Ämblikud ja ämblikulaadsed (0)

Ämblikud 
Erich Kivi 8.a
Kehaehitus
Keha on 1­10 cm pikk
Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast
Neil on 8 lülilist jalga
Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele
Neil on lõugtundlad, mis lõpevad terava küünisega, mille  tipus  on 
mürginäärme  juha
Toiumine ja seedimine
Ämblikutel on kehaväline seedimine:
1)
hammustab ohvrit lõugtundlatega
2)
surub  temasse mürgi
3)
surnud ohvri mähib võrku
4)
eritab  ohvri kehasse seedenõret
5)
kui see on saaklooma sisemuse lagundanud, imeb ta selle 
suurde sopilisse pugusse.
Hingamine
Hingab raamatkopsudega
Raamatkopsud – ämblike raamatukujulised  kopsud
Tagakehas  trahheed , mis juhivad õhu otse siseelundite juurde
Trahheed­ torukesekujulised  hingamiselundid , mis juhivad 
väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni
Ämblikute tähtsus
Ämblikud on väga olulised organismid
Nad on olulised putukate arvu reguleerijad, ilma nendeta oleks 
putukaid liiga palju.
Nad on olulised lülid ka  toiduahelas , kuna nad on ka ise toiduks 
paljudele  looma­, linnu­, ja putukaliikidele. 
Võrguniit ja selle teke
Ämbliku tagakehas asuvad võrgunäsad.  Nendest  eritab ta sellist 
nõret, mis hangub õhu käes peeneks võrguniidiks. 
Ämblik kasutab võrguniiti: 
1)
Putukate püügiks
2)
Ronimiseks, liikumiseks
3)
Kookonite ehitamiseks
4)
Väikesed ämblikud toituvad sellest
Huntämblikud
Click  icon  to add  picture
Click icon to add 
picture
Nad on nimetuse saanud sel e järgi, et 
jooksevad ohvrile järele mitte ei püüa neid 
võrgu abil
Täiskasvanud emane: 8 mm; isane ­ 6 mm. 
Nad on üldiselt pruunist hal i värvuseni.
Nad jahivad öösiti, kuid veedavad päeva 
varjununa sambla ja laguneva taimematerjali 
sisse.
Elukoht on neil madalas urus, mil el on avatud 
ja ilustamata sissekäik.
neid esineb kogu maailmas: kõrbetes, 
parasvöötmes, tundras, troopilistes 
vihmametsades, märgaladel ja mägedes kuni 
taimkatte  ülapi rini.
Click icon to add 
picture
Krabiämblikud
Click icon to add 
Krabiämblikud on  sugukond  ämblikuliste 
pictur
Clice
seltsist. Nad on mõnel pool tuntud ka kui 
k icon to add picture
lil eämblikud, kuna neid leiab peamiselt 
lil edelt oma saaki varitsemas. Nad ei 
püüa saaki võrguga.
 Krabiämblikeks kutsutakse neid, kuna 
nende esimest kaks paari  jalgu  hoiavad 
kaugemale kui järgmised ja annavad 
neile krabilaadse välimuse.
Krabiämblike seas on üks li k, kel e 
emasloomad  muudavad oma keha 
värvust sõltuvalt taime värvist kas 
kol aseks, rohekasvalgeks või si s päris 
lumivalgeks.
Click icon to add 
picture
Ristämblikud
Ristämblikud kuuluvad sugukonda 
võrkurlased. 
Click icon to add picture
Nende võrgu  kudumine  on  omaette  
ehi C
tus li
k ck
un  i
s c
t, ko
u n t
s ä o add
mblik    
tuulega kõikudes 
om pictur
a ni dig e
a kõikudes võrku  koob . Erinevatel 
võrkurlastel on ka võrk erinev, leidub ka li ke 
(mitte Eestis), kes võrku ei  koogi .
Ristämbliku närvisüsteem on koondunud 
pearindmikusse ning koosneb pea ja 
rindmikutängust ning vi masest tagakehasse 
kulgevatest närvijätketest. 
Lisaks nägemismeelele on neil hästi 
arenenud kompimismeel. Eriti tundlikud on 
ämbliku jäsemed, mis lõpevad võrgu 
kudumiseks   kohastunud  nn sugaküünistega.
Click icon to add 
picture
Keraämblikud
Click icon to add picture
Click icon to add 
Kera p
ä ictur
mlikla esed on võrgukudujad, kuid nende 
võrk on kleepuv. Inglise keeles kutsutakse 
neid "Sassis võrguga ämblikud" (Tangle web 
spider ). Nende tunnuseks on ka jalad, mil e 
järgi neid kutsutakse ka kammjalaga 
ämblikeks nende neljanda jala eripära pärast.
Maailmas tuntuim li k sel est sugukonnast on 
must leskämblik ehk must lesk.
Click icon to add 
picture
Click icon to add 
picture
Aitäh, et kuulasite
Click icon to add 
picture

Document Outline

• Slide 1
• Kehaehitus
• Toiumine ja seedimine
• Hingamine
• Ämblikute tähtsus
• Võrguniit ja selle teke
• Huntämblikud
• Slide 8
• Krabiämblikud
• Slide 10
• Ristämblikud
• Slide 12
• Keraämblikud
• Slide 14
• Aitäh, et kuulasite
• Slide 16