Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koolinoorte suvi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käid, laager, kohila, küsitluse, laagris, nendest, laagrid, tegevusloa, camp, tuuri, koolinoorte, laagreid, arvas, noortelaagrid, suvevaheajal, paiku, vabaaeg, sport, live, muusika, novgorod, sisustamine, koolinoored, hüpotees, tänan, asuvas, loomaaed, ratsutamine, noortelaager, vahetuse, noorsootöö, klassist, suuremaid, populaarne, skate, osanudLaagrituusikute toetus tegevusloaga noortelaagrites ............................................................................... 9 Laagrituusikute toetus projektlaagrites .................................................................................................. 10 NOORTELAAGRITE JUHTIDE JA KASVATAJATE KOOLITUS .............................................................. 14 LAAGRIJUHTIDE NÕUKODA JA NOORTELAAGRITE KORRALDAJATE SEMINARID .................... 16 NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA TAOTLUSTE LÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGID ............. 17 TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID, MIS TÖÖTASID 2005. a LAAGRISUVEL ............................... 18 TRÜKISED ...................................................................................................................................................... 19 NOORTELAAGRITE SISULINE TEGEVUS ................................................................................................ 19 Tegevusloaga noortelaagrid ...........
energiaga lihaseid, siseorganeid ja peaaju [1]. 10 Jooksja toitumises on tähtsad ka kiudained, mis aitavad ennetada mitmesuguseid haiguseid nagu näiteks jämesoole haigusi, hemorroidide teket, kõrget vererõhku. Kiudaineterikkamaiks toiduaineteks on rukis, mandlid, nisukliid, herned, ploomid, viigimarjad. 2. Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas 11 Andmete kogumiseks viisin läbi küsitluse Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida jooksmise populaarsust, venitusharjutuste tegemist pärast jooksmist, esinenud vigastused ning kui palju teatakse jooksjale sobivatest toiduainetest. Küsitlus viidi läbi 7.-10. detsember 2010 Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassis. Küsitluslehel oli kokku kaheksa küsimust [Lisa 1]. Paide Ühisgümnaasiumis õppis 2010. aastal 156 gümnasisti. Küsitlusest võttis osa 128 õpilast. Küsitluses osales 10
9.klassist vastas küsimustikule 17 õpilast (21,8% küsitletutest), 10.klassist osales küsitluses 13 õpilast (16,7% vastanutest), 11.klassist vastas küsimustikule 15 õpilast (19,2% tervikust) ning 12. klassist osales küsitluses 12 õpilast (15,4% vastanutest). 2.3 Protseduur Uurimus viidi läbi eformulari keskkonnas 12.-13 jaanuarini 2017 aastal. 12. jaanuari pärastlõunal käisin kolme erineva klassi juures, et viia läbi küsitlus. Ülejäänud kahe klassiga tegin küsitluse 13. jaanuaril. Selleks palusin võimaluse kasutada 10 minutit nende inglise keele tunnist. Küsitluse läbiviimise eel tutvustasin ennast ning oma küsitluse eesmärki. Tehnilisi probleeme ette ei tulnud ning küsitlus oli kõigile hästi arusaadav, vaid 12. küsimus ingliskeelsete sõnade mõjust eesti keelele vajas mõnes klassis väikest selgitust. 2.4 Mõõtevahendid Antud uurimuses kasutasin andmekogumise meetodina ankeetküsitlust (vt LISA 1), mis koosnes 13 küsimusest
Probleemide põhjused on paljudes põhiliseslt samad. Et suhted oleksid aga suurepärased peavad mõlemad osapooled kõvasti pingutama, et need sellised oleksid. Kõige tähtsam osa on osata kuulata nii last, kui lapsel ka vanemat. See aga ei ole nii kerge, kui tundub. Selles referaadis on juttu, kuidas lapse isiksus kujuneb ja kuidas lastega suhelda. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende suhetest vanematega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 72 õpilast. 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID Lapse kõige mõjuvõimsamaks arengukeskonnaks on kahtlemata kodu ja perekond. Last ei mõjuta ainult need suhted milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. Kõik, mida laps kogeb ja näeb on tema jaoks õige, ta ei saa aru mis on vale ja mis mitte
09.09 (19.03.2011) 13 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS 4.1 Üldandmed küsitluses osalenute kohta Küsitlusele vastasid Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased vanuses 11.-16. aastat. 154-st põhikoolis õppijast vastas küsitlusele 139 õpilast. Neist 79 moodustasid tüdrukud ja 60 poisid. Küsitlus oli anonüümne, avatud ja valikvariantidega. Küsitluse jagasin kahte ossa. Esimese osa moodustasid küsimused treeningutest ja teise osa küsimused olid käsipalli jälgimisest. Analüüsisin igat klassiastet eraldi. 4.2 Treeningutest osavõtt Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside küsitletud 139-st õpilasest tegeleb käsipalliga 32 õpilast, kellest kõik on poisid (joonis 1). Tüdrukud käsipalliga ei tegele, sest neil puudub treener. 19 tüdrukut tunnistas, et tegeleks käsipalliga, kui Kehras toimuks tüdrukute käsipalli treeningud.
Samuti on autori arvates see teema oluline, sest vanemate poolt lastele antav taskuraha omab suurt osa üldisest rahakasutamisest. Swedbanki hinnangul käib Eesti noorte käest läbi 2,5 miljonit eurot taskuraha kuus, mis kulub erinevatele noortele mõeldud toodetele ja teenustele (4). See on märkimisväärselt suur summa ja peaks teadma, milliseid kulutusi selle rahaga tehakse ning kuidas rahakasutus olenevalt vanusest erineb. Uurimistöö käigus viis autor läbi küsitluse kolmes vanuseastmes. Ta uuris taskuraha kasutamist 7., 9. ja kõigis gümnaasiumi klassides. Küsitluse tulemusi võrdles autor TNS Emor uuringu tulemustega. Töö eesmärkideks seati: · Uurida, kuidas Saku Gümnaasiumi õpilased oma taskuraha kasutavad ja kuidas erinevad tulemused TNS Emor uuringu tulemustest. · Uurida, kas ja kuidas taskuraha kasutamine Saku Gümnaasiumis erineb sõltuvalt õpilase vanusest. Töö hüpotees:
tõttu. Samas ruumis oleval mittesuitsetajal, kus on suitsetatud või suitsetatakse, sellist filtrit ega organismi blokeeringut ei ole ja kõik keskkonnas olevad ained ’’ründavad’’ takistamatult tema organismi. Seetõttu kahjustavad täisealised suitsetades nii enda kui ka teiste laste tervist. (Eesti Arst, 2005: 794) 1.2 Tubakasuits ja selle koostis Tubaka hõõgpõlemise käigus moodustub tubakasuits, milles eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine. Nendest rohkem kui 40 kutsuvad esile või soodustavad vähktõve tekkimist. (Terviseinfo, 2013) Tubakasuitsus on vähki tekitavad ained, sõltuvust tekitavad ained, valgeveresust tekitavad ained, pärilikke muutuseid põhjustavad ained, loote väärarenguid põhjustavad ained, radioaktiivsed ained, vingugaas, tõrv. (Pedaste, 1999) 5 Kolm kõige tähtsamat keemilist komponenti, mida tubakasuits sisaldab, on: 1
tarbijakaitse, 2013) Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke ja kas nad on kursis energiajookide kahjulikkusega. Sõnastasin kaks uurimisküsimust, milleks on: ·Mil määral ning mis põhjusel Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke? ·Kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased on kursis energiajookide kahjulikkusega? Et küsimustele vastused saada koostasin küsitluse, kus on 9 küsimust. Metoodika on kvantitatiivne. Küsitluse viisin läbi Mustvee Gümnaasiumi 5.-9. klassi õpilaste seas. Töö koosneb 12 leheküljest, 3 joonisest, 1 lisast, tabelid puuduvad. Sooviksin tänada abistamise eest oma juhendajat Ene Lüüsi, uurimistöö aluste õpetajat Maili Vaherit ja küsitluses osalenud õpilasi. 4 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE
Alkohoolsete jookide reklaami keelustamine. Viimane abinõu vähendab alkoholi tarbimist ja mis eriti tähtis - surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu. Nii oli alkoholitarbimine maades, kus on keelatud õlle- ja veinireklaamid, 11% madalam kui maades, kus on keelatud ainult kangete alkohoolsete jookide reklaamid. (8) 15 6. Uuringu korraldus Käeoleva uuringu aluseks olev materjal koguti küsitluse tulemusena 2006. aasta kevadel. Uuring on teostatud psühholoogia õppeaines. Küsitluse aluseks on ankeedivorm, mille uuringu autor ja juhendaja töötasid välja vastavalt oma soovile infot saada. Küsitluse valimi moodustasid Kuressaare Gümnaasiumi 10. klasside õpilased juhusliku valiku alusel. Kokku jagati ankeete 40-le õpilasele. 6.1. Küsimustik Õpilastelt küsiti järgnevat (vt. lisa): Klass Alkoholi tarbimise sagedus Millist alkoholi enim juuakse
Samuti huvitas meid, kuivõrd noored on teadlikud selliste jookide mõjust nende kehale ja psüühikale. Hüpoteesiks seadsime, et noorukid vanuses 12-18 aastat pole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ja tarvitavad neid seetõttu liigselt. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kui suur hulk noorukeid tarbib energiajooke ning mis põhjustel nad seda teevad. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende kokkupuudetest energiajookidega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 65 õpilast. Kas noored on teadlikud kõrvalmõjudest, miks juuakse ja mis marki jooke tarvitatakse just neile küsimustele leidsime vastused. Esimene peatükk seletab, mis on energiajook, mida see sisaldab ja miks neid tarvitatakse. Teises peatükis on tähelepanu pööratud energijookide mõjule inimkehale ja nende tarvitamisega kaasnevatele kõrvalmõjudele. Kolmandas peatükis antakse ülevaade teostatud uuringust ja selle tulemustest.
näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile kuidagi kasu või kahju toonud, mis põhjusel hakati mänge mängima ning kas mängitakse iga päev. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised ülesanded: otsida infot mängude ajaloost ja tuntumatest mängudest Internetist; uurida põhikooli õpilaste seas läbiviidud küsitluse käigus õpilaste mängimise eripärasid. Püstitatud ülesannete täitmiseks lugesin teemakohast materjali Internetist, et saada ülevaade mängude loomisest ning kuulsamatest mängudest. Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste mängude mängimise uurimiseks koostasin ning viisin läbi küsitluse. Selle materjali põhjal on valminud uurimus. · Esimeses peatükis tutvustatakse uurimismeetodit ja vastajate valimit.
.11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees...............................................................12 3.3. Küsitluse analüüs..............................................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3. Sõprade olulisus...........................................................................................
19 KOKKUVÕTE Käesolev uurimus uuris põhikooli astmete lõpuklasside (3.,6. ja 9.) õpilaste õpiharjumusi. Töös anti ülevaade küsitluses osalenud õpilaste õpiharjumuste tasemest. Töö valmis etapiviisiliselt. Esimene etapp: autor tutvus teemakohase materjaliga, mille käigus leidis küsimustiku, mida ta sai oma töös kasutada. Teine etapp: autor viis läbi küsitluse, pärast mida ta tegi kogutud andmete põhjal analüüsi. Kolmas etapp: autor koostas materjalidest tevikliku uurimistöö. Küsitluse vastustest ja analüüsist saab järeldada, et enamus õpilasi oskab oma aega kooli- ja eraelu vahel planeerida; noored ei loe piisavalt ajalehti; vanemad õpilased eelistavad õppida vaikses keskkonnas; Kiviõli 1. Keskkooli õpilased eelistavad õppida pigem ühes ja samas kohas kui igakord erinevas kohas;
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja .............................................................
Selles õpilasuurimistöös selgitan ma välja Paide Ühisgümnaasiumi kümnenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste spordiga tegelemise harjumusi. Töö eesmärgiks on uurida, milliste spordialadega ja kui tihedalt tegeletakse, kus ala harrastatakse, kui palju selle eest peab maksma praeguse raske majanduskriisi ajal. Kogu teoreetiline materjal saadakse refereeringute teel kirjandusallikatest ja oma andmed kogutakse küsitluse abil. Küsitluses osalesid ainult Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ehk 10. kuni ka 12. klassi õpilased. Spordiga tegelemine pole alati positiivne, võib leiduda ka negatiivseid faktoreid. 3 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele Sport on noorukitele tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks, et kujuneksid regulaarsed liikumisharjumused ja hea füüsiline vorm. Tänu sportlikule aktiivsusele
................................................ 6 1.2 Mängu „League of Legends“ ajalugu................................................................7 1.3Mängu kirjeldus................................................................................................. 9 1.4 Mängu „League of Legends“ populaarsus......................................................10 2.1 Meetodi ja valimi kirjeldus........................................................................11 2.2 Küsitluse tulemused................................................................................. 11 Lisa 1 Küsitlusankeet............................................................................................ 18 4 SISSEJUHATUS Teemaks valisin „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis. Probleem on selles, et kogu vaba aeg, mis mul on kulub selle mängu peale, see on umbes 5-7 tundi päevas.
gruppidele ja rühmadele. Släng kaob väga kiiresti, eriti kui mõnd slängisõna pikka aega kasutuses ei ole olnud, siis see paratamatult lihtsalt ununeb. Uurimustöö lõppedes saadi piisav ülevaade slängi mõistest, tähendusest, kasutususest ning ka ajaloost, millest võib igalühel tulevikus ka veidikene kasu olla. Samuti saadi veel teada infot inglise keelse slängi kohta ning laenudest teistest maadest. Tänu küsitluse läbiviimisile koorusid välja teiste endavanuste noorte panused ja arvamused slängisõnade kohta ning selgus nii mõningi uus väljend, mida varem kuuldud ei ole. Kõik me kasutame mingilmääral slängi ja sellest hoidumine on võimatu, kasvõi juba harjumusest. Loomulikult on ka släng pidevalt süttiv ja kustuv, justkui nagu leek. Kindlapeale ei tasu slängisõnades rääkimist karta, arvates, et sellega rikutakse eesti keelt. Vastupidi, ei ole vaja keele puhtust nii
Intervjuu viidi läbi Eesti Curlingu Liidu peasekretäri, Harri Lill-ega Jeti Jäähallis, Eesti Curlingu Liidu ruumides 14. jaanuaril 2013. Kokku vastas Harri Lill üheteistkümnele küsimusele. Esitasin küsimused suuliselt ning panin kirja paberi peale vastused. Intervjuu eesmärt oli saada adekvaatseid vastuseid praegusest Eesti curlingu olukorrast ja tasemest. Vastuseid saab võrrelda teooria ja ka õpilaste teadmistega. 4 UURIMUSE TULEMUSED 4.1 Gümnaasiumi küsitluse tulemused Küsitlusele vastas gümnaasiumi osas kokku 100 inimest, ning tulemused olid järgnevad: · Curlingust on kuulnud 95 õpilast, seega 95% vastajatest. · Curlingu kohta on õpilased kuulnud suures osas 60 % meedia kaudu, see tähendab telekast näinud ning internetist lugenud. 35 % on kuulnud sellest sõprade kaudu. 5 % õpilastest pole sellest midagi kuulnud. · 7% vastajatest on proovinud curlingut mängida. · 76 % vastajatest tahaks proovida curlingut mängida.
Käesoleva uurimistöö tulemusetele toetudes said 67% noortest kanepi esmaseks proovimiseks sõbra käest ning kanepi kui uimasti tarbimise harjumused kujunevad valdavalt sõpruskonna eeskujul ja toetusel. Uurimistulemustest selgunud kanepi tarbimise ulatuslikkus (40%) 14-19-aastaste (valitud koolide) koolinoorte seas on käesoleva töö autori arvates mõnevõrra ootamatu, sest see protsent on tunduvalt kõrgem võrreldes 2011. aastal Eestis toimunud küsitluse tulemusega 15-16- 16 aastaste koolinoorte seas. Selle uurimuse andmetel oli kanepit proovinud 24% õpilastest (Vainu 2012, 19). Uurimistulemusi analüüsides selgus, et suur osa küsitlusele vastanutest ehk 41% noortest rõhutas asjaolu, et kanepist sõltuvuse teke oleneb väga suurel määral inimesest endast. Toetudes uurimistöö tulemustele ja küsitluses vastanute arvamustele, leiab autor, et suur osa
Kui algne analüüs oli tehtud, kanti kõik andmed arvutisse ning kasutati LibreOffice Calc programmi. Andmed kanti tabelitesse, vanuseastmed eraldi. Hiljem pandi kõik vanuseastmed kokku ja tehti analüüs saadud tulemuste abil. Analüüsi aitasid läbi viia diagrammid. 21 3. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS 3.1 Küsitluste tulemused Küsitlustele vastasid 111 Tapa Gümnaasiumi õpilast, nendest 49 meest ja 62 naist. 3.1.1 Ratsaspordiga tegelevad õpilased Küsitluse esimese küsimusega saadi teada, mitu protsenti õpilastest Tapa Gümnaasiumis tegeleb või on tegelenud ratsaspordiga. Tulemuseks saadi teada, et koguni 19% õpilastest tegeleb/on tegelenud ratsaspordiga. 19% alla kuulus 21 õpilast, nendest 3 algklassidest, 5 põhikoolist ja 13 gümnaasiumist. Ratsaspordiga mitte tegelejaid oli 81% ehk 90 õpilast. Ratsaspordiga tegelevad õpilased
tähtsaks peavad, miks nad üldse veganlus viljelevad ja mis on põhjused ning miks ei viljele ja mis on selle põhjused. Veel analüüsin põhjuseid mis tooks õpilasi omnivooride toidule tagasi ja kust üldse saavad tänapäeval noored veganluse kohta informatsiooni. 2.1 Uurimistöö metoodika Käesolev töö on empiiriline uurimustöö. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kvantitatiivsetmeetodit - küsitlust (Vt Lisa 1). Küsitluse koostamiseks kasutasin Google Forms keskkonda. Küsimustik sisaldab küsimusi veganluse kohta. Nende küsimustega soovisin teada saada noorte põhjusi käsitletava teema kohta. Küsitluses olid enamik vastaja arvamuse kohta, nendele tuli vastus valida erinevatest valikuvariantidest ja kahele tuli vastajal ise vastus kirjutada. Ning kaks küsimus oli nende enda kohta. Küsimustikule said vastata Põlva ja Valga Gümnaasiumi õpilased. Küsitluse edastasin
mänguautomaadid ja kihlveod on saanud paljudele inimestele sundmõtteks. On leitud, et suurema riskitasemega hasartmängimise vormid sisaldavad kahte ühist elementi: · võimalus teha ühekordseid väga suuri panuseid, näiteks kasiinos või kihlvedudes; · võimalus teha lühikese aja jooksul korduvalt panuseid, kahe mängu vaheline intervall võib olla lausa alla kahekümne sekundi, näiteks mänguautomaatidel. 5. Küsitluse analüüs Küsitluse viisin läbi Jüri Gümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste seas. Küsitlusele vastasid 71 õpilast. Küsitluses uurisin, kas gümnaasiumi õpilased on hasartmänge mänginud, kui jah, siis milliseid, kui tihti mängivad, kas mängitakse interneti vahendusel, mis on suurimad võidetud või kaotatud summad, kaua nad on hasartmänge mänginud, mis põhjusel mängitakse ja kas oldakse teadlik, mis asi on sõltuvus. 5.1 Küsitluse tulemused 1.Kas olete hasartmänge mänginud
ebameedliv, kuna tähtsamaks peetakse pigem keelt, mille ühiskonnas elatakse. Sageli ka vanemad ise räägivad omavahel ainult ühes keeles ning teine keel jääb tagaplaanile. Kuid, kui tahetakse, et laps õpiks ära ka teise vanema emakeele, tuleks seda teha juba väikesest peale, muidu ei pruugi lapsel olla selleks enam initsiatiivi. Näiteks toon ühes foorumis toodud vestlused. Kanadas toimub igal suvel laager (Jõekääru jt), kuhu kutsutakse paljud lapsed, kelle emad ja/või isad on eestlased. Paistab tore üritus olevat, kuid see võib lõpptulemusena osutuda psühholoogiliselt kurnavaks. Osad neist peredest elavad sellistes kogukondades, kus peetakse eesti keelest palju lugu ja tehakse erinevaid üritusi ning sel juhul on lastel keelega rohkem kokkupuudet. Kuid nendesse laagritesse on kutsutud ka sellistest peredest lapsed, kes
· Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. · Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. 2. PRAKTILINE OSA 2.1Valim ja meetod Eesmärgi saavutamiseks viidi 25. jaanuaril läbi küsitlus. Välja jagati 20 ankeeti, tagasi saadi samuti 20. Küsitleti 8.b klassi õpilasi, nendest vastas 10 poissi ja 10 tüdrukut. Edasi analüüsitakse küsimuste vastuseid ja tehakse järeldused. 2.2 Tulemuste analüüs 1 . Oled poiss või tüdruk? Vastanutest olid 10 poissi ja 10 tüdrukut. 2 . Kas olete kunagi alkoholi proovinud? Sellele küsimusele vastasid jaatavalt 100 % õpilastest ehk 10 poissi ja 10 tüdrukut. 3. Kui vanalt proovisid esimest korda alkoholi? Tabel 4. Kellega proovisid esimest korda alkoholi? Tabel 5. Kuidas olete saanud alkoholi?
bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti püütakse välja selgitada, kas noored on teadlikud energiajookide joomise kõrvalmõjudest ja nende koostisosadest ning kui tihti ja miks nad neid tarbivad. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 140 õpilast, 72 poissi ja 68 tüdrukut. Hüpoteesiks püstitati, et Jõgeva Gümnaasiumi noored vanuses 15-19, ei ole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ning seetõttu tarbivad neid liiga tihti ja suurtes kogustes. Esimeses peatükis on kirjeldatud energiajookide ajalugu: mis oli esimene energiajook ja kuidas jõudis see Euroopa turule; samuti on ära seletatud, mis on energiajook ning missugustest koostisosadest see koosneb
klasside noori, saamaks teada nende energiajookide tarbimisharjumused, tarbimiseelistused ning põhjused, miks tarbitakse. Kõige tähtsamaks küsimuseks peab töö autor õpilaste teadlikkust energiajookide mõjust nende organismile. Enne küsitlust esitati hüpotees, et Lasnamäe Üldgümnaasiumi õpilaste teadmised energiajookide mõjust ning kahjulikkusest on puudulikud ning tarbimine on liigne, samuti, et erinevate vanuste tarbimisharjumused on erinevad. Teostatud küsitluse tulemustest võib järeldada, et kuigi energiajooke tarvitanud noorte hulk on suur, oskavad noored leida inimliku mõõdukuse, tarbides enamikus vaid paar energiajooki aastas. Samuti on tulemuste põhjal rohkem kui pooled õpilased teadlikud energiajookide mõjust inimorganismile Kui võrrelda kolme gruppi omavahel, siis tuleb ilmsiks, et vanusest ei olene nii tarbimissagedus kui ka teadlikkus mõjust. Seega ei saanud algne hüpotees kinnitust.
meie koolis. Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste
neil olid ka paraadid, kus pidi marrsima ja punaseid lippe kandma. Minu isa kõige lemmikumad õpetajad läbi aastate olid vene keele õpetaja Nadjuk, inglise keele õpetaja Greenbaum, klassijuhataja, treener ja ka füüsika õpetaja Elmu Kopelmann. Nadjuk ja Greenbaum meeldisid talle sellepärast, et nad suutsid oma aine huvitavaks teha ja nad olid temaarust normaalsed, ning Elmu meeldis sellepärast et ta oli direktor ja õpetaja, aga trennis ning suvel laagris rihkem nagu omasugune noor poiss. Muidugi pidid nad ka vastavalt ajale ja kohale käituma. Minu isa arvab, et õppimine oli Tapa Gümnaasiumis samamoodi, sest kui natukenegi kuulad tunnis ja kordad kodus mis vaja ning teed koduseid tööd ära, siis ei tohikis midagi rasket olla. Ekskursioonidel käidi vanasti samuti välismaal, näiteks minu isa käis Venemaa ja Lätis, aga muidugi käidi ka Eestis erinevates kohtades. Minu isa lemmikaine oli koolis kehaline kasvatus
Kui klient elab kuskil kaugel päevakeskusest, ta võib kasutada kooli bussi. Samuti teised kliendid võivad käia päevakeskuses ,,Lootos". Koos nad suhtlevad omavahel, kuulavad muusikat, teevad käsitööd ja sööki. Keskuses kliendid teevad vaipa kangatükkidest ja müüvad neid. Päevakeskuses neid õpetatakse koristama ja eluga ise toime tulla. Suvel päevakeskuses korraldatakse laagri ja kõik kliendid osalevad selles ja reisivad. Nad ei reisi kaugele aga ikka õndsad. Laagris käivad ka kliendid teistest päevakeskustest. Suvel nad korraldavad ka piknikud ja muutusid traditsioonilisteks. Kui kliendid saabuvad päevakeskusesse nad fikseerivad oma kohalolekut. Päevakeskuses on 3 teenust: Elamisteenus Toetatud elamisteenus Iga päevane elu Toetatud elamisel isik elab oma kodus ja teda käiakse kontrollimas. On ka sellised kliendid, kes on toetatud töö peal ja neid on 3. Isikud, kes on toetatud töö peal aitavad tööd teha hooldekodus.
informeerida ühiskonda noorsooalaste mis pakuvad nendele rohkem uuringute tulemustest (www.eni.ee). huvi ja koostame poolaasta tegevuskava. Veebruaris viis Tallinna Avatud Noortekeskus läbi küsitluse, mis puudutab erinevate avatud noortekskuste (ANK) külastatavust pealinna kooliõpilaste seas. Küsitlusse on kaasatud kesklinna, Kristiine,
ka seitse. Klassis õppis umbes 18-20, koolis aga 126-140 õpilast. Kirjutati sulepeaga vihikutesse. Istuti paarikaupa klapplaudade taga. Istumiseks olid seljatugedega pingid. Koolis oli ka võimalik süüa sooja toitu. Söök oli riigi poolt. Peamiseks söögiks oli kapsasupp ja piim. See pandi väikestesse plekkkaussidesse. Õpetajateks olid naised. Nad olid mõistvad ja head ning nurka pandi harva. Lapsed ei seganud tunde. Õppeained olid igavad, sest nendest ei saadud aru. Kuna minu vanaema ümbritsesid venelased, oskab ta seda keelt perfektselt. Vahetunnid kestsid 10 minutit. Tegevusi oli mitmeid: kes mängis, kes jooksis, aga keegi kunagi ei suitsetanud. 5 Koolis peeti mitmeid üritusi. Kõige mõnusamad olid nääripeod. Siis anti kingitusi ja kõigil oli lõbus olla. Pakid tehti riigi poolt. Tavaliselt kingiti kindaid ja sulepäid. Kõik võtsid üritustest osa
KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus 16
.........................................................................13 2.2.1 Jakob Hurda avakõne....................................................................14 2.3 Laulupeo kolmas päev........................................................................15 2.4 Esimese laulupeo tähtsus.....................................................................16 3 Uurimuslik osa esimese laulupeo kohta....................................................18 3.1 Küsitluse tulemused ja analüüs...............................................................19 Kokkuvõte............................................................................................24 Kasutatud allikad...................................................................................25 Lisad...................................................................................................26 2 Sissejuhatus
annaabi.ee 
