Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Koolirõõm ja koolimure"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muresid, koolirõõm, koolimure, teistega, suhtle, jutte, koolile, unistada, vanemaks, langema, laisaks, hindeid, eksamid, tehta, väikestel, huvidega, viied, piirdub, lüüakse, parata, suuremaks, haridusetaRõõmudeks võiks lugeda seda, et kooli tulles näed oma sõpru. Kindlasti on tore ka see, kui saad mõne hea hinde raskes aines või kui õpetaja sind kiidab. Aga näiteks algklasside õpilastele on kooli tulek ainult hea asi. Nendel on palju kergem hommikuti üles tulla, sest nad juba ootavad kooli. Algklassilapsele kindlasti meeldib väga õppida, sellepärast on temal ka rohkem rõõme kui muresid. Neile meeldib õppida, kuna neil on kõik veel üpris kerge. Hindeid nemad ei saa nii, et pole midagi mille pärast muretseda. Samuti pole neid kontrolltöösid. Varsti see enam nii ei ole. Siis hakkabki muresid tekkima. Näiteks jääb kodus väga palju teha, ei saa mängida nii palju kui varem sai. Samuti muutub hommikune varajane ärkamine väsitavaks. Kuid ajapikku harjub igaüks sellega ära. Mina arvan, et kindlasti on koolis kõikide lemmik vahetund. Saab sõpradega rääkida ning jutustada näiteks nädalavahetusest
Alguses oli see väga harjumatu ja koguaeg vaatasid tunni ajal kella, et millal see juba lõpeb. Nüüd oleme juba kõik harjunud sellega ja enam ei saa arugi, et tunnid nii kaua kestavad. Ainult siis on raske kui on neli ühte ja sama tundi järjest. Kolm tundi matemaatikat on näiteks juba piin ja kui need veel järjest on siis on veel raskem. Mina olen rahul, et just selle kooli valisin . Väga hea meel on, et ei kuulanud teiste halbu jutte selle kooli koha ja otsustasin siia tulla. Loodan, et midagi halba ei juhtu ja ma lõpetan selle kooli uue ametiga ja paljude uute sõprade abiga saab see kindlast palju lõbusam olema.
23 seas vähendada. Küsimusele ’’Kuidas võiks sinu arvates toime tulla koolistressiga ning kuidas seda võiks gümnaasiumiõpilaste seas vähendada’’ oli vastajad 37. Tulemuste analüüsist ja üldistamisest selgus, et gümnaasiumiõpilased vajavad seda, et neile räägitakse täpsemalt koolistressist, kuidas sellega toime tulla ning kuidas seda ennetada, võiks olla eraldi tund, kus arutatakse inimeste muresid, anda õpilastele vähem koduseid töid, õppida enda aega planeerima, teha tunde huvitavamaks ning lühemad koolipäevad. Täpsema ülevaate muutmata kujul vastustest annab lisa nr 4. 24 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö teoreetilise osa eesmärgiks oli saada teadmisi gümnaasiumiõpilaste koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti oli
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Mäletan veel seda ütlemist, et tahaksin juba nii väga kooli minna, kuid ometigi väitsin paari aasta pärast vastupidist. Rutiine koolis käimine on see, mis tekitab tüdimust. Koolieluga kaasnevad igal õpilased erinevad emotsioonid ja tunded olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Käsitledes enese erinevaid tundeid arvan, et ei ole raske paralleele tõmmata teiste kooliõpilaste tunnetega. Kõige raskem on hommikune ärkamine. Eriti siis, kui argipäevane koolikohustus rikub mõne ilusa unenäo. algusaastatel ehk esimene kuni kolmas klass möödus üpriski ladusalt. Saan seda väita, sest olin järjepidev õppija. Kindlasti need õpilased, kes õppimisele oma aega nii palju ei pühendanud vihkasid juba siis koolist käimist. Pole ju mõtet pingutada, kui kõik tundub nii arusaamatu ja raske. Esimeses klassis oli tingimata kõige nukram hetk see, kui sain oma esimese kolme. (eesti keeles) Sellele järgnes tohutu pisarameri, millega ma edukalt kodus jätkasin. Isegi emal ei �
Tunniväline tegevus loob eelduse teineteise paremaks tundmiseks. Lisaks aitavad positiivsed ja usaldusväärsed suhted õpilase ja õpetaja vahel reegleid paremini kehtestada. Selliste suhete loomiseks on kahtlemata vaja sinu tahet ja aega. (Lasteombudsman, 2014) 2. Loo kontakt lapsevanematega. Koostöö kodu ja kooli vahel peab algama hetkest, kui lapsest saab koolilaps. Anna vanematele teada, millised on kooli ootused õpilase käitumisele ning uuri, millised on vanemate ootused koolile. Tähtis on, et vanemad tunneksid, et nende arvamus on oluline ning mõistaksid kodu ja kooli jagatud vastutust lapse toetamisel. See on võimalik vaid siis, kui vanematesse suhtutakse austavalt ja nendega tehakse järjepidevalt koostööd. Koostöö vanematega sujub ladusamalt, kui see tugineb ühistele väärtustele ja eesmärkidele. Julgusta vanemaid vajadusel enda poole pöörduma. Ainuüksi teadmine, et kool
muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt lastel käia, sest hariduse omandamine on neile pigem lõbus ajaviide ning võimalus sõpradega kohtuda. Algklassid ongi nagu lapsepõlve üks osa. Mõne aasta pärast muutub koolis käimine rohkem kohustuseks, sest sageli ei saa õpilased aru, miks on vaja näiteks matemaatikat õppida
Õppemeetodeid peaks samas kasutama mitmekülgselt ja kindlat meetodit ei tohiks peale suruma ja nö leierdama hakata. Nõukogude Liidu ajal oli kõigil koolides samasugused õpikud, kuid iseseisvumisega hakkasid Eestis tekkima konkureerivad õppematerjalid ja õpikud. Tekkisid erinevad firmad (Koolibri ja Avita) , kes hakkasid koostama õpikuid, mis pidid vastama riiklikule õppekavale. Erinevate õpikutele teke andis koolidele valikuvõimaluse ja vabaduse valida oma koolile sobiv variant. Õpetajad saavad lähtuda oma vaatenurgast ja valida selle õpiku, mis haakub tema nägemise ja õpetamisplaanidega. Praegu on valikud niivõrd suured, et õpetajal on valida 3-4 õpiku vahel ühe klassi jaoks. Palun analüüsige e-kooli kasutuselevõtuga kaasnevaid võite ja kaotusi Eesti koolisüsteemis. Kuna kogu ühiskond internetiseerub on see ka hariduses möödapääsmatu. Oluline võit e-kooli kasutuselevõtuga on kindlasti efektiivsemaks muutunud kooli ja kodu
ja lapsed peavad jätma hüvasti oma vana kodu, kooli ja sõpradega. Kas nad suudavad uues koolis leida uusi sõpru, või on nad liiga erinevad ega tule uue keskkonnaga toime? Kui uues kohas üksikuks jäätakse, süüdistatakse selles ehk vanemaid. Ning see tekidab suhetesse nendega veelgi rohkem pingeid. Aga võib-olla saadakse uues kohas uued ja teistsugused sõbrad, kes mõjutama hakkavad. Eeskujulikust õpilasest tehakse joodikust pätt? Soov saada uusi sõpru ja sobituda teistega võib panna enda isiksust muutma. Teismelisel on vahel raske jääda iseendaks. Kuid see kelleks muutusid võib teisi rohkem eemale peletada kui tegelik Sina, kuna see tundub võlts või on hoopiski vale arusaam millised inimesed kellelegi meeldivad. Suhted vanemate ja sõpradega on rasked aga suhted vastassooga võivad olla veelgi keerulisemad. Veel ei teata mis on päriselt armastus ja arvatakse, et kahe inimese vahel, kes üksteisele lihtsalt meeldivad on kohe suur armastus
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
tahtejõudu ja huvi kõige uue vastu ning püsivust edasi õppida. Kõigesse mida inimene teeb peab ta panema natuke ennast, kui tahab et sellest tuleks midagi head, mõeldes välja noorukina selle, et mida ma elult tahan ja panna endale asjad tähtsuse järjekorda ning püüelda oma unistuste poole arvan ma, et mul ei jää stressi tekkimiseks palju aega. Mul pole seda vaja ja ma ei mõtle asjadele, mis mulle stressi tekitaks. Kuna ma julgen unistada, siis julgen ma ka põruda. Kui koolis läheb halvasti, saan halva hinde siis kusagil mujal jälle läheb hästi ja selle halva hinde kõrvale saan järgmise hea hinde. Noored peavad tegelema peale kooli veel millegagi, mis neile tõeliselt meeldib, siis ei teki stressi ja peavalu koolist ning tuleb olla suhtumisega, et minu tänased nõrkused on mu homsed tugevused.
Muidugi ei toimuks selline jaotus klassisiseselt. Korraga jaotatakse mitme klassi õpilased. Praegu on klass jaotatud poiste ja tüdrukute gruppi. Uued grupid peaksid olema segagrupid, mis tähendab seda, et ühes grupis on koos nii poisid kui ka tüdrukud. Sellise lähenemisega tahame rõhuda soolisele võrdõiguslikkusele. Me tahame, et poistelt ei nõutaks suuremaid saavutusi kui tüdrukutelt. Kõik inimesed on võrdsed ja kedagi ei tohi kohelda teistega ebavõrdselt. 3.3 Hindamine Hinnetest sõltub väga palju. Hinne peab õpilast motiveerima liikuma. Hea hinne muudab lapse rõõmsaks ja sisendab enesekindlust. Kehaline kasvatus ei peaks olema see õppeaine, kus õpilasi hinnatakse kindlate normide järgi. Kõik õpilased ei ole samade võimetega. Paremaid hindeid saavad ainult need õpilased, kes on kehaliselt paremate võimetega ja halvemaid hindeid need, kes ei ole füüsiliselt nii võimekad. Selline hindamine pärsib
· ei suuda otsuseid teha vastu võtta · tarbib alkoholi või uimasteid · muutub füüsiliselt või verbaalselt agressiivseks · kaotab ohutunde või riskeerib meelega · kõneleb, tegutseb, reageerib aeglasemalt kui varem · väljendab oma väärtusetust · räägib oma tuleviku puudumisest · räägib oma soovist surra Mida stressi vastu teha? Kui sina ise tunned, et hakkad stressi langema, või juhtub see mõne su sõbraga, siis pea meeles, et kõige kurjem tegu stressis inimese vastu on jätta ta üksi, abita, iseenda ja oma murega tõtt vaatama. Kui aga mure on nii suur, et sõbra lohutamine ei aita, peaks probleemist rääkima vanemate, vanema õe või venna, mõne sugulasega ning üheskoos otsustama, kui tõsine probleem on. Sageli piisab koolistressi maandamiseks - mis tuleneb halvast
sõbruneda. Kiusatavatesse jääb jälg kogu eluks ning vahel ei suuda nad eluga isegi edasi minna. Nad hakkavad kooli vihkama ja nende elu hakkab minema allamäge. Tema hinded sageli langevad ja ta puudub tihti koolist. Neil on tihtipeale stress ja nende tervis on halb. Nad on pidevalt üleväsinud ja ei suuda enam edasi elada. Väga halbadel juhtudel ka kiusatav tapab, et saada vabaks sellest piinast, mis on teda tabanud. Kiusatav ei suhtle ega sõbrune kellegagi, sest ta kardab saada taaskord haiget. Kiusatav olla on väga halb ja talumatu. Kiusajaks võib saada meist igaüks, kes tahab. Nagu Isaac Asimov on öelnud, et ,,vägivald on rumaluse viimane võimalus." Tuleb olla tark ja mitte kiusata ning elada vägivallavaba elu. Tanel Sujev Tanel Sujev
Aga milleks üldse kellekski saada, kas sellepärast et elus kuhugile edasi jõuda või elada nii nagu ise tahad, käia tööl ,teenida, soetada endale kinnisvara või lihtsalt et riigile raha sisse tuua. Eks seda teeme nagunii, selleks me ei pääse mitte keegi. Riigikogulastel on hea amet, need kah seal muud ei tee, kui mõtlevad lolle seadusi, tõstavad asju, vähendavad palku, aga enda palkasid ei kergendata, mis viga küll elada, ei mingeid muresid. Seal istudes on elu nagu hernes, jah rahvas küll kirub neid aga noh kui ikka on selle ära teeninud siis ärgu laksu nii enam teha ja võtku midagi ette selle Eesti riigiga. Saad küll mingi ameti kätte oled eluaeg unistanud selleks saada, aga praeguse elu juures ei ole sellest ju mingit kasu, töökohti on siin vähe, elu on alla käinud, milleks kõike seda vaeva siis näha, et enda lõbuks kellekski saada või ikka otsida oma ameti koha peale selleks ette nähtud töö
SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
jalaga segada, vaid niipalju, et elus edasi minna; olgem ausad, kõik peale õhu maksab; raha on vaja näiteks maksude maksmiseks; nagu öeldakse ,,Rahata ei saa elada."; õnn ei sõltu rahast, raha näitab jõukust ja intelligentsi seda teenida. Negatiivsed kommentaarid: inimesed hoolivad rahast rohkem kui oma lähedastest. Kommentaare raha vajaduse kohta. Vastanutele on raha pigem abivahend eneseteostuseks ning eraelu huvitavamaks muutmiseks. Raha negatiivne tähendus kujuneb välja õpilaste vanemaks saamisel. Suurem osa õpilasi arvab siiski, et elu üks suurim eesmärk on saada väga edukas tööpositsioon, et teenida suuri raha summasid. 41 Mare Leino, Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest, Haridus, 11-12 2007, lk 49 17 Paralleeli võib tuua ka sellele küsimusele Mare Leino uurimuse Eesti üliõpilaste assotsiatsioone:
tehtud. Vahetundide ajal oli poiss aga agressiivne, teiste õpetajate korraldustele ta ei allunud, sattudes tihti pahandustesse. Kodune olukord oli ka poisil suhteliselt keeruline: üksiklaps, vanemad elasid lahus, reeglid olid paigast ära, sest isa püüdis korvata enda puudumist 6 sellega, et ostis poisile kõike, mida laps tahtis ning see tekitas olukorra, kus laps ei saanud õppida teistega arvestamist, ema aga ühel hetkel ei saanud poisist lihtsalt jagu. Eriti raskeks muutus olukord, kui poiss jõudis 5. klassi, vahetus klassiõpetaja ja õppetöö läks üle nn ainepõhisele õppele, kus õpetajad vahetusid. Probleemid aina süvenesid, sest igal õpetajal olid omad nõudmised ning päädis olukord sellega, et laps tuli saata koos vanematega psühholoogile, peale selle vajas ta ka ühe õppeaasta individuaalset õppekava matemaatikas. Olukord oli muutunud ikka väga keeruliseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad....................................................................
Minu tulevikuplaan 10 aasta pärast Olen olnud õpilane juba üheksa ja pool aastat. Terve selle aja olen käinud koolis, et omandada uusi teadmisi. Õppijana tean enda kohustust õppida nii headele tulemustele, kui olen võimeline. Heade tulemuste nimel tuleb aga pingutada. Õppimisest tekib tihti tüdimus, kuid ei tohi end käest lasta ja hinnetel alla langeda lasta. Iga õpilase elus on hetki, mil mõeldakse, et milleks kõike seda vaeva vaja on ja töökoha saab ka halvemate õppetulemustega. Head õppetulemused valmistavad aga rõõmu nii endale kui ka lähedastele. Samas õppides vahetpidamata ja lõõgastumata, võib tekkida stress. See on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Alati tuleb aga uskuda, et olukord püsib meie kontrolli all, kuigi see seda tegelikult ei pruugi teha. Koolist tingitud stress võib olla selline, et tahetakse saavutada liiga palju ning kui see ei õnnestu, ollakse pettunud ning se
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus......................................................................................
paik isegi kui hindeid ei pandagi. Seal kultuurikeskkonna puudumise peaks olema huvitav vaielda, rahuldada tõttu saanud silmapaistvaks inseneriks, oma uudishimu, võrrelda oma maailmanägemist arhitektiks, luuletajaks, heliloojaks, õpetajaks. õpetaja ja kaaslaste arusaamadega, See ongi mõtlemise koht just uurida, avastada ja luua. koolile. Kui lapsel pole kodus loovusele Oma loovate jõudude tajumine ja kasutamine innustavat keskkonda, peaks see olema annab õpilase ning ka õpetaja koolis: huvitavad, loovust ergutavad tunnid, elule palju sügavama tähenduse kui põnevad aineringid, aktiivne tegelemine 5 kunsti ja muusikaga jne. kollektiivi paneb kokku just see, kes
Tallinna 32. Keskkool Alvar Siilbaum 8.a Kaasaegsete noorte probleemid Kaasaegsetel noortel on tänapäeval palju probleeme. Probleemid saavad alguse varajases nooruses ja algavad tihti alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega. Suitsetama hakatakse kuuendas või seitsmendas klassis, sest tahetakse olla niinimetatud ,,kõva mees". Siis käiakse vahetundides ja pärast kooli. Tänapäeval on aga noored läinud nii jultunuks, et suitsetatakse juba kooli ees. Tihtipeale jäädakse ka vahele ja seda siis kas direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale või siis hoopis politseile, kes käib kooli ümber patrullimas. Vahele jäämine toob aga omakorda probleeme, sest siis saadakse kas käskkiri või kui sa oled enne endale palju pahan
määran teise karistuse. 5) Rikkumise heastamine võib olla efektiivsem kui tavaline karistus. Aken katki- kutsu isa, tema lahendab kõik. Laps sellest ei õpi. Millised on karistuse tagajärjed: · Lapsele, vanemale- mida see tähendab lapsele/vanemale · Õpetajale- õpilasele määratud karistus on liida range, arvab klass. Klass pöördub õpetaja vastu. · Klassile, koolile- klass tunnist minema ja 3 jäid. Suhted halvenesid klassis. Koolile halb- olümpiaad Tartus, vanem õpilane jagas nooremale alkoholi, jäi medalist ilma. "Kooli käitumise käsiraamat"- Watson. Head nõuanded tsensuursete väljendite vastu. Panna kirja, mis ütleb ja panna ümbrikusse. Kui veel nii teeb, annan kirja vanematele. Vastutus õpilasel. Kogu tund jagada minutite kaupa ära. Ala 1-5 minutit teen seda 6-12 teeme seda jne. Klassijuhataja tunni teema saan samamoodi läbivast teemast. Pädevused, eesmärgid. Võin võtta RÕK-ist või valida ise
ohvrid olla). Uued õpilased ei tunne veel reegleid, mis kehtivad üldjuhul tunduvalt suuremas ja vähem sõbralikus koolis, ning seetõttu on nad kergemini haavatavad. Nad on sageli ka väiksemat kasvu kui teised ega ole ka veel nii enesekindlad. Eakaaslaste grupid muutuvad selles vanuses pidevalt ning sellest tulenevalt võib kiusamist kuni võimusuhte lõpliku väljakujunemiseni esineda sagedamini. Vanemaks saades suudavad noorukid ahistamisele rohkem vastu hakata, astudes välja nii enda kui teiste eest. Nende endised kiusajad võivad siis oma tähelepanu pöörata taas noorematele ja arvestades seda, et nendest vanemad klassid lõpetavad kooli, muutub potentsiaalsete kiisajate ring üha väiksemaks.
Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. P
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
karistuste vahel Karistus peab alati olema proportsioonis korrarikkumisega ning (asjassepuutuvad) õpilane (õpilased) peavad seda aksepteerima ja mõistma. Karistuse ranguse osas võib läbi rääkida Rikkumise heastamine võib olla efektiivsem kui tavaline karistus Millised on tagajärjed lapsele, vanemale – eesmärk ei ole see, et laps saaks kodus füüsiliselt karistada või tekitada peresiseselt konflikte õpetajale klassile, koolile (näidispoomine) Õpetaja testimine õpilaste poolt Kas õpetaja suudab korda hoida? Kas ta saab õpilastest aru? Kas ta saab naljast aru? Õpilaste ootused Hoiavad korda (on pigem ranged kui leebed) Panevad õpilased tööle Seletavad materjali arusaadavalt ja on abivalmid On huvitatud, pakuvad vaheldust On õiglaselt järjekindlad, ei soeta pailapsi ega kiusa kedagi
kutsuda teda töötuba või koolitust läbi viima. raames), näen ma õpetajaid – ning omaenda juhtimis- ja vanemaoskusi – nii eredalt, nagu oleksin ette pannud oma esimese paari prille. Selline ongi käesoleva raamatu mõju: see annab õpetajatele jõudu ja energiat ning see on kohustuslik igale osakonnale ja koolile.“ Professor Tim Brighouse / Birminghami Haridusameti juht Times Educational Supplement, 19. aprill 2002 „Mulle kui äsja kvalifitseerunud õpetajale oli see tekst äärmiselt kasulik oma põhiliste õpetamisoskuste arendamisel – eriti „trotslikumate“ klasside õpilaste-õpetajate käitumise ja tegevuste mõtestamisel.“ Bill Harris / Scottish Support For Learning „See raamat on kohustuslik neile, kes alles astuvad õpetaja ametisse, ning sellest oleks ülimalt kasu prae-
kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest. Kui ma seda uurimustööd tegin, siis tekkis ka minu vanaemal oma juurte vastu rohkem huvi ja ta otsustas hakata uurima. Ma arvan, et minu isa ja vanaema on väga tänulikud, et ma seda
varem ohvrid olla). Uued õpilased ei tunne veel reegleid, mis kehtivad üldjuhul tunduvalt suuremas ja vähem sõbralikus koolis, ning seetõttu on nad kergemini haavatavad. Nad on sageli ka väiksemat kasvu kui teised ega ole veel nii enesekindlad. Eakaaslaste grupid muutuvad selles vanuses pidevalt ning sellest tulenevalt võib kiusamist kuni võimusuhete lõpliku väljakujunemiseni esineda sagedamini. Vanemaks saades suudavad noorukid ahistamisele rohkem vastu hakata, astudes välja nii enda kui teiste eest. Nende endised kiusajad võivad siis oma tähelepanu pöörata taas noorematele ja arvestades seda, et nendest vanemad klassid lõpetavad kooli, muutub potensiaalsete kiusajate ring üha kitsamaks. Kiusamise tagajärjed Kiusamise tagajärgedest tehtud uuringud ja uurimised näitavad, kui kahjulik ja hävitav on kiusamine inimese edasisele elule.
PESAHARIDUS? Milles ilmneb alusharidus? Alusharidus on õpilaseks saamise eeldus. Milles ilmneb algharidus? Algharidus ei ole pelgalt põhikoolis edasi jõudmise eeldus. Algharidus tähendab aktiivse algena (subjektina) eesmärgikindlalt tegutseda suutvaks ja tahtvaks inimeseks kujunemist. Kas alghariduse koosseisus peaks olema · võime ladusalt lugeda, · võime ladusalt peast arvutada, · võime vaadelda ja kirjeldada nähtut, · võime arutleda ja luua jutte, pilte, helindeid...? Kiri haridusfoorumi listist: Tervitab Martin Saar Tere! Mina ei tea, kuidas teiega on, aga pärast kindlate põhikooliklasside tunde on minul sageli nahk seljas igatahes tegelikult ka märg ja käed ning häälepaelad väsinud. Miks? Sest 33 puberteediealise noore tähelepanu hoidmine 45 minuti jooksul ning käte- jalgade-pea-ja-kehaga muundumiste läbimängimine, harjutusülesannete intensiivne näidislahendamine ja
annaabi.ee 
