Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontrolltöö küsimused vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, majanduskriis, riigivanem, muutmist, riigipööre, muudatus, parlament, välispoliitika, tööstusharud, kütus, saadused, riigipea, valimisõigus, osavõtt, pankrotti, nõudma, sõjaväeline, teostati, võitu, konstatin, organisatsioonid, keelustati, koosolekud, meeleavaldused, luuakse, ametikoht, saata, omariiklus, saagiks, maareformAUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. DEMOKRAATLIK EESTI
Eesti Maailmasõdade vahel EV sisepoliitika (demokraatia): *1920.a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12
Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni ning kohalikes omavalitsustes tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid. Algas ka puhastustöö riigiaparaadis, määrav oli varasem suhtumine vabadussõdalastesse. Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse
Eesti Vabariig aren 1920-1940: probleemid ja lahendused Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad
See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra, Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägid ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andsid riigipeale laialdased õigused. Valimised pidi toimuma aprillis 1934 ning seal kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt
15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Koalitsioonivalitsus – valitsus, mille aluseks on kahe või mitme partei vaheline liiduleping, kusjuures valitsuse tegevus tugineb nende parteide enamusele parlamendis.
Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87. 1. Mõisted. 1) Vabadussõda Eesti võitlus Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920. 2) Landeswehri sõda Eesti võitlus baltisakslaste vastu aastal 1919. 3) Riigivanem isik, kes juhtis riigikogu poolt ametisse määratud valitsuse tegevust. Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena
Demokraatlik Eesti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid,
sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine * Parlamentarismi kriis 01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre. Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud. Tagajärgedeks olid: Kaitseliidu taaselustamine (40 000 liiget), vähenes kommunistide toetus elanike seas, kommunistide võrgustiku hävitamine Eestis, erakonnad unustasid mõnes ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid „seinastseina“ valitsuse. Kultuuriautonoomia kehtestamine- Kultuuri edendamine 1925
Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. Veel oli Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli sunnitud tegutsema põranda all. Esimene põhiseadus 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased
mõned strateegiliselt tähtsad objektid Tallinnas : Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapostkontori ja isegi sõjaväelennuvälja. Sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine aga ebaõnnestus. Mõne tunniga suruti mäss maha, kogu maal kehtestati sõjaseisukord, välikohtud hukkasid 155 mässajat, üle 200 mõisteti vangi. Anvelt jõudis Venemaale tagasi, kus ta hiljem omade poolt surnuks peksti, juhuu. SISEPOLIITILINE KRIIS Ülemaailmne majanduskriis aastail 1929-1933 pani Eesti majanduse raskesse olukorda ja viis riigi sisepoliitilisse kriisi. 1932. aastal oli 3 valitsusevahetust, 1933.a veel kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile uus paremäärmuslik jõud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL). Esialgu oli see sõjaveteranide organisatsioon, mis kasvas peagi massiliseks rahvaliikumiseks ja suurimaks poliitiliseks erakonnaks. Selle eesotsas olid advokaat ning endine ohvitser Artur
2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes, tunnustas Eesti iseseisvust ja lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Nõukogude Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Eesti Vabariik 1920-1929 Asutav Kogu Aprillis 1919 valiti Eestis Asutav Kogu, mille esimene istung toimus 23. aprillil. Asutava Kogu põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus ja maaseadus . 1920. aasta põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. Eesti kuulutati sõltumatuks demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemis-, usu- ja sõnavabadus, streigivabadus, õigus eraomandile jne. Vastavalt põhiseadusele sai seadusandlikuks võimuorganiks ühekojaline
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) Sõlmiti diplomaatilised tähtsusedAsutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine. Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks
dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930
• soomusrongid ja meredessandid • Rahvaväe arv suurenes • väeosad allutati sõjavägede ülemjuhatajale (Johan Laidoner – kindralmajor) • paranes varustus (suurtükid, kuulipildujad) • välisabi – Inglise laevastikueskaader, vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist Aprill 1919 toimusid valimised Eesti Asutavasse Kogusse, mille ülesandeks oli ette valmistada maaseadus (baltisakslaste maa riigistatakse ja jagatakse laiali – 1919) ja põhiseadus (1920). Mai 1919 kandus sõjategevus Eestist välja, jõuti Petrogradi lähistele. Juuni 1919 toimus Landeswehr'i kokkupõrge Võnnu all eestlaste ja sakslaste vahel. Võideldi neli päeva ning 23. juunil võitis Eesti. September 1919 soovis Venemaa algatada rahuläbirääkimisi. Kuid Antant riikide huvide tõttu kartis Eesti sõlmida sparaatrahu. Antant soovis, et kommunistid purustatakse Venemaal. Kuid rahukõnelesi alustas Eesti siiski üksinda. 3
aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et
1919.a alustati Saksa Landeswehr’i vägedega lahingut. 23.juunit,mil sõda võideti, tähistatakse siiani võidupühana. 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping. Lisaks vt eestpoolt Vabadussõda. 9.klass Lähiajalugu l osa 9.peatükk Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Asutava Kogu koostatud põhiseaduse kohaselt 1920.aastal teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament – Riigikogu – ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis peaministri ja presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Koalitsioonisiseste vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja valitsus vahetus pidevalt. 1930.a tabas Eestit majanduskriis
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. [http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm] 2. EESTI VABARIIK 2.1 Sisepoliitiline areng 2.1.1 Eesti Vabariigi I põhiseadus Vabadussõja ajal toimusid valimised Asutavasse Kogusse, mis tuli kokku 23.aprillil 1919. Asutava Kogu (koosnes120 saadikust) ülesanded: · EV põhiseaduse koostamine · seaduste vastuvõtmine kuni uue rahvaesinduse valimisteni 15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. Põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigis: 1. kõrgemaks võimukandjaks rahvas, kes teostas oma võimu valimiste kaudu,
● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2
46. 47. Landeswehri sõda 1919.a. algul oli Läti aladel moodustatud Landeswehr – kohalikest vabatahtlikest baltisakslastest maakaitsevägi Landeswehri kõrval moodustati Rauddiviis – vabatahtlikest riigisakslastest ohvitseridest ja sõduritest Juhiks määrati kindral Rüdiger v.Goltz Aprillis korraldati riigipööre, mille tulemusena kukutati K. Ulmanise valitsus Eesti väed olid tõrjunud enamlaste väed Lõuna-Eestist Põhja-Lätisse, siin kohtuti Landeswehriga Olulisemad lahingud Võnnu (Cesise) all Eestlaste sõjavaimustus 23.juunil marssisid Eesti väed Võnnu linna Taganevaid sakslasi jälitati Riiani Antanti survel sõlmiti 3. juulil vaherahu
*Esmatähtsaks põllumajandus *Algas Eesti *Põllumajandus struktureeriti ümber integreerumine Euroopa *Loodi Maapank majandusruumi *Kodumaine kütuse- ja keemiatööstus Kuni 1929, kui algas üle- *1928 Eesti kroon maailmne majanduskriis Uus majanduslangus Põhjused Tagajärjed *Venemaa sulges oma turu Eesti kaupadele *Riigi majandus oli *Eesti kaubad ei olnud läänes konkurentsivõimelised ummikus, vaja oli *Eesti enda siseturg liiga kallis reforme *Eestis iganenud seadmed ja tehnoloogia *Oldi sunnitud
23. IV 1919 Asutava Kogu avaistung 9. V 1919 Vabariigi Valitsuse avaistung (peaminister Otto Strandmann) 19. V 1919 "Seletus Eesti riiklikust rippumatusest" 4. VI 1919 "Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord" 15. VI 1920 Põhiseaduse vastuvõtmine 27.–29. XI 1920 esimese riigikogu valimised 21. XII 1920 Põhiseaduse kehtestumine 4. I 1921 Riigikogu avaistung Riigikogu – ühekojaline, 100 liiget, valitakse 3-aastaks otse rahva poolt. Vabariigi Valitsus – ministrid + riigivanem. Pidi omama parlamendi usaldust. Põhiseaduse kehtestumisel sai valitsusjuhi (peaministri) ametinimetuseks riigivanem, kes täitis riigi esindamisel ka riigipea ülesandeid. Peamine probleem oli valitsemissüsteemist tulenev valitsuste ebastabiilsus. 1919–1934 oli valitsuse keskmine iga 8 kuud ja 20 päeva. 1921–1932 oli 12 valitsust, sh: 2 kolmeparteilist, 5 neljaparteilist, 4 viieparteilist ja 1 kuueparteiline. Parlamendivalimised 1919–1929 (suuremad parteid)
Veebruaruirev tulemusena sai Eesti omale AUTONOOMIA. Selle nõue oli juba üsna vana, juba 1905. aasta rev leiti, et Eesti peaks saama kohalike asjade otsustamisel eesõiguse. 1906. oli koostatud isegi seaduseelnõu Eestile autonoomia andmiseks, see koostati Sveitsis (k.a. Päts), mõeldud esitamiseks Vene duumale, aga tegelik olukord oli selline, et seda seaduseelnõud isegi ei üritatud esitada. See nõukogu nägi ette, et Eesti saab oma maanõukogu ja parlamendi?. Ühtseks jäävad välispoliitika, riigikaitsepoliitika, majanduspoliitika, tollisüsteem. Maailmasõja eel tekkis Tallinnas Eesti Intelligentide klubi, mis koondas kõiki Eesti haritud seltskonna tegelasi. Seal arutati kõikvõimalikke päevapoliitilise probleeme. Tekkisid mingid väiksemad seltskonnad, ühte sellist hakati nimetama autonomistide rühmaks, nende eestkõnelejaks kujunes Jüri Vilms, enamik neist panid hiljem aluse Eesti tööerakonnale? 1915. aastal Vilms tutvustas autonoomia mõtteid ajakirjas Vaba Sõna
mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa. · Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatud väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. · Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus. Oktoobripööre · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. · 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla · Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.oktoobil 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekteedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o
o Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. o Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse o Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Pietism-Saksamaalt alguse saanud usuvool. Taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.1720-30 omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Pietistide teeneks on luteri usu lähendamine rahvale. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Vennastekogudused- e. hernhuutlaste liikumine. Jõudis Eestisse Saksa rändkäsitööliste kaudu ja see võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitati kõik, mis vanadesse kommetesse tagasi kiskus. Vennastek. tõid rahva religioonile lähemale
5. Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas Demokraatia tuli maailmasse üldiselt suuremate lainetena 20. sajandi vältel. Enamasti on demokraatlike riikide suurenemise või vähenemise põhjuseks sõjad, revolutsioonid, dekoloniseerimine. Mitmeid uusi rahvusriike tekkis peale I MS ja Ottomani ja Austria-Ungari Impeeriumite lagunemist. Üldiselt proovis suurem osa neist riikidest vähemalt näha demokraatlikena kui nad seda polnud. Kuna 1930ndatel oli majanduskriis, siis paljudel tekkis demokraatias pettumus, Landina-Ameerikas, Aasias ja ka Euroopas tekkis mitmel pool diktatuur – Natsi Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Samuti ka Balkanil ja Baltimaades, Brasiilia, Kuuba, Hiina ja Jaapan. II MS järel kadus see trend Lääne-Euroopast (Austrias, Itaalia, Jaapan olid režiimimuutuste mudelid), kuid Ida-Euroopa jäi kahjuks mittedemokraatliku Nõukogude Liidu alla või mõjusfääri. Peale sõda tekkis maailmas
annaabi.ee 
