Eleri Saarik
Saksamaa president
Hurt Köhler
Prantsusmaa president
Nicolas Sarkozy
Venemaa president
Dmitri Medvedev
PõhjaKorea diktaator
Kim Jonguni
Ameerika president
Barack Obama
Prantsusmaa peaminister
François Fillon
ÜRO peasekretär
BanKi Moon
NATO Peasekretär
Anders Fogh
Soome president
Sauli Niinistö
Rootsi kuningas
Carl XVI Gustaf
Rootsi kuninganna
Silvia
Rootsi printsess
Madeleine
Peaminister Andrus Ansip Haridus ja teadus minister Jaak Aaviksoo Justiitsminister Hanno Pevkur Kaitseminister Urmas Reinsalu Keskkonnaminister Keit Penttus-Rosimannus Kultuuriminister Rein Lang Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister Jürgen Ligi Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Siseminister Ken-Marti Vaher Sotsiaalminister Taavi Rõivas Välisminiser Urmas Paet Euroopa Parlamendi president Martin Schluz Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014)kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir Reformierakonnast Kristiina Ojuland Isamaaliidust Tunne Kelam üksikkandidaat Indrek Tarand
· Ametivanne · Võimude lahusus. «Tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule Seaduandlik võim korrale ning kohusetundlikult ja täpselt Täidesaatev võim täita ülesandeid, milleks usaldatud amet Kohtuvõim mind kohustab. Tean, et avaliku teenistuse · Poliitika mõjutaja. eetikakoodeksi ja teenistuskohustuste · Järelevalve. rikkumise eest on seadus kehtestanud Kohtusüsteemid vastutuse
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas
Mihkel Oviir. 2. Kutsestandardid, ametinõuded - Õiguslik kontroll 1. Kohtusüsteem 2. Ombudsmani (lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis) institutsioon 12. Anglo-ameerika: kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja, kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-euroopa: kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, on lojaalne kehtivale korrale, kohtusüsteem on mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on konstitutsioonikohus. 13. Kohtusüsteemi funktsioonid: Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve Erinevate võimuinstitusioonide või-tasandite tasakaalustamine Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Kohtusüsteem- on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. 14. I astme kohus I astme kohus Maakohus Halduskohus - Harju - Tallinn
-mitmeparteiline ehk koalitsioonival: valitsuses on parlamendi parteid, kes suudavad omavahel kokku leppida (nt Eesti) (arvestab erinevaid huve, kuid tülid tekivad kergemini) *valitsuse koosseis: -10-20 inimest (Eestis max 15) -peaminister juhib ja esindab valitsust -minister (E-s 13) juhib ministeeriumi tööd (E-s 11) -nn portfellita minister: ministeeriumita minister, kes korraldab poliitikat hetkel tähtsas valdkonnas - kantsler: mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumisajal - riigisekretär: juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist KOHTUVÕIM: - poliitilise süsteemi osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist *dem.riigis- kohtu iseseisvus ja sõltumatus *kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja pol.kultuur *kohtusüsteemid: 1)Anglo-Ameerika: -USA kohtusüsteem, ühtne, tipnedes ülemkohtuga
sajandil, õigus on situatiivne, inimese loodud ja sõltuvad kohast ja ruumist 31.jaanuar puudu, kuidas töötab euroopa liit 1.november 2011 Riigi majandusressursid pt 5.1 Inimeste vajadused ja ressursid · Majandus püüab tulla vastu inimeste (piiramatutele) soovidele ja vajadustele · Probleem: piiratud ressursid · Kuidas saavutada sellises olukorras ühiskonna võimalikult kõrge heaolutase? o Sellega peaks riik tegelema! · Kolm võimalikku lahendust o Vabaturumajanduses otsustab turg, milliseid ressursse milliste toodete valmistamiseks kasutada Pooldajad usuvad, et sellest piisab, riik ei tohi sekkuda! Ajalugu on näidanud, et see ei toimi o Käsumajandus Riik määrab, mida toodetakse, millise hinna ja kujuga jne
tähendaks, et presidendi võimupiirid on laiemad ja tema pädevuses on poliitiliste otsuste tegemine. See saaks võimalikuks ainult põhiseaduse muutmise korral. Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. o Monarhia - valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Piiratud monarhiad: Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel töötav parlament
Kõike tehti ratsionaalselt, ,,aeg on raha"-põhimõttel; lõplik väljakujunemine võttis sajandi. (Marx ,,toota kasumit, püsida konkurentsis) Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused kasiinod, loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel,
Kõik kommentaarid