KOOLIEELIKUIGA Perekonna õpetuse referaat Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3-aastane laps..............................................................................................................................5 Mida oskab kolmeaastane laps....................................................................................................6 4-aastane laps..............................................................................................................................7 Mida oskab nelja-aastane laps....................................................................................................8 5- aastane laps..........................................
Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 5 IMIKUIGA (O-1a). ·ÕRN ·ABITU ·ESIMESED KOGEMUSED ·KUI MAAILM OSUTUB SÕBRALIKUKS, TEKIB USALDUS
Mängis loomadega. Temale meeldis joota lambatallesid lutipudelist piimaga. Vanavanaema maimikuiga 1-3a: Mängukaaslasteks oli 3 venda, 1 õde ja loomad. Rohkem ei mäleta keegi midagi vanavanaemast. Võrdlus: Minul oli telekas ja multikad neil ei olnud seda. Vanaema ja vanavanaema kasvasid samamoodi. Nende vanemad olid kogu aeg maal, polnud saada moodsaid, riideid ja mänguasju. Toit kasvatati ise, õmmeldi riided ise.Ema ostis minule poest riided,toidu ja mänguasjad. Minu koolieelikuiga 3-7a: Elasin põhiliselt maal vanaema juures, käisin lasteaias (see ei meeldinud minule üldse), hiljem läksin eelkooli. Olin hea arvutaja ja joonistaja. Minule meeldis kokku panna legosid. Väiksena kukkusin palju. Vanaema koolieelikuiga 3-7a: Vanaema kasvas maakodus maal, läks kooli 7a. Kool oli kodust 7km kaugusel. Muidu käidi jala, talvel viis ema reega. Vanavanaema koolieelikuiga 3-7a: Kasvas maal, tegi pidevalt maatöid. Rohkem ei mäleta. Võrdlus:
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani. Inimesed on oma füüsiliste võimete kõ...
Koolieelikuiga Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7 Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Areng Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne Laps õpib olema enesekindel, huvitundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma. Suhtlemine, keel ja kirjandus Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. Matemaatiliste võimete areng Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem .Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule. Teadmised maailmast Laps õpib maailma ...
Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6. a. liigutuste kordinatsioon paraneb ja teeb keerulisemaid tegevusi. Kooliiga 6. kuni 11. a. kirjutab ja joonistab kujundeid. Puberteet 11. kuni 16. a väga kiired bio muutused ja saavutatakse suguküpsus, kasvatakse jälle kiiremini (T 1012) ja (P 12-14). Varane täiskasvanuiga 20-40 füüsiliste võimete kõrgtase. Keskmine ... iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. Hiline ... iga alates 60 kroonilised haigused,
Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda. See kõik toimub läbi kokkupõrgete tegelikkusega, raskustega ja pettumustega. Kui lapsel lastakse saada kõik, mida ta tahab või siis surutakse tahe ala, hakkab see mõjutama edaspidist elu. Kõike saanud lapsest saab pirtsakas laps ja lapsest, kes ei saanud oma tahet, saab inimene, kes ei suuda elus saavutada seda, mida tahab. 3. Koolieelikuiga : Kolmas iga on koolieelikuiga. See kestab aastatel 37. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. 4. Kainikuiga :
Kujunemas on lõplik sooidentiteet. 6- 7aastane laps on seega seksuaalsuse seisukohalt saavutanud teatava küpsuse. Üha selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Keha, mis on senimaani tekitanud hulgaliselt küsimusi, on senisest tuttavlikum. Oluliseks muutub eakaaslaste heakskiit ning tekib vajadus olla kaaslaste hulgas aksepteeritud.7 7 http://perekool.nupsu.ee/kategooria/lapsevanem/seks-lapsevanem/ Kokkuvõtte Arvan, et koolieelikuiga on väga tähtis periood inimese elus. Sellel perioodil laps väga palju õppib. Sellel perioodil areneb iseloom. Mida rohkem selles vanuses lapsel on tegevust seda paremini ta areneb. Selles vanuses õppib laps rääkima ja suhtlema inimestega. Väga tähtis , et selles vanuses oleks keegi väljaspool perekonda nagu nt. samavanune laps kellega saaks suhelda.Mida rohkem laps suhtleb seda lihtsam tal tulevikus ja pole vaja karta , et tulevikus ta istub kusagil üksinda nurgas
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded: Imikuiga (0-1 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on põhiturvalisuse väljakujunemine. Maimikuiga (1-3 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on oma identiteedi leidmine, et inimene igas mõttes, igas arenguvaldkonnas tajuks, kes ta on ja kes
Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja omandab mitmesuguseid norme ja hoiakuid, mis mõjutavad lapse edaspidist elu. Maimikuna õpib laps iseseisvust, tahab ise riidesse panna, tahab ise otsustada jne. tahab olla sõltumatu. Koolieelikuiga (4-6/7a). Lapse maailm laieneb. Ta kogub endale teadmisi ning saab sõpru väljaspool perekonda. Ajapikku saab ta aru, mis on hea, mis halb, mis lubatud, mis mitte. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. Kui koolieelikuiga pakub lapsele võimaluse ise tegutseda, oma jõudu proovida ja initsiatiivi ilmutada, siis ootab ta põnevusega kooli ning on õpihimuline. Hästiarenenud laps tunneb kooliteed alustades, et maailm on üks tore koht elamiseks ja uurimiseks. Kainikuiga (6/7-11/12).
INIMESE ÕPETUSE TUNNIKONTROLL 1. Nimeta vanuselised lapse arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Maimikuiga (1-3 aastat) Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne). Arengukriisi põhjustavad valdavalt isiksusesisesed (kasvamine, valmisolek muutuseks)
SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; aktiivsuse ja asjalikkuse arendamine. 5. MURDEIGA (11/12 - 15/16.a) Sõprussuhete ümberhindamine; toimetulek probleemidega; muutused organismil; sisemised ja välised vastuolud. 6
KÕNE OMANDAMINE Click to edit Master text styles RÄÄGIB, LIIGUB Second level Third level VABALT Fourth level ÜMBRUSE PÕHJALIK Fifth level UURIMINE HAKKAB KÕNDIMA ÕPIB ISESEISVUST Koolieelikuiga (36a) KOGUB TEADMISI SUHTLEMINE Click to edit Master text styles VÄLJASPOOL Second level PERERINGI Third level PARANEB LIIGUTUSTE Fourth level Fifth level KOORDINATSIOON SEE AITAB JUBA JOONISTADA, PAELI
Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. Psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Inimese areng eostumisest kuni vanuri eani. 1. Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastumise hetkest. 2. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast kuni 8. nädala lõpuni. 3. Looteperiood üheksandast nädalast kuni sünnini. 4. Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. 5. Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. 6. Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. 7. Murdeiga 11. kuni 16. eluaastani. 8. Varane täiskasvanuiga 20 kuni 40 aastaselt. 9. Keskmine täiskasvanuiga 40 kuni 60 aastaselt. 10. Hiline täiskasvanuiga 60 aastane ja vanem. Eriksoni panus inimese arengu määratlemisele. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi:
Lapse areng 1.Imikuiga (0-1 aastat) Selles etapis toimub kiire areng,kuna imik hakkab tajuma maailma ning see on väga tähtis periood. Imik avastab maailma- häälitseb,kuulab,haistab. Kujuneb välja mälu, tunneb ära vanemad. Tähtis aeg,kuna toimub kiindumine vanematesse ning õpib usaldama neid. Vanemate ja lapse vahel tähtis side,et tekiks turvatunne. Vanematel suur roll,loovad lapses heaolutunde näitavad,et maailm on hea koht. Edaspidine lapse areng sõltub sellest,kas on saanud turvatunde. Vanemad peavad olema tähelepanelikud ning arengu kiirus on erinev. 2.Maimikuiga (1-3 aastat) Hakkab laps ise oma eluga toime tulema (sööb,joob,kõnnib ise jne). 3.nda eluaasta lõpuks on toimunud pool vaimset arengut. Tähtis on ,,mina´´ leidmine,et edaspidises elus hakkama saada,iseseisvalt mõelda ja tegutseda. Samuti on tähtis lapsele õpetada rutiini ja korda,et ta tajuks mis on õige ja vale. Kui pole korda loodud paneb hiljem laps vanemad proo...
on, et last ümbritsevad inimesed oleksid sõbralikud, hoolivad ja toetavad. Sel moel õpib imik maailma usaldama ja ümbritsevat uurima. MAIMIKUIGA (eluaastad 1-3) Selles eas õpitakse käima, jooksma, ronima ja iseseisvalt sööma. Algab reeglite mõistmine ja piiride kompamine, millega võib kaasneda ka jonn. Öeldakse esimesed sõnad ja lihtsamad laused. Maikmikueas on kasvamine ja areng endiselt kiire. LAPSEIGA KOOLIEELIKUIGA (eluaastad 3-6/7) Selles eas on olulisel kohal mäng, mille abil katsetatakse mitmesuguseid rolle ja jäljendatakse täiskasvanuid. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps hakkab aru saama hea ja halva, lubatu ja keelatu piire. Järjest enam hakatakse suhtlema teiste lastega väljaspool pereringi. KAINIKUIGA (eluaastad 6/7-11/12) Selles eas alustatakse kooliteed, õpitakse kirjutama, lugema ja arvutama. Sõbrad
KONTROLLTÖÖ NR.1 PSUHHOLOOGIAS Kairi Kroll 11.kl. 1.MIS ON PSUHHOLOOGIA? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastus...
Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon. (,,ENE", 1973). Koolieeliku- ja kainikuiga Kolmas eaperiood on koolieelikuiga, mis kestab 3.-7. eluaastal. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. Laps ilmutab initsiatiivi ja otsib võimalust tegutsemiseks. (,,ENE", 1988). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kainikuiga ehk noorem kooliiga(6-7;11-12 aasta). Kainik alsutab süstemaatilist õppimist- ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks
Üsasisesel elul on oma kriitilised perioodid, kus loode on väga tundlik igasugustele mõjudele, mis tema arengut ohustada võivad. Kõige kriitilisem periood on 3 esimest raseduskuud, mil kahjulike mõjude tulemusel võib rasedus katkeda või tekkida väärarenguid, sest kõigi elundite algmed tekivad just sellel perioodil. Inimese areng sünnist surmani: Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2.MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5.MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA IMIKUIGA (O-1a). õrn abitu Esimesed kogemused Maailm sõbarik- usaldus Kiire kasvamine ja areng toit:rinnapiim 0-10 elukuu- vastsündinu 1 aasta lõpuks õpib seisma- esimesed sammud Lihtsamad sõnad MAIMIKUIGA (1-3a) Kõne mandamine Rägib, liigub vabalt Oamndab olulised nrmid ja hoikud Kokkupõrge tegelikkusega KOOLIEELIKUIGA (3- 6/7a) MAAILM LAIENEB KOGUB TEADMISI
perekond ! 1)Bioloogiline, sotsiaalne,juriidiline, pshholoogiline vanemlus? Bioloogiline- hise lapse ilmaletoomine. Sotsiaalne- on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga , lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega.juriidiline- kui mees ja naine on abielus , siis on nad seaduslikud vanemad-pshholoogiline-inimene kellega teda hendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kige enam mjutab. 2)Isa ja ema rollid lapse kasvatamisel? v: Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on vga oluline, sest isa eemalejmine laste kasvatamisest muudab kasvatuse heklgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist thtsust, kui thelepanu prata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude jrele.Emaroll on ajaloo vltel olnud naise heks phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hool...
.....................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga..............................................................................6 2.6. Mürsiku- ehk murdeiga...........................................................................................6 2.7. Noorukiiga..............................................................................................................7 2.8. Täiskasvanuiga.
ELUKUUL TÕSTAB LAPS PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST; 6. ELUKUUL ARENEB SILMA JA KÄE KOOSTÖÖ; 8. ELUKUUL SUUDAB LAPS HAARATA ESEMEID NING NEID ÜHEST KÄEST TEISE PANNA; OSKAVAD ROOMATA, ILMA TOETA ISTUDA, VAHEL TOE ABIL PÜSTI TÕSTA; 1-AASTASED ON SUUTELISED KÕNDIMA; 1,5-AASTASED KÄIVAD JA SÖÖVAD ISESEISVALT; JÄLJENDAVAD TÄISKASVANUTE TEGEVUSI; 2-AASTASED KÕNNIVAD, JOOKSEVAD, KÄIVAD TREPIST ÜLES-ALLA, VÕIVAD SÕITA KOLMERATTALISE JALGRATTAGA, 3) KOOLIEELIKUIGA (2.-6. ELUAASTA): MOTOORNE ARENG TÄIUSTUB; PARANEB LIIGUTUSTE KOORDINATSIOON, MIS VÕIMALDAB SOORITADA KEERULISEMAID TEGEVUSI, 4) KOOLIIGA (6.-11. ELUAASTA): JÄTKUB LIIGUTUSOSKUSTE JA KOORDINATSIOONI ARENG; MOTOORNE SUUTLIKKUS VÄLJENDUB KIRJUTAMISES JA KUJUNDITE JOONISTAMISES , 5) PUBERTEET E. MURDEIGA (11.-16. ELUAASTA): TÜDRUKUTE KASV HAKKAB KIIRENEMA 10.-12. ELUAASTAL, POISTE KASV 12.-14. ELUAASTAL; TOIMUVAD KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED (KUJUNEVAD SUGUTUNNUSED, SAAVUTATAKSE SUGUKÜPSUS)
PAARISUHETE ARENGU ETAPID soovide formuleeriminetäh seda,et nooruk hakkab tajuma,mis on tema jaoks tähtis,milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt,kellega kavatseb püsivamalt suhelda. sõprussuhete teke-arenev sõprus annab võimaluse uuest tuttavast rohkem teada saada,näha teda mitmesugustes olukordades,leida jooni,mis esmapilgul silma ei paista. kohtumiste perioodkui tahtmine suhet jätkata säilib,lepitakse kokku lühemaid,mitte väga olulisi kokkusaamisi. lähem tutvumine-see suhte etapp on avatum ja sügavam kui eelmised,päevakorras võivad olla kõikvõimalikud teemad,kaaslasest tahetakse kõike teada saada. Kihlus VILJASTUMINE JA RASEDUS Rasedustunnused:menstruatsiooni ärajäämine,pinge alakõhus,pitsitus rindades,iiveldus, oksendamine,väsimus,äraarvamatud meeleolud. Rasedusekindalaks tegemine: rasedustest,naistearsti külastus. Rasestumine toimub ovulatsiooni ajal,5-6 päevaga liigub viljastunud munarakk emakani ja ki...
väga olulised. 5. Väikelapseiga - esimesed kaks eluaastat, esimeste elukuude jooksul on motoorne käitumine üsna piiratud, üritavad ümbrust käte ja jalgade kaasabiga uurida, silma ja käe koostöö(nt. kõrinale käega pihtasaamine), roomamine, toeta istumine, aastaselt on enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi. 6. Koolieelikuiga - 2. kuni 6. eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, paraneb liigutuste koordinatsioon(pealte sidumine, joonistamine). 7. Kooliiga - 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamine saadakse selgeks 8. eluaastaks. 8. Puberteet ehk murdeiga - 11. kuni 16. eluaastani. 10.-12. eluaastat kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teised
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rin...
6.ndast elukuust areneb silma ja käe koostöö. 8.nda elukuu lõpuks suudab laps juba haarata esemeid. Osad lapsed oskavad juba siis roomata ja ilma toeta istuda, mõni tõmbab toe abil isegi end püsti. Aastaselt osatakse juba kõndida. Poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jälendavad täiskasvanute tegevusi. Kaheaastased jooksevad, käivad trepist üles-alla ja võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga. · Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täistub paraneb liigutuste kordinatsioon. · Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamise saab selgeks 8ndaks eluaastaks. · Puberteet ehk murdeiga 11-16 eluaastat. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb noorukieas, 16-20 eluaasta paiku.
PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika- teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist. Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI:...
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad p...
vanemad jälgima hoolikalt sõnu, mida kasutada ning hääletoon ja kõik ümbritsev oleks meeldiv ja rõõmus. Ilmselgelt meeldib inimestele, et nende lapse esimesed sõnad oleksid ,, emme ,, ja ,, issi ,, mitte, aga ,,kurat" või ,, perse ,,. Seega kaks esimest eluaastat on lapse elus suure tähtsusega ja vanemad peaksid kõike tegema, et laps suudaks areneda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. 2 Teine etapp elukaares on koolieelikuiga. Toimub lapse ,, mina ,, areng. Laps hakkab oma iseloomu näitama. Tekivad asjad, mis meeldivad elulõpuni ja asjad, mis ei meeldi üleüldse. Väike isiksus sõltub siiski täielikult oma vanematest ja nende käitumisest ning kasvatusest. Tuleb lasta lastel ise kogeda, mis on hea või mis halb. Tuleb lasta ise kogeda, mis teeb haiget ja mida tohib katsuda või mida mitte, sest väikelapsed õpivad enamiku asju läbi maitsmise ja puudutuste
Kolmekuune naerab. 8-9kuuselt kujuneb välja mälu, mäletab tähtsaid isikuid. Hakkab võõrastama. Vanemate abil kogeb, et maailm on sõbralik ja meeldiv paik. Usalduse tekkimine vanemate suhtes. Maimikuiga: 1- 3aastat. Jookseb, hüppab, ronib. Tuleb toime eneseteenindusega (sööb jmt). Perioodi lõpuks on omandanud märkimisväärse sõnavara. On võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma mina leidmine ja oma tahte proovilepank. Koolieelikuiga: 3-6/7 aastat. Omandab võime kuulda, näha ja kogeda. Ellu ilmub tähtsaid isikuid juurde(igas vanuses). Laps, kellele loetakse palju ette, on nüüd ka ise avastanud raamatumaailma. Kujuneb võime, kus suudetakse teha midagi, et olla õnnelik. Fantaasia areneb, mängitakse rollimänge. Kasvab uudishimu, liikuvus ja ettevõtlikkus. Areneb välja algatusvõime. Kainikuiga: 6/7-11/12 aastat. Iseseisvuse oluline suurenemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
