Kersti Kaljulaidi elulugu Kersti Kaljulaid on Eesti poliitik, alates 10. oktoobrist 2016 Eesti Vabariigi president. Ta on olnud ärijuht ning Eesti ja Euroopa Liidu ametnik. Aastatel 20042016 oli ta Euroopa Kontrollikoja liige. Kaljulaid lõpetas aastal 1987 Tallinna 44. keskkooli inglise keele eriklassi, kuuludes keskkooli ajal Õpilaste teaduslikku ühendusse. Aastal 1992 lõpetas ta cum laude Tartu ülikooli bioloogina
.................................................6 Ajalooline tähtsus.............................................................................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa Kontrollikoja olemusest, rollist ja ajaloolisest tähtsusest Euroopa Liidu institutsioonina. Euroopa Kontrollikoda asutati Brüsseli lepinguga 22. juulil 1975 ning alustas tööd 1977. aasta oktoobris Luxembourgis ja sai täieõiguslikuks ELi institutsiooniks 1993. Aastal (Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu). Kontrollikojas on 28 liiget, 1 liige igast liikmesriigist, kelle Euroopa Liidu Nõukogu valib ametisse peale Euroopa Parlamendiga konsulteerimist 6 aastaks.
Selleks et tehnilised üksikasjad oleksid õiged, konsulteerib komisjon ekspertidega, kes moodustavad mitmesuguseid komiteesid ja töögruppe. 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine Euroopa Liidu täidesaatva organina vastutab komisjon parlamendi ja nõukogu vastu võetud ELi eelarve haldamise ja täitmise eest.Suurema osa tegelikest kulutustest teevad siseriiklikud ja kohalikud ametiasutused, kuid komisjon vastutab nende järelevalve eest kontrollikoja valvsa pilgu all.Mõlemad institutsioonid püüavad tagada selle, et rahalisi vahendeid kasutatakse hästi. Ainult siis, kui Euroopa Parlament jääb rahule kontrollikoja aastaaruandega, kiidab ta heaks selle, kuidas komisjon eelarvet täitis. Komisjon vastutab ka parlamendi ja nõukogu vastu võetud poliitika elluviimise eest. Üks näide sellisest poliitikast on ühine põllumajanduspoliitika. Lisaks võib näiteks tuua konkurentsipoliitika, kus komisjonil on õigus ettevõtete
Veel lasti kuulamiseks mõned laulud ja kõige lõpuks õhtujutt Vendade Grimmide „Konn kuningapoeg“, mille esitajaks Helgi Sallo. Vikerraadio reedel, 11. detsembril 19.00-21.00. Saade: Stuudios on peaminister Tgemist uuriva saatega, kus kohal oli peaminister Taavi Rõivas. Saatejuhid olid peaministriga sõbralikud ja uurivad ning küsisid palju täiendavaid küsimusi. Räägiti Juhan Partsi ümber olevast tülist, valitsuse suutmatusest teha õigeid otsuseid, Euroopa Liidu Kontrollikoja kandidaadi esitamisest, Estonian Airist, Neinar Seli kohtuasjast, Keskerakonna esimehe valimisest ning välispoliitilistest teemadest. Põhiteemaks oli siiski Juhan Partsi ümber lahvatanud tüli. Saate eesmärgiks saada selgust küsimuses, et mis Juhan Partsi ümber siiski toimub. Hiljem tulid spordiuudised, kus peateemaks Neinar Seli kohtus süüdi mõistmine ning tema EOK kohalt tagasi astumine. Veel räägiti jalgpallist.
❖ 1996 – 1998 ja 1999 – 2002 Eesti Vabariigi välisminister ❖ 2004 – 2006 Euroopa Parlamendi liige ❖ Sotsiaaldemokraatlik Erakond ❖ 2006 – 2016 Eesti Vabariigi president ❖ Euroopa Liidu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas mitu kõrget kohta Kersti Kaljulaid ❖ 30. detsembril 1969 Tartus ❖ Bioloogi ja ärijuhtimise haridus ❖ 2001 – 2004 Isamaaliit ❖ 2004 – 2016 oli ta Euroopa Kontrollikoja liige ❖ 2016 Eesti presidendivalimised, Riigikogu vanematekogu ❖ 10. oktoobril algas ametiaeg Täname kuulamast!
ülesandeks on kaebuste lahendamine, mis on esitatud ettevõtete ja eraisikute poolt Euroopa institutsioonide peale (Bahovski, 2008: 34). 10 2.5 Kontrollikoda Kontrollikoda asutati 1975. aastal, mis asub Luksemburgis. Sinna kuulub üks liige igast Euroopa Liidu riigist, kes on liikesriikide kokkuleppe alusel ja Euroopa Parlamendiga konsulteerides nimetatud ametisse kuueks aastaks. Kontrollikoja liikmed valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi. Kontrollikojal on umbes 800 töötajat, kelle hulgas on tõlkijaid, haldustöötajaid ja loomulikult audiitoreid. Audiitorid on jagatud auditeerimisrühmadesse. Need valmistavad ette aruannete eelnõusid, mille kohta kontrollikoda teeb otsuse. Audiitorid käivad sageli kontrollreisidel teistes ELi institutsioonides, liikmesriikides ja riikides, mis saavad ELilt abi
häälteenamusega. Nimetamise kinnitab parlament. Ülejäänud komisjoni liikmed valib nõukogu kokkuleppel komisjoni presidendi kandidaadiga. Niimoodi nimetatud komisjoni presidendi ja liikmete kandidatuuri kiidab parlament heaks ühtse nimekirjana. Peale parlamendi heakskiitu nimetab nõukogu nad kavlifitseertud häälteenamusega ametisse. 6) Nõukogu nimetab ametisse ka majandus ja sotsiaalkomitee (EÜL art 258 lg 1), regioonide komitee (EÜL art 263 lg 2) ja kontrollikoja liikmed (EÜL art 247 lg 3). 7) Nõukogu määrab kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks komisjoni ja Euroopa Kohtu liikmete jt ühenduse ametnike töötasud jm hüvitised (EÜL art 210). Euroopa Komisjon Komisjon koosneb 25 volinikust: liikmesriikide kodanikud valitakse nende üldisest asjatundlikkusest lähtudes kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust
KES KUULUVAD ? Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes juhatab istungeid. Töös osaleb ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja KUS ASUB? Brüsselis EUROOPA KONTROLLIKODA ÜLESANDED: Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne KES KUULUVAD? Kontrollikojas on igast ELi liikmesriigist üks liige, kelle nimetab ametisse nõukogu kuueks aastaks (tagasivalitav) KUS ASUB? Luxembourgis EUROOPA KESKPANK ÜLESANDED: haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. KES KUULUVAD?
2003. aastal valiti Euroopa Kohtu presidendiks Vassilios Skouris Kreekast. Esimese astme kohtu presidendiks on Marc Jaeger ning Avaliku teenistuse kohtu presidendiks on alates 2005. aastast Paul J. Mahoney. Euroopa Kontrollkoda Kontrollikoda asutati 1975. aasta ning mille põhiülesanne on kontrollida, kas Euroopa Liidu tulud laekuvad nõuetekohaselt ning kas rahalisi vahendeid kasutatakse juriidilises ja majanduslikus mõttes õigesti ja eesmärgipäraselt. Kontrollikoja eesmärk on tagada, et maksumaksjate raha kasutatakse hästi ning seepärast on kontrollikojal õigus kontrollida iga isikut või organisatsiooni, kes tegeleb Euroopa Liidu rahaliste vahenditega. Kontrollikojas on igast liikmesriigist üks liige, kelle nimetab ametisse nõukogu kuueks aastaks, kusjuures teda võib pärast ametiaja lõppu tagasi nimetada. Kontrollikoja liikmed valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi. 2008. aasta jaanuaris valiti presidendiks Vítor Manuel da Silva
Joe Biden Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Euroopa kohus,Euroopa kohtunik Uno Lõhmus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Euroopa Kontrollikoja president Vítor Caldeira Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
doteeritud kaupade ülemäärast ostmist riiki enne EL-iga lõplikku ühinemist. Viimase puhul on Eesti hädas Euroopa Komisjoni määratud kõrgete suhkrutrahvidega ja asi on antud lahendada Euroopa Kohtusse Eesti Valitsuse poolt. Euroopa Kohus võib tööd teha kas täies koosseisus või vähendatud kosseisus, kusjuures oma otsused teeb ta kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. Kontrollikoda (endine Audiitorkogu). Kontrollikoja eelkäijaks oli Audiitorkogu, mis moodustati 1975.a. Luxembourgi lepinguga. Praktilist tööd alustas Audiitorkogu 25. oktoobril 1977.aastal oma Luxembourgi peakorteris, võttes vastava töö üle Euroopa Ühisturu ja Euratomi Audiitornõukogudelt ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse audiitorilt. Samas hakkas Audiitorkogu abiinstitutsioonina vastutama Euroopa Ühenduse üldeelarve välisrevideerimise eest. Sealjuures jäi siserevideerimine endiselt iga
perekonnad, keskkonnaliikumised). Regioonide komitee loodi Maastrichti lepinguga (EÜ lepingu artiklid 263-265) ja ta alustas tegevust aastal 1994. Komitee loomisega taheti luua kontakt EÜ institutsioonide ja liikmesriikide regioonide ning kohalike omavalitsuste vahel. Sarnaselt sotsiaal- ja majanduskomiteele on regioonide komiteel nõuandev roll ühenduse õigusaktide väljatöötamisel ta avladab arvamusi õigusaktide kohta. Luxembourgis asuva Kontrollikoja (EÜ lepingu artiklid 246-248) ülesanne on jälgida, et ühenduse rahaasju aetaks korrektselt ja ta tagab ühenduse auditeerimise ( artikkel 246). Ta tagab rahaliste operatsioonide seaduslikkuse ja täpsuse ning jälgib ELi eelarve kultamist ja tema fondide kasutamist. Kontrollikoda koosneb 15 liikmest, kelle Nõukogu määrab kuueks aastaks ametisse. Kontrollikoja ülesandeks on kontrollida, kas varade haldamine on olnud laitmatu. Ta teeb
kindlustusvaldkonnal ja terasetööstusel. · Olulised on ka põllumajandus ja veinitootmine. · Luksemburgil ja Saksamaal on ühine Moseli jõe org, kus toodetavad valged veinid on hästi tuntud ja populaarsed. · Sarnaselt piirkonna teiste riikidega on Luksemburg tuntud ka õlletootjana. Majandus II · Maailma finantskeskusi siin asub üle 150 panga ja finantsasutuse esinduse. · Kirchbergi Eurokvartalis kõrguvad Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, EL Tõlkekeskuse peakontorid. · Luksemburgi stabiilset, suure sissetulekuga majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ja töötus. Rooma Lepingu allkirjastamine 25 Märts 1957. Toit · Luksemburgile omased toidud on tüüpilised metsa omavale riigile. · Nende hulgas on näiteks jäneseliha ja Ardenni sink. · Riigi jõgedest püütavast forellist ja haugist valmistatakse samuti sageli menüüdesse kuuluvaid toite
eurot/km + 25% pühapäeviti / + 10% öösiti / +2,5 eurot kodust pealevõtmine) ja tihtipeale peab valmis olema ebameeldivateks üllatusteks (takso tuleb alles näiteks tunni aja pärast). Luxi üks peamisi vaatamisväärsusi on ka Ameerika sõjaväekalmistu kuhu maetud 5000 II maailmasõjas langenud ameerika sõdurit. Maailma finantskeskusi siin asub üle 150 panga ja finantsasutuse esinduse. Kirchbergi Eurokvartalis kõrguvad Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, EL Tõlkekeskuse peakontorid. Luxembourg on üks kolmest Europealinnast, kus elab ja töötab ka ligi 400 eestlast. Luksemburgi stabiilset, suure sissetulekuga majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ja töötus. Kõrge elatustase jätab oma märgi loomulikult ka hindadele, mis on keskmisest Euroopa tasemest kõrgemad. Samas jälle autokütus on odavaim Euroopas. Umbes 45% riigi elanikkonnast on sisserändajad mis samuti on Euroopa ja maailma suurim näitaja
Vastutab EL seadusandluse arendamise eest. 6.2. Euroopa Keskpank asub Saksamaal Frankfurdis. Tema ülesanded on korraldada ühist rahapoliitikat euroala liikmesriikides, tagada euro ostujõud, teostada koostöös liikmesriikide keskpankadega europiirkonna rahapoliitika järelevalvet. Euroopa Keskpankade süsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank ja EL-i kõigi 28 liikmesriigi keskpangad, ka euroga mitteliitunud riikide pangad. Euroopa Keskpanka juhib hetkel Mario Draghi. 6.3. Euroopa Kontrollikoja põhitegevus keskendub kontrollimisele, kas EL kõik tulud on laekunud ning kulutused tehtud seaduslikul ja sihipärasel moel. 6.4. Regioonide Komitee esindab Euroopa Liidus ELi regiooni ja linnu. Ta annab nõu õigusaktide ja poliitika kohta ja peab tegelema ka kohalike ametiasutuste kaasamisega Euroopa Liidu küsimustega. 6.5. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonna huvigruppe EL-s.
Piiratud ulatuses on komisjonil täidesaatev funktsioon. Euroopa Kontrollikoda (Court of Auditors) tagab vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu artiklile 188a auditeerimise. Kontrollikoda koosneb 27 liikmest, kelle nõukogu nimetab peale parlamendiga konsulteerimist ametisse kuueks aastaks. Liikmed valitakse isikute hulgast, kes kodumaal kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. Kontrollikoja sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. Kontrollikoja ülesandeks on kontrollida finantsjuhtimise korrektsust ja seaduspärasust. Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda aruande, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (Official Journal). Euroopa Kohus on ühenduse kõrgeim õigusorgan (pädevus puudub liidu kahe samba osas), kelle otsused on kohustuslikud nii liikmesriikidele, firmadele kui tavakodanikele. Tegemist on
küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. 5. Euroopa Kohus • Euroopa Kohtu ülesandeks on: tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. • Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist ja 8 kohtujuristi. Eestist on Euroopa Kohtu liikmeks Uno Lõhmus. 6. Euroopa Kontrollikoda • Euroopa Kontrollikoja ülesandeks on jälgida, et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt. • Kontrollikoda jälgib, et ELi raha kasutatakse nõuetekohaselt ning võimalikult otstarbekalt liidu kodanike huvides. • Liikmeteks on üks igast liikmesriigist. Eestist on Kersti Kaljulaid. 7. Euroopa Keskpank • Euroopa Keskpanga ülesanne on: EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine. • Euroopa Keskpank vastutab ka euroala rahapoliitika kujundamise ja
asja edasi Euroopa Kohtule. Piiratud ulatuses on komisjonil täidesaatev funktsioon. Euroopa Kontrollikoda (Court of Auditors) tagab vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu artiklile 188a auditeerimise. Kontrollikoda koosneb 27 liikmest, kelle nõukogu nimetab peale parlamendiga konsulteerimist ametisse kuueks aastaks. Liikmed valitakse isikute hulgast, kes kodumaal kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. Kontrollikoja sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. Kontrollikoja ülesandeks on kontrollida finantsjuhtimise korrektsust ja seaduspärasust. Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda aruande, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (Official Journal). Euroopa Kohus on ühenduse kõrgeim õigusorgan (pädevus puudub liidu kahe samba osas), kelle otsused on kohustuslikud nii liikmesriikidele, firmadele kui tavakodanikele
võetavale seadusele, st see on kohustuslik täitmiseks ja ülimuslik teiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid liikmesriigil on õigus otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude. Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse ühele konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab ainult soovituslikku iseloomu. Euroopa Kontrollikoda Kontrollikoda asutati 1975. aastal. Selle asukoht on Luksemburgis. Kontrollikoja põhiülesanne on kontrollida, kas ELi tulud laekuvad nõuetekohaselt ning kas rahalisi vahendeid kasutatakse juriidilises ja majanduslikus mõttes õigesti ja eesmärgipäraselt. Kontrollikoja eesmärk on tagada, et maksumaksjate raha kasutatakse hästi ning seepärast on kontrollikojal õigus kontrollida iga isikut või organisatsiooni, kes tegeleb ELi rahaliste vahenditega.
võivad ning mõnikord peavad esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Euroopa Kohus peab siis tõlgendama vastavat liidu õigusnormi või kontrollima selle seaduslikkust. Euroopa Kohus Euroopa Liidu kodaniku elus Kaupade vaba liikumine; Isikute vaba liikumine; Teenuste vaba osutamine; Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused; Põhiõigused - Lissaboni lepinguga antakse aluslepin- gutega samaväärne õigusjõud; Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Kontrollikoda Alates kontrollikoja asutamisest Brüsseli lepinguga 1975. aastal on Euroopa integratsiooniprotsessi käigus ja järgnevate lepingutega antud kontrollikojale Euroopa Liidu rahalisi vahendeid auditeeriva ELi institutsiooni staatus. Välisaudiitorina aitab kontrollikoda parandada ELi finantsjuhtimist ja on liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsja. Euroopa Kontrollikoda on võtnud endale eesmärgiks olla tõhus asutus, mis tegutseb
Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Euroopa Kohtu asukoht on Luksemburg. Kohus teeb otsuseid kohtuasjades, mis on selles kohtus algatatud. Viis kõige levinumat kohtuasja tüüpi on: 1. eelotsuse taotlus; 2. kohustuste rikkumise hagi; 3. tühistamishagi; 4. tegevusetushagi; 5. kahju hüvitamise hagi. 22 o Euroopa Kontrollikoda Kontrollikoja põhiülesanne on kontrollida, kas ELi tulud laekuvad nõuetekohaselt ning kas rahalisi vahendeid kasutatakse juriidilises ja majanduslikus mõttes õigesti ja eesmärgipäraselt. Kontrollikoja eesmärk on tagada, et maksumaksjate raha kasutatakse hästi ning seepärast on kontrollikojal õigus kontrollida iga isikut või organisatsiooni, kes tegeleb ELi rahaliste vahenditega. Selle asukoht on Luksemburgis.
5.Eelarvemenetlus 6.Informeerimismenetlus 7.Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle, kinnitab eelarve, ja jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine 1.Komisjoni ametisse kinnitamine või laialisaatmine (umbusaldushääletus) 2.Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded. 3.Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone. Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel. 4.Nimetab ametisse ombudsmani 5.EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega 6.Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides. IV EL otsustusprotseduurid 1.1.Konsultatsioonimenetlus Nõukogu kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida parlamendiga. See annab parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent paraku puudub nõukogul kohustus selle arvamusega arvestada. 1.2
Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Euroopa Kohtu asukoht on Luksemburg. Kohus teeb otsuseid kohtuasjades, mis on selles kohtus algatatud. Viis kõige levinumat kohtuasja tüüpi on: Eelotsuse taotlus Kohustuste rikkumise hagi Tühistamishagi Tegevusetushagi Kahju hüvitamise hagi Euroopa Kontrollikoda Kontrollikoja põhiülesanne on kontrollida, kas ELi tulud laekuvad nõuetekohaselt ning kas rahalisi vahendeid kasutatakse juriidilises ja majanduslikus mõttes õigesti ja eesmärgipäraselt. Kontrollikoja eesmärk on tagada, et maksumaksjate raha kasutatakse hästi ning seepärast on kontrollikojal õigus kontrollida iga isikut või organisatsiooni, kes tegeleb ELi rahaliste vahenditega. Selle asukoht on Luksemburgis.
kodakondsuse alusel nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul. Aastal 2015 elas oma kodakondsusriigist erinevas ELi liikmesriigis 11,3 miljonit EL 28 tööealist liikuvat töötajat. See vastab 3,7 %‐le kogu ELi tööealisest elanikkonnast.le kogu ELi tööealisest elanikkonnast. Auditi läbiviimine II. Kontrollikoda hindas, kuidas komisjon tagab töötajate vaba liikumist ja tööjõu liikuvust hõlbustavate ELi meetmete mõjususe. Kontrollikoja audit viidi läbi ajavahemikus oktoober 2016 kuni juuli 2017 komisjonis ja viies liikmesriigis (Saksamaal, Luksemburgis, Poolas, Rumeenias ja Ühendkuningriigis), kuhu on siirdunud kõige rohkem teistest riikidest pärit töötajaid ning kust suundub kõige rohkem töötajaid teistesse riikidesse. Kontrollikoja leiud III. Kontrollikoda leidis, et komisjon pakub ELi töötajatele teavet nende õiguste kohta mitme kanali kaudu, kuid samas on võimalusi nende õiguste tundmise parandamiseks. IV
eesmärgiga: ● kaitsta ELi ja selle kodanike huve küsimustes, mida ei saa tõhusalt lahendada liikmesriigi tasandil; ● panna paika tehnilised üksikasjad, konsulteerides ekspertide ja üldsusega. Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid ● Määrab koos nõukogu ja Euroopa Parlamendiga kindlaks ELi kuluprioriteedid. ● Koostab aastaeelarveid, mille peavad heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu. ● Teostab Euroopa Kontrollikoja kontrolli all järelevalvet selle üle, kuidas rahalisi vahendeid kasutatakse. Tagab ELi õigusnormide täitmise ● Koos Euroopa Kohtuga vastutab komisjon selle eest, et kõik liikmesriigid kohaldaksid ELi õigust nõuetekohaselt. Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil ● Esindab kõiki ELi liikmesriike rahvusvahelistes organisatsioonides, eelkõige kaubanduspoliitika ja humanitaarabi valdkonnas. ● Peab ELi nimel läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks
Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade presidendid. Lõpetab töö, kui kõik liikmesriigid on euroala liikmeks saanud. Euroopa Kontrollikoda Eestist on saadetud esindama - Kersti Kaljulaid • Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoda asutati 1975. aastal. See asub Luksemburgis. • Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne. Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte. Majandus ja sotsiaalkomitee ning Regioonide komitee Brüsselis Majandus- ja sotsiaalkomitee – esindatud on töötajate organisatsioonid, tööandjate organisatsioonid, samuti teised majanduse ja sotsiaalvaldkonnaga seotud organisatsioonid
kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed parlamendiga. Konsultatsioonimenetlus annab ettekanded parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent - Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone paraku puudub nõukogul sisuline kohustus selle - Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning arvamusega arvestada. Seetõttu on parlament Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel aastakümneid võidelnud oma võimu suurendamise eest - Nimetab ametisse ombudsmani ja kriitikud on rääkinud demokraatia defitsiidist - EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja Euroopa Liidus. lepingud kolmandate riikidega - Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise
osaleda eelarveprotsessis; algatada Euroopa Kohtus menetlusi nõukogu või komisjoni vastu Kontrollfunktsioon Kuulab ja esitab küsimusi Komisjoni liikmetele. Ülemkogu peab iga istungijärgu järel esitama ettekande ja kirjaliku aruande. Võib moodustada sõltumatuid uurimiskomisjone Ametisse nimetamine Nimetab ametisse komisjoni presidendi Osaleb Euroopa Keskpanga nõukogu juhatuse ametissenimetamisel. Osaleb kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel kinnitab uute riikide vastuvõtmise ja lepingud 3te riikidega Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ÜVJP osas Nn. assamblee aegadel võis ainult arvamuse välja öelda. Staatuslikult oleks just neil olnud kõige rohkem mandaat mingeid otsuseid langetada. Euroopa Liidu lepinguga lisandus kaasotsustusmenetlus (koos nõukoguga), Kuni siiani oli parlament rohkem nõuandev organ, omades mõju vaid teatud küsimustes ja sedagi vaid absoluutse
Seejärel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse.Üldkohtu menetlus on sarnane, kuid enamiku kohtuasjade menetlemises osaleb 3 kohtunikku ning kohtujuriste ei ole. 5. Euroopa Kontrollikoda Eestist on saadetud esindama - Kersti Kaljulaid · Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoda asutati 1975. aastal. See asub Luksemburgis. · Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne. Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte. (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk .
andmiseks Riigikogule. Valitsusele esitatakse heakskiitmiseks Eesti seisukohad muude olulise tähtsusega Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ja asjade kohta, kui valitsuse seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister. Vabariigi Valitsus esitab Eesti kandidaadid Euroopa Komisjoni liikme, Euroopa Liidu majandus ja sotsiaalkomitee liikme, Euroopa Liidu regioonide komitee liikme, Euroopa Kohtu kohtuniku, Euroopa Kohtu esimese astme kohtuniku, kohtujuristide ning Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohtadele. Euroopa Liidu Nõukogus esindab Eestit vastava valdkonna minister. Valitsuse juures asub ka Riigikantselei, mis korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist, annab välja ,,Riigi Teatajat", korraldab arhiivindust ja ametnike reservi pidamist, korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega, koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist jne.
Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54.Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust + Esimese astme kohtu, mis koosneb samuti 27 kohtunikust, Veel
2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve j älgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) J ärelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone K onsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54.Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust + Esimese astme kohtu, mis koosneb samuti 27 kohtunikust, Veel
Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54.Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust + Esimese astme kohtu, mis koosneb samuti 27 kohtunikust, Veel
Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54.Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust + Esimese astme kohtu, mis koosneb samuti 27 kohtunikust, Veel
alluv Palestiina päritolu terroristlik rühmitus “Hezbollah” pole seda võimaldanud realiseerida. Siiski hindavad nii ÜRO kui Euroopa Liit kõrgelt Palestiina Omavalitsuse juhtkonna head tahet. Sealjuures on Euroopa Liit juba pikki aastaid toetanud Palestiina Omavalitsust mitmesuguse sihitusega toetusrahadega. 2013. aasta detsembris aga lahvandus skandaal nende abirahade ümber. Nimelt tõid siis Euroopa Kontrollikoja audiitorid oma aruandes välja, et Brüsselist Palestiina võimudele suunatavad vahendid leiavad üsna kahtlast kasutust. Näiteks nenditakse selles aruandes, et EL maksab oma eelarvest palku Gaza sektoris Palestiina Omavalitsuse ametnike nimekirjas olevaile isikuile, kes tegelikult seal ei töötagi ja on seda ka audiitoreile siiralt tunnistanud. Tollest auditist ilmneb, et ligi veerand Palestiina omavalitsuse Gaza sektori
o otsustab mittekohustuslike kulutuste üle; o kinnitab eelarve; o jälgib eelarve täitmist · Täidesaatva võimu kontrollimine: o Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) o Järelepärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded o Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone o Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel · Nimetab ametisse ombudsmanni o On loodud liidu ettevõtete ja kodanike huvide kaitseks liidu institutsioonide võimalike väärhalduse või omavoli suhtes o Tema poole võib oma probleemiga otse pöörduda kartmata seejuures institutsioonide võimalikku "ringkaitset" o Korraldab väärhalduse korral uurimise, esitab asja süüdistatavale institutsioonile ja
2. Eelarvelised volitused · otsustab mittekohustuslike kulutuste üle · kinnitab eelarve 31 · jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine · Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) · Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded · moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone · Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel Euroopa Parlament Ülesanded · Nimetab ametisse ombudsmani On loodud liidu ettevõtete ja kodanike huvide kaitseks liidu institutsioonide võimalike väärhalduse või omavoli suhtes Tema poole võib oma probleemiga otse pöörduda kartmata seejuures institutsioonide võimalikku "ringkaitset" Korraldab väärhalduse korral uurimise, esitab asja süüdistatavale institutsioonile ja otsib probleemile lahendust
ühiseid eeskirju tõlgendataks ja kohaldataks igas riigis ühtmoodi. Euroopa Keskpank reguleerib Euroopa ühisraha euro kogust ja vastutab selle stabiilsuse eest. Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) ühendab Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide keskpangad. EKPSi ülesandeks on määrata kindlaks liidu rahanduspoliitika ja viia seda ellu; ainult EKPSil on õigus anda liidus luba pangatähtede ja müntide emissiooniks. Kontrollikoja ülesanne on kontrollida Euroopa Liidu tulude ja kulude õigus- ja korrapärasust ning finantsjuhtimise usaldusväärsust. Euroopa Liidus tegutsevad ka n-ö nõuandvad organid nagu: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee. Eraldi tuleb nimetada Euroopa Investeerimispanka, mis on Euroopa Liidu ,,tasakaalustatud ja tõrgeteta arengut" toetavaks finantsasutuseks. 54 Euroopa'Liit'(4)' Euroopa'Liidu'insAtutsioonid'
kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Euroopa Komisjoni koosseisu kuulub igast liikmesriigist uks kodanik. Komisjon on eelkõige Euroopa Liidu poliitika liikumapanev jõud. Euroopa Liidu Kohus on Euroopqa Liidu eeskirjade täitmist jälgiv sõltumatu võim. Euroopa Keskpank reguleerib Euroopa uhisraha euro kogust ja vastutab selle stabiilsuse eest. Euroopa Kontrollikoja ulesanne on kontrollida Euroopa Liidu tulude ja kulude õigus- ja korrapärasust, peale selle kontrollib ta finantsjuhtimise usaldusväärsust. EUROOPA KOMISJON on kõige tähtsam seal on praegu Andrus Ansip EUROOPA LIIDU KOHUS sinna ei saa meie oma kaebusi esitada, aga sinna saab esitada riikidevahelisi vaidlusi. Meie ise saame minna Euroopa Liidu Inimõiguste kohtusse. EUROOPA KONTROLLIKODA Eestist ei suudeta sinna kedagi veel saata 10
Policy) majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjon (ECOS - Commission for Economic and Social Policy ) säästva arengu komisjon (DEVE - Commission for Sustainable Development) kultuuri- ja hariduskomisjon (EDUC - Commission for Culture and Education) põhiseadusküsimuste ja Euroopa halduse komisjon (CONST - Commission for Constitutional Affairs and European Governance) välissuhete komisjon (RELEX - Commission for External Relations). 12. Kontrollikoja ülesanded ja stuktuur (Court of Auditors) Asub Luksemburgis ja Maastrichti lepinguga loodi see sellisel kujul. Ülesanded: Kontrollkoda uurib kõiki EL sissetulekuid ning väljaminekuid ning annab EP-le aru kulude otstarbekuse kohta. Samuti antakse arvamus sissetulekute ja väljaminekute osas. · Euroopa Liidu eelarveliste vahendite kontroll · Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamine nõuandev roll · Tõhusa ja avatud Euroopa Liidu tagamine
osalevad erinevates vormides EP menetluses Ülemkogu: 1) EP ja Ülemkogu puutuvad harva kokku- 1. Poliitika praktika tõttu, 2. Ülemkogu president tutvustab raporteid EP täisplenaaristungil ja vastab küsimustele Teised institutsioonid: 1) Euroopa Keskpank- EP-ga peab konsulteerima küsimustes, mis puudutavad pangapresidendi kandidaate, asepresidenti ja juhtkonda. 2) EP saab kaasa rääkida agentuuride juhtkonna moodustamises 3)EP saab anda nõu Kontrollikoja kohtumistel 4)EP määrab ametisse Euroopa Ombudsmani Euroopa Kohus jt institutsioonid Euroopa Kohus Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõimuorgan, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Koosneb 28-st kohtunikust ning 9-st kohtujuristist. Iga kohtunik on määratud tööpostile 6-aastaseks perioodiks. Kohtunikud määratakse liikmesriikide valitsuste poolt ning valik käib