...................................................................10 1.3.3 Äriprotsesside struktuur...........................................................................................10 1.3.4 Põhiprotsesside lausendid........................................................................................11 1.3.5 Põhiliste töövoogude tegevusdiagrammid...............................................................11 1.3.6 Esialgne kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................12 1.4 Nõuete analüüs................................................................................................................13 1.4.1 Funktsionaalsed nõudmised.....................................................................................13 1.4.2 Mittefunktsionaalsed nõudmised.............................................................................13 1.4.2
Kontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi) korrektse ning kasuliku skoobiga tarkvara kasutuslugu (use case)? Ainult üks vastusevariantidest vastab korrektse kasutuslo...
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad + Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvi...
.....................10 2.2.2.5 Kliendi pädevusala sündmused..................................................................11 2.2.2.6 Kliendi pädevusalaga seotud subjektid......................................................11 2.2.2.7 Business Use Case diagrammid.................................................................11 2.2.2.8 Business Use Case-de kirjeldused..............................................................14 2.2.2.9 Kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................17 2.2.2.10 Klasside definitsioonid.............................................................................18 2.2.3 Laenutaja pädevusala spetsifikatsioon.....................................................................18 2.2.3.1 Laenutaja pädevusala eesmärgid................................................................18 2.2.3.2 Laenutaja pädevusala vastutused.......
esialgseid kavatsusi hindamise ajal ei unustata, ning vajaduse korral kava muuta. Kavandamist peab hoidma lahus keskkonnariski hindamise teaduslikust osast. See aitab tagada, et poliitilised huvid, mis on olulised keskkonnariski hindamise eesmärgi määratlemisel, ei pääseks hindamise objektiivsust mõjutama. Kontseptuaalne mudel Kontseptuaalne mudel kirjeldab võimalikku seost riski tekitava mõjuri (stressori) ja sihtobjektide vahel. Kontseptuaalne mudel koosneb kahest osast: - sõnalisest riskihüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seosed stressori ja sihtobjekti vahel ning nende valiku põhjendust - riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Riskihüpotees võtab kokku teabe riskiallika ning mõjuri (stressori) omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor sihtobjektis eeldatavasti tekitab. Ohuallikad
................................................................... 10 1.2.3 Äriprotsesside struktuur........................................................................................... 10 1.2.4 Põhiprotsesside lausendid........................................................................................ 11 1.2.5 Põhiliste töövoogude tegevusdiagrammid............................................................... 11 1.2.6 Esialgne kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................12 1.3 Nõuete analüüs................................................................................................................12 1.3.1 Funktsionaalsed nõudmised..................................................................................... 12 1.3.2 Mittefunktsionaalsed nõudmised............................................................................. 13 1.3
Milles seisneb Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete kasvus õige, milline ei sobi?) 23. Millised on Stenbergi praktilised intelligentsusteooria 10. Loetlege Andtersoni jt (2001)kognitiivsete õppe-eesmärkide põhikomponendid? taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? analüütiline ehk kontseptuaalne kolme liiki protsesse- metakognitsioon, soorituslikud oskused ja teadmiste Määrab sisusoorituse eraldi erinevalt Bloomist. omandamine Sisu faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline kreatiivne ehk loominguline tahk kaks komponenti- uudsus ja
8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Register (teema 7) 15. Kuidas on omavahel seotud pädevusalad, funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid? (teema 7) 16. Kontseptuaalne andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused.(teema 7) 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) 18. Mida näitavad andmebaasi operatsioonide lepingud ja milleks neid kasutada? (teema 7) 19. Nimetage teisendusreegleid, mille põhjal saab kontseptuaalsest andmemudelist tuletada esialgse loogilise disaini andmemudeli. (teema 10) 20. Loogiline andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused. (teema 10) 21. Normaliseerimine (teema 9) 22. Esimene normaalkuju (teema 9) 23
.............................................................................................6 4.3 Kategoriseeritud ja idealiseeritud kognitiivsed mudelid...........................................................7 4.4 Kognitiivne leksikaalne semantika............................................................................................8 4.5 Mõistemetafoori teooria.............................................................................................................8 4.6 Kontseptuaalne metonüümia......................................................................................................9 4.7 Mentaalse vahemiku teooria......................................................................................................9 4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria.........................................................................................10 5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted...............................................................
Võrrelda ning vastandada kontseptuaalset ning realisatsiooni vaadet. Domeeni mudel on (hahahah hold on, dis gon be guud) inspiratsiooni allikas tarkvara objektide disainile <3. Kõige tähtsam artifact, mis luuakse Objekt-Orien. analüüsis (Kasutusjuhud on suht bae, aga need pole OO) reaalse maailma mõistete (kontseptuaalsete klasside, mitte tarkvara komponentide ja nende vastutuste) visuaalne ehitus. Visuaalne abstraktsioonide sõnastik. Sarnased mõisted: domeeni mudel, kontseptuaalne mudel, domeeni objektmudel, analüüsi objektmudel Domeenimudel vs andmemudel Domeeni mudel ei ole (otseselt) andmemudel või andmebaasiskeem. Domeeni mudel luuakse ärimodelleerimise distsiblinnis (ma tglt tean kuidas seda sõna õigesti kirjutada) Disaini distsipliinis võidakse doomeenimudeli alusel luua (insert picture of a buttered broomstick) Tarkvara objektmudel (tarkvara klassid,...) või/ning Andmebaasiskeem (andmetabelid) Domeenimudeli koostisosad
..........7 Joonis 2: Parandatud tegevusdiagramm....................................................................... 10 ......................................................................................................................................11 Joonis 3: Pääsme seisundidiagramm............................................................................11 Joonis 4: Spordiasutusprotsessiga seotud kasutuslugude diagramm............................13 Joonis 5: Spordiasutuseprotsessi kontseptuaalne klassidiagramm...............................15 Joonis 6: Süsteemi andmemudel.................................................................................. 17 4 1. Olemasolevad protsessid Üldvaates esitatakse taust, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. 1.1.Protsessi taust Tegemist on spordiasutusega. Eesmärgiks on kliendil registreerida end teatud
Pilet 1. Väikeettevõtte määratlemine 2. Väikeettevõtte probleem klientidega Üheks väikeettevõtte omaniku ees seisvaks probleemiks on, kas anda krediiti. Firmad, mis võimaldavad krediiti, peavad silmas pidama, et ei teeks seda liiga suures ulatuses. Nt, suur osa krediidist on läinud maniku sõpradele ja kui saabus tasumise aeg, siis sõbrad olid kadunud. 3. Usaldusühingi osanike vastutus Pilet 1. Ettevõtja isikuomadused - kontseptuaalne võimekus Kontseptuaalne võimekus tähendab ettevõtja oskust mõista väikeettevõtja üldist organisatsiooni, seda kuidas iga all- lüli (arvepidamine, tootmine, müük, varustamine, palgad, üürid, laenud) omavahel tervikuks sobivad ja firma edule kaasa aitavad. Kontseptuaalne võimekus lubab ettevõtjal ära tunda võimalusi, millest keegi teine pole teadlik olnud ja neid oma eduks ära kasutanud. 2. Väikeettevõtja eelised - alustamise lihtsus
................................................... 11 1.3.3 Registrit teenindavad funktsionaalsed allsüsteemid....................... 11 1.3.4 Infovajadused.................................................................................. 11 1.3.5 Seosed teiste registritega................................................................11 1.3.6 Ärireeglid..........................................................................................11 1.3.7 Registri kontseptuaalne eskiismudel...............................................12 1.4 Lepingute ja arvete register....................................................................12 1.4.1 Eesmärgid........................................................................................12 1.4.2 Registrit kasutavad pädevusalad.................................................... 12 1.4.3 Registrit teenindavad funktsionaalsed allsüsteemid....................... 12 1.4.4 Infovajadused.........
............................................................... 12 5.1. Kasutuslugude diagramm......................................................................................................... 12 5.2. Kasutuslugude kirjeldused....................................................................................................... 12 6. Andmevaade.................................................................................................................................. 15 6.1. Kontseptuaalne klassidiagramm.............................................................................................. 15 6.2. Andmemudel............................................................................................................................ 16 6.3. Objektide ja atribuutide semantika........................................................................................... 16 6.4. CRUD maatriks....................................................................................
• Seanssi andmed on muutunud. Põhistsenaarium: 1. Andmesisestaja avab filmi lisamise vormi. 2. Andmesisestaja määrab filimile sobivaid seansse kõike seansside nimekirjast. 3. Andmesisestaja salvestab lisatud objekti. 5. Uus film on süsteemisse lisatud. TTÜ IS strateegiline analüüs 6 © TTÜ Informaatikainstituut 2.2.2.9.3 Kontseptuaalne klassidiagramm SeansiTüüp 1 1..* Seans 0..* Film Staatus (from Kl assi fi kaatorite register) (from Fi lmide regi ster) 0..* (from Fi lmide regi ster) (from Kl assi fi kaatorite register)
tegutsenud vabakutselisena, õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht Looming Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha olulisemaks saanud muusika kontseptuaalne külg – tekstisõnum ja selle rituaalne esitus, helimaterjali kõlaline ja märgiline erakordsus Looming Vokaalteoste puhul torkab silma paljude erinevate keelte kasutamine, lisaks Euroopa keeltele (eesti, läti, vene, saksa, inglise, ladina) on Vähi loonud muusikat jaapani, sanskriti, tiibeti, kopti ja fulani tekstidele. Peeter Vähi teoste kirjastajad on Erdenklang Musikverlag, edition 49, Estonian Record Productions, CultureWare Music Publ, Maren
Kood (Z viies rida). Valdkonnapõhine süsteemianalüüs (meie põhiteema!) katab Zachmani raamistiku ülemist kahte („arvutamisest sõltumatut“) rida. Valdkonnatehnikad (domain engineering) katavad Zachmani raamistiku ülemist kolme rida. Kogu Zachmani raamistik (valdkond koos infrastruktuuriga) kirjeldab valdkonna infosüsteemi üldist ülesehitust ehk arhitektuuri. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Loeng 2.2 Kontseptuaalne süsteemianalüüs iteratiivse arendusprotsessi osana. Loengu eesmärk: Anda ülevaade iteratiivsest arendusprotsessist Unified Process (UP): o Näidata seosed UP ja Zachmani raamistiku vahel. Käsitleda kontseptuaalsest süsteemianalüüsi iteratiivse arendusprotsessi osana: o Siduda ainetöö (projekti) tegemine iteratiivse arendusprotsessi raamistikuga. Toetada harjutustunde:
Organisatsiooniline käitumine Liina Puusepp Organisatsioonilise käitumise olemus · Miks on mõni edukam kui teine? · Miks ei taha kolleeg koostööd teha, kuigi see oleks mõlemale kasulik? · Miks tuleb mõni tööle väga vara, teine jääb aga alati hiljaks? · Kuidas tulla toime stressiga? · Milleks pidada arutelusid töökultuurist? Organisatsioonilise käitumise olemus · Inimeste käitumine tuleneb nende vajadustest, elukogemustest ja väärtushinnangutest · Organisatsioonides esilekerkivatel probleemidel pole ühest ja ideaalset lahendust, tuleb leida probleemide tekkepõhjused ja kavandada edaspidist tegutsemist. Organisatsioonilise käitumise mõiste · Organisatsiooniline käitumine on teadus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid · On seotud inimest käsitlevate sotsiaal- teadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia Organisatsioonilise käitumise eesmärgid · ...
Eesmärk: Tagada juhatajale ülevaade ettevõttele põhitegevusala edukusest. Kirjeldus: Juhataja , olles eelnevalt valinud perioodi ja filiaali või mängukava, tutvub seansside külastatavusega filiaali või mängukava lõikes. Eeltingimused: On loodud külastatavuse aruanne. Järeltingimused: Juhataja on saanud vajalikku infot Tähtsus ärile: Abistab juhatajat meelelahutusjuhi töö hindamisel IS tugi: Võimaldab operatiivset ülevaadet seansside külastatavusest. 1.1.1.8.3 Kontseptuaalne klassidiagramm 20 Kino
Kristiina Ehin Kristiina on sündinud 18.07.1977. Ta haridus on saadus Rapla I keskoolis aastal 1995 , Tartu Ülikooli bakalaureuseõpe 2001 aastal, magistriõpe 2004 aastal. On olnud ka loovtantsuõpetaja ja looduskaitseala valvur. Tema esimene esimene luuletus avaldus ,,Tähekese" ajakirjas aastal 1985. Naisel on 5 luulekogu: ,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev" (2003) ,,Luigeluulinn" (2004) ,,Kaitseala" (2005) ,,Emapuhkus"(2009) Ta on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Ka tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid õhukesel paberil väärivad kindlasti tähelepanu. Nagu Kristiina eelmine raamat "Simunapäev", on ka "Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni kontseptuaalne kogumik luuletusi ja mis ühtlasi ei muutu lugejale koormavaks ka kogu raamatu järjest läbilugemisel. "Luigeluulinn", nagu pealkiri lausa eeldab, ...
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
Määratakse käsitlusala ja erilist tähelepanu vajavad aspektid, hind. Kasutada olevad ressursid. KKRH dok. Kava- Vajalik, et hindamise ajal ei unustataks esialgseid kavatsusi Probleemi formuleerimine-ohjaja, hindaja ja huvipooled teevad koostööd. Täpsustatakse vajadusel KKRH ülesannet ehk otsuseid mida hind. Peab toetama. Toimub asjakohase info kogumine ja analüüs. Analüüsi pühjal määratakse- riski sihtobjektid, koostatakse kontseptuaalne mudel. Infoallikad, Inimuuringud, Vaatlused- ökoloogilised uuringud(uurib haiguse seoseid)- kohort uuringud- Retrospektiivne-võrdleb haigestumissagedust toime all olevates rühmades eelisteks on : kasulik suure mõju hindamiseks, odavam ja vähe aega nõudev kui prosp.. puudused järeldusi võivad mõjutada mud tegurid Prospektiivne- analüüsib haiguste arengut tulevikus nende inimeste hulgas kes praegu on terved,
Painting-By-Numbers (2001), maalimise komplekt, mis koosneb tembeldatud lõuendist, pintslidest ja 90 värvitoonist, mis on ette nähtud täppismüügi tegemiseks. Neitsi-ema - massiline skulptuur, mis kujutab endast rasedat naist,kusjuures kihid eemaldatakse ühest küljest festo, lihaste ja koe kihtide ning kolju allapoole. Seda tööd ostis kinnisvara magnatüüt Aby Rosen. Hirst näeb tõelist loomingulist tegevust kontseptsioonina, mitte hukkamisena. Hirst ütleb ise, et ta on kontseptuaalne kunstnik ja seega on see esmane idee või kavatsus, mis on märkimisväärne. Kasutatud kirjandus: Damien Hirst 2015. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Damien_Hirst. Uusmeedia 2014. Kunstiabi. http://kunstiabi.weebly.com/uusmeedia.html. Lisaks: Damien Hirst 2015. Damienhirst.com. http://www.damienhirst.com/home.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Kaur- Joosep Laur OSI KIHID Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2012 OSI (OPEN SYSTEMS INTERCONNECTION) ARCHITECTURE Avatud süsteemide sidumise arhitektuur OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu
alternatiiv kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks arendaja isik, kes kavandab tegevust ning soovib seda ellu viia bioakumulatsioon kahjulike ainete kogunemine organismi bioakumulatsioonitegur organismi ja keskkonna kemikaalisisalduse erinevust kirjeldav suhtarv ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele eksponeerituse hindamine kontseptuaalse mudeli stsenaariumidel tuginev, võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega ekspo...
Sotsiaalne kapital Page 1 Sotsiaalse kapitali olemus Üldiselt mõistetakse selle all sotsiaalsete võrgustike koostoimimist, kus jagatud arusaamad ja usaldus toetavad koostööd ja ühistegevust. · Sotsiaalne kapital ja inimressurss ei ole sünonüümid. · Väidetakse, et sotsiaalne kapital on kontseptuaalne kujund. · Sotsiaalse kapitali hulk mõjutab riigi majanduslikku arengut. Majandusteadlased on huvitatud, kuidas oleks võimalik sotsiaalse kapitali kasutegurit mõõta. Page 2 Sotsiaalse kapitali komponendid · Ühendustesse kuulumine · Sotsiaalne usaldus Sotsiaalse kapitali komponentide mõju ja tähtsus
Irwin ,,Kunsti laip" installatsioon 2003-04 Külma sõja lõpp, Berliini müüri lagunemine 9.nov 1989. Nicolas Bourriaud kureeris 2009 Londonis näitust ,,Altermodern", seoses sellega avaldas ta ka postmodernismi lõpu manifesti. 21.saj algul tuleb modernistlik kunst tagasi uuel keermel ja uue nime all (altermodern, 2.0 modernism jm), ent sel puudub üldkehtiv tähendus. Nt: Sheela Gowda ,,Tagatis" 2007 2. Optiline kunstiliin ja kontseptuaalne kunstiliin. Optilist kunstiliini nimetab Bourdieu puhtaks vaatamiseks, puhtaks esteetikaks. Oluline on püüelda eriala autonoomia poole. Lääne maalikunstis on väga oluline valguse kujutamine. Vabas õhus maalitud maalid (En plein air) Claude Monet ,,Päikesetõus"1872 Renoir ,,Vihmavarjud"1881- 86 Flanöör- üksildane uitaja, mees, kes jalutab linnas, et seda kogeda. Tähistab urbanistlikku kogemust ja modernsust. Mary Cassatt ,,Lapse vannitamine" 1891
klassifitseerima: rühmitama, liigitama, üksustesse jagama koloriit: värvitoonistik; kunstiteosel valitsevad ja üldmuljet kujundavad peamised värvitoonid ja värvikombinatsioonid kombinatsioon: (ld. combinatio) ühesesinemine; mingite elementide teatud viisil korrastatud rühm kompositsioon: (ld. compositio koostamine) (kunstiteose) ülesehitus, kokkuseade koostisosadest (näit. pind, joon, vorm); ka kunstiteos, milles kompositsioon mängib olulist v. erilist rolli kontseptsioon, kontseptuaalne: käsitlusviis, üldkujutlus; ideeline kontuur: piirjoon krunt: maali alusvärv või mistahes teose kattekihi (värvi vm.) alus kujund: konkreetses vormis väljendatud üldistus, tegelikkuse (või selle aspekti) ümbertöötamine kunstiliseks tervikuks (või iseseisvaks osaks sellest tervikust) kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst; mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi
esineda. Hierarhia võimaldab postuleerida suure hulga implikatsioonilisi universaale. Kontseptuaalne ruum kõik eristused, mida inimene on suuteline tegema. Semantiline kaart tegelikud eristused, mida keel(ed) ühe semantilisi ruumi piires teevad. Semantilised kaardid on võimelised määrama universaalse kontseptuaalse ruumi parameetreid, implikatsioonilisi universaale ning grammatikaliseerimise viise. Mõned teoreetikud väidavad, et on olemas vaid üks universaalne kontseptuaalne ruum ja et iga keele grammatika on joonte summa, mille on joonistanud keel üle üksiku jagatud ruumi. Esitatakse tasapinnaline ehk kontseptuaalne ruum, mis püüab ära näidata kõik selles konkreetses väljas olevad tähenduses, mis võiks maailmakeeltes olemas olla. Semantiline kaart püüab välja selgitada maailmakeelte kategooriad, mida erinevalt väljendatakse (nt minutid ja sekundid väljendatakse igas keeles ühtviisi). Peaks
Sots-art'i kunstnikud ei salga, et nende kunstipraktika algläte on kunstilise intensiooni ja võimutahte samasus. Demonstreerivad seni varjatud olnud sugulust. Selle kirjatöö ülesanne on seletada ja interpreteerida stalinismi kunstieksperimenti ja selle reflekteerimise kogemust. Stalinlikku kunsti vaadeldakse enne avangardi ja siis postutopismi/sots-arti raamides. Ajaloofakte ei kirjeldata, sest need on ainult evolutsiooni sümptomid. Historiseerimine tähendab püüet teha kindlaks kontseptuaalne skeem stalinistliku kultuuri evolutsiooni mõistmiseks. Omamoodi kultuuriarheoloogia - tuleb arvestada kultuuripiire, püütakse seletada paradigmade vahelduvat mehhanismi. Kunstivoolude juures ei ole oluline mitte kunstitoodang, vaid enesetõlgendus. Tänapäeva kohta käivas osas antakse ettekujutus postutopistlikust kunstipraktikast.
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõuping...
TOOTMISE ETAPID Tootmises vaadatakse kolmes faasis: Eelfaas Põhifaasi Järelfaas 1.1 Tootmise eelfaas Eelfaasis on vaja tundma õppida turgu, tarbijaskonna koosseisu ja struktuuri, konjunktuuri ja võimalike konkurentide kombeid, hinnatrende, moodi ja selle muutumise tõenäosust, sertifikaate ja nende hankimise võimalusi, avalikke ja latentseid regulatsioonimehhanisme, seadustikku ja selle toimet, korrakaitset ning korruptsioonipesasid. Eelfaasis tuleb luua kontseptuaalne idee uue toote rakendusalade, seoste ja sõltuvuste kohta ning projekteerida, valmistada ja katsetada uut toodet eri oludes ning olukordades, et saaks tulevase toote veenvalt siduda eri tasanditel asuvate metasüsteemidega, luua selgus edaspidi vajaliku tööjõu, side, transpordi, logistiliste süsteemide, turvalisuse jpm tagamise võimaluste kohta praeguses olukorras, ning võimalike muutuste korral. (Tootmine- nähtus või protsess? 10.11.2014)
tänapäeval. 25. Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? Kognitiivne stiil ja loovus 26. Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest? Kui intelligentsus iseloomustab vaimset võimekust info töötlemisel, siis kognitiivne stiil ... 27. Millist kahte kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks? 28. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? 29. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad? 30. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul suhtlemisel empaatilisemad? 31. Millist testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot? 32. Millist testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära? 33. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati
http://alvistorium.ghost.io Mis on juhtimine? Juhtimise kohta leidub avalikus inforuumis hulganisti erinevaid definitsioone. Vastavalt valdkonnale võidakse juhtimise mõistet käsitleda väga erinevate nurkade alt. Käesoleva materjali raames vaatleme juhtimist peamiselt organisatsiooni kontekstis, kuid püüame juhtimise käsitlust ka pisut laiendada. Pakun välja mitu erinevat definitsiooni mõistmaks juhtimise erinevaid tahkusid. ! I Juhtimist võib käsitleda kui teadlikku suunatud protsessi soovitud tagajärgede saavutamiseks teiste isikute kaudu. ! Nii nagu jõul eksisteerib alati suund, ei saa ka juhtimist vaadelda ilma suunata. Juhtimine sisaldab endas alati dünaamikat keskkonna suhtes. Kriitiliseks eelduseks on juhi kui subjekti teadlikkus keskkonna, eesmärgi, võimaldajate ja protsessi suhtes. Eesmärk ehk soovitud tagajärg tulevikus võib seisneda tulemuses, seisundis, mõjus või muutuses, mida...
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 3 (loengud 912) 1. Missugusele riigikäsitlusele viitavad järgmised tsitaadid? Kirjuta tsitaadi number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut. Riigikäsitlus Tsitaat Põhjendus Õiguslik 2. Sotsioloogiline 3. Sotioloogilise lähemise järgi on riik rahvuslik kogum, Struktuur- 1. S funktsionaalne Poliitikateaduslik 4. Tsitaadid: 1. ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." 2. ,,Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon, mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on." 3. ,,Sest Eesti V...
Lepingud süsteemi operatsioonidele Lepingud aitavad defineerida süsteemi käitumist, kirjeldades operatsioonide mõju süsteemile (kuidas muutub süsteemi seisund iga operatsiooni täitumise tulemusena). UMLis saab seda teha operatsioonide eel- ja järeltingimuste defineerimise teel. Süsteemi operatsioonide lepingute loomine toimub detailimisfaas (elaboration) iteratsioonides, nõuete analüüsi distsipliinis, kasutusjuhu mudeli osana. Eelnevalt peavad olemas olema kontseptuaalne klassidiagramm (domeeni mudel), süsteemi jadadiagramm ning identifitseeritud süsteemi operatsioonid. Lepingu osad Operatsioon: Operatsiooni nimi ja parameetrid Viited (cross references): kasutusjuhud, milles antud operatsioon võib toimuda Eeltingimused: Olulised eeldused süsteemi või domeeni mudeli objektide seisundi kohta enne operatsiooni täitmist. Neid ei testita selle operatsiooni loogika sees, vaid eeldatakse, et need kehtivad
8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad on pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, hinda ja loo. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena?
oma nime all (Mike Bidlo). Kohaspetsiifiline kunst aga kitsendab väga teadlikult oma huvivaldkonda üheainsa koha või paigaga ja suhestubki üksnes sellega. Postmodernistlikus kunstis on siirus enamasti silmakirjalik, selle tagant tuleb otsida pigem esitamise poliitikaid ja konstruktsioone. Louise Bourgeois. Veneetsia biennaali elutööpreemia 1999. 2 Optiline kunstiliin ja kontseptuaalne kunstiliin. -mida Bourdieu nimetab “puhtaks vaatamiseks”, “puhtaks esteetikaks” -kus oluline oli püüdlemine eriala autonoomia poole - lääne maalikunstis on valguse kujutamisel erakordselt oluline tähtsus -- erinevalt Idamaade kunstist - alates renessansist ja teaduse-tehnika revolutsioonist peetakse modernse ajastu juhtivaks meeleks läänes nägemismeelt Sünteesiv valgusekäsitlus – valgus kui Jumala valgus Valgus kui Jumala metafoor.
1 Juhtimise klassikalised funktsioonid Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaudu, teiste inimeste tegevuse koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks, milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. Üldistavalt võib defeneeda juhtimist järgmiselt- See on organisatsiooni eesmärkide teostamine tegevuse planeerimise, personali juhtimise, organiseerimise, eestvedamise ja kontrollimisega. Planeerimine on juhtimise osategevus, mis hõlmab eesmärkide seadmist ja otsuste tegemist selle kohta kuidas neid on kõige parem saavutada, kaasa arvatud muutuste tegemine ja julgustamine. Juhi tööplaane mõjutavad: nõudmised ja ülesanded, mida juhil tuleb täit a või saavutada ja mida tal on raske ignoreerida; piirangud nii organisatsioonis kui väljaspool, mis takistavad juhi tegevust, näiteks ressursside piiratus, seadusandlus, leping töövõtjate esindusega, tehnoloog...
Test, mille käigus oleks üks esitatava pildipaari pilt selgelt äratuntav- kas see, ja millisel moel lihtsustab pildimälu taasesitumist 2.Miks kasutasid eksperimentaatorid kahte sõltuvat mõõtmist? Esimeseses katses uuriti piltide meenutamist ilma ja koos seletusega ning teise katse puhul , et mil määral on antud seletus lihtsustamas pildipaaride meeldetuletamist. Millised on seosed ajalise siduva seosusliku tähenduse vahel 3. Eksperimtaatorid väitsid et on intuitiivselt ilmne, et kontseptuaalne interpretatsioon nn. nõmedate piltide mäletamisel kergendab nende meeldetuletamist. Miks seda pidi siis veel eksperimentaalselt testima? Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne 4. Kujuta ette eksperimenti, mis testiks, kas muusika, mis on seotud ka verbaalse seletusega, kergendaks ka selle meeldejätmist Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga
............................................. 19 1.3.4 INFOVAJADUSED..................................................................................................................... 19 1.3.5 SEOSED TEISTE REGISTRITEGA............................................................................................... 19 1.3.6 ÄRIREEGLID............................................................................................................................ 19 1.3.7 REGISTRI KONTSEPTUAALNE ESKIISMUDEL............................................................................ 20 2. DETAILANALÜÜSI ETAPP................................................................................................. 21 2.1 TELLIMUSE FUNKTSIONAALNE ALLSÜSTEEM......................................................................... 21 2.1.1 KASUTUSJUHTUDE MUDEL..................................................................................................... 21 2
energia, inspiratsiooni andmine, tugevad vastased ja nendega võitlemine pakub väljakutset, pidev ja järjekindel tegutsemine). Tegeleb usaldusega inimestega. Ehituslik (kujundamine, kontroll, tasustamine, süsteemide muutmine visiooni ja strateegiat toetavaks). Tegeleb süsteemide, kontrolli, protseduuride ja struktuuriga. 26. Millistest inimestest peaks koosnema meeskond? Inimtüübid meeskonnas: Ideede genereerija kontseptuaalne mõtlemine ja spontaanne käitumine (Puhh?) Käimalükkaja normatiivne mõtlemine ja spontaanne käitumine, lükkab idee käima, on hea planeerija (Jänes?) Täiustaja kontseptuaalne mõtlemine, metoodiline käitumine, korraarmastaja, leiab puudused üles (Iiah?) Läbiviija hea praktiline organisaator, hea inimestetundja, teeb asjad lõpuni, kui tegevusjuhis on olemas (Notsu?) Ühendaja paneb eri pooled koostööd tegema 27
· 1. Uurimisteema valimine · 2.Probleemi esitamine · 3.Töö kava kirjandus 4.Uurimismetoodika · 5.Andmed · 6.Valim 7.Analüüs Teadustöö etapid Uurimisteema Uurimisprobleem .... Uurimisküsimused Teadustöö tasemed · Kontseptuaalne (teoreetiline) · TASE · Mõõtmiste (empiiriline) Mis tuleb esmalt: teooria või uurimus? · 2 strateegiat: · Teooria enne uurimust · Uurimus enne teooriat Uurimismeetodid · On reeglid ja protseduurid ning neid võib vaadelda kui vahendeid ja menetlusviise probleemide lahendamisel · Probleem Lahendus Meetod Teadustöö tegemise 1.etapp: · Esimene etapp on teema valik. Teema
Anne Aidla Hoiakud mõjutavad: tööl pingutamist, tööl valitsevat õhkkonda, grupitöö edukust ja organisatsiooni tulemuslikust. Samuti ka organisatsioonile pühendumist, soovi töölt lahkuda, tööga rahulolu, tööle pühendumist ja motivatsiooni. Hoiakud koosnevad kolmest komponendist: Emotsionaalne, käitumuslik ja kognitiivne. Kognitiivne dissonants on juhul kui hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. Hoiakud Väärtused Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine Väärtused on abstraktsed ideaalid, kuidas peab/ei pea mingisse nähtusse, inimesesse, objekti käituma Suunatud kindlale objektile või situatsioonile Seotud paljude objektide või situatsioonidega üheaegselt Hulk on mõõdetav sadades Hulk on mõõdetav kümnetes Hinnanguline, peegeldab meeldib/ei meeldi sisu O...
, 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. Olulisemad muutused võrreldus 1956. a versiooniga: • Üleminek seniselt ebaselgelt struktuurilt selgelt kahemõõtmelisele • Mõlema mõõtme (sisu ja soorituse) eraldi määratlemine Moderniseeritud kognitiivse taksonoomia sisumõõde: A. Faktiteadmine (põhielementide teadmine) - terminoloogia teadmine; spetsiifiliste detailide ja elementide teadmine B. Kontseptuaalne teadmine (põhielementidevaheliste seoste teadmine) n. klassifikatsioonide ja kategooriate teadmine C. Protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha) Ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine. D. Metakognitiivne teadmine (üldine teadmine tunnetustegevusest, sealhulgas teadlikkus oma tunnetustegevusest) nt teadmine enda kohta. Kognitiivse taksonoomia põhikategooriad: • Teadmistase – inimese võime reprodutseerida meeldejäetud informatsiooni.
I Personalijuhtimise funktsioonid, eesmärgid ja valdkonnad Personalijuhtimine- inimeste praktilise juhtimise küsimused org-s., funktsioonid: töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personalijuhtimise eesmärgid: 1) efektiivne personal- töövaldkonnad: planeerimine, töö analüüs, värbamine, valik, arvestus 2) tööjõu säilitamine töövaldkonnad: töötasu, palgapoliitika, soodustused, suhted, karjäär 3) efektiivsuse suurendamine- koolitus, arendamine, hindamine 4) kooskõla saavutamine org. eesmärkidega kasum, tulemus, efektiivsus, sotsiaalne vastutus, org. kultuur, ühiskonna teenindamine. Personalijuhtimise valdkonnad: 1)strateegia planeerimine; 2)personali planeerimine; 3)töö analüüs 4)töökohtade hindamine; 5)personali värbamine; 6)personali valik; 7)personali hindamine; 8)koolitus ja arendamine; 9)karjääri planeerimine; 10)töötasu ja palgapoliitika; 11)personaliarv...
Tegemist on normatiivse lähenemisega, mille käigus püütakse fikseerida sammud ja protseduurid, mida ettevõtttes tuleks jälgida, et jõuda hea strateegiani. Järgnevad kuus koolkonda kirjedavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Disaini koolkond (The Design School) Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla oragnisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Strateegia loomine ja hindamine baseeruvad seetõttu välis- ja sisekeskkonna hindamisel. Disaini koolkonna mudel on väga lähedalt seotud Harvard Business Schooliga, kus see pikka aega oli äripoliitika kursuse nurgakiviks. Sellest mudelist on tulenenud ka laialdaselt
analüüs ja modelleerimine; o disainietapi ettevalmistamine. · Peab teadma, millised dokumendid koostatakse mingi allsüsteemi kirjeldamisel (pädevusala, funktsionaalne allsüsteem, register), mingis infosüsteemi arendamise etapis. Tuletage meelde oma näiteprojekti sisukord. · Peab teadma iseseisvas töös koostatud dokumentide kohta, mis informatsiooni nad edasi annavad ja milleks neid kasutatakse (kasutusjuhtude mudel, kontseptuaalne andmemudel, seisundidiagramm, tegevusdiagramm, andmebaasioperatsioonide lepingud, CRUD maatriks) ning milline mudel on aluseks millise teise mudeli loomisele (näiteks põhiobjektide järgi leian funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid; seisundidiagrammi järgi leian paljud kasutusjuhud ja paljude andmebaasioperatsioonide nimed). · Peab ka tunda UML klassi-, kasutusjuhtude-, seisundi- ja tegevusdiagrammidel kasutatavate põhiliste sümbolite tähendust. Pädevusalade allsüsteem:
hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne geštalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega
1. MUUTUNUD RAAMTINGIMUSED • O/hinna alandamise asemel differentseerimisstrateegia • Uuringute ja engeneeringu osakaalu kasv • Valdkond (saksa:Sparten) põhimõttel lähenemine • Ettevõtte logistiline juhtimine • Paindlikud ja automatiseeritud tootmissüsteemid • Tootmise ja turunduse “sügavuse” vähenemine Т.KARM 25 C KOHANDUMINE KAASAEGSETE STRUKTUURI-DEGA JA ETTEVÕTLUSE SUUNDUMUSEGA 2. KONTSEPTUAALNE MUUTUMINE • Pl-TEG analüüsilt tootmisfaktorite potentsiaali ja selle kasutamise optimeerimine • Pikaajalised, strateegiast ja toote elutsüklist lähtuvad kaalutlused 3. KULUDE STRUKTUURI MUUTUMINE • Kulude kasv ettevõtete funktsionaalsetes valdkondades: arendus, kvaliteedijuhtimine, sisseost. Differentseerimisstrateegia suurendab ka turunduskulude osakaalu kasvu. Ühendkulude kasv. • Kululiikide struktuurimuutused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
