TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Fototellimus Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri)
Kontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi) korrektse ning kasuliku skoobiga tarkvara kasutuslugu (use case)? Ainult üks vastusevariantidest vastab korrektse kasutuslo...
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad + Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvi...
....................10 2.2.2.5 Kliendi pädevusala sündmused..................................................................11 2.2.2.6 Kliendi pädevusalaga seotud subjektid......................................................11 2.2.2.7 Business Use Case diagrammid.................................................................11 2.2.2.8 Business Use Case-de kirjeldused..............................................................14 2.2.2.9 Kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................17 2.2.2.10 Klasside definitsioonid.............................................................................18 2.2.3 Laenutaja pädevusala spetsifikatsioon.....................................................................18 2.2.3.1 Laenutaja pädevusala eesmärgid................................................................18 2.2.3.2 Laenutaja pädevusala vastutused......
hindamise põhjustest ning kontekstist ning stressorite levimist kirjeldavate mudelite valimist. Keskkonnariskihindamise dokumenteeritud kava võimaldab jälgida, et esialgseid kavatsusi hindamise ajal ei unustata, ning vajaduse korral kava muuta. Kavandamist peab hoidma lahus keskkonnariski hindamise teaduslikust osast. See aitab tagada, et poliitilised huvid, mis on olulised keskkonnariski hindamise eesmärgi määratlemisel, ei pääseks hindamise objektiivsust mõjutama. Kontseptuaalne mudel Kontseptuaalne mudel kirjeldab võimalikku seost riski tekitava mõjuri (stressori) ja sihtobjektide vahel. Kontseptuaalne mudel koosneb kahest osast: - sõnalisest riskihüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seosed stressori ja sihtobjekti vahel ning nende valiku põhjendust - riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Riskihüpotees võtab kokku teabe riskiallika ning mõjuri (stressori) omaduste kohta
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon
Milles seisneb Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete kasvus õige, milline ei sobi?) 23. Millised on Stenbergi praktilised intelligentsusteooria 10. Loetlege Andtersoni jt (2001)kognitiivsete õppe-eesmärkide põhikomponendid? taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? analüütiline ehk kontseptuaalne kolme liiki protsesse- metakognitsioon, soorituslikud oskused ja teadmiste Määrab sisusoorituse eraldi erinevalt Bloomist. omandamine Sisu faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline kreatiivne ehk loominguline tahk kaks komponenti- uudsus ja
8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Register (teema 7) 15. Kuidas on omavahel seotud pädevusalad, funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid? (teema 7) 16. Kontseptuaalne andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused.(teema 7) 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) 18. Mida näitavad andmebaasi operatsioonide lepingud ja milleks neid kasutada? (teema 7) 19. Nimetage teisendusreegleid, mille põhjal saab kontseptuaalsest andmemudelist tuletada esialgse loogilise disaini andmemudeli. (teema 10) 20. Loogiline andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused. (teema 10) 21. Normaliseerimine (teema 9) 22. Esimene normaalkuju (teema 9) 23
............................................................................................6 4.3 Kategoriseeritud ja idealiseeritud kognitiivsed mudelid...........................................................7 4.4 Kognitiivne leksikaalne semantika............................................................................................8 4.5 Mõistemetafoori teooria.............................................................................................................8 4.6 Kontseptuaalne metonüümia......................................................................................................9 4.7 Mentaalse vahemiku teooria......................................................................................................9 4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria.........................................................................................10 5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted..............................................................
Võrrelda ning vastandada kontseptuaalset ning realisatsiooni vaadet. Domeeni mudel on (hahahah hold on, dis gon be guud) inspiratsiooni allikas tarkvara objektide disainile <3. Kõige tähtsam artifact, mis luuakse Objekt-Orien. analüüsis (Kasutusjuhud on suht bae, aga need pole OO) reaalse maailma mõistete (kontseptuaalsete klasside, mitte tarkvara komponentide ja nende vastutuste) visuaalne ehitus. Visuaalne abstraktsioonide sõnastik. Sarnased mõisted: domeeni mudel, kontseptuaalne mudel, domeeni objektmudel, analüüsi objektmudel Domeenimudel vs andmemudel Domeeni mudel ei ole (otseselt) andmemudel või andmebaasiskeem. Domeeni mudel luuakse ärimodelleerimise distsiblinnis (ma tglt tean kuidas seda sõna õigesti kirjutada) Disaini distsipliinis võidakse doomeenimudeli alusel luua (insert picture of a buttered broomstick) Tarkvara objektmudel (tarkvara klassid,...) või/ning Andmebaasiskeem (andmetabelid) Domeenimudeli koostisosad
.........7 Joonis 2: Parandatud tegevusdiagramm....................................................................... 10 ......................................................................................................................................11 Joonis 3: Pääsme seisundidiagramm............................................................................11 Joonis 4: Spordiasutusprotsessiga seotud kasutuslugude diagramm............................13 Joonis 5: Spordiasutuseprotsessi kontseptuaalne klassidiagramm...............................15 Joonis 6: Süsteemi andmemudel.................................................................................. 17 4 1. Olemasolevad protsessid Üldvaates esitatakse taust, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. 1.1.Protsessi taust Tegemist on spordiasutusega. Eesmärgiks on kliendil registreerida end teatud
Pilet 1. Väikeettevõtte määratlemine 2. Väikeettevõtte probleem klientidega Üheks väikeettevõtte omaniku ees seisvaks probleemiks on, kas anda krediiti. Firmad, mis võimaldavad krediiti, peavad silmas pidama, et ei teeks seda liiga suures ulatuses. Nt, suur osa krediidist on läinud maniku sõpradele ja kui saabus tasumise aeg, siis sõbrad olid kadunud. 3. Usaldusühingi osanike vastutus Pilet 1. Ettevõtja isikuomadused - kontseptuaalne võimekus Kontseptuaalne võimekus tähendab ettevõtja oskust mõista väikeettevõtja üldist organisatsiooni, seda kuidas iga all- lüli (arvepidamine, tootmine, müük, varustamine, palgad, üürid, laenud) omavahel tervikuks sobivad ja firma edule kaasa aitavad. Kontseptuaalne võimekus lubab ettevõtjal ära tunda võimalusi, millest keegi teine pole teadlik olnud ja neid oma eduks ära kasutanud. 2. Väikeettevõtja eelised - alustamise lihtsus
................................................... 11 1.3.3 Registrit teenindavad funktsionaalsed allsüsteemid....................... 11 1.3.4 Infovajadused.................................................................................. 11 1.3.5 Seosed teiste registritega................................................................11 1.3.6 Ärireeglid..........................................................................................11 1.3.7 Registri kontseptuaalne eskiismudel...............................................12 1.4 Lepingute ja arvete register....................................................................12 1.4.1 Eesmärgid........................................................................................12 1.4.2 Registrit kasutavad pädevusalad.................................................... 12 1.4.3 Registrit teenindavad funktsionaalsed allsüsteemid....................... 12 1.4.4 Infovajadused........
.............................................................. 12 5.1. Kasutuslugude diagramm......................................................................................................... 12 5.2. Kasutuslugude kirjeldused....................................................................................................... 12 6. Andmevaade.................................................................................................................................. 15 6.1. Kontseptuaalne klassidiagramm.............................................................................................. 15 6.2. Andmemudel............................................................................................................................ 16 6.3. Objektide ja atribuutide semantika........................................................................................... 16 6.4. CRUD maatriks...................................................................................
• Seanssi andmed on muutunud. Põhistsenaarium: 1. Andmesisestaja avab filmi lisamise vormi. 2. Andmesisestaja määrab filimile sobivaid seansse kõike seansside nimekirjast. 3. Andmesisestaja salvestab lisatud objekti. 5. Uus film on süsteemisse lisatud. TTÜ IS strateegiline analüüs 6 © TTÜ Informaatikainstituut 2.2.2.9.3 Kontseptuaalne klassidiagramm SeansiTüüp 1 1..* Seans 0..* Film Staatus (from Kl assi fi kaatorite register) (from Fi lmide regi ster) 0..* (from Fi lmide regi ster) (from Kl assi fi kaatorite register)
tegutsenud vabakutselisena, õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht Looming Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha olulisemaks saanud muusika kontseptuaalne külg – tekstisõnum ja selle rituaalne esitus, helimaterjali kõlaline ja märgiline erakordsus Looming Vokaalteoste puhul torkab silma paljude erinevate keelte kasutamine, lisaks Euroopa keeltele (eesti, läti, vene, saksa, inglise, ladina) on Vähi loonud muusikat jaapani, sanskriti, tiibeti, kopti ja fulani tekstidele. Peeter Vähi teoste kirjastajad on Erdenklang Musikverlag, edition 49, Estonian Record Productions, CultureWare Music Publ, Maren
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3
· Whiting Williams "Mida mõtleb tööline" (1920) - töötas koos töölistega Teaduslikud uurimused - 20. sajandi keskpaigani · 1920-30-tel a. uurisid Harvardi ülikooli professorid töötajate sotsiaalset tausta · * tõestasid, et töölised ja sotsiaalne süsteem on organisatsiooni tähtsaim osa · * tõdesid, et tööline on kompleksne isiksus, kelle käitumist on rühmaolukorras sageli raske mõista · 1940-50-tel a. keskenduti ka motiveerimise ja eestvedamise probleemidele Kontseptuaalne areng · 1957. aastal esitas Douglas McGregor oma seisukoha, mille põhjal tuleneb suurem osa juhtimistegevusest juhtide poolt kasutatavast inimkäitumise teooriast · McGregor nimetas neid X- ja Y-teooriaks X-teooria · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambit- sioone ja ta püüdleb turvalisuse poole · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest
Eesmärk: Tagada juhatajale ülevaade ettevõttele põhitegevusala edukusest. Kirjeldus: Juhataja , olles eelnevalt valinud perioodi ja filiaali või mängukava, tutvub seansside külastatavusega filiaali või mängukava lõikes. Eeltingimused: On loodud külastatavuse aruanne. Järeltingimused: Juhataja on saanud vajalikku infot Tähtsus ärile: Abistab juhatajat meelelahutusjuhi töö hindamisel IS tugi: Võimaldab operatiivset ülevaadet seansside külastatavusest. 1.1.1.8.3 Kontseptuaalne klassidiagramm 20 Kino
,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev" (2003) ,,Luigeluulinn" (2004) ,,Kaitseala" (2005) ,,Emapuhkus"(2009) Ta on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Ka tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid õhukesel paberil väärivad kindlasti tähelepanu. Nagu Kristiina eelmine raamat "Simunapäev", on ka "Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni kontseptuaalne kogumik luuletusi ja mis ühtlasi ei muutu lugejale koormavaks ka kogu raamatu järjest läbilugemisel. "Luigeluulinn", nagu pealkiri lausa eeldab, kannabki endas üsna selget kontseptuaalsust. Samas on enamjaolt tegu sundimatute värssidega, millel lugeja saab lasta vabalt voolata ning mis saavad mõjuda nii mõtlemapanevalt kui ka inspireerivalt, kummalgil juhul lugejat väsitamata. "Luigeluulinnas" on eelkõige kaks keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb.
kasutusjuhtude mudelid, domeenimudel, registrite kontseptuaalsed andmemudelid dokumendid eesmärgid, lausendid, põhiojektid ja protsessid, tegutsejad, pädevusalad, asukohad, tükeldus allsüsteemideks ja registriteks, allsüsteemide eskiismudelid, registri eskiismudelid, ärireeglid. tulemused tükeldus allsüsteemideks, süsteemi ülevaade, mittetehniline lahendus ehk kontseptuaalne andmemudel (nõuded süsteemile) • Detailanaluus̈ : eesmargid ̈ allsüsteemide täpsem analüüs ja modelleerimine ja disaini ettevalmistus; Luua mittetehniline lahendus. tegevused kasutusjuhtude mudeli tegemine, lepingute kirjutamine, CRUD maatriksi koostamine dokumendid kasutusjuhtude mudel, operatsioonide lepingud, registrite kontseptuaalsed andmemudelid
hoidlikul viisil KKKeesmärk- kaitse eesmärgiks seatud tingimus ja väärtus(puhas vesi..) peab vajalikuks väärtusi mida ohjajad ja asjaosalised oluliseks peavad. KKK valikud- tegevused mis eeldatavasti võimaldavad saavutada KKK eesmärki Riski iseloomustus- riski hindamise etapp, milles eksponeerituse ja stressori mõju koondkirjelduse järgi hinnatakse riski suurus KKR ohjaja-isik kel on õigus rak abinõusid, mis on suunatud riski suuruse vähendamiseks Kontseptuaalne mudel-ökoloogilise riski hindamise probleemi formuleerimisel koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus ning joonis mis näitab kuidas mõjuri toime jõuab sihtob-ni Koosneb 2 osast: Sõnalisest hüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seoseid stressori ja SO vahel ning nende valiku põhjendust.Riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Hüpotees võtab kokku teabe riskiallika ja mõjuri omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor SO eeldatavasti
Painting-By-Numbers (2001), maalimise komplekt, mis koosneb tembeldatud lõuendist, pintslidest ja 90 värvitoonist, mis on ette nähtud täppismüügi tegemiseks. Neitsi-ema - massiline skulptuur, mis kujutab endast rasedat naist,kusjuures kihid eemaldatakse ühest küljest festo, lihaste ja koe kihtide ning kolju allapoole. Seda tööd ostis kinnisvara magnatüüt Aby Rosen. Hirst näeb tõelist loomingulist tegevust kontseptsioonina, mitte hukkamisena. Hirst ütleb ise, et ta on kontseptuaalne kunstnik ja seega on see esmane idee või kavatsus, mis on märkimisväärne. Kasutatud kirjandus: Damien Hirst 2015. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Damien_Hirst. Uusmeedia 2014. Kunstiabi. http://kunstiabi.weebly.com/uusmeedia.html. Lisaks: Damien Hirst 2015. Damienhirst.com. http://www.damienhirst.com/home.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Kaur- Joosep Laur OSI KIHID Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2012 OSI (OPEN SYSTEMS INTERCONNECTION) ARCHITECTURE Avatud süsteemide sidumise arhitektuur OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu
tekitatava negatiivse mõju tõsidust ja tõenäosust [keskkonna]riski iseloomustus keskkonnariski hindamise etapp, milles eksponeerituse ja stressori mõju koondkirjelduste põhjal hinnatakse riski suurust ning tõlgendatakse saadud hinnangut; [keskkonna]riski ohjaja füüsiline isik või organisatsioon, kellel on õigus või kohustus rakendada abinõusid, mis on suunatud riski suuruse muutmiseks, eelkõige selle väljendamiseks kontseptuaalne mudel ökoloogilise riski hindamisel probleemi formuleerimise ajal koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus (riski hüpotees) ning seda illustreeriv joonis, mis näitavad, kuidas mõjuri toime võiks jõuda sihtobjektini LOAEL madalaim kontsentratsioon või annus, mille statistiliselt usaldusväärset kahjulikku mõju on täheldatud mõjur keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis võib sihtobjektis esile kutsuda negatiivse mõju
Sotsiaalne kapital Page 1 Sotsiaalse kapitali olemus Üldiselt mõistetakse selle all sotsiaalsete võrgustike koostoimimist, kus jagatud arusaamad ja usaldus toetavad koostööd ja ühistegevust. · Sotsiaalne kapital ja inimressurss ei ole sünonüümid. · Väidetakse, et sotsiaalne kapital on kontseptuaalne kujund. · Sotsiaalse kapitali hulk mõjutab riigi majanduslikku arengut. Majandusteadlased on huvitatud, kuidas oleks võimalik sotsiaalse kapitali kasutegurit mõõta. Page 2 Sotsiaalse kapitali komponendid · Ühendustesse kuulumine · Sotsiaalne usaldus Sotsiaalse kapitali komponentide mõju ja tähtsus
Irwin ,,Kunsti laip" installatsioon 2003-04 Külma sõja lõpp, Berliini müüri lagunemine 9.nov 1989. Nicolas Bourriaud kureeris 2009 Londonis näitust ,,Altermodern", seoses sellega avaldas ta ka postmodernismi lõpu manifesti. 21.saj algul tuleb modernistlik kunst tagasi uuel keermel ja uue nime all (altermodern, 2.0 modernism jm), ent sel puudub üldkehtiv tähendus. Nt: Sheela Gowda ,,Tagatis" 2007 2. Optiline kunstiliin ja kontseptuaalne kunstiliin. Optilist kunstiliini nimetab Bourdieu puhtaks vaatamiseks, puhtaks esteetikaks. Oluline on püüelda eriala autonoomia poole. Lääne maalikunstis on väga oluline valguse kujutamine. Vabas õhus maalitud maalid (En plein air) Claude Monet ,,Päikesetõus"1872 Renoir ,,Vihmavarjud"1881- 86 Flanöör- üksildane uitaja, mees, kes jalutab linnas, et seda kogeda. Tähistab urbanistlikku kogemust ja modernsust. Mary Cassatt ,,Lapse vannitamine" 1891
klassifitseerima: rühmitama, liigitama, üksustesse jagama koloriit: värvitoonistik; kunstiteosel valitsevad ja üldmuljet kujundavad peamised värvitoonid ja värvikombinatsioonid kombinatsioon: (ld. combinatio) ühesesinemine; mingite elementide teatud viisil korrastatud rühm kompositsioon: (ld. compositio koostamine) (kunstiteose) ülesehitus, kokkuseade koostisosadest (näit. pind, joon, vorm); ka kunstiteos, milles kompositsioon mängib olulist v. erilist rolli kontseptsioon, kontseptuaalne: käsitlusviis, üldkujutlus; ideeline kontuur: piirjoon krunt: maali alusvärv või mistahes teose kattekihi (värvi vm.) alus kujund: konkreetses vormis väljendatud üldistus, tegelikkuse (või selle aspekti) ümbertöötamine kunstiliseks tervikuks (või iseseisvaks osaks sellest tervikust) kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst; mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi
Kõik sündmused on minevikus pigem passiivsemad kui olevikus toimuvad (nt Keegi parasjagu tapab lindu VS Keegi tappis linnu). 24. Hierarhiad ja semantilised kaardid (üldiselt) Hierarhiad on välja kasvanud Praha koolkonna markeerituse mõistest, mis on põhimõtteliselt duaalne, mistõttu ei sobi alati (skalaarsus opositsiooni asemel). Hierarhia annab võimaluse öelda, millised kombinatsioonid võivad esineda. Hierarhia võimaldab postuleerida suure hulga implikatsioonilisi universaale. Kontseptuaalne ruum kõik eristused, mida inimene on suuteline tegema. Semantiline kaart tegelikud eristused, mida keel(ed) ühe semantilisi ruumi piires teevad. Semantilised kaardid on võimelised määrama universaalse kontseptuaalse ruumi parameetreid, implikatsioonilisi universaale ning grammatikaliseerimise viise. Mõned teoreetikud väidavad, et on olemas vaid üks universaalne kontseptuaalne ruum ja et iga keele grammatika on joonte summa, mille on joonistanud keel üle üksiku jagatud ruumi.
Sots-art'i kunstnikud ei salga, et nende kunstipraktika algläte on kunstilise intensiooni ja võimutahte samasus. Demonstreerivad seni varjatud olnud sugulust. Selle kirjatöö ülesanne on seletada ja interpreteerida stalinismi kunstieksperimenti ja selle reflekteerimise kogemust. Stalinlikku kunsti vaadeldakse enne avangardi ja siis postutopismi/sots-arti raamides. Ajaloofakte ei kirjeldata, sest need on ainult evolutsiooni sümptomid. Historiseerimine tähendab püüet teha kindlaks kontseptuaalne skeem stalinistliku kultuuri evolutsiooni mõistmiseks. Omamoodi kultuuriarheoloogia - tuleb arvestada kultuuripiire, püütakse seletada paradigmade vahelduvat mehhanismi. Kunstivoolude juures ei ole oluline mitte kunstitoodang, vaid enesetõlgendus. Tänapäeva kohta käivas osas antakse ettekujutus postutopistlikust kunstipraktikast.
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel
TOOTMISE ETAPID Tootmises vaadatakse kolmes faasis: Eelfaas Põhifaasi Järelfaas 1.1 Tootmise eelfaas Eelfaasis on vaja tundma õppida turgu, tarbijaskonna koosseisu ja struktuuri, konjunktuuri ja võimalike konkurentide kombeid, hinnatrende, moodi ja selle muutumise tõenäosust, sertifikaate ja nende hankimise võimalusi, avalikke ja latentseid regulatsioonimehhanisme, seadustikku ja selle toimet, korrakaitset ning korruptsioonipesasid. Eelfaasis tuleb luua kontseptuaalne idee uue toote rakendusalade, seoste ja sõltuvuste kohta ning projekteerida, valmistada ja katsetada uut toodet eri oludes ning olukordades, et saaks tulevase toote veenvalt siduda eri tasanditel asuvate metasüsteemidega, luua selgus edaspidi vajaliku tööjõu, side, transpordi, logistiliste süsteemide, turvalisuse jpm tagamise võimaluste kohta praeguses olukorras, ning võimalike muutuste korral. (Tootmine- nähtus või protsess? 10.11.2014)
tänapäeval. 25. Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? Kognitiivne stiil ja loovus 26. Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest? Kui intelligentsus iseloomustab vaimset võimekust info töötlemisel, siis kognitiivne stiil ... 27. Millist kahte kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks? 28. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? 29. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad? 30. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul suhtlemisel empaatilisemad? 31. Millist testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot? 32. Millist testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära? 33. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati
Mida aeg edasi, seda enam sisaldavad juhtimisalased väljaanded soovitusi kaasata juhtimisotsuste tegemisse töötajaid. Kindlasti ei ole see vale, ent tasub arvesse võtta, et teatud psüühilise konstitutsiooniga töötajad ei ole suutelised kandma otsustega kaasnevat vastutust, pealegi ei vastuta kollektiivse otsuse põhjal mitte keegi. Ühe ohuna tuleb arvestada psühholoogilise hulga fenomeni. Psühholoogiline hulk tekib olukorras, kus grupiliikmete seisund (kontseptuaalne, emotsionaalne, füsioloogiline, energeetiline) sünkroniseerub. Iseloomulikuks tunnuseks on grupiteadvuse teke ja autonoomsuse kadu. Psühholoogiline hulk vähendab drastiliselt grupi liikmete adekvaatsust keskkonna, olukorra ja iseenda suhtes, väheneb ratsionaalse mõtlemise võime. Nii suudab ka kõige kõrgema IQ-ga isikute grupp psühholoogilise hulga tingimustes rakendada intellektuaalset võimekust, mis on iseloomulik algklasside ! õpilastele
Poliitika Halduspoliitika Haldus Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 4 Tegevuse sisu Otsustamine Põhiosalejad 8. Mida võiksid erinevad rahvusvaheliste suhete koolkonnad öelda (a) Vene-Gruusia sõja ja Abhaasia kriisi nin g(b) Kosovo kriisi kohta? Koolkond Sõnum Kontseptuaalne realism Idealism Uusrealism Uusliberalism Konstruktivism Üleilmastumise teooriad 9. Too näiteid muutuste kohta tänases riikidevahelises poliitikas (vähemalt üks näide iga jaotuse ja/või alajaotuse kohta). Muutus Näide 1. Sõjaliste ohtude ümbermõtestamine 1.1 Tavasõdade ähvarduse vähenemine Riigid üritavad rohkem üksteist manipuleerida,
Lepingud süsteemi operatsioonidele Lepingud aitavad defineerida süsteemi käitumist, kirjeldades operatsioonide mõju süsteemile (kuidas muutub süsteemi seisund iga operatsiooni täitumise tulemusena). UMLis saab seda teha operatsioonide eel- ja järeltingimuste defineerimise teel. Süsteemi operatsioonide lepingute loomine toimub detailimisfaas (elaboration) iteratsioonides, nõuete analüüsi distsipliinis, kasutusjuhu mudeli osana. Eelnevalt peavad olemas olema kontseptuaalne klassidiagramm (domeeni mudel), süsteemi jadadiagramm ning identifitseeritud süsteemi operatsioonid. Lepingu osad Operatsioon: Operatsiooni nimi ja parameetrid Viited (cross references): kasutusjuhud, milles antud operatsioon võib toimuda Eeltingimused: Olulised eeldused süsteemi või domeeni mudeli objektide seisundi kohta enne operatsiooni täitmist. Neid ei testita selle operatsiooni loogika sees, vaid eeldatakse, et need kehtivad
8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad on pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, hinda ja loo. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena?
oma nime all (Mike Bidlo). Kohaspetsiifiline kunst aga kitsendab väga teadlikult oma huvivaldkonda üheainsa koha või paigaga ja suhestubki üksnes sellega. Postmodernistlikus kunstis on siirus enamasti silmakirjalik, selle tagant tuleb otsida pigem esitamise poliitikaid ja konstruktsioone. Louise Bourgeois. Veneetsia biennaali elutööpreemia 1999. 2 Optiline kunstiliin ja kontseptuaalne kunstiliin. -mida Bourdieu nimetab “puhtaks vaatamiseks”, “puhtaks esteetikaks” -kus oluline oli püüdlemine eriala autonoomia poole - lääne maalikunstis on valguse kujutamisel erakordselt oluline tähtsus -- erinevalt Idamaade kunstist - alates renessansist ja teaduse-tehnika revolutsioonist peetakse modernse ajastu juhtivaks meeleks läänes nägemismeelt Sünteesiv valgusekäsitlus – valgus kui Jumala valgus Valgus kui Jumala metafoor.
erialal. Juhi tehniline kompetentsus peab tal võimaldama korraldada töid, mille tegemise eest ta vastutab. Sotsiaalne kompetentsus on võime mõista inimesi ja nendega koos töötada nii grupi liikmena kui liidrina, kes teeb asju teiste kaudu. Kes tahab efektiivselt teisi inimesi juhtida peab olema nende suhtes osavõtlik. Inimsuhetes kompetentne juht on suhtlemisvalmis ja ergutab teisi enese arendamisele, et paremini toime tulla organisatsiooni eesmärkidega. Kontseptuaalne kompetentsus on üldettekujutuslik võime mõista kõiki organisatsiooni tegevusi ja huve. See hõlmab organisatsiooni kui terviku funktsioneerimise ja selle osade seoste ning vastastikuse toime mõistmist, kaasa arvatud ka väliskeskkond ja selle mõjutused ning võimalikud arengusuunad, arendada tegevust organisatsiooni eesmärkidel. Tehnilised oskused on olulisemad juhtimise esmasel tasemel ja nende tähtsus väheneb juhtimise kõrgematel tasemetel
Test, mille käigus oleks üks esitatava pildipaari pilt selgelt äratuntav- kas see, ja millisel moel lihtsustab pildimälu taasesitumist 2.Miks kasutasid eksperimentaatorid kahte sõltuvat mõõtmist? Esimeseses katses uuriti piltide meenutamist ilma ja koos seletusega ning teise katse puhul , et mil määral on antud seletus lihtsustamas pildipaaride meeldetuletamist. Millised on seosed ajalise siduva seosusliku tähenduse vahel 3. Eksperimtaatorid väitsid et on intuitiivselt ilmne, et kontseptuaalne interpretatsioon nn. nõmedate piltide mäletamisel kergendab nende meeldetuletamist. Miks seda pidi siis veel eksperimentaalselt testima? Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne 4. Kujuta ette eksperimenti, mis testiks, kas muusika, mis on seotud ka verbaalse seletusega, kergendaks ka selle meeldejätmist Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga
............................................. 19 1.3.4 INFOVAJADUSED..................................................................................................................... 19 1.3.5 SEOSED TEISTE REGISTRITEGA............................................................................................... 19 1.3.6 ÄRIREEGLID............................................................................................................................ 19 1.3.7 REGISTRI KONTSEPTUAALNE ESKIISMUDEL............................................................................ 20 2. DETAILANALÜÜSI ETAPP................................................................................................. 21 2.1 TELLIMUSE FUNKTSIONAALNE ALLSÜSTEEM......................................................................... 21 2.1.1 KASUTUSJUHTUDE MUDEL..................................................................................................... 21 2
energia, inspiratsiooni andmine, tugevad vastased ja nendega võitlemine pakub väljakutset, pidev ja järjekindel tegutsemine). Tegeleb usaldusega inimestega. Ehituslik (kujundamine, kontroll, tasustamine, süsteemide muutmine visiooni ja strateegiat toetavaks). Tegeleb süsteemide, kontrolli, protseduuride ja struktuuriga. 26. Millistest inimestest peaks koosnema meeskond? Inimtüübid meeskonnas: Ideede genereerija kontseptuaalne mõtlemine ja spontaanne käitumine (Puhh?) Käimalükkaja normatiivne mõtlemine ja spontaanne käitumine, lükkab idee käima, on hea planeerija (Jänes?) Täiustaja kontseptuaalne mõtlemine, metoodiline käitumine, korraarmastaja, leiab puudused üles (Iiah?) Läbiviija hea praktiline organisaator, hea inimestetundja, teeb asjad lõpuni, kui tegevusjuhis on olemas (Notsu?) Ühendaja paneb eri pooled koostööd tegema 27
· 1. Uurimisteema valimine · 2.Probleemi esitamine · 3.Töö kava kirjandus 4.Uurimismetoodika · 5.Andmed · 6.Valim 7.Analüüs Teadustöö etapid Uurimisteema Uurimisprobleem .... Uurimisküsimused Teadustöö tasemed · Kontseptuaalne (teoreetiline) · TASE · Mõõtmiste (empiiriline) Mis tuleb esmalt: teooria või uurimus? · 2 strateegiat: · Teooria enne uurimust · Uurimus enne teooriat Uurimismeetodid · On reeglid ja protseduurid ning neid võib vaadelda kui vahendeid ja menetlusviise probleemide lahendamisel · Probleem Lahendus Meetod Teadustöö tegemise 1.etapp: · Esimene etapp on teema valik. Teema
Keiretsu võrgustiku näide: Jaapani tootmissektori ülesehitus baseerub majanduslikel sõltuvus suhetel, õiguslik kontroll minimaalne. Üks suurettevõte on paljude väikeettevõtete ainus parter. Võrgustik annab kuni 30% kulude eelist, väikettevõtted annavad tööd 78% riigi tööjõust, väikeettevõtted katavad 70% SKP´st, 60% väikeettevõtetest on vahetud suurettevõtete allhankijiad. Juhtmise erinevad tasandid: Strateegia visioon, missioon, eesmärgid (kontseptuaalne strateegiline juhtimine) Tehnoloogia tehnl. Juhtimine, toote juhtimine, tuumik tehnl. (org. Dünaamilise võimekuse juhtimine) Turustus turu teadmised, turule orienteeritus, süst. Ärioskused (turu mõjutamine) Juhtmine finantsid, protsessid, personal ( fuktsionaalne juhtmine) Eestvedamine motivatsioon kommunikatsioon, meeskonnatöö (teiste mõjutamine) Enesejuht isiklik efekt., aja juhtumine, MBO (enesejuhtimine)
, 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. Olulisemad muutused võrreldus 1956. a versiooniga: • Üleminek seniselt ebaselgelt struktuurilt selgelt kahemõõtmelisele • Mõlema mõõtme (sisu ja soorituse) eraldi määratlemine Moderniseeritud kognitiivse taksonoomia sisumõõde: A. Faktiteadmine (põhielementide teadmine) - terminoloogia teadmine; spetsiifiliste detailide ja elementide teadmine B. Kontseptuaalne teadmine (põhielementidevaheliste seoste teadmine) n. klassifikatsioonide ja kategooriate teadmine C. Protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha) Ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine. D. Metakognitiivne teadmine (üldine teadmine tunnetustegevusest, sealhulgas teadlikkus oma tunnetustegevusest) nt teadmine enda kohta. Kognitiivse taksonoomia põhikategooriad: • Teadmistase – inimese võime reprodutseerida meeldejäetud informatsiooni.
teadmine; 7)ärialased teadmised; 8)arvuti kasutamise oskus; 9)finantsalased teadmised; 10)seadusandlike aktide tundmine (19); 11)karjääri astmed ja karjääri planeerimise süsteem. Personalijuhi võtmerollid: *juhtkonna huvide esindamine:1)firma tutvustamine; 2)äri ja turu tundmine; 3) raha juhtimine 4) keskkonna tundmine, hindamine; *muudatuste kujundamine: 1)organisatsiooni strateegiline suunitlus; 2)eesmärgistatud tegevus; 3)väärtuste süsteem; 4)innovaatika seaduspärasused; 5)kontseptuaalne mõtlemine; 6)suuline ja kirjalik väljendusoskus. *sisekonsultant: 1)orienteerumine firma eesmärkidele 2)meeskonnatöö; 3)suhted, koostöö *personalistrateegia ja äri planeerimine: 1)strateegia väljatöötamine; 2)arendab plaane, ideid; 3)reservide hankija; 4)nägemus org-st pikemas perspektiivis (3-5.a.) *talentide leidmine: 1) talentide tulevikuvajaduste hindamine; 2)muutuste juhtimine; 3)juhtide treeningud; 4)edutamine, karjääri planeerimine.
Tegemist on normatiivse lähenemisega, mille käigus püütakse fikseerida sammud ja protseduurid, mida ettevõtttes tuleks jälgida, et jõuda hea strateegiani. Järgnevad kuus koolkonda kirjedavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Disaini koolkond (The Design School) Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla oragnisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Strateegia loomine ja hindamine baseeruvad seetõttu välis- ja sisekeskkonna hindamisel. Disaini koolkonna mudel on väga lähedalt seotud Harvard Business Schooliga, kus see pikka aega oli äripoliitika kursuse nurgakiviks. Sellest mudelist on tulenenud ka laialdaselt
kasutab; Nimekiri registritest, mida ta kasutab ja teenindab; Kasutusjuhtude mudel. Iga funktsionaalse allsüsteemi kohta leitakse näiteks: Eesmärgid; Objektid, protsessid ja sündmused; Nimekiri pädevusaladest, kes seda kasutavad; Registrid, mida see funktsionaalne allsüsteem kasutab; Funktsionaalse allsüsteemi põhiprotsesside kirjeldused tegevusdiagrammidena; Andmebaasi kasutuse eskiismudel (kasutusjuhtude mudel: diagramm + tekstikirjeldused); Kontseptuaalne eskiismudel. Iga registri allsüsteemi kohta leitakse näiteks: Eesmärgid; Nimekiri pädevusaladest, kes seda kasutab; Nimekiri registrit teenindavatest allsüsteemidest; Infovajadused; Seosed teiste registrite / andmekogudega; Kontseptuaalne eskiismudel. Strateegilise analüüsi üheks eesmärgiks on ka projektide leidmine, sest üksikute osiste arendamine on palju lihtsam kui sellisteks osadeks jaotamata terviku arendamine. Projektid võib liigitada: 1
hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne geštalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega
1. MUUTUNUD RAAMTINGIMUSED • O/hinna alandamise asemel differentseerimisstrateegia • Uuringute ja engeneeringu osakaalu kasv • Valdkond (saksa:Sparten) põhimõttel lähenemine • Ettevõtte logistiline juhtimine • Paindlikud ja automatiseeritud tootmissüsteemid • Tootmise ja turunduse “sügavuse” vähenemine Т.KARM 25 C KOHANDUMINE KAASAEGSETE STRUKTUURI-DEGA JA ETTEVÕTLUSE SUUNDUMUSEGA 2. KONTSEPTUAALNE MUUTUMINE • Pl-TEG analüüsilt tootmisfaktorite potentsiaali ja selle kasutamise optimeerimine • Pikaajalised, strateegiast ja toote elutsüklist lähtuvad kaalutlused 3. KULUDE STRUKTUURI MUUTUMINE • Kulude kasv ettevõtete funktsionaalsetes valdkondades: arendus, kvaliteedijuhtimine, sisseost. Differentseerimisstrateegia suurendab ka turunduskulude osakaalu kasvu. Ühendkulude kasv. • Kululiikide struktuurimuutused
annaabi.ee 
