Minu
tulevikuplaan 10 aasta pärast
Olen olnud õpilane juba
üheksa ja pool aastat. Terve selle aja olen käinud koolis, et
omandada uusi teadmisi. Õppijana tean enda kohustust õppida nii headele tulemustele, kui olen võimeline. Heade tulemuste nimel tuleb
aga pingutada. Õppimisest tekib tihti tüdimus, kuid ei tohi end
käest lasta ja hinnetel alla langeda lasta. Iga õpilase elus on hetki , mil mõeldakse, et milleks kõike seda vaeva vaja on ja
töökoha saab ka halvemate õppetulemustega. Head õppetulemused
valmistavad aga rõõmu nii endale kui ka lähedastele. Samas õppides
vahetpidamata ja lõõgastumata, võib tekkida stress . See on
organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni
esitatud nõudmistele. Alati tuleb aga uskuda , et olukord püsib meie
kontrolli all, kuigi see seda tegelikult ei pruugi teha. Koolist
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
138 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
youarevain
Õppematerjali autor
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja
rahulikuks jääma, igaüks juba seda ei suuda, ja mulle tundub et ma ise ka mitte. Mis meil siin veel on- arstid, on hea küll kui arstid on olemas, aga vahepeal tundub et tean mõningatest arstidest ka rohkem asju kui nad ise, aga abi saab ja neid on vaja, eks tuleb ise vaadata kelle juurde minna ja kelle mitte. Meil on ka siin palju politseinikke, nende amet on huvitav, aga ka ohtlik, ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda, aga paljudele meeldib, kas siis tõesti töö pärast või näitavad ennast et nad on ikka tegijad, löövad käega ,peaasi et palka saab. Aga paljud võtavad seda tööd kohe südamega, mulle sobiks ka see amet, aga ise asi kas ma ka selle kätte saan .Tuletõrjujad, neid on vaja, kui ei oleks siis poleks ka midagi teha kui tulekahju kuskil on, siis ei jääkski meile alles mitte midagi. Selle ametiga mina hakkama ei saaks ,see rohkem meeste töö, kuigi tänapäeval olevat mehed ja naised võrdsed, aga vaevalt mees tahaks naiste
üht või teist kuigi ei saa ka salata, et tihti mõlgub mõtteis ka loobumine. Tuleb aga tõdeda, et õppimise juures on väga oluline aspekt kindlasti meie õpihoiak. See määrab ära, mil viisil me uusi teadmisi õpime ning kui sügavuti oma tegevuses laskume. Loomulik on see, et kõikidel meil on omad huvid ja kõik alad ja teadused ei saagi ühtemoodi meeldida. Tunnistan, et siiani on mõned õpitavad ained saanud rohkem tähelepanu kui teised. Minu endale meeldivad tegelikult sellised loovad õppeained nagu käsitöö ja kunst loomulikult on ka vahepealsed ained, mis kord meeldivad või siis jällegi mitte. Oma lemmikute hulgast välistaks ma kindlasti matemaatika, sest mul pole arvude peale kuigi hea pea. Minu jaoks tähendab õppimine väga paljugi see on enda teadmiste ja silmaringi avardamine kui ka sammuke tuleviku poole, mingi siht peab slime ees olema, siis on lihtsam sinnapoole suunduda
mõtte vajalikkuse üle ning Kui ma ei tea enam, mis mulle rõõmu valmistab, mis mind õnnelikuks teeb. jõuab järelduseni, et meil on vaja eesmärke, kuigi pole Kui ma tunnen, et ma ise ei leia enda elus midagi ning kui siia juurde tuleb seda enne tõestanud. Autor ka see, et keegi teine minust ei sõltu, või usun ma, et keegi minust ei oleks pidanud elu mõtet ja hooligi. Tekib tunne, et miks üldse tõusta, kui sellel pole minu ega kellegi eesmärke omavahel paremini teise jaoks mingit mõtet. Inimene langeb depressiooni ja kui sellest välja ei seostama. tulda, võib kaduda eluisu ning tulla otsus, et pigem õudne lõpp kui lõputu Eesmärkide püstitamine ei ole minu arvates enamikul õudus. juhtudel alateadlik. Seega, tegelikult on meil eesmärke vaja selleks, et elus püsida. Õnneks
rohkem astmeid tal on. Kas aga on üleüldse vaja elule leida mõte? Kahjuks küll. Inimesed, kes kaotavad või ei leia enda elule mõtet, kaotavad motivatsiooni üldse elada. Kui ma ei tea enam, mis mulle rõõmu valmistab, mis mind õnnelikuks teeb. Kui ma tunnen, et ma ise ei leia enda elus midagi ning kui siia juurde tuleb ka see, et keegi teine minust ei sõltu või usun ma, et keegi minust ei hooligi. Tekib tunne, et miks üldse tõusta, kui sellel pole minu ega kellegi teise jaoks mingit mõtet. Inimene langeb depressiooni ja kui sellest välja ei tulda, võib kaduda eluisu ning tulla otsus, et pigem õudne lõpp kui lõputu õudus. Seega tegelikult on meil eesmärke vaja selleks, et elus püsida. Õnneks teeme me enamuses selle valiku siiski alateadlikult ja sisetunde järgi. Loomulikult oleme me aga siiski inimesed ja eksimine on inimlik. Saame kõik aru lapsest, kelle jaoks on oluline süüa sama kommi, mis teine laps
läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik, mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisi, on oluline. Need on kogemused, teadmised ja oskused, mis jäävad sulle alles ja mida ei saa sinult võtta keegi. Nüüd tahan rääkida sellest, kuidas iseloomustaksin ennast õppijana? Kognitiivsete eelduse järgi tahan öelda, et õppimisprotsessil mul on esimesel astmel informatsiooni tagamine. Minu jaoks on tähtis tekstist arusaamine, et selle läbi teema paremini meelde jätta. Teiseks on mul õppimise võtmesõna mõtlemine, et ma saaksin kiiremini informatsiooni meelde tuletada . Minu jaoks on tähtis ka kordamine, toetumine varem teadaolevale, mõttega konspekteerimine, keskendumine ning kindlasti pauside tegemine. Mulle meeldib omandada uusi teadmisi, erinevates valdkondades, kõik, mis on uus, on hea. Võtan vastu alati teadmisi ja oskusi, mis võivad mulle kasuks tulla erinevates
aidanud mõista, et heaks juhuks olemisel ei piisa panusest ainult minust endast, vaid suur tähtsus on ka inimestel, kellega koos töötada. Firmal ,,SiiDii" on suurepärane meeskond ja suurepärane meeskonnatöö ning seega tahan ma öelda, et kui ma tulevuikus peaksin sisenema ärimaalima, siis kindlasti koos inimestega, kellega koos töötamist ma naudin, sest nemad annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud. Tänu projektidele olen näinud erinevaid ettevõtteid ja saanud tunda ettevõtte võlusid ja valusid omal nahal. Oma õpilasfirma asutamine oli mulle väga oluline kogemus. Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja
on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama. Üheks stressi põhjuseks on eesmärkide puudumine, noored ei tea täpselt mille poole püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õpilased saavad oma peaga nii vähe mõelda ja nii vähe analüüsida. Kuid just läbi analüüsimise ja arutamise õpibki kõige rohkem. Neid juhtumeid on palju kus keskkooli heade hinnetega lõpetanud inimene ei oska võõrastega suhelda ja ei oska ennast kehtestada. Minu arvates peaks üheks aineks koolis olema midagi, mis on seotud motivatsiooniga, iga nädal korra võiks olla lastel kahe tunnine motivatsioonikoolitus, mis motiveeriks neid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid