Sonetid! (1)

S�gise pilkudest pisaraid p��des N�eb nukra nurgas nuriseva taeva peos suves �te s�leluste sooja veel hetkeks, vete valusasse vaeva kaob kuuma kustumine kurvalt looja. Ses r��sta r�baldunud rutu vaates vaid pilve pikapilgulises piinas on tumetuska trummeldajaid saates maal mastituse m�rga piiluv pinnas. J��b j�ljetuse janukusse j�rvi, kesk traatidesse traageldatud tiibu tuul tuigutamas t�hja puude palvet. N��d nullinutetuse n�otut v�rvi piisk klaasi kasimata kaissu liibuv peab akna ahastuses ainult valvet.... Su tulle tulen j��gituse j�rveks K�es hoides h��lt sust h�belikul, argsel teel teineteisetuse tummas, m�rast meelt minekutest meelitamaks vargsel v�el varemete vaiki vanusv�rast. Tuld tuikavtuima tumedasse tuues , peol pilkudesse pigistatud p��ded vaikelu varinguisse, seal sust juues j�id asemele armidena h��ded. N��d unistuste udus huulil ulub maik manitsuste maskiballi m�lust eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis visklemisi meie v�lust taas tolle rutus r��mudele rendis? Veel p��sukeste p�rleid puistab taevas Kesk p��sukeste parve tiivaripsu n�eb nutunurkadega taevalina, seab udu une huulil �igeks lipsu, k�rs kogub kollasesse kootud vina. Puul ubinate hullamise raskus k�ik okste ohked korjab kobarasse, tuul pilvepitsidega tagataskus veab tantsutalgutele vihmakasse. Veel valgusvallatusi pillav p�ike k�rgk�nni sillerduste siidis sammub, ta homme horisondi orjaks ajal, kuid juba ��de h�lmas h�ljuv v�ike hetk pimeduse uksel�vel tammub k�rkk�leduse kurvalt raagus rajal... Sa oled seal Ja puhub tuul siin mullusuiseid lehti ning korstnar�ngast taamal suitsujoa triip triibult j�rge vean kui muldsel toal. Siin vaikuses ma olen hetk veel, ehkki leek valjust tuuleiilist k��nlal kustus siis just, kui p�risin: no kuis sul l�eb? K�ll tean ju, tean, et sealtpoolt k�ike n�ed, ma siiski tulin kinnitama usku, et kuuled mind, kui p��rdun tuule poole, su silmad seal, kus kiigub tammeleht. Mu jaoks on tajumatud teed veel toonel ning n�nda toon su lemmiklilled mulda kui taevasinaks. Ja tabab taas mind ehm: sa oled seal, kust tagasi ei tulda. Kesk j�rve janus Paat otsib omap �i n��d varju k�rkjaist, �ks k�tepaar just pillanud on aerud . Ei ole s�udja v�sinud, ei n�rk, vaid kesk j�rve janus nagu t�hjal kaevul, sest n�kk ta paadip�ras p�hib piisku, mis paljal ihul p�rlendavad vastu. Kas lainteil kiikudes saab heita liisku? Arm janu on, mees p�lvedele laskub ning kastab huuled �kki leitud kaevu. Tilkhaaval kaovad n�ki rinnalt ehted ja t� stes rauge pilgu suuri vaevu on janu veelgi suurem, veelgi kuumem. Ja taevas j�rv on, paat kus k�rkjais ehk veel taas n�eb kord pealt, kuis eha koitu suudleb. Me p�evap�rlite p��djad. See silmapiiri siidis�ra siirus , mis pimeduse pihku piilub, poeb, on tema pale punastavas viirus nii �ine hall kui p�eva suudlus soe. Kuis uneuttu uitab k�lma kargus, peos p�rlipisaratest keerdus keed , kas k�rte kaelalt kauniduse vargus v�i ��de �hke �ienupud need. Taas taevaarmu avaruste valgus n��d akendele s�ra silmi koob ning kiire kilkekimbud tuppa toob. Koob tegudele tiivad p�eva algus, meil k�imistesse k�ngitsetud rutt, vaid padjalohus uitab une nutt .