50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
335 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liiiiina
Õppematerjali autor
Ta ei tahtnud mitte kellelegi halba, isegi kui ta armastas Oneginit , jäi ta oma seaduslikule abikaasale truuks. Ühalt võib see olla moraalitunnetusest, teisalt pettumusest. Ta näis väga sisukas ,huvitav, loomulik ning temas peitus salapära, sellepärast ka Puskin ja Onegin olid temast vaimustutunud. Lenski ja Olga Lenski- näis pisut sinisilmne ning puhtahingeline romantik. Tema nägi ilu peaaegu kõikjal. Ta oli vastand Oneginile, kes hindas pigem realistliku maailma. Ta hindas välimist ilu. Ta näis emotsionaalne, kuid see lubas ka tal ka kõrvuni armuda, sest tema jaoks näis Olga lihtsalt kirjeldamatu oma ilus. Ta sarnanes mingil määral ka Tatjanale, sest mõtlevad pidasid reeglitest kinni. Ta ei suutnud taluda reetmist ning tema jaoks ainus õige lahendus oli duell. Olga- ilus, lapselik ning rõõmsameelne. Ta nägi kõike ilusates värvides ega proovinudki väga süvenduda probleemidesse
ussisõnu, et ta tähelepanu saada ning Pärtel tuli tema juurde, ta oli muutunud, talle meeldisid külainimesed ja viljalõikus, ta uskus nüüd Jumalasse ja rääkis sellist juttu nagu Ülgas põhimõtteliselt, Intsu nähes ta kohmetus, kuid kallale ei läinud, tunnistas siiski, et külarahvas usse ei salli, sest nad on Looja vaenlased, Pärtel oli külas ristitud Peetruseks, Pärtli muutus vihastas Leemetit ja ta jooksis ära - Leemet oli tige kogu maailma peale ja jõlkus terve ülejäänud päev mööda metsa ringi, jõudes tundmatutesse kohtadesse ja teisele poole metsaäärt, kus oli jällegi vastas küla, Leemetile tähelepanematult oli terve tee Ints temaga kaasa roomanud, lõpuks oli poiss nii väsinud ja kodust kaugel, et tahtis metsa alla magama jääda, kuid Ints juhatas ta läheval olevasse sooja usside urgu ning nad ööbisid seal 14. - Leemetit painas endiselt Pärtli lahkumine, kuid ta poleks tahtnud temaga enam kohtuda, sest
kohtamast takistada, oli Aleksei Aleksandrovits, kuid kuigi ta aimas Anna kõrvalepõikest, ei võtnud ta selles suhtes midagi ette. Seetõttu sai Anna ja Vronski romaan rahulikult oma rada edasi areneda. Vronski oli armukese rolliga rahul seni, kuni Anna teatas, et ta on rase. See muutus tunduvalt Vronski suhtumist nende suhetesse (lisaks lk 215). Anna ja Vronski vahelised suhted muutusid väga teravateks. Vronski kaalus isegi enesetapu võimalusi (lisaks lk 409, 474, 476). Teose lõpus hakkavad küll Anna ja Vronski probleemid lahenema, kuid nende suhe ei muutu enam kunagi endiseks. Tolstoi arvates Vronski ei mõista aja sisu, tingimuste ega aja iseloomu. Ta kirjeldab Vronskit kui rahulikku, enesekindlat ja enesega rahulolevat inimest. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste
Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei päästa teda kibedaist mõtisklusist oma kaasaja üle, tõe kättevõitmatuse üle, pere kõige õnnelikemail päevadel viivad need mõtted ta enesetapu ääreni. Leiab väljapääsu "hinge tarvis". Arvab, et ebaõiglast maailma saab parandada vaid kõlbelise enesetäiendamise läbi. Eeskujuks mitte ainult talupojakarakter, vaid ka talupoeglik elulaad. Kitty sobib hästi provintsiaadli hulka, Levin maa-aadli ja Moskva aadli vahele. 3) Serjoza Serjoza ema Anna armastab teda väga ning poeg ka oma ema. Ta hing on segaduses, kui ema ta maha jätab. Asi läks hullemaks siis, kui talle öeldi, et tema ema on surnud, kuid ühel päeval jalutab ta tuppa sisse
on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole mingid allaheitlikud tööorjadest talupojad vaid maaseadusi tundvad nii ,et tüssata vanapagant ei ole neile väljakutseks. Nad näevad enda maailma kui killukest osa suuremast ilmatervikust kuhu kuulub kõiksugu vaime ja hingesid. Parunid aga valitsevad maad vaid näiliselt, sest nad ei mõista selle sugavamt olemust. "Rehepappi" higestatud maailma on karm paik, kes tuleb ülimalt ettevaatlik olla, et ellu jääda.Nagu ajastule kohane nii ka Kivirähna proosades on ka märkimisväärne see, et senisest rohkem pöörati tähelepanu segadusele milleks on inimese enesemääratlus, küsimused nagu kes ma olen? ja
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor
läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Vastu tuli munk, kes haaras Leemetilt sõrmuse ning pani endale suhu, ise Leemetile kaikaga virutades. Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga.
sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Vastu tuli munk, kes haaras Leemetilt sõrmuse ning pani endale suhu, ise Leemetile kaikaga virutades. Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid