ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Sfääridevahelised seosed: Atmosfäär mõjutab pedosfääri. Sademed mullastikku. 32.Süsinikuringe: Süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel. Lämmastikuringe: Lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. MÕISTED Maa sfäärid-erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad, mis übritsevad Maa tuuma. Aineringe-ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Geoloogiline aineringe-ainete liikumine litosfääri ja Maa tuuma vahel või litosfäärist mehaanilisel teel hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt tagasi litosfääri. Veeringe-vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel.
2) Asimuudilised projektsioonid. Asimuudilised projektsioonid jaotuvad nagu koonilisedki polaar-, kald- ja põikprojektsioonideks, kusjuures Maa loetakse harilikult sfääriks raadiusega R. Polaarprojektsioonis koosneb normaalvõrk meridiaanidest ja paralleelidest. Asimuudilistes polaarprojektsioonides kujutavad meridiaanid ühes punktis lõikuvate sirgetena, mille lõikenurgad võrduvad vastavate geograafiliste pikkuste vahega. Paralleelid on kontsentrilised ringjooned, kusjuures ühiseks tsentriks on meridiaanide lõikepunkt. (Lk 73) 3) Silindrilised projektsioonid. Silindrilistes projiktsioonides projitseeritakse maasfäär või – ellipsoid kas puutuja- või lõikajasilindrile (joonis 7.1). ellipsoidi (sferoidi) projektsiooni kasutatakse lõikajasilindriliste normaalprojektsioonide (püstsilindriliste projektsioonide) ja kitsavööndiliste põiksilindriliste projektsioonide puhul. Muudel juhtudel leotakse Maa
Üpris oluline on ka see, millistel kaartidel projektsiooni kasutatakse, atlasekaartidel on tegu pigem lihtsate ja õigepikkuseliste või õigepindsete projektsioonidega. [5] 4. Pseudokoonilised ja polükoonilised projektsioonid 4.1 Pseudokoonilised projektsioonid Pseudokoonilisi projektsioone eristab normaalaspektis (muud aspektid on jällegi haruldased) koonilistest projektsioonidest kõverate meridiaanide olemasolu. Paralleelid on endiselt kontsentrilised ringjoone kaared. (joonis 4.1) [5] [9] Joonis 4.1 4.2 Polükoonilised projektsioonid Polükoonilised projektsioonid, nagu nimigi ütleb, oleks justkui kokku pandud paljude kooniliste siirdepindade abil. Polükoonilised (ameerika) projektsioonid oli kasutusel varem USGS topograafia nelinurkades. Projektsioon põhineb piiramatu hulga koonuste puutejoone lõputute arvude paralleelidele. Telgmeridiaan on sirge. Muudel meridiaanidel on keerukad pöördepunktid
Suuremad vihmapiisad deformeeruvad kukkudes õhutakistuse tõttu, sellepärast ei ole suurtel piiskadel tekkiv vikerkaar päris täpselt ringi kaar. Uduvihma piisad on nii väikesed, et lisaks piiskadelt ja piiskades peegeldumisele ning murdumisele hakkab rolli mängima ka valguse difraktsioon piiskadel. Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub difraktsiooni osa vikerkaare väljanägemise kujundamisel. Üksiku piisa difraktsioonipildiks on kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast. Vikerkaares tekitab difraktsioon korduvad kaared, mis on vahetult põhivikerkaare kõrval. Iga järgmine kaar on eelmisest samavärvi kaarest kahvatum.
Kontrolltöö: Maa kui süsteem. 1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil
"Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf". · Liikumise kiirust antakse edasi 2-l viisil: a) ühte objekti kujutatakse mitme erineva järgneva asendi abil, nagu see koeraga pilt. b) teiseks võimaluseks on pilt geo- meetrilisteks kildudeks v tahkudeks lammutada. Futuristlik pilt meenutab rahutult voodgavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. · Geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained ja ringid nende järgi püüdsid futuristid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. · Sulptuuris kujutasid futuristid hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja välja venitamisega. · Arhitektuuris leidsid futuristlikud ideed rakendust. Kuigi ainult kavandites nägemusi tulevikulinnadest. Neis pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist. Vaid seal võidutseb tehnitsistlik tehiskekskond
luude diafüüsis ja lamedate luude väliskihis. Koosneb osteonide e. Haversi süsteemist · Käsnollus (substantia spongiosa) pikkade luude mõlemas otsas, lühikestes luudes (käsnluud) ja lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest ja ei moodusta osteonide süsteemi Haversi süsteem e. osteon · Silindriline struktuur, mille pikitelg on paralleelne luu pikiteljega. · Osteoni e. Haversi kanal · Volkmanni e. perforeerivad kanalid · Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid (osteoni lamellid). · Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides. Viimased on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked Interstitsiaalsed e. Välimised üldlamellid vahelamellid Sisemised Haversi süsteem üldlamellid (osteon) Periost Käsnolluse
kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Ainulaadseteks
Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riisikad toorelt söödavad, enamik mitte. Peale kupatamist mürgid kaovad, kuid kõiki siiski ei soovitata süüa. Parimad söögiseened on maheda maitsega riisikad: porgandriisikas, kuuseriisikas ja veririisikas.
kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises, ta põgenes ta Euboiale Chalkisesse. Ta suri seal varsti, aastal 322 eKr. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvam filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maas ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi. Ta uuris nende arengut ja eluviise, tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogiks jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades väga kaht viimast. Aristoteles austas Platonit väga, kuid ei nõustunud ühe Platoni filosoofia alustalaga, milleks oli, et on olemas kaks maailma. Aristoteles aga ei usukunud, et on olemas kaks maailma, ta
Salvestatud kujutise taastekitamiseks tuleb hologrammi valgustada võrdluskimbuga identse valgusega. Plaati läbinud valgus difrageerub ja tekib kaks kujutist: näiline kujutis seal, kus salvestamise ajal oli ese, ning tõeline kujutis teisel pool plaati. Olukorra selgitamiseks vaatleme punktvalgusallika hologrammi. Oletame, et võrdluskimp langeb fotoplaadile normaalisihiliselt ning eseme mõõtmed on tühised ehk temalt hajunud valguse lainefrondid on kontsentrilised sfäärid. Sellisel juhul on interferentsipildiks Fresneli tsoonid ning fotoplaat muutub Fresneli tsooniplaadiks. Taasvalgustamisel toimib tsooniplaat nagu lääts, fokuseerides valguse ühte punkti, mis ongi meie eseme tõeline kujutis. Tekib ka näiline kujutis samale kohale, kus ese hologrammi salvestamisel viibis. Keerulisemaid esemeid võib vaadelda koosnevat punktesemetest. Seega on nende valgusväli
uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Kuulsad kunstnikud ja teosed: 1. UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga. Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil. „Inimkeha liikumine“ (1913)
sellepärast ei ole suurtel piiskadel tekkiv vikerkaar päris täpselt ringi kaar. Uduvihma piisad on nii väikesed, et lisaks piiskadelt ja piiskades peegeldumisele ning murdumisele hakkab rolli mängima ka valguse difraktsioon piiskadel. Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub difraktsiooni osa vikerkaare väljanägemise kujundamisel. Üksiku piisa difraktsioonipildiks on kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast. Vikerkaares tekitab difraktsioon korduvad kaared, mis on vahetult põhivikerkaare kõrval. Iga järgmine kaar on eelmisest samavärvi kaarest kahvatum.
OPTIKAS ON MÕÕDUPUUKS VALGUSE LAINEPIKKUS. KÕIK, MIS ON VÄIKSEM VALGUSE LAINEPIKKUSEST, ON VÄIKE. PÜSIV INTERFERENTSPILT TEKIB AINULT SIIS, KUI LIITUVATE LAINETE ALLIKAD VÕNGUVAD TÄIESTI ÜHESUGUSELT. DIFRAKTSIOONI JA INTERFERENTSI TEKITAMISEKS ON VAJA KOHERENTSEID VALGUSLAINEID JA TÕKKEID VÕI AVASID, MILLE SUURUS JÄÄB VAHEMIKKU 2 ALFA KUNI 5Λ. KUI ASETADA PIKAFOOKUSELINE LÄÄTS KLAASPLAADILE, SIIS TEKIVAD NENDE KOKKUPUUTEPUNKTI ÜMBER KONTSENTRILISED HELEDAD JA TUMEDAD RÕNGAD. KUI SUUNATA LÄÄTSELE VALGUS, SIIS SUUREM OSA SELLEST LÄHEB LÄÄTSEST JA PLAADIST LÄBI. KUID IGALT PNNALT PEEGELDUB OSA VALGUST KA TAGASI. ET ÕHUPILU PAKSUS ON ÜHESUGUNE KOGU RINGJOONE ULATUSES, SIIS KUJUTABKI INTERFERENTSIPILT ENDAST KONTSENTRILISI RÕNGAID. NEWTONI RÕNGAID KASUTATAKSE OPTIKATÖÖSTUSES LÄÄTSEDE KVALITEEDI KONTROLLIMISEKS. KUI LÄÄTSE PIND POLE SFÄÄRILINE, SIIS EI OLE KA NEWTONI RÕNGAD RINGIKUJULISED.
tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivat hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes toestes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Futuristidel oli komme ka enda töödele pretensioonikaid pealkirju. Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis
aastal. Esimene rahvusvaheline jääkeeglivõistlus peeti 1884. aastal USA ja Kanada vahel. Sajandivahetusel levis mäng Šveitsi ja mujale Lääne-Euroopasse. Tänapäeval on jääkeegliklubisid paljudes Euroopa riikides. 2 Reeglid 3.1 Reeglid väljakul Jääkeegli väljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on 3,7 meetrise läbimõõduga "märklauad", kontsentrilised ringid. Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast. Jää peab olema: • väga sile • “õrna jääkristallidest kattega pinnas” – väiksed jäätunud veepiisad, mis vähendavad hõõrdumist jää ja kivi vahel sobiva temperatuuriga Häid jäätingimusi on kergem tagada väljakutel ja areenidel, mida kasutatakse eksklusiivselt curlingu jaoks. 3.2 Reeglid varustuses
puuteparalleelil ja lõikeparalleelidega? Liikudes parallelilt φ0 (puuteparalleel) põhja või lõuna poole,mõõtkava n suureneb Liikudes ühest lõikeparalleelist teise suunas,mõõtkava n algul väheneb ,liikudes aga veel edasi suureneb .17.Milline on koonilise polaarprojektsiooni meridiaanide ja paralleelide kuju? Meridiaane kujutatakse sirgetena, mis lõikuvad ühes punktis(koonuse tippu) Paralleelid on kontsentrilised ringjooned ,mille kese on meridiaanide lõikepunktis-proj poolusel 18.Milline on meridiaanide ja paralleelide kuju püstsilindrilises konformses proj.Mis on paralleelide vahekauguse muutuse põhjus?(merkatori) Meriidiaanid on paralleelsed sirged, mille omavahelised kaugused on proportsionaalsed nenge geogr pikkuste vahega.Kuna tegelikuses meridiaanid koonduvad ,siis projektsiooni meridiaanide vaheline kaugus kaardil ,suundudes poolusele ,kasvab ,võrreldes tõelisega
et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesmine säsipoolne osa on kevadosa e. kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevate vedelike transporti. Sügispuit
läätse vahelise õhukihi paksusega d. See tähendab, et võrdse paksusega õhuvahele vastab ühesugune valguse intensiivsus. Tekivad ühesuguselt valgustatud ribad. Selliseid ribasid, mis tekivad interferentsi tõttu sama paksusega kohtades, nimetatakse samapaksusribadeks. Sfäärilise läätse korral kujutavad nad endast kontsentrilisi ringjooni ümber läätse ja plaadi puutepunkti. Nii tekivad vaadeldavas süsteemis heledad ja tumedad kontsentrilised rõngad Newtoni rõngad. Leiame seose läätse kõverusraadiuse R ja mingi Newtoni rõnga raadiuse r vahel. Selleks vaatleme joonisel 35 kolmnurka AOB. Sellest täisnurksest kolmnurgast saame kaateti AB = r jaoks kirjutada: Arvestades, et OB = R ja OA = R d, saame: Suure kõverusraadiusega läätse korral on d2 << 2Rd. Seepärast võime kirjutada: . (4)
kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise; tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades eriti kaht viimast. Ta tunnustas täielikult Platonit, kuid ei nõustunud ühe Platoni filosoofia alustalaga, nimelt sellega, et on olemas kaks maailma
sobi neid üldjuhul koos pikkade kaablitega kasutada. Isegi keskmise pikkusega kaablite puhul (nt. kolm meetrit võimendist) on kõrgete sageduste kadude vältimiseks soovitav kasutada koaksiaalkaablit. 5 Elektrodünaamilised mikrofonid Elektrodünaamilise mikrofoni membraan on äärtest painduv ja keskelt jäik. Selle saavutamiseks tekitatakse tavaliselt äärtesse kontsentrilised lained ja keskkohta kuppel. membraan Kupliosa taga on pool, mille mähis on keritud peenikesest (0,02-0,05 mm diameetriga) traadist. Pool asub tugeva püsimagneti ja magnetjuhist pool
Vanemates kettaseadmetes kasutati selleks ferriidi ühendit, mis pritsiti lahusena plaadi pinnale. Seejärel pandi plaat suure kiirusega pöörlema ja jaotati materjal tsentrifugaaljõu abil ühtlaselt plaadi pinnale. Uuematel seadmetel on magnetiline kilekiht paigaldatud plaadile galvaniseerimise teel. Kui kõvakettale tehakse eelvormindus (low-level format), siis jagatakse ketas radadeks ja sektoriteks. Rajad on kontsentrilised magnetilised jooned ümber kettaplaadi keskel asuva võlli, mõlemal kettaplaadi poolel. Rajad on grupeeritud silindriteks, kusjuures rajad omakorda jaotatakse sektoriteks, millest igaüks on standardselt 512 baiti suur. Sektor on ketta väikseim ligipääsetav ühik. Kettaseadmed kasutavad zoned-bit salvestustehnoloogiat, mille abil ketta välised rajad sisaldavad rohkem sektoreid kui sisemised. Üksikute sektorite otsimine ja
e) Kooniline projektsioon - Maa sfäär projitseeritakse puutujakoonusele või lõikajakoonusele. Põhiliselt kasutatakse polaarset projektsiooni, teisi vähem. Koonilise polaarprojektsiooni meridiaane kujutatakse sirgetena, mis lõikuvad ühes punktis (koonuse tipus), nurgad nende vahel on proportsionaalsed (kuid mitte võrdsed!) vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on kõverjooned (ideaalis kontsentrilised ringjooned), mille kese on meridiaanide lõikepunktis f) Asimutaalne projektsioon - Maa sfäär projitseeritakse puutujatasapinnale või lõikajataspinnale. Kasutatakse nii polaarset, kald- kui ka põikprojektsiooni, põhiliselt polaarset. Asimuudilises polaarprojektsioonis on meridiaanid ühes punktis lõikuvad sirged, sealjuures lõikenurgad lõikenurgad on võrdsed vastavate geograafiliste pikkuste vahedega
sõltu trajektoori kujust ka nende elektrivälja punktide potentsiaalide vahe · Potentsiaalide vahe osutub seega elektro- staatilise välja energiakarakteristikuks. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 29 Ekvipotentsiaalpinnad · Pindu, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal, Punktlaengunimetatakse ekvipotentsiaal-pindadeks. ekvipotentsiaalpindadeks on seda · Ühe laengut ümbritsevad ja sama kontsentrilised ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide kerapinnad potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Seega võrdub nulliga ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Homogeense elektrivälja ekvipotentsiaal-pinnad on · jõujoontega Siit järeldub, et ekvipotentsiaalpinda ristuvad tasandid mööda liikuvale laengule mõjuv jõud Fe on risti kiirus-vektoriga. · Järelikult on elektrivälja jõujooned
Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks mõistust, sest see põhjendab kogemuse andmeid. Filosoofias eristas Aristoteles: 1. Teoreetilist osa olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimused 2. Praktilist osa inimtegevuse küsimused 3. Poeetilist osa loomingu küsimused Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise. Tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades eriti kaht viimast. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks.
Traadis tekkis vool. See kujutas endast algelist elektripatareid, misjärel sai hakata uurima liikuvaid laenguid – elektrivoolu. Elektrivoolu käivitavaks jõuks on aga pinge, mille ühik volt vihjab Alessandro Voltale. Hans Christian Ørsted (1977-1851) - 1820. aastal pani tähele, et vooluga juhtme kohale paigutatud kompassinõel pöördus juhtmega risti. Siit sai järeldada, et liikuvad laengud tekitavad magnetvälja. Ørstedi katse: sirgvoolu ümber on magnetväli, mille väljajooned on kontsentrilised ringid. Magnetvälja suuna määrab parema käe kruvi reegel. 1820 Ørsted avastab elektrivoolu mõju magnetnõelale Michael Faradayd (1791-1861) - elektri- ja magnetnähtused ühendamine. Välja mõiste. Faraday hüpotees oli, et kaugmõju toimib välja – gravitatsioonivälja ja elaktrivälja – vahendusel ja välja saab kirjeldada väljajoontega. Faraday näitas katsetega, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja muutuv magnetväli omakorda elektrivälja
tegid seda kubistid. Futuristlik pilt meenutas rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Lagunenud piirjoontega esemed näisid hajuvat ümbritsevasse keskkonda. Selliste piltide liikumistunne oli palju sugestiivsem, kuid teisalt lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendasid mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil püüti peale liikumise kujutada ka helisid. Futuristimi tähtsaimateks esindajateks olid Umbert Boccini ("Kontinuiteedi unikaalsed vormid liikumises"), Carlo Carra ("Ema ja poeg"), Luigi Russolo ("Auto dünamism"), Giacomo Balla ("Koer keti otsas") ja Gino Severini ("Tabarini balli dünaamiline hieroglüüf") . Kasutatud kirjandus: 1) Internet 2) " Üldine kunstiajalugu" Jaak Kangilaski
Maa teke- planeet Maa tekkis praeguse ettekujutustel koos tähtedega kosmilisest hajusainest -nn. kosmilisest tolmust. Kosmilise tolmu tekkeni võib Päikesest enam kui 5 korda massiivsemate tähtede areng , mis lõpeb plahvatusega.. Päikesesüsteemi teke. Kosmilisest tolmust, mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse tagajärjel. Tekke algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilv raskusjõu mõjul diferentseeruma: tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Esimene organism- põlvnevad varajastest ainuraksetest. Bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Käsnade ürgsematest loomadest. Geokronoloogia. 1) ARHAIKUM (Ürgeoon) 2) PROTEROSOIKUM (Agueoon) 3) FANEROSOIKUM (vanaaegkond) Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, (keskaegkond) - Triias, Juura, Kriit, (uus aegkond) - Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. Säästev areng. Tänane majanduskasv ja
aprillil 1999. Esikülg Lydia Koidula portree on graveeritud käsitsi ja nihutatud veidi vasakule, et teha ruumi portree kujutisega kolme mõõtmelisele vesimärgile paremas servas. Portree kujutisega vesimärgist ülal paremal on üht laselt hele vesimärk ,,100". Vasakul serval on vertikaalselt paiknev hologrammriba. Kui vaadata hologrammi külgvalguses, on näha positiivis ja negatiivis kujutatud vapilõvid vaheldumisi EestiPanga templi jäljendiga ning dünaa milise efektiga kontsentrilised stiliseeritud figuurid. Hologrammi vasakul serval on korduv mikrotrükis tekst ,,EESTI PANK 100". All paremas nurgas on turvamärk vaegnägijatele. Tagakülg Erinevalt varasema seeria pangatähtedest on seerianumbrid paigutatud pangatähe tagaküljele. Lisatud on luuleread Koidula Kroonlinna perioodi luuletusest ,,Unenägu". 2007 a. Saksa rahatrükikojas Giesecke & Devrient GmbH täiendav kogus 100-krooniseid pangatähti. Panga tähed lasti käibele 2008. aasta jaanuaris
WCF taotleb samas laiendada curlingu profiili kaasates ala mitme spordialaga võistlustele. Mängu populaarsuse jätkuvat kasvu kinnitab ka selle lisamine Aasia talimängude, paraolümpiamängude (ratastooli curling) ning Talve Universiaadi alade hulka. 6 Elemendid Väljak Jääkeegli väljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on 3,7 meetrise läbimõõduga "märklauad", kontsentrilised ringid. Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast. Jää peab olema: väga sile "õrna jääkristallidest kattega pinnas" väiksed jäätunud veepiisad, mis vähendavad hõõrdumist jää ja kivi vahel sobiva temperatuuriga häid jäätingimusi on kergem tagada väljakutel ja areenidel, mida kasutatakse eksklusiivselt curlingu jaoks. Varustus
Murdmaasuusatamine on olnud talispordi aladest eestlastele kõige edukam. Võidetud on nii olümpiamänge kui maailmameistrivõistlusi. Curling Jääkeegel ehk curling on jääl mängitav petanque'ile sarnanev spordiala. Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest "märklaua" keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi. Jääkeegli väljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on 3,7 meetrise läbimõõduga "märklauad", kontsentrilised ringid. Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast. Jääkeegli kivi on 19,1 kg kaaluv graniidist valmistatud poleeritud ümmargune kumerate servadega kivi, millele on kinnitatud käepide. 8 Suusahüpped Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel: keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus üle 140 m ja rohkem).
Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Seega võrdub nulliga ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Siit järeldub, et ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud F on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on seda laengut ümbritsevad kontsentrilised kerapinnad. Homogeense elektriväljaekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid. Elektrivälja tugevuse ja pingevaheline seos: Olgu meil 2 tasaparalleelse terasplaadi vahel homogeenne elektriväli. Olgu nende plaatide vaheline kaugus d, arvutame millega võrdub elektrivälja töö laengu q nihutamisel ühelt plaadilt teisele, plaatidevaheline pinge olgu u=fii1-fii2 A=q0*u, sama töö võime väljendada ka mehaanikas, A=F*d=q0*E*d q0*u=q0*E*d
Caloris Planitia, inglise keeles Caloris Basin, saksa keeles Calorisbecken või Caloris- Becken) põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1350 km. Caloris tähendab ladina keeles 'soojuse'. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks.
Värvuse poolest on ta aga kassikakust erinev: habekaku värvuses domineerib hall. Ainuke kehaosa, kus on ka muud tumedamat värvust, on selg, seal lisandub hallile ja valgele ka pruun nende värvide ühtlase segunemise tõttu on selg hallikaspruun. Kaku eesosa on seljast tunduvalt heledam, jalad ja jookse samuti helehallid. Habekaku pea on ühtlaselt hall, nägu, nagu kakulistel kombeks, on kummulikeeratud kaheksa kujuline ja see on samuti hall, ainult et veidi tumedam ning sellel on kontsentrilised tumedamad ringid. Kaku silmad on suured ning tumedad. Kaku nokk ja küüned on kollased. Saba on pikk ja pealt tume-, alt helehall. Habekaku noka all on tumedamatest sulgedest kolmnurk, mis oma kujult meenutab lõuahabet ja mille järgi lind ka oma nime on saanud. Habekakk eelistab soiseid alasid, rabasaartel kasvavaid kuusikuid, soiseid kuuse- segametsi. Ta on meil haruldane talikülaline, keda näha õnnestub vaid üksikutel. Kuna ta on
Ekvipotentsiaalpinnad on elektrivälja pinnad, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Nulliga võrdub ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on laengut ümbritsevad kontsentrilised kerapinnad, homogeense elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid. Elektriline potentsiaal ja elektriline potentsiaalne energia on erinevad mõisted: Elektriline potentsiaal on skalaarne suurus, mis iseloomustab elektrivälja sõltumata sellest, kas seal on laetud keha või mitte. Ühik džauli kuloni kohta. Elektriline potentsiaalne energia laetud keha energia välises elektriväljas ühik džaul, aatomi ja
e. Põikaspekti puhul (ainult telgmeridiaan on sirge, teised meridiaanid koonduvad pooluste suunas sümmeetriliselt, ekvaator sirge, üldjoonis ristkülikukujuline) f. Kaldaspekti puhul (selgeid tunnuseid ei ole, meridiaanid ja paralleelid kõverad, üldjoonis ristkülik) 55. Kirjeldage koonilist projektsiooni. a. Normaalaspekt b. Radiaalsed sirgjoonelised meridiaanid c. Kontsentrilised ringjoonelised paralleelid. 56. Kirjeldage asimutaalset projektsiooni. a. Radiaalsed sirgjoonelised meridiaanid b. Kontsentrilised sirgjoonelised paralleelide c. Kõik aspektid d. Nurk meridiaanide vahel vastab tegelikkusele. 57. MILLEST KOOSNEB PROJEKTSIOONI NIMI? a. Pärisnimi (väljatöötaja nimi-> Lambert, Mercator) b. Iseloomulik tunnus (projitseerimise viis -> universaalne) c
Caloris Planitia, inglise keeles Caloris Basin, saksa keeles Calorisbecken või Caloris- Becken) põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1350 km. Caloris tähendab ladina keeles 'soojuse'. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks.
Näiteks lainetused vee pinnal. Ristlaine tekib vedelate ja tahkete kehade pinnal, varrastes, keeltes. Pikilainetus − osakesed võnguvad laine levimissuunas, kuid lõppkokkuvõttes nad ruumis siiski edasi ei kandu. Pikilainetus on nn ruumilainetus, levides aine sees. Näiteks heli levimine õhus. B) Sfääriline ja tasapinnaline laine Tasalaine − lainepinnad on paralleelsed tasandid, mis on risti laine levimissuunaga Sfääriline laine − lainepinnad on kontsentrilised sfäärid. C) Lainete differentsiaalvõrrand. Superpositsiooniprintsiip Lainete diferentsiaalvõrrand Kui laine ei levi x-telje sihis, saadakse ψ’’ asemele kõigi koordinaatide järgi võetud teise astme osatuletiste summa. D) Lainete interferents Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Üldjuhul mõeldakse interferentsi all selliste lainete liitumist, mis on üksteisega seotud või koherentsed
sündmused täpselt välja valida, sündmuste põhjusi ja taustu saab enamasti näidata piiratud ulatuses. · Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid määravad, mida saab vahetult näidata ja mis peab jääma lava taha. Lugu (faabula tähenduses) ei mahu enamasti täielikuna lavaaega ja -ruumi. Niisiis pole tegevusühtsuse nõue vankumatu. Selle järgimise-mittejärgimise alusel saab näidendid jagada vähemalt kolme rühma . Tegevusühtsusel põhinevad, nn. kontsentrilised (ühe keskpunktiga) näidendid, mille osad on seotud ajalis-põhjuslikult (näiteks klassitsistlik tragöödia). Kroonikalised näidendid, mille episoodide vahel on ajaline, ent mitte tingimata põhjuslik seos. Süzeelised sidemed on lõdvad, episoodid reastatakse sageli montaazi põhimõtteid kasutades, sarnasuse-kontrasti alusel Fragmentaarsed näidendid, mille osade vahel pole ei põhjuslikku ega ajalist seost.
potentsiaal. Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Nulliga võrdub ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on laengut ümbritsevad kontsentrilised kerapinnad, homogeense elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid. Elektriline potentsiaal ja elektriline potentsiaalne energia on erinevad mõisted. Elektriline potentsiaal on skalaarne suurus, mis iseloomustab elektrivälja sõltumata sellest, kas seal on laetud keha või mitte. Ühik džauli kuloni kohta. Elektriline potentsiaalne energia laetud keha energia välises elektriväljas Ühik džaul
Statsionaarsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga III Elektron kiirgab või neelab energiat ainult üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele. AATOMITUUM Prooton ja neutron: nukleonid A(massiarv)=Z(prootonite arv)+N(neutronite arv) isotoobid: ühesugune tuumalaeng (sama element) erinev massiarv.isobaarid:ühesuguse massiarvuga erinevad keemilised elemendid kihilise ehituse teooria- prootonid ja neutronid "vahelduvate kihtidena"(kontsentrilised sfäärid) - neid seovad ülitugevad jõud (tugev interaktsioon, mõjuraadius u. 10-15m) Tuumajõud on väga palju tugevamad kui elektronidevahelise mõju jõud- seetõttu jäävad taval. keemil. reaktsioonides tuumad muutumatuks. Tuumade ehitust saab muuta (tuumareaktsioonid) nende pommitamisel väga kõrge energiaga osakestega (prootonid, neutronid, -osakesed, teised tuumad jne.).Tuumade
................................................................................................ 9 2.4.2 Sketch-i loomine ........................................................................................................................................ 10 2.4.3 Kumerdamine ja faasi loomine .................................................................................................................. 11 2.4.4 Lõikamine, pikendamine jagamine, kontsentrilised jooned...................................................................... 11 2.4.5 Sidemed ..................................................................................................................................................... 12 2.4.6 Joonestamise abivahendid ....................................................................................................................... 13 2.4.7 Mustri loomine ................................
tehnilise karedusega torud töötada silehõõrde-, eelruuttakistus- või ruuttakistuspiirkonnas. Silehõõrdepiirkond
4000
Floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi eristatakse järgmisi juhtkimpude tüüpe (joonis): kontsentriline juhtkimp. Kui floeem on ksüleemist täielikult ümbritsetud, räägitakse leptotsentrilisest, kui aga vastupidi, siis hadrotsentrilisest juhtkimbust. Kontsentrilised juhtkimbud esinevad sagedamini risoomides; kollateraalne juhtkimp. Ksüleem ja floeem paiknevad kõrvuti, floeem enamasti juhtkimbu välispinna pool, ksüleem aga seespool. Sagedaseim juhtkimbu tüüp; bikollateraalne juhtkimp. Floeem asetseb kahel pool ksüleemi
keskkonnaosakese vaheline kaugus. Lainefront - pind, millel asuvad punktid, kuhu võnkumine on jõudnud antud ajahetkel. Seega igal ajamomendil on üks lainefront ja see liigub. Lainefront eraldab lainest haaratud ja sellest vaba keskkonna osa. Lainepind - pind, millel asuvad punktid, mis võnguvad ühes faasis. Tasalaine - lainepinnad on paralleelsed tasandid, mis on risti laine levimissuunaga Sfääriline laine - lainepinnad on kontsentrilised sfäärid. Sagedus - arvuliselt võrdne laineharjade arvuga, mis läbivad antud punkti ajaühikus. Perioodiks on aeg, mille jooksul laine levib ühe lainepikkuse võrra. = v t , analoogiks on s = v t . Periood avaldub: 1 2 T= = . v 45. Harmoonilise tasa- ja keralaine lainefunktsioon. Tasalaine keskkonnaosakese hälve kaugusel r, ajahetkel t: v = A sin t - + 0 r = A cos( t - kx + 0 )
koormav ja mõjus tõkkena. 4. Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Manifestide kaudu, mis oli esimene kärarikas kollektiivne enesereklaam kunstijaloos. Toimus Pariisis, ilmus ajalehes Le Figaro. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F. T. Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid maalidel edasi anda liikumist ja helisid? Liikumise väljendamine: motiivi arend ajas; teravate, kriiskavate värvikildude kasutamine; kontsentrilised ringid, lained-heli võnkumine; motiivi häguseks muutmine. 7. Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal, seal kujunes välja kubofuturism. 8. Missuguse poliitika poole pöördusid futuristid ja nende mõttekaaslased I maailmasõja ja 1917. a. oktoobrirevolutsiooni ajal ja järel? Uuenemise ja jõu kultus tõukas futuriste kaasa minema äärmuslike massiliikumistega (bolsevism, fasism) 9. 10
uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade andmisega (,,Kihutav auto", ,,Trammivaguni mürin tungib tuppa" jne.). Futuristid rakendasid oma programmi kõigis kunstiliikides: skulptuuris kujutasid nad hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega. Kirjanduses iseloomustas
pulparis) 9) trabekulaarveen (v. trabecularis) Trabekulaarveenist suubub veri põrnaveeni (v. lienalis). 29. Osteoni ehitus Haversi süsteem e. osteon on silindriline struktuur, mille pikitelg on parallelne luu pikiteljega. Osteoni keskele jääb osteoni e. tsentraal e. Haversi kanal, kus kohevas sidekoes kulgevad luud toitvad veresooned ja ka närvikiud. Osteoni kanaleid ühendavad neile ristsuunaliselt paiknevad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid, kusjuures ühe lamelli piires paiknevad kollageensed kiud enam-vähem paralleelselt. Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides ja on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked. Lisaks osteoni lamellidele esinevad veel välimised ja sisemised üldlamellid, mis katavad luu kompaktollust selle sise- ja väispinnal ning osteonite vahele jäävad interstitsiaalsed e
. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. 26.Optilised mäluseadmed. Info salvestamisel kasutatakse peegelduvat materjali, milles on augud (süvendid). Rada on CD-ROM-l spiraali kujuline (mitte kontsentrilised ringid nagu kõvakettal). Lugeva laseri positsioneerimine on analoogiline kõvaketta peade positsioneerimisega. Peegeldunud laseri kiir teisendatakse elektriliseks signaaliks Süvendi sügavus on ¼ lainepikkusest. Kui laseri kiirest osa peegeldub ketta pinnalt ja osa süvendist, siis läbib süvendist peegeldunud kiir kaks korda ¼ lainepikkuse võrra pikema tee. Seega on need kaks osa kiirest nüüd vastas faasis ja kompenseerivad teineteist
Seda kasutatakse pooljuhtdioodis ja transistoris. Magnetväli Magnetväli on üks mateeria eksisteerimise vorme, mille tekitavad liikuvad laetud osakesed, seega ka vooluga juhtmetele, magnetnôeltele, rauapurule. Magnetvälja jôujooned on kinnised kôverad, mille sihis paigutub rauapuru ja millede puutuja siht ühtib magnetilise induktsioonivektori sihiga. Nad lähtuvad püsimagneti N-pooluselt ja suunduvad S-poolusesse. Vooluga juhtmete ümber on magnetvälja jôujooned kontsentrilised ringid, mille keset läbib vooluga sirge juhe. Magnetiliseks induktsiooniks nim. magnetvälja iseloomustavat suurust, mis näitab kui suur pöördemoment tekib magnetväljas ühikulise ristlôike pindalaga raamile, kui seda läbib 1A tugevune vool. B = M / ( I . S ) , kus M on pöördemoment (Nm) , I on voolutugevus raamis (A) , S on raami pindala (m 2) Magnetiline induktsioon on 1T (tesla), kui 1m2 suurust vooluraami läbib voolutugevus 1A ja siis tekib raamile pöördemoment 1Nm
annaabi.ee 
