Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontroltööks õppimine!". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jääks, kontrolltööks, juttu, hõlbustamiseks, tehtu, kontrolltöös, muretse, küsimusi, võitu, jäta, viimasele, närvis, skeeme, spikrid, pööra, tagajärgedele, paljad, aastaarvud, kusjuures, tundides, näidatud, tähtsamast, keila, sandral, vahetunnis, abimees, puhkavõi 4. Salvesta legend kassetile. Võid esitada ise kõiki osi, kuid võid ka kasutada sõprade abi. Nimi ____________________ Kuupäev __________________ Muistendi kirjutamise kavandamine Kujuta ette, et Sa elad kauges-kauges minevikus. Sa tahad mõista, kuidas või miks on mõni asi saanud just selliseks, nagu ta on. Siin on mõned näited: - Kuidas kobras sai endale saba? - Miks äikese ajal müristab? - Miks merel on lained? Mõelge koos pinginaabriga välja teisi taolisi küsimusi. Pane need siia lehele kirja (Sinu pinginaaber kirjutab need omal lehel). Kuidas______________________? Miks__________________________? Kuidas______________________? Miks__________________________? Kuidas______________________? Miks__________________________? Vali nende küsimuste seast üks ning sellest saabki Sinu muistendi pealkiri. Sinul ja Su pinginaabril peavad olema valitud erinevad teemad. Kirjuta oma muistendi pealkiri siia: ______________________________________________
Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur on õpitud vastavalt kultuuriruumile, kus inimene kasvab. AVALIK ESINEMINE 1. Kuidas olla veenev? Ütle neile, mida sa tahad, enneta vastuargumente, jäta teisele alati võimalus väärikalt taganeda, alusta kokkupuutepunktidest. 2. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom, pädevus, enesevalitsemine, meeldivus, ekstravertsus. 3. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb Leevenda nende hirme Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida Ära kurda publikule oma probleeme Määra kindlaks publiku huvigrupid ja pöördu nende poole
11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? Ära nendi, et oleksid meelsamini kusagil mujal, Ära nendi, et sa pole ette valmistanud, Ära kasuta solvavaid nalju, Ära küsi aja kohta. 12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? Pane see kõlama lõppsõnana, Vihja lõpetamisele varakult, Tee õige pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu meeldejäävad, Anna alsti võimalust küsimusi esitada,Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kui see läbi on. 13. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida? Üldiselt ei tohi teha:Ära ütle aega, Ära muuda oma esinemise stiili, Ära uita ringi, Ära lisa lõpus uusi punkte, Ära ütle, et unustasid midagi öelda, Ära ole ebalev,Ära täna publikut 14. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? 15. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? Miinused:Hälbinud publik,
Esitan Sina rääkisid, mis sinuga juhtus. toetavaid ja Millised tegelased olid sinu loos? suunavaid Kellest või millest saab veel lugusid küsimusi, lapse jutustada? Mõned lood on päriselt Muinasjutu jutustust ei toimunud, teised aga on inimeste poolt paranda. tegelastest, välja mõeldud. Muinasjutud näiteks on
Laulu lõppedes suru laps tugevasti enda vastu, kallista teda. VAATAME RAAMATUID · Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG · Vali lükkamiseks mitu eset. Need peaksid olema kerged. Sobivad on pehmed mänguloomad, väikesed lelud või ratastega mänguasjad. · Loe:"Üks, kaks, kolm, lükka!" ja lükka mänguasja. · Korda kolmeni lugemist ja julgusta last mänguasja lükkama. · Kui laps kordab terve päeva sõna "olm" (mugandus sõnast "kolm"), siis on näha, et mäng talle meeldis.
3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 9
tulemustest: mõista, saada aru nautida kellegi seltskonda saada mingit infot pakkuda abi või lohutust Aktiivne kuulaja kasutab järgmiseid võtteid: pühendub täielikult kuulamisele tajudes, mida partner tunneb ka siis, kui on vihane ja ärritunud sõnastab kuuldu ümber, et saada kõnelejalt tagasiside ja veenduda, et mõistab teemat sama vaatenurga alt, mis kõneleja tahab edastada ei vaidle partneriga ega paranda tema teksti esitab täpsustavaid küsimusi, kuid ei kritiseeri partneri arvamust ja väljendusviisi väldib negatiivseid emotsioone ja eelarvamusi nii oma mõtetes kui ka sõnades julgustab partnerit kõnelema pea noogutuse, julgustava fraasi (jah? Ja siis...), lahtise küsimuse või kuuldu ümbersõnastamise abil. Üks olulisemaid kuulamise komponente, mis annab võimaluse ka saada kõnelejast aru ning teha ennast mõistetavaks on ümbersõnastamise oskus ehk siis ühe mõtte välja ütlemine erineval
Kui laps mängust väsib, proovige järgmisel päeval uuesti. 18 UURINGUTE ANDMETEL annab rinna- ja käsivarrelihaste pidev kasutamine imikule keeramiseks jõudu ja painduvust. Kui aitad lapsel seljalt kõhuli keerata, arendab see tema kõhu- ja seljalihaseid. KUS MÄNGUASI ON? · Hoia lapse ees tema lemmikmänguasja ja peida see siis tema eest ära. · Erguta last mänguasja otsima. Esita mänguasja kohta küsimusi, näiteks "Kas lennuk on üleval?" ning vaata lakke. · Küsi "Kas lennuk on all?" ning vaata otsivalt põrandale. · Küsi: "Kas lennuk on siin? Jah, ongi siin!" · Kui laps areneb, hakkab ta mänguasja otsima kohe, kui see tema vaateväljast kaob. · Kui laps on hakanud tähelepanu pöörama sellele, kuhu mänguasi kadus, jälgib ta sinu liigutusi, kui sa mänguasja peidad. UURINGUTE ANDMETEL
Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla. 4 Kuidas õpetatakse? Kogu metoodika on selle peale üles ehitatud, et kuidas ma õpetan asju nii, see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid. Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima
Enamik inimestest arvab, et on head kuulajad. Arvatakse, et kuulamisoskus tuleb loomulikkusest. Tegelikult on kuulamine aga, nagu teisedki kommu- nikatsiooni elemendid (rääkimine, kirjutamine, lugemine), väga keeruline tegevus. /10/ Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks. Paljud juhid ja ülemused veedavad suurema osa oma päevast klientide, kolleegide, vahendajate ja teiste inimestega suheldes. Kes oskab teiste juttu tähele panna, see õpib sellest, kes mitte, see ebaõnnestub oma tegemistes. /4/ Üks põhjustest, miks kuulamine on tähtis on see, et me tegeleme sellega suurema osa oma päevast. Uurimuse põhjal veedame 70 % ärkveloleku ajast 6 mingisuguses suhtlemises. Kolledzhi õpilaste hulgas läbiviidud uurimustest selgus, et see omakorda jagunes järgmiselt: 52.5 % kuulamine, 16.3 % rääkimine, 17.3 % lugemine ja 13
Sõnumi loomine, edastamine, vastuvõtmine, töötlemine võtab aega. 10.Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?Efektiivne kommunkatsioon-kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 11.Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmine- tuleb jätta endast hea esmamulje, tuleb sõnastada oma mõte kuulajale huvitavalt ja arusaadavalt, tuleb kuulata enda partnerit ja talle pidevalt tagasisidet anda. Juttu saab huvitamaks teha kehakeele, miimika, intonatsiooniga mängimise teel. Keskkond tuleb valida nii, et see soosiks kommunikatsiooni nt. Ei saa rääkida suure müra sees, sest seal ei kuule midagi. Keskkond ei tohiks ka tähelepanu kõrvale juhtida. Tuleb rääkida kuulajale arusaadavas keeles. Mitte kasutada mitmetähenduslikke sõnu, kui kuulajale võib tähendus ebaselge olla. Sõnum peab olema otsekohene ja aus, selge, sirgjooneline, peab toetama kuulajat, sõnumi peab edastama kohe, 12
hõlbustamise, käitumise õhutaja või pidurdaja ja emotsioonide tekitamise tähenduses. 4 funktsiooni: (1) uute käitumisviiside õppimine - suurem osa meie käitumisrepertuaarist omandatakse imiteerimise ja mudelite jäljendamise teel. (2) olemasolevate käitumisviiside hõlbustamine - näiteks näide Jüri õppimise kohta. Ka tema harjutas mingil määral ülesannete lahendamist enne kontrolltöid. Kuid nähes, kui palju Mari kontrolltööks õpib, pühendas ka tema ettevalmistamiseks tunduvalt rohkem aega. (3) pidurduse reguleerimine (mudel kas õhutab või pidurdab käitumist) - kui sotsiaalselt mitteaktsepteeritav käitumine saab (negatiivse kinnituse) karistuse või kaasneva karistuse osaliseks, kaldub ahvatlus selleks vähenema. Kui (sotsiaalselt) mitteaktsepteeritav käitumine jääb korduvalt negatiivsete tagajärgedeta või karistuseta, hakkab see süvenema.
ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui ma ei oleks sinu katuse all, siis ma ütleksin väga halvasti. OSVALD: Halvasti ära ütle, muidu ma hakkan mõtlema, et sa oled halb. Praegu ma ei arva, et sa oled halb. Oled lihtsalt omadega hädas. Aga see on õigus - Laura ei ole asi. Me ei räägi Laurast, me ei räägi isegi sinust. Me räägime sinu harjumusest Laurat enda omaks pidada. ROLAND: Midagi ma ei ole hädas. Ma ei taha nii lolli juttu kuulata. Kas sa annad endale aru, mida sa mulle räägid? Need asjad ei käi niimoodi. Tule maa peale, mees. OSVALD: Kuidas need asjad siis käivad? ROLAND: Ei käigi kuidagi. Ja sellest me rohkem ei räägi. OSVALD: Kuidas ei räägi, me pole kuhugi jõudnud veel. ROLAND: Mida sa mees, endale ette kujutad Et ma ütlen, kui sa nii väga tahad, eks siis võta! Mis jutt see on! Ja harjumusega sa panid kõvasti bambusesse. Sa vist ei tea armastusest midagi..
Aga see loeb ole asi. Me ei räägi Laurast, me ei räägi isegi ka. See ei ole küsimus. Ma isegi usun, et sul sinust. Me räägime sinu harjumusest Laurat on mõneti raske Laurast loobuda. Võib-olla enda omaks pidada. väga raske. Laura on seda väärt. Võib-olla ROLAND: Midagi ma ei ole hädas. Ma ei jätkuks teil õnne väga pikaks ajaks. Aga sa taha nii lolli juttu kuulata. Kas sa annad pead mõistma, et nüüd olen mängus mina ja endale aru, mida sa mulle räägid? Need asjad seda ei saa enam välistada. Te ei ole enam ei käi niimoodi. Tule maa peale, mees. kahekesi. Meid on nüüd kolm ja üks on OSVALD: Kuidas need asjad siis käivad? üleliigne. ROLAND: Ei käigi kuidagi. Ja sellest me ROLAND: Ma ei saa aru, kuhu sa ennast rohkem ei räägi
ROMANTISM KIRJANDUSE TUNNIKAVAD X KLASSIL 1.TUND TEEMA: Romantismi mõiste ja olemus TUNNI EESMÄRK: Selgitada õpilastele romantismi olemust ja õpetada leidma romantilisi jooni ka kujutavas kunstis ja muusikas. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks ning õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II "Üldine kunstiajalugu" Köleri maali "Tütarlaps allikal" repro CD Mozarti 25. sünfooniaga Arvutivõrk, skanner TUNNI KÄIK: I Romantismi olemus 1) Loe läbi õpikust lk 7-12 2) Täida loetu põhjal arvutis järgmine tööleht. (Tööleht on õpetaja poolt eelnevalt arvutisse trükitud programmis Word ja salvestatud XI KLASSI kataloogi alamkataloogi KIRJANDUS märksõna all "romantism".)
Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine. Eelarvamusteta suhtumine on aktiivsel kuulamisel oluline. Milline peaks olema suhtlustasand, milline suhtlusstiil? Täiskasvanu tasandil suhtlusstiil. Ka rääkija peaks olema täiskasvanu tasandil. See tasand peaks olema võrdne. Veel on üks oluline punkt, nimelt see puudutab tehnikat. Mis asjad need tehnikad on? Millised peaksid olema kuulamise tehnikad? Oskus küsimusi esitada. Millised on avatud ja millised suletud küsimused? Suletud küsimused annavad vähe infot. Kunagi üks kursus vastas mulle. Mul on kombeks, kui töödega hilja peale jäädakse, küsida teoreetilisi küsimusi. Siis ma küsisin selle kursuse käest, et mis asjad on avatud küsimused. Nemad vastasid, et need on küsimused, mida me julgeme küsida avalikult. Kui palju on kell? Ja suletud küsimused on need küsimused, mida me ei julge avalikult küsida. Milline on
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm,
) Kui kiire une perioodi alguses uni alati katkestati, oli konsolideerumisprotsess oluliselt halvem. Leiti ka, et uue informatsiooni omandamiseks tähtsat rolli mängiv ajuosa hippokampus aktiveerub ka kiire une perioodil, justkui korrataks varasemaid õppimisepisoode. See aitab tõenäoliselt üsna oluliselt kaasa informatsiooni järkjärgulisele seostumisele mälus. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks (millest oli juttu seoses lühimäluga) ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida, kui õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud (nt nimekiri, milles on 10 looma-, 10 sõiduki- ja 10 elukutsenimetus). Subjektiivne organiseeritus tähendab, et inimene ise leiab mingi mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada. Sageli kasutatakse selleks mitmesuguseid mnemoonilisi ehk mälu abistavaid tehnikaid
(arutle ja meenuta) ja Review (korda üle). (1) Vaata üle. Vaadake õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutlus selle ülesehitusest, põhi- ja alateemadest. Sellelele aitab kaasa teksti sissejuhatuse või kokkuvõttega tutvumine ning tähelepanu pööramine põhi- ja alapealkirjadele. Ülevaatamise tulemusena peate jõudma selgusele, mida te hakkate lugema ja õppima. (2) Esita küsimusi. Lugemist alustades esitage endale küsimusi, milleks te seda materjali õppima hakkate ja mida lisab see teil juba olevatele teadmistele. Lugemise käigus kasutage pealkirju ja võtmesõnu küsimuste formuleerimiseks, veendumaks loetavast arusaamises. (3) Loe. Lugege materjali suhteliselt kiiresti läbi. Ulatuslikke märkmeid ei maksa teha. Samas püüdke vastata lugemise käigus formuleeritud küsimustele. (4) Mõtle
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada. Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi. Vahendid: raamat, pulga nukud, käpiknukud, liikuvtabel, loomade kujud. Aktiivõppe meetodid: draamatisatsioon, läpsed läbi mängu teevad kaasa, liikuvatahvli abil, lapsed ise teevad ettendust, lapsed improviseerivad, mõtlevad välja uus lõpp. Lõimimine: tegevus on lõimitud koos muusikaga, lapsed kasutavad erinevaid pille muusika ja hääli tegemiseks. NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD
Puuduva eseme nimetust kordab õpetaja seda otsides: Kus on ... ? · Õpetaja saab kasutada pildi osalist avamist: kaetud pilti avatakse vähehaaval seni, kuni lapsed arvavad ära, kes on pildil. See annab õpetajale võimaluse sõna või väljendit korrata palju kordi, küsides: Kas see on ... ? · Värvuste õpetamisel võib õpetaja osutada kõigile ümbritsevatele esemetele. Kord värvi nimetanud, palub õpetaja lastel leida sama värvi esemeid. Õpetaja kasutab küsimusi Kas see on ... ? Kas sul on ... ? Kus on ... ? Kellel on ... ? · Liikumismängud on laste õpetamise ja arendamise juures asendamatud. Lihtsamad laulumängud, liisusalmid ja mängitused jäävad lastele meelde just tänu liikumi- sele ja kehakeelele. Sobivad lihtsad ringmängud, kus kasutatakse jäljendamist ja matkimist, eriti need, mis on seotud loomadega. · Üheks metoodiliseks võtteks väikelaste puhul on nn kajamäng, mis arendab tähele- panu ja oskust kuulata
• numbrilised anded (oskus töötada kiiresti ja korrektselt arvutamise nelja põhitehtega); • pertseptiivsed anded (oskus tajuda kiiresti üksikasju ja detaile, taju kiirus ja täpsus). Eeltoodut arvestades on võimalik koostada talentide profiilid eri töökohtadele ehk nn pro- fessiogrammid. Seda käsitlust võib nimetada ka kokkuviimise teooriaks ehk matching’uks. Nõustamise käi- gus püütakse inimest kokku viia talle sobiva töökohaga. Nõustaja esitab faktilisi küsimusi ja pakub tööotsijale informatsiooni talle sobivate töökohtade kohta. Töökohti on võimalik rühmitada sarnasuse alusel. Siia kuulub ka Hollandi kutsealade tüübistik ning tema karjääri- valikuteooria ning testid. Kui viia inimene kokku talle sobiva tööga, muudaks see ühiskonna 8 Karjäärinõustamine konfliktivabamaks. Samas jääb inimesele siiski valikuvabadus. Töötatakse palju testidega.
Hiljem neid sõnu kahetsetakse, siis aga selgub, et on hilja vabandust paluda. Raamatus tundub elu olevat lihtne, kõik on justkui suurepärane. Enamik probleeme laheneb õnnelikult. Reaalsuses on aga probleemid suuremad, tuntavamad. Mida suurem on probleem, seda jaburam on lahendus. Liiga palju on meie ümber kahjuks loba. Arvatakse, et sõnad, mis suust väljuvad, teevad midagi paremaks, mis tegelikult enamjaolt nii pole. Räägitakse palju tühja juttu, mis võtab ainult aega ja tagasisidet ning väärtust ei ole ega saagi olla. Mõnus 9 A. Nahkur, M. Sokk. Sõna vägi. 8 klass. Tallinn: Koolibri, 2002, Tagakaas. 10 A. Nahkur , M. Sokk, Sõnad I. - Sõna vägi. 8 klass. Tallinn: Koolibri, 2002, lk 74. 13 on millestki rääkida, kui saadakse tagasisidet. Sellist sidet, mis on õpetanud teisele
o. pealt pragunenud. Kes soovis magedamat leiba, võis lasta tainast vähem hapneda. Mõni lisas kerkimiseks ka väheke pärmi. Enne sõtkumist lisati taignale maitse järgi veidi soola ja köömneid ning ülejäänud jahu, siis sõtkuti kiiresti paras tugev tainas. Kiiresti tuli sõtkuda sellepärast, et tainas ei jahtuks ja leib tuleks kergem (õhulisem). Sõtkumise ajal pidi tainast sageli küna põhjast üles kergitama, et põhja ei jääks kuiva jahu. Aeg-ajalt kasteti käsi leigesse vette. Sõtkuti ja kasteti seni, kuni tainas oli hästi sile ning sõtkuja käed jäid taignast puhtaks. Nüüd tehti tainas taas pealt siledaks ja kaeti soojalt kinni. Leivaahi Et leib korralikult küpseks, tuli ahju enne olenevalt küttepuude liigist ja niiskusest umbes kaks tundi kütta. Köeti enamasti okaspuudega. Kütmise ajal tuli jälgida, et kogu ahju põrand ühtlaselt kuumeneks. Kui puud olid põlenud, söed kustunud või
Mälestusi Läänemaa Ühisgümnaasiumist on hulgaliselt ning neist omaette võiks kirjutada juba raamatu. Mul õnnestus sattuda imelisse majanduse klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi
ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Tuleb kasutada aktiivset kuulamist(st hoida pilkkontakti, nõjatuda veidi ettepoole,luua kuulajas kindlusetunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber, esita selgitavaid küsimusi, astuda segajatest eemale, keskenduda kuuldu mõistmisele ka siis, kui oled vihane või ärritunud), pöörata rääkijale võimalikult palju tähelepanu, mõelda rääkijale kaasa, suhtuda rääkijasse heatahtlikult, olulisemad asjad enda jaoks tõlgendada. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Vastasel juhul ei saavuta pooled teineteisemõistmist: nt kui rääkija ähvardab või ei arvesta kuulaja soovidega,
kaaslase käitumist jutu ajal IV loeng Ülesanne miks sa siin loengus käid? Nõustamise puhul ei suhtle mitte sõnum sõnumiga, vaid inimene inimesega. Nõustamisoskused Sa toetud ikkagi oma kogemustele, isikupärale. Ei ole nii, et paned nupu sisse ja struktuur tuleb. Oskuste lihvimine osaks endast on keeruline. Sa pead nõustamises olema siiras. Toetav (vaikiv) kuulamine kuulatakse tähelepanelikult kaasvestleja poolt räägitavat ning ei katkestata tema juttu. Ei katkestata ka siis kui rääkija peab pause. Siin on oluline silmas pidada, mis on sinu eesmärgid. Kui eesmärk on kiiresti nö diagnoos panna, siis pausid häirivad. Sea endale alati alguses eesmärk, mida selle seansiga tahad saavutada. Kuulamine nõuab palju tähelepanu, fokusseerimist ka mitteverbaalsel tasandil. Pead iga situatsiooni pealt oskama tuua edasiviiva mõtte. On vaja 100% pühendumist. Toetava kuulamise situatsioonid: Inimesel on eetilise dilemma küsimus
ta ei oska. Eriti erivajad lastega tuleb aga mõelda, et mis on nende tugevamd küljed, mis valdkondadega on ta kõrgemal positsioonil, et leida üles ta tugevad küljed, sest nõrgemaid on tal niikuinii, tuleks näha positiivsust, Aga olulisem on see, et sellele saab toetuda tema õpetamisel. Nt kui lapsel on verbaalne osa nõrk, aga visuaalne hea, siis tuleks visuaalset infot ära kasutada ja seda rohkem kasutada, kui oma juttu bläkud seal (sest verbaalne ju tal nõrk). Tugev külg on kas või see, et ta tahab olla tsk-ga kontaktis. Kõigil pole seda tahtmist, et teda tuleb sisi motiveerida. Ei tohiks keskenuda, mis on halvasti, mida pole, mis on viga!!Raportit e kokkuvõtet on kurb lugeda, kui tal on aint neg asju välja toodud. Prof pedagoog nii ei tee. Dignoosi ja prognoosi seos on veel see, et juba hindamise käigus püüda prognoosida lapse edusamme
Sauveur jt uskusid, et võõrkeelt on võimalik õpetada ilma sõnade tähendusi õpilaste emakeelde tõlkimata. Õppijad ümbritsetakse õpitava keelega, sõnade tähendust antakse edasi demonstratsiooni ja tegevuste kaudu. Tõlkimist ja grammatika seletamist välditakse ja õppijaid suunatakse selle asemel ise reegleid tuletama (induktiivne grammatikaõpe). Õpetaja, kes peab oskama keelt emakeelena kõneleja tasemel, julgustab ja õhutab küsimusi esitades spontaanset keelekasutust. Osaoskustest ei ole selle meetodi puhul ükski eriliselt rõhutatud. Meetodit saab kasutada nii laste kui ka täiskasvanute õpetamiseks. Audiolingvaalne meetod (ing The Audio-Lingual Method) töötati välja Ameerika Ühendriikides Teise maailmasõja päevil. Meetod saavutas kogu maailmas suure populaarsuse ja oli kuni 1980.aastateni kasutusel pajudes maades. Audiolingvaalse meetodi kujunemist on oluliselt mõjutanud biheivioristlik psühholoogia ja
Nõuded loengule: 1. loengut alustage teema ülevaate või ennetavate struktuuridega, mis haaravad üldisi põhimõtteid või probleeme ning aitavad häälestuda õppimisele. 2. kirjeldage lühidalt loengu taotlusi ja juhtige õpilaste tähelepanu uutele või olulistele mõistetele. 3. esitage uus informatsioon väikeste ja hästi jälgitavate sammudena, toetudes õpilaste juba olemasolevatele teadmistele sellest teemast. 4. esitage õpilastele regulaarselt küsimusi õppimise aktiveerimiseks ja veendumiseks, et eelnevast materjalist on enne järgneva juurde asumist aru saadud- 5. lõpetage esitus põhiseisukohtade ülevaatega, rõhutades üldisi integreerivaid mõisteid. 6. loengu järel jätkake küsimuste või ülesannetega, mis aitavad õpilastel kodeerida materjali nende endi mõistete struktuuri ja rakendada või laiendada seda uutele oludele. Etteheited loengule: pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks; lähtub vildakast
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Nõuded loengu ülesehitusele.1.Loengut alustatakse teema ülevaate või ennetavate struktuuridega, mis aitavad häälestuda õppimisele.2.Kirjeldada lühidalt loengu taotlusi ja juhtida õpilaste tähelepanu uutele või olulistele mõistetele. 3.Esitada uus info väikeste ja hästi jälgitavate sammudena, toetudes juba õpilastel olemasolevatele teadmistele sellest teemast. 4. Esitada õpilastele regulaarselt küsimusi õppimise aktiveerimiseks ja veendumiseks, et eelnevast materjalist on enne järgneva juurde asumist aru saadud. 5. Lõpetada esitus põhiseisukohtade ülevaatega. 6. Loengu järel jätkata küsimuste või ülesannetega , mis aitavad õpilastel kinnistada materjali nende endi mõistete struktuuri. Loengu edukust mõjutavad põhifaktorid 1.Lektori entusiasm avaldub huvis aine vastu ja esituses, soodustades sellega õppimiseks soodsa õhkkonna loomist klassis. 2
annaabi.ee 
