudelil teha järgmised katsed: a) Kontrollida kõikide sõlmepingete kvaliteeti (lubatud U=330±10%). b) Kontrollida n-1 kriteeriumi täitmist (lubatud U=330±15%). c) Leida igale sõlmele maksimaalselt võimalik koormus (lubatud U=330±10%). d) Kontrollida võrgu toimimist minimaalsetel koormustel (kõik koormused 50%) ja (lubatud U=330±10%). e) Leida võrgukaod maksimum ja miinimum koormustega. f) Leida optimiseeritud võrgu konfiguratsioon (minimaalsed kaod ja minimaalsed liinipikkused). NB! Ei pidanud tegema! 9. Leida elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel. 10. Leida kogu elektrivõrgu ehitusmaksumus. 11. Leida ekspluatatsioonikulud 50 aasta kohta (40% elektrivõrgu maksumusest). 12
mürgiseid ühendeid (NOx). Lisades silindritesse lastava õhu hulka natuke heitgaasi, alandatakse sellega põlemistemperatuuri ja vähendatakse diiselmootori silindrites paratamatult esinevat hapniku ülejääki. Lõpptulemusena saadaksegi puhtamad heitgaasid, kuigi mingil määral väheneb ka mootori võimsus. Mootori juhtarvuti rakendab heitgaasi tagastuse tööle ainult teatud mootori tööreziimidel, siis, kui NOx tekkimise tõenäosus on kõige suurem, näiteks mootori keskmistel koormustel. Heitgaasi tagastus ei tööta järgmistel tingimustel: Väntvõlli pöörlemissagedus alla 725 min-1 või üle 2650 min-1. Mootori suurtel koormustel Jahutusvedeliku temperatuur alla 60°C või üle 105°C Tahmafiltri regenereerimise ajal Õhu etteanne HÕÕGKÜÜNLAD Hõõgküünlad soojendavad silindritele antavat õhku enne külma mootori käivitamist, käivitamise ajal ja ka natuke aega pärast seda. Tänu sellele käivitub mootor kiiremini, külm
mürgiseid ühendeid (NOx). Lisades silindritesse lastava õhu hulka natuke heitgaasi, alandatakse sellega põlemistemperatuuri ja vähendatakse diiselmootori silindrites paratamatult esinevat hapniku ülejääki. Lõpptulemusena saadaksegi puhtamad heitgaasid, kuigi mingil määral väheneb ka mootori võimsus. Mootori juhtarvuti rakendab heitgaasi tagastuse tööle ainult teatud mootori tööreziimidel, siis, kui NOx tekkimise tõenäosus on kõige suurem, näiteks mootori keskmistel koormustel. Heitgaasi tagastus ei tööta järgmistel tingimustel: Väntvõlli pöörlemissagedus alla 725 min-1 või üle 2650 min-1. Mootori suurtel koormustel Jahutusvedeliku temperatuur alla 60°C või üle 105°C Tahmafiltri regenereerimise ajal Õhu etteanne HÕÕGKÜÜNLAD Hõõgküünlad soojendavad silindritele antavat õhku enne külma mootori käivitamist, käivitamise ajal ja ka natuke aega pärast seda. Tänu sellele käivitub mootor kiiremini, külm
- rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe - pöörderaadius - roolitrapets Rattakalle (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk ja seda mõõdetakse kraadides. Positiivse rattakalde eelised: -tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekivad lõtkud -vähendab tee ebatasasusest tingitud rooli vibratisooni -suurtel koormustel kalle väheneb Negatiivne rattakalle Negatiivse rattakalde eeliseks on: -rehvide parem külgsuunaline haardumine Pöördtelje pikikalle ( Caster ) Pöördtelje pikikalle on ( käänmiku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteldava telje) kõrvalkalle püstteljest ette või tahapoole Positiivne pikikalle : -kui telg kaldub ülevalt tahapoole Negatiivne pikikalle: -kui telg kaldub ülevalt ettepoole Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus
vähendab NOx sisaldust heitgaasides x3 korda. Seetõttu ongi NOx vähendamisel põhirõhk suunatud temperatuuri alandamisele põlemiskambris ja seda tehakse heitgaaside juhtimisega (vähesel määral) sisselaske torustikku. See aga on küllalt komplitseeritud ettevõtmine, sest temperatuuri alandamine alandab ka mootori efektiivsust. Samal ajal aga tekib lämmastikühendeid kõige rohkem mootori töötamisel keskmistel koormustel, lahja kütteseguga. Seega, kui lasta heitgaase värske õhu või küttesegu hulka ainult mootori töötamisel keskmistel koormustel, ei ole võimsuse kadu isegi märgata. a plokikaas f heitgaasi tagastusklapp b heitgaasi toru g termostaadi korpus c sisselasketorustik d drosselklapi korpus e väljalasketorustik 1220 jahutusvedeliku temperatuuri andur 1313 auto kiiruse andur 1320 mootori arvuti
Tavaoludes teeb amortisaatori kolb 1200 käiku läbitud kilomeetri kohta. Sellise raske töö tagajärel amortisaatorid kuluvad, mistõttu on soovitatav lasta amortisaatoreid kontrollida 20000 km tagant. Ehituselt jagunevad amortisaatorid järgmiselt: · Kahesilindriline õliamortisaator · Kahesilindriline gaasamortisaator on 10...15% jäigem kui õliamortisaator. Gaasisurve välimuses silindris hoiab ära õli vahutamise ja tagab tõhususe ka suurematel koormustel. Soojuse eraldumine on samuti raskentatud, sest siingi silindrid üksteise sees. · Ühesilindriline gaasamortisaator lahendab soojuse eraldumise paremini kui kahesilindriline gaasamoritsaator, kuna töösilinder puutub kokku väliskeskkonnaga. Gaasi ja õli vastastikune koostöö kindlustab hea reaktsiooniga süsteemi, mis hoiab auto rattad suurepäraselt teel. Selline amortisaator on käigem kui kahesilindriline
külm, funktsiooni piiramine, põletikuvastased vahendid suu kaudu ja paikselt. 2. Sidemete põletikud Valu tekib erinevate tegevuste puhul olenevalt sellest, millised põlvesidemetest on põletikulised. Nn. "hüppaja" või "jooksja" põlv. Valu tekib joostes ja hüpates. Sirutatud põlveliigesega, lõdvestatdud eesmiste reielihastega on võimalik katsuda põlvekedra tippu, mis sellise põletiku puhul on teravalt valulik. Ravi: koormuse reguleerimine, vastava ortoosi kandmine koormustel, põletikuvastane ravi (suukaudne, paikselt geelidena, süstidena) ning operatiivne ravi - artroskoopia. Pidurduse, hüppelt maandumise jms tagajärjel tekkiv põlvevalu. Esineb kõige sagedamini teismelistel sporti tegevatel poistel. Esikohal on valulikkus, turse, valu koormusel. Ravi: koormuse vähendamine ja valik, spetsiaalne ortoos, paiksed põletikuvastased vahendid, külmaravi. Võimalik ka operatiivne ravi. Jäävat kahjustust ei teki.
Koormus ja kuumus · Jooksutreeningul üle 30 kraadise ilmaga Piirata mahtu kuni 30 70 min ehk (6-12 km) Aitab ennetada ülekuumenemise teket Joosta aeglasemalt kui muidu · Energiamaht, soojaproduktsioon Kehatemperatuuri tõus üle 40 kraadi on veelgi ohtlikum kui vedelikukaotus 3-4% · Harjutada varahommikul · Kui hematokrit üle 50, juua kindlasti vedelikku enam Üle 54 55 % - tekib tromboosioht Suurtel koormustel oluline ka naatrium · Kehakaalu kiire langus üle 4% Algav vedelikuvaegus Vähendada treeningkoormust oluliselt · Juua 400 700ml vedelikku tunnis 100 -150ml portsjonitena · Ülisuurtel koormustel väga oluline naatrium Lisada 0,9 1,2 ml /l kohta vedelikule na Soovitusi kuuma kliimaga (üle 27 kraadi) harjutamisel (G.Neumann 2003) · Enne harjutamist juua 300 - 500ml · Koormusel juua iga 20 min järel · Alustada mõõduka koormusega
3) Neliklemmi ringdiagrammi valem Esimesed kaks vektorit kujutavad endast voole lühisel ja tühijooksul, kolmas vektor aga voolu ühes koormusolukorras (joon.9.16). Ringjoone keskpunkt c asub neid vektoreid ühendavate sirgjoonte (ringi kõõlude) keskristsirgete lõikepunktis. Kolmefaasilised voolud 1) Mitmefaasiliste süsteemide sümmeetria tingimused 2) Sümmeetriliste süsteemide põhiomadus 3) Tähtühendus – liini ja faasi suurustevahelised seosed sümmeetrilistel koormustel L1, L2 ja L3 - kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega (antud juhul algustega A, B ja C) nimetatakse liinijuhtmeteks. - iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. - liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks. U - liinipingete effektiiv- e. Tegevväärtus - faasipingete effektiiv- e. Tegevväärtus
Tähelepanu pööratakse jõu arendamisele. Pannakse paika eesmärgid, mis soovitakse antud hooajal saavutada. Erialane ettevalmistav periood: *erialane treening 90% ulatuses *jooks, venitus, jõutaseme säilitamine *vastupidavuse ja tehnika arendamine *kiirusliku iseloomuga harjutused *nii lühi kui ka pikkaajalised treeningud *valmisolek võistlusteks Periood kestab novembrist kuni detsembri alguseni. Rõhku pannakse võistlusteks valmisolekule, tuleb säilitada ka suurtel kiirustele ja koormustel hea tehnika ning oskus lõdvestuda. Treeningmeetodidest kasutatakse võistluste sarnast treeningut, raskeid radasid. Nädalane treeningplaan põhiettevalmistaval perioodil: Esmaspäev : H jooks 1h 30 minutit + venitus Õ-jooks 20 minutit +jõuharjutused tõusudel immiteerides suusasamme + ülakeha jõu arendamine Teisipäev : H uisutreening, pikka ja rahulik Õ-pallimäng ja jõud Kolmapäeval H klassikatreening kiirete lõikudega, tehnika filmimine ja analüüs 1h 30
paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõike- riistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks iseärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasutusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10... 15% kergetel, poorsusega 2...9% keskmistel ning poorsusega <2% suurtel koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil pulbermaterjalid pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. pulberantifriktsioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poorsed materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või tahkete (grafiit, molübdeensulfiid MoS2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud-vask- grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure
TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED Väsimuse olemus Konstruktsioonielementide väsimusega tuleb arvestada dünaamiliste süstemaatiliste koormuste mõjumisel. Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid.
LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2
järelevalveta; · mitte sulatada külmunud torustikku lahtise tulega. Külmaperioodil tuleb erilise tähelepanu alla võtta ka tuleohutus katlamajades. Katelde rikete tõttu võivad jääda suured hoonete kompleksid kütteta, millel külmaperioodil võivad olla väga tõsised tagajärjed. Selliste juhtumite vältimiseks soovitame: · hooldada katlaid ja küttesüsteeme ettenähtud ajal, kuna maksimaalsetel koormustel töötavad kütteseadmed eeldavad ideaalset korrasolekut; · kasutada katelde kütmisel kvaliteetset kütteainet; · suurendada järelevalvet küdevatele kateldele. Kui linnade ja suuremate asulate puhul on operatiivabi juurdepääs elu- ja abihoonetele suhteliselt lihtne ja kiire, siis ääremaadele jäävad metsatalud teevad päästetöötajad murelikuks. Siinkohal tuletabki Päästeamet meelde ja paneb inimestele südamele, et operatiivse abi efektiivsus õnnetuse
riknemise, kuna neid läbib siis lubatust suurem vool. Generaator on üldiselt suure töökindlusega, kui aegajalt vajab kontrollimist. Hoolduse käigus kontrollitakse generaatori välist puhtust, rihma pingust, harjade pikkust, täiskoormusel klemmipinget ning voolutugevust ja pingelangusid juhtmete ühendustes. Veel aitab generaatori rikkeid avastada ostsillogrammide uurimine. Selleks ühendatakse hoolduse ajal generaatori vooluringi ostsilloskoop ja erinevatel koormustel salvestatakse ostsillogrammid. Riknenud alaldi ostsillogramm
1.1. Keevisliidete klassifitseerimine ja põhitüübid (vt. lisamaterjal internetis leon.3.4.est) 1.1.1 Põkk ja nurkõmblused. Põhiliited Joon.1.1 Põhiõmblused ja liited 1.1.2Liigitus koormuste järgi - Jõuliited Võtavad vastu nii teljesuunalisi kui ka paindemomendist tingitud koormusi. Nõue:liide põhimaterjaliga võrdtugev - Kinnitusliited Ühendab põhiliselt detailid nurkõmblustega(T ja I-talad staatilistel koormustel. Saab kasutada osaliselt läbikeevitatud õmblusi. Madalamad kvaliteedinõuded8tase C või D). Harva kasutatakse läbikeevitatud V ja K liiteid ja juure avamisega. - Sideliited Annab konstruktsioonile jäikuse ja väldib osade omavahelist liikumist(side ja jäikuslapid),U-profiilid kokku - Armatuurliited - Hoiavad või kinnitavad abi elelmente,kaableid,torusid. Võib kahjustada põhikonstruktsiooni!! Joon.1.2 Jõuliited
2. KERMISTE EROSIOONKULUMINE Erosiooni all mõeldakse materjalide pindade kulumist abrasiivosakeste löögi tagajärjel. Käesoleval ajal on selge, et erosioonkulumine on keerukas protsess, mis sisaldab endas mitmeid eraldi ja samaaegselt toimuvaid mehaanilisi, keemilisi ja füüsikalisi protsesse. Materjalide käitumine abrasiivosakeste löögi tingimustes sõltub nii materjali kui ka abrasiivosakeste omadustest. Materjalide käitumise dünaamilistel koormustel, elastsete ja plastiliste deformatsioonide ning pragude teke, pole päriselt selge. Kermiseid kasutatakse sageli erosioonikindla konstruktsioonmaterjalina, millest valmistatakse kiirestikuluvaid detaile (liivapritsi otsikud, vedelkütuse pihustid, desintegraatori sôrmed jne), mis töötavad aktiivse abrasiiverosiooni tingimustes. Väga olulist môju kermiste erosioonile avaldavad nende endi omadused, mis sôltuvad nende keemilisest koostisest ja struktuurist
Suur kõvadus ja kulumiskindlus lubab kasutada kuullaagriteraseid ka tööriistaterastena külmlõike- ja survetöötlusstantside, pressvormide ja muu sellise valmistamiseks. 1.2.3 Legeeritud vedruterased Kuna vedrude, olgu nendeks siis kas keerd- spiraal- või lehtvedru (vt Foto 2 ) ning ka teiste elastsete detailide juures on oluline eelkõige terase elastsus ja ka tugevus. Igasugune elastne deformatsioon on lubamatu. Vedrud töötavad ju vahelduv-kordumatel koormustel, seega on tähtis nendel väsimuspiir, kõrge nõue on aga voolavuspiiril ja elastsusmoodulil. Olulist tähtust ei oma sitkus- ja plastsusnäitajad. Vedruterastesse lisatakse kroomi, vanaadiumi ja mangaani. 1.2.4 Automaaditerased Automaaditeraseks nimetatakse automaatpinkidel töödeldavate detailide materjalina kasutatavat terast, mis sisaldab kuni 0,4% C ja tavalisest rohkem väävlit ja fosforit (kuni 0,2%). Tänu väävlile
Kaheastmelisi reduktoreid ehitatakse põhiliselt kahe skeemi kohaselt. Esimesel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ei ühti ning võllide otsad võib välja tuua reduktori kere ükskõik kummast küljest. Teisel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ühtivad ning moodustavad ühe sirge. Selliseid reduktoreid nimetatakse samatelgseteks. Nende paremuseks on väiksem pikkus võõreldes esimese skeemi järgi ehitatutega. Hammasrataste ebasümmetriline paigutus tugede suhtes põhjustab suurtel koormustel (võllide deformeerumise tõttu) ülekantava jõu ebaühtlast jagunemist hamba pikkusele. See puudus on kõrvaldatav reduktori teise astme poolitamisega. Koormuse ühtlasemaks jaotamiseks paralleelselt töötavate rataste vahel ning laagrite telgkoormamise vältimiseks projekteeritakse ühele võllile asetatavate rataste kruvijoonelised hambad erisuunalistena. Tugede konstruktsioon peab sel juhul aga võimaldama ükskõik kumma võlli mõningast telgnihkumist.
autoehituses, elektrotehnikas ja optikatööstuses. Täpsete kellamehhanismide ja mõõteriistade laagrid valmistatakse teemandist. Teemantfiljeerist, mille läbimõõt on 0,3 mm, võib tõmmata 13 tonni traati, ilma e ava suureneks; kõvasulamist filjeerist saab tõmmata 60 kg traati. Teemantifiljeerist tõmmatakse ka langevarjusiidi. Mõnede teemandiliikide radioaktiivne kiiritamine annab neile väärtuslikke pooljuhiomadusi. Teemantpooljuht võib töötada suurtel mehaanilistel koormustel ja korrodeeruvas keskkonnas. Teemantkristalli saab kasutada täpse termomeetrina. Teemant ioniseerub radioaktiivse kiirguse toimel. Seda omadust kasutatakse ära radiatsiooniindikaatorite ning kiirgusmõõturite konstrueerimisel. Kui radioola helipeas asendada korundnõel teemandikristalliga, saadakse igavene nõel, mis tagab väga hea heli kvaliteedi. Jaapanis töötati välja originaalne kalapüügi viis: söödana kasutatakse väikesi tehisteemante
2. Viskoossus - on suurus , mis iseloomustab õli voolavust antud temperatuuril. Viskoossust võib defineerida kui tema vastupanuvõimet voolamisele, mis on tingitud molekulide sisehõõrdumisest. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik CGS- süsteemis stooks ( St), praktikas cSt. SI -süsteemis mõõtühik (m2/s) või (mm2/s). Mootoriõlide viskoossust mõõdetakse +100 oC juures. Tänapäevastel mootoriõlidel tuuakse välja ka nn. HTHS- viskoossus, mis iseloomustab õli omadusi suurematel koormustel ( määratakse + 150 o C juures ). Kui kinhemaatilise viskoossuse väärtus korrutatakse õli tiheduse näitajaga mõõtetemperatuuril, saadakse dünaamiline viskoossus. Mõõtühikuks tehnilises süsteemis on puaas (P). SI -süsteemis ühikuks paskalsekund (Pa.s) või (ns/m2). Viskoossus muutub temperatuuri muutudes. Seda muutust väljendab viskoossusindeks ( VI ). Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ( õli vedeldub ) ja temperatuuri langedes suureneb ( õli pakseneb )
Seega on spordiala väga sobiv ka liigeseprobleemide ja ülekaalu korral. Samuti on jalgrattsõit hea spordiala teiste alade tegijatele. Jalgrattasõitu võib harrastada kõrge vanusesni. Jalgrattasõidus on koormatud enam kui üks kuuendik lihaskonnast, mis vastuidavuse arendamiseks väga soodne. Harjutades intensiivsusega 60 % maksimumist, tugevdate nii tervist kui vastupidavust. Ainevahetuses kasutatakse kestvamatel koormustel aga valdavalt rasvu. Jooksmine- Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugvdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamiseks suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. ,,Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik
327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist. Ühikuks N/mm2. Voolavuspiiri kasutatakse staatilistel koormustel plastsete materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReL – alumine voolavuspiir. Pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel. Ühikuks N/mm2.
temperatuuril 20oC kui ka 150-200oC. Õli puuduseks on tema tuleohtlikkus ja karastusvõime kadumine aja jooksul. [1] 1.5 Noolutusviisid ja nende kasutusalad Erinevalt tööriistaterastest püüeldakse konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel temperatuuril (450-650oC). Sellist karastust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. Vedrude, aga ka teiste vahelduv-korduvatel koormustel töötavate masinaosade korral kasutatakse pinnakõvaduse ja sellega seoses väsimustugevuse suurendamiseks pinnakihi rikastamiseks lämmastikuga, s.o nitriitimist. [1] 2. Antud detailide termotöötluse viisid ja reziimid 1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E 2. Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125 Noolutus Saadud
136°, jõud 9,8 - 980 N (l - 100 kgf). Jälje diagonaali mõõdetakse Vickersi meetodil mikroskoobiga (joon. l. 17.). Joonis 1.17 Püramiidi jälje diagonaali mõõtmise skeem Kõvadus Vickersi meetodil arvutatakse valemiga kus F -jõud kgf, A -jälje pindala mm, a - püramiidi tahkudevaheline nurk 136°, d -jälje diagonaal mm. Vickersi kõvadust tähistatakse F = 30 kgf ja koormuse kestuse 10.. 15 s korral näiteks 500 HV. Teistsugustel koormustel ja kestusel märgitakse peale tähist HV koormus ja koormamise kestus, näiteks 220 HV 10/40, s.t. Vickersi kõvadusarv 220 on määratud koormusel F = 10 kgf kestusega 40 s. Sõltuvalt materjali paksusest ja kõvadusest käsutatakse jõudu F9,8...980 [N]. Jõud valitakse olenevalt paksusest nii, et s > l ,2 d (terased), s > 1,5 d (värvilismetallid). Terase ja malmi korral F = 49.. 980 N (5... 1 00 kgf) vase ja selle sulamite korral F = 27,5... 49 N (2,5..
Malmist plokikaanega mootor detoneerib kõrgemini. 5.Küttesegu koostis. Kõige kõrgemini detoneerib rikastatud küttesegu, mille liigohutegur α= 0,8...0,9. Sellise segu puhul on põlemiskiirus suur ning rõhk ja temperatuur tõusevad kõrgeks. 6. Mootori pöörded. Suurtel pööretel valmistatakse kütus põlemiseks kiiremini ette ja väheneb silindri täide, mistõttu rõhk ja temperatuur langevad ning mootor detoneerib vähem. 7.Mootori koormus. Suurtel koormustel tõuseb silindrites rõhk ja temperatuur ning mootor detoneerib kõrgemini. 8. Eelsüütenurk. Varajase süüte korral valitseb silindris kõrgem rõhk kui hilise süüte korral ja mootor detoneerib rohkem. 9. Põlemiskambri nõetumine. Nõgi vähendab põlemiskambri mahtu, takistab 13 jahutamist ning mõjutab katalüütiliselt põlemiseelseid reaktsioone. Seetõttu detonatsiooni
vähendab NOx sisaldust heitgaasides x3 korda. Seetõttu ongi NOx vähendamisel põhirõhk suunatud temperatuuri alandamisele põlemiskambris ja seda tehakse heitgaaside juhtimisega (vähesel määral) sisselaske torustikku. See aga on küllalt komplitseeritud ettevõtmine, sest temperatuuri alandamine alandab ka mootori efektiivsust. Samal ajal aga tekib lämmastikühendeid kõige rohkem mootori töötamisel keskmistel koormustel, lahja kütteseguga. Seega, kui lasta heitgaase värske õhu või küttesegu hulka ainult mootori töötamisel keskmistel koormustel, ei ole võimsuse kadu isegi märgata. BENSIINIAURUDE · BENSIINIAURUDE KOGUMISSÜSTEEM KOGUMISSÜSTEEM Aktiivsöe reservuaari moodul koos sulgurklapiga
Tsükliliselt koormatud keermesliidetel on lõdvenemise oht ning nad võivad vajada lukustamist. Kuidas vähendada keermesliite lõdvenemiseohtu?Keermesliite suurem telgjõud, pinnakatted ja pinnatöötlused. Nimetada tänapäeval enamkasutatavad keermesliidete lukustamise meetodid. Hõõrdejõudude suurendamine liite detailide kontakspindadel. Piiraja kasutamine. Keermeliimi kasutamine Mis asjaolud põhjustavad keermesliite tõrkumist? Keermedliide lõdveneb tüklilistel (vibratsioon-) koormustel, keermesliite mõni element deformeerub või puruneb. Tuua näiteid keermesliidete elementide kahjustustest ja nende kahjustuste põhjustest (sisepinged)? Keermesliide puruneb keerme põhjast, kuna tõmbepinged poldi materjalis ületasid ohutuid väärtusi. Mis on keermesliite väsimuspurunemise põhjusteks ja millised on peamised väsimuspurunemise kohad?Detaile mõjutavad tsüklilised koormused Tsükliliste pingete suurimad väärtused ei ületa materjali piirpinget Purunemine on ootamatu
kaarkeevitusega,gaasikeevitusega,äärikliitega,keermesliitega Betoontorud-Rajatakse reo aj sadevee kanalid ja veevarustuse välistorustikke.Sarrustatud(survevesi) ja sarrustamatta(isevool) otsamuhviga ja muhvita. 4liidet:kummitihend,tsemsntmõrt,siksak kummitihend,silinder muhv torude peal kummiga Malmist muhvtorud-kummirõngas,sileots sisse.kastutatakse kanalis ja välistes veevarustuse hoovi- tänavõrkudes.Eelis- on pikk eluiga,puudus- suur metallikulu,piiratud rõhk,väike tugevus väli koormustel. Nad on kaetud epoksüüd või bitumen kihiga. Keraamilised muhvtorud-kaetud glasuuriga,125-500mm ja pikkus 0,8-1,2m.Ühendus tõrvataku ja tsement mõrdiga Asbesttsementtorud-eelis väike kaal ja korrosioono kindlus,karedus.Puudus väike löögikindlus Pinnaste liigitus ja tehnoloogilised omadused: Mahumass-looduslikult niiske,tiheda pinnase m3 kaal,kn/m3 Loomulik varisemisnurk-suurim nurk Niiskus-pinnases sisalduva vee ja kuiva pinnase masside suhe %
aktiivkäigu algus muudetakse hilisemaks, millega muutub hilisemaks ka kütuse sissepritse nurk. 2. Sel juhul kütuse surumine pihustile algab kohe ,kui nukkseibi nuki profiil hakkab tõstma plunžerit. Kütuse surumine lõpetatakse plunžeri ÜSS-i piirkonnas ,kus plunžeri liikumise kiirus on piisavalt suur. Seega jääb kütuse surumise algus ja ka sissepritse eelnurk mootori kõigil koormustel konstantseks. Kütuse surumise lõpp-punkt varieerub kolvi ÜSS-i suhtes. 3. Kütuse tsüklilise koguse reguleerimine toimub plunžeri aktiivkäigu alguse ja lõpu reguleerimisega. Selline reguleerimisviis annab kõige parema võimaluse põlemisprotsessi juhtimiseks silindris. Kütuse surumise optimaalse algusmomendi valimine muudab mootori töö
koosneb ainult vaigust ning on niiskuskindel ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130ºC. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Polüetüleenist valmistatakse: · kilet · mitmesuguseid torusid ja voolikuid, · kaablite isolatsiooni · raadiodetaile. · mahuteid · väikestel koormustel töötavaid hammasrattaid. Füsioloogiliselt kahjutu. TEFLON (PTFE) - polütetrafluooretüleen omab suurepärast keemilist vastupidavust enamusele tuntud keemilistele ainetele ja lahustitele. Temperatuurivahemik -25oC.. +200oC. PTFE kui isemäärimisvõimega ühendit kasutatakse tihti kuulventiilide ja erinevate tihendite juures. TEFLON on firma DuPont registreeritud kaubamärk. Polüvinüülkloriid (PVC) on valge tahke aine.
heitgaaside puhtusele. SM - kõige uuem, 2007.a. kategooria. Diiselmootorite õlid CC - vanadele ( enne 1988.a. valmistatud ) diiselmootoritele, mis töötavad mõõdukates tingimustes; tänaseks vananenud. CD - suure võimsusega ja turboga diiselmootoritele, mis nõuavad õlidelt kõrgeid kulumisvastaseid omadusi ja nõe tekkimise vastast toimet; tänaseks vananenud. CE - turboülelaadimisega diiselmootoritele, mis töötavad äärmiselt suurtel koormustel; tänaseks vananenud. CF-4 - kiirekäigulistele raskediiselmootoritele mõeldud kategooria, mis ületab CE.Kasutusel alates 1990 a. CG-4 - mõeldud raskeveokite Ameerika- päritolu mootoritele; eeldab madala väävlisisaldusega kütuste kasutamist. Asendab CD,CE ja CF-4. CH-4 - kaasaegsetele raskeveokitele mõeldud õliklass. Kasutusel alates 1998.a. CI-4 - kehtestati detsembris 2002.a; CI-4 Plus - 2003.a. EGR- ga mootorid. Parem viskoossuse
Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõikeriistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks iseärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasutusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10...15% kergetel, poorsusega 2...9% keskmistel ning poorsusega <2% suurtel koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil pulbermaterjalid – pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. pulberantifriktsioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poorsed materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või tahkete (grafiit, molübdeensulfiid MoS2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud- vask-grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid
ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav, kuid on ka masinaid millel see reguleeritav ei ole. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 6 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 7 Positiivse rattakalde eelised: tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja .kuulliigendite kulumisest tekkivadlõtkud, väheneb tee ebatasasusest tingitud rooli vibratsioon, suurtel koormustel kalle väheneb mistõttu väheneb ka rehvide kulumine. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 8 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 9 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 10 Rattakalde puudused: mida suurem on külgkalle, seda rohkem rehvkulub, positiivne külgkalle vähendab rehvide külgsuunalist haardumist, liiga suur külgkalle põhjustab rooli vibratsiooni, rataste erinevad külgkalded halvendavad juhitavust
abil, - jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, - ajami ülekoormusi saab vältida, - koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise tähtaegu, - lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, - ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, - võime startida suurtel koormustel, - hea soojusvahetus. 5. Hüdroajami kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: - tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, - töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, - temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, - suhteliselt madal kasutegur. 6. Hüdrostaatilise rõhu mõiste, tema allikad ja omadused. Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel:
Võid saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. Jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega. Ülekoormusi saab vältida koosneb enamasti standartsest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise. Lihtne on ajamit elektriliselt juhitda, mis võimaldab seda laialdaselt kasutada automaatjuhtimises. Ühtlane ja täpne liikumine, võime startida suurtel koormustel ja heasoojus vahetus. Hüdroajami puudused on tuleohtlikkus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel. Töövedeliku tundlikus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele. Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur Hüdroajam muundab energiat mitukorda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: elektrienergia, elektrimootori mehaaniline energia, pumbast väljuv hüdrauline energia, mootorilt saadav mehaaniline energia
*PINNASTRUKTUUR = detaili pinna lokaalne mikrogeomeetriline kuju. *Pinnastruktuuri tekke mehhanisme:1. Mehaaniline töötlemine detaili valmistamisel;2. Detaili kulumine;3. Detaili korrodeerumine *Pinnastruktuuri parameerid on olulised, kui 1. Tarvis on tagada antud pinna kontaktis teise masinaeleemendi mingi pinnaga (s.t.hõõrdepaaris) minimaalne KULUMINE ja stabiilne HÕÕRDUMINE; 2. Tarvis on tagada masinaelemendi VÄSIMUSTUGEVUS (s.t. tugevus tsükliliste koormustel); 3. Oluline on masinaelemendi VÄLIMUS. 20. Nimetada enamkasutatavad pinnastruktuuri parameetrid. *pinna profiili ARITMEETILINE KESKMINE HÄLVE Ra *Tihti on kasutuses ka profiili SUURIM KÕRGUS Rz * mitme pinnastruktuuriparameetri kombinatsioon osa 3. Keermesliited 1. Kuidas liigitatakse liiteid ja mis on nende otsatarveks masinates? Defineerida keermesliite (näiteks poltliite) tüüp lahtivõetavuse, tööpõhimõtte ja liite saamise viisi järgi.
ainult vaigust ning on niiskuskindel ja gaasitihe. Ta on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemperatuur on saamisviisist olenevalt 105...130 ºC. PE on heade dielektriliste omadustega ning happe- ja leelisekindel, kuid laguneb kloori ja fluori mõjul. PE on füsioloogiliselt kahjutu. Polüetüleenist valmistatakse kilet,mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni, mahuteid ja väikestel koormustel töötavaid hammasrattaid. Autotehnikas kasutatakse kütusepaakide, kanistrite aga ka õlipakendite valmistamiseks (PE-LD). · · Polüpropüleen ( PP; PP/EPDM) on on kaalult kerge materjal. Autotehnikas kasutusel rohkem blendina PP/EPDM. PP füüsikalised omadused on võrreldes näiteks PVC- ga veidi nõrgemad, kuid keemiline vastupidavus alustele ja hapetele on parem. Autotehnikas kasutatakse esi- ja tagaspoileri, aga ka akuanumate ja mõõdikute
saaste vähenemist, võrreldes tavalise termostaadiga. Selline termostaat suudab hoida stabiilsemat temperatuuri, vastavalt mootori töörežiimile, ja see on nüüd tõstetud 105°C-ni. Elektriliselt juhitava termostaadi tööelemendiks on, nagu tavalistel termostaatidelgi, kuumusega paisuv aine – tseresiin. Termostaadi avanemistemperatuuriks on määratud 105°C. Peale selle aga on termostaadi ehituses mootori arvuti poolt juhitav küttespiraal. Mootori suurematel koormustel, kui tekib ülekuumenemise oht, tõstab mootori arvuti pulseeriva impulss-signaali abil küttespiraali ja sellega ka tseresiini temperatuuri, et avada termostaat varem (mõnikord isegi jahutusvedeliku temperatuuril 75°C). Kokkuvõttes saab tänu elektriliselt juhitavale termostaadile mootori arvuti osaleda mootori töötemperatuuri määramisel (tavalistel termostaatidega seda võimalust ei ole). ELEKTROONILISE JUHTIMISEGA GENERAATOR
saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil; jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, võime startida suurtel koormustel, hea soojusvahetus. 3/4.Hüdroajami mehaanilise kasutaguri mõisted. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 5
lukustamist. Kuidas vähendada keermesliite lõdvenemiseohtu? Keermesliite suurem telgjõud, pinnakatted ja pinnatöötlused. Nimetada tänapäeval enamkasutatavad keermesliidete lukustamise meetodid. 1. Hõõrdejõudude suurendamine liite detailide kontakspindadel. 2. Piiraja kasutamine. 3. Keermeliimi kasutamine Mis asjaolud põhjustavad keermesliite tõrkumist? Keermedliide lõdveneb tüklilistel (vibratsioon-) koormustel, keermesliite mõni element deformeerub või puruneb. Tuua näiteid keermesliidete elementide kahjustustest ja nende kahjustuste põhjustest (sisepinged)? Keermesliide puruneb keerme põhjast, kuna tõmbepinged poldi materjalis ületasid ohutuid väärtusi. Mis on keermesliite väsimuspurunemise põhjusteks ja millised on peamised väsimuspurunemise kohad? 1. Detaile mõjutavad tsüklilised koormused 2. Tsükliliste pingete suurimad väärtused ei ületa materjali piirpinget 3
higieritus nii puhkeseisundis kui ka kehalisel pingutusel, mis paratamatult suurendab organismi veekaotusi. Kehalisel tööl väheneb südame löögimaht enam- vähem proportsionaalselt üldise veekaotuse määraga, samas suureneb südame löögisagedus ligikaudu kaheksa löögi võrra minutis iga liitri kaotatud vee kohta. Viimane asjaolu võimaldab vaatamata löögimahu langusele võrdlemisi efektiivselt säilitada südame minutimahtu. Nii on leitud, et submaksimaalsetel koormustel inimese südame minutimaht kuumas ja normaalse temperatuuriga keskkonnas oluliselt ei erine. Siiski, löögisageduse suurenemine ei suuda löögimahu langust kompenseerida täiel määral. Sellest tuleneb tõsiasi, et nii maksimaalne minutimaht kui ka maksimaalne hapniku tarbimise võime jäävad kuumas kliimas selgesti alla normaalse tempe- ratuuriga keskkonnas saavutatavale tasemele. Hapnikuvarustuse piiratuse
abil. Jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega. Ülekoormusi saab vältida. Koosneb enamasti standardsetest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise aega. Lihtne on ajamit elektriliselt juhtida, mis võimaldab seda laialdaselt kasutada automaatujuhtimises. Hüdroajami plussid: Ühtlane ja täpne liikumine. Võime startida suurtel koormustel. Hea soojusvahetus. Hüdroajami puudused: Tuleohtlikus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel. Töövedeliku tundlikkus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele. Suhteliselt madal kasutegur Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur: Hüdroajam muundab energiat mitu korda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: 1. Elektrienergia 2. Elektrimootori pöörlemise mehhaaniline energia 3. Pumbast väljuv hüdrauliline energia 4
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, ja selle mehaanilised omadused peavad mis keemilistes reaktsioonides peamiselt olema lähedased põhimetalli omadustele. liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad pea- Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka siis üheks tähtsamaks omaduste näitajakson külmahapruslävi. kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest Ehitusterastena kasutatakse: nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. • tavasüsinikteraseid, • mangaanteraseid, 10. Raua süsiniku sulamid • peenterateraseid,
39. Millised nõuded esitatakse laagriterastele? Peavad olema suure kõvadusega ja väga ühtlase mikrostruktuuriga. Suur kõvadus ja kulumiskindlus. 40. Mis on kiirlõiketerased? Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele? Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. 42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus? 43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit ) kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi,
Pöörlemiskiiruse stabiilsus, võimalus pöörlemiskiirust sujuvalt reguleerida suurtes piirides on lajaldase kasutuse eeliseks. 29. Jadaergutusega alalisvoolumootor (lk 115) Ergutusmähis on ühendatud ankruahelaga jadamisi. Magnetvoog sõltub koor- musvoolust. Mitteküllastunud magnetsüsteemi korral on mootori pöördemoment võrdeline voolu ruuduga, pöörlemiskiirus aga pöördvõrdeline koormusvooluga. Töökarakteristikud (joonis 6.10b) Suurtel koormustel mootori magnetsüsteem küllastub. Koormuse suure-nemisel magnetvoog peaaegu ei muutu ja mootori karakteristikud
annaabi.ee 
