Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud
Lähte Ühisgümnaasium Konstantin Päts ja tema osa Eesti ajaloos REFERAAT Lähte 2007 2 Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine on olnud üks väga keerukas protsess, mis on nõudnud paljude inimeste elusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele, kuid oleme suutnud teha seda lõppkokkuvõttes siiski edukalt. Antud tegevuse käigus on teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta on kahtlemata Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. Kui arvata kokku tema tegutsemise vastutus- rikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, siis ei leidu talle vastast. Ta oli Eesti Vabariigi kõige esimene president. Pätsi tegevus Eesti Vaba- riigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel. Nagu kõikidel teistelgi tähtsatel ja juhtivatel isikutel on ka vastaseid. Ta ei
Sissejuhatus Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees on Konstantin Päts. Kui arvata kokku tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917-1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonil Eesti Vabariigi hävinguga seotud sündmustes aastatel 1939 ja eriti 1940. Eesti Vabariigi esimene periood
Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida pankrotti, peame
.............11 Kokkuvõte..........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Eesti tuntud riigimeeste hulgas on kahtlemata üheks suurkujuks Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Pätsi elulugu ja isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimunud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga, aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. 3
Kallavere Keskkool Referaat KONSTANTIN PÄTS Caroly Nigul Õpetaja: Jaan Kaupmees Maardu 2018 SISUKORD Sissejuhatus Elulugu Pätsi tegemisi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Eesti tuntud riigimeeste hulgas on tähtsaal kohal Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. Pätsi elulugu ja tema isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimitud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid.
Gustav Adolfi Gümnaasium Kaido Ratas-Pähnapuu Konstantin Päts Referaat Juhendaja: Katrin Vöörmann Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv..........................................4 Õpingud...................................................................................5 K.Pätsi riigimehe arengulugu ja ametid............
kasutamata diplomaatilised võimalused Nõukogude Liidu tegevust ja hilisemat okupatsiooni hukka mõista. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti, kuid on viidatud ka vapside 1934. aasta ebaseaduslikust riigipöördekatsest tulenenud tupikseisule, mille tõttu tal polnud moraalset õigust Nõukogude Liidu analoogilist tegevust hukka mõista.[2] Rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti uue Andrei Zdanovi poolt kokku pandud valitsuse koosseis, juriidiliselt õigustühiseks. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.[3] 21. juunil 1940 andis Päts allkirja Andrei Zdanovi poolt kokku pandud Johannes Vares-Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96
Liit Põhjamaadega oleks olnud Eesti Vabariigile vajalik, et viia Eesti Skandinaavia regiooni maade hulka. Nende riikide maine oli Lääne-Euroopas kõrgem kui Baltikumi või Poola oma. Põhjablokki ei kujunenud küllaltki püsivad ja head suhted kujunesid Eestil ka Poolaga. Sellist orientatsiooni poodasid rohkem sõjaväelased, sest Poola oli sõjaliselt tugevam kui kolm Balti riiki kokku. 1930. a. külastas Poola president ka Eestit. Poola-Eesti lähenemine pingestas Eesti suhteid Leeduga. 6 Üheks tähtsaks faktoriks 1930. aastate alguse Euroopas sai Saksamaa kiire esiletõus. 1933. aastal tuli Saksamaal võimule Hitler, kes deklareeris, et oma välispoliitilise sihina näeb ta ekspansiooni ida suunas. Samal ajal tahtis Nõukogude Liit läänenaabritega suhteid parandada. 1933. aastal kirjutas Eesti
PÄTSI AEG Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstantin Päts, kelle ülesandeks oli tüürida riik uue põhiseadusega ettenähtud valimisteni. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI..............................
segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei
Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner keelustas poliitilised melleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ja lasi politseil vahistada vabadussõjalasi. Parlamendi saadikutel ei lubatud enam kogueda. Aasta lõpus algas sõnavabaduse piiramine ning kehtestati ka kontroll teistele elu elualadele. Peagi
a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts. Teavitatakse kogu riiki iseseisvuse väljakuulutamisest. Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma esimesed 5 käsku: · Eesti on sõjas erapooletu · Tühistati enamlaste korraldused;
juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese "rahvavalitsus". 21. juulil 1940 võttis kiirkorras ja Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus valitud Riigivolikogu vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 6. augustil võttis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. Teise maailmasõja puhkedes Vabariigi President Konstantin Päts oma otsusega nr. 179 1. septembrist 1939 (RT 1939, 73, 579) kuulutas, et Eesti jääb valjult erapooletuks sõjas, mis puhkenud välisriikide vahel. Molotovi- Ribbentropi pakti salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. Orzełi intsidenti ettekäändeks tuues süüdistas NSV Liit Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva Poola abistamises, neutraliteedi rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. 24. septembril 1939 nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse
Neid suhteid reguleeris lepingute süsteem, mis lähtus Tartu rahulepingule. 1920. aastate esimesel poolel lähtus NSVL maailmarevolutsiooni ideest ja püüdis Tartu rahulepingut rikkudes Eesti iseseisvust sisemise õõnestustööga hävitada, sama aastate teisel poolel suhted paranesid. 1927. aastal sõlmiti piiritülide rahumeelse lahendamise konventsioon, 1929. aastal Eesti-Nõukogude kaubaleping, 1932. aastal mittekallaletungileping ja lepituskonventsioon. Kaubandussuhteid püüdis Moskva kasutada Balti riikidele poliitilise surve avaldamiseks ja nende vahele kiilu löömiseks SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemisega ja natside võimutulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. Seoses ebaõnnestunud katsed sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, ei jäänud Eesi puutumata. 1935. aastal sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku atmosfääri
* venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare, E. Virgo, J.V. Veski jt) Sotsiaaldemokraadid: Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt) Vaated:
Äge valimisvõitlus puhkes pärast riigivanema kandidaatide ülesseadmist. Vabadussõjalased pidased esialgu läbirääkimisi J. Laidoneriga, esitasid riigivanema kandidaadiks hoopiski liidu keskjuhatuse esimehe A. Larka. Kogumiskampaania jooksul sai Larka enim hääli. 8 Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Noor Konstantin õppis kohalikus Nikolai koolis, hiljem Riia vaimulikus seminaris. Sealt lahkus aasta enne lõpetamist ning astus Pärnu gümnaasiumisse. 1894. aastal astus Konstantin Päts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. 1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduste kandidaadi teadusliku kraadiga. Järgnes aastane sõjaväeteenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aasta augustis asus noor jurist Tallinna ning
Kuni Asutav Kogu kokku tuleb on Maanõukogu kõrgeim võim. Nõukogude otsused on õigustühised. 3. Lääne Euroopasse saadeti delegatsioon, et leida sealt toetust Eesti iseseisvuseideele ning saada rahalist abi, et riiki luua. Eesti kuulutati iseseisvaks 24.veebruar 1918. Päästekomitee loodi erakorralisteks oludeks, iseseisvuse väljakuulutamiseks, et manifest rahvani jõuaks. Koostajad 12 inimest. Miks 24.veebruar, kuigi juba 23. oli Pärnus ette loetud: 24.veebruaril nimetati ametisse esimene Eesti valitsus Ajutine Valitsus. Kuidas suhtusid saksa okupatsioonivõimud Eesti omariiklusesse, too näide: halvasti, ei tunnustanud iseseisvust, nt osad Eesti poliitikud Ajutises Valitsuses arreteeriti või asjaajamiskeeleks muutus saksa keel või rahvusväeosad saadeti laiali. Miks Balti hertsogiriik jäi loomata? aega jäi väheks(Sm l revolutsioon) ning
mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva (selle vanematekogu oli käinud salaja koos ning teinud diplomaatilist eeltööd) poolt paindlikumaks tegutsemiseks võimalike repressioonide tingimustes Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, milles Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust. 4.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti ette Iseseisvusmanifest 23 veebr
1938. aastal viidi läbi ka presidendivalimised. Kuna teisi kandidaate Pätsi kõrvale ei seatud, siis Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks kinnitati ametisse K. Päts. Vaikiva ajastu e. esimese Eesti Vabariigi lõpp 28. septembril 1939. aastal surus NSVL Eestile peale (kasutades süüdistusi neutraliteedi rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja tingimustes kaitsta) nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril interneeritud Poola allveelaeva Orzel põgenemine. Moskva kasutas Orzeli juhtumit ja Venemaa teatas, et Eesti vaatleb Nõukogude laevastikku kui neutraalse riigi oma, tervitab jälitusaktsiooni Eesti vetes ja võtab ise tarvitusele kõik abinõud Poola piraatlaeva tabamiseks. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri
4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov- Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid 10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping) 11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse 12. 6. 08 1940- luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin,
peaministrist (kelle nimi ei olnud siis enam riigivanem). Valitsuse ametispüsimine sõltus nii riigipeast kui riigikogust. Kõrgeim võim oli rahvas – said valida parlamenti, tulla välja rahvaalgatusega, osaleda referendumitel. Eesti oleks muutunud presidentaalseks vabariigiks, sest riigivanemal oli suur võim ja valitsuse ametispüsimine sõltus samuti riigivanemast. See põhiseadus ei olnud kaua mõjul. See hakkas kehtima jaanuaris 1934 ning sel momendil oli riigivanem ehk valitsuse juht Konstantin Päts, kes sai tiitli peaminister. Uusi valimisi ei olnud veel toimunud, sest selle korraldamisega läks aega. Nii oli Päts riigivanema ehk riigipea kohusetäitja lisaks oma peaministriametile. Nii riigikogu kui riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934, kuid enne seda seati üles kandidaadid. Kandidaate oli neli ning kõigis maakondades toimus allkirjade kogumine ühe või teise kandidaadi toetuseks. Kõige rohkem tuge sai Andres Larka. Teise koha sai Johann Laidoner
Solba kalkuleerib, kavaldab ja petab, ajades taga isiklikku võimu ja rikkust. Põhimõttelage suli, kes on valmis iga võimu teenima. Võimeline ka tõeliseks kuritööks. Artur Kallaste (Marko Matvere) Edukas ja rahvuslikult meelestatud Tallinna advokaat, perekondlik patriarh, kellel on tuttavaid kõigis ühiskonna kihtides. Rahvuslasena aitab kõigiti kaasa Eesti Vabariigi väljakuulutamisele ning püüab hiljemgi hea nõuga toetada riigi juhte. Konstantin Pätsi koolivend ja usaldusalune. Osvald Kallaste (Andrus Vaarik) Artur Kallaste vend, kadakasakslusse kalduv idee-inimene, kelle mitmesugustest ettevõtmistest osutub edukaks piiritusevabriku rajamine. Osvaldis seguneb tõusiklus siira heasüdamlikkusega. Suhted vennaga ja venna perega jäävad heaks hoolimata sellest, et vaated maailma asjadele ning Eestile suurel määral erinevad. Joosep Roo (Tõnu Oja)
Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis,
Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis,
Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks
aastal ja Tallinnasse 1631. aastal. Tallinnasse jäi gümnaasium püsima ja on pidevalt töötanud poeglaste õppeasutusena sajandite kestel mitmete valitsevate rahvaste aegade läbi, samal kohal, kus töötab praegugi (Kloostri tänav), ehk küll käesoleval ajal koolina ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi nimetusega. Tartu gümnaasium muudeti 1632. aasta 30. juunil Gustav Adolfi poolt alla kirjutatud otsusega ülikooliks. Ülikoolil on tulnud selle aja kestel töötada ka Pärnus (1656-1710) ja olnud kohapeal täiesti suletud tegevuses, kus töötas vaid ülikooli surrogaat (asekool) Järvamaal Albu mõisas, mõisnikele. Maarahva lastel oli ülikooli pääsemine võimatu. Sama kehtib gümnaasiumide kohta, mis loodi Tallinna, Tartusse ja Pärnusse. Kuid ka küladesse tekkisid koolid ning kodudes hakkasid inimesed õppima lugemist. Eestlased jäävad igavesti võlgu eriti ühele mehele, Risti ja Harju-Madise pastori pojale Bengt Gottfried Forseliusele
Päts) ning Kristlik Rahvaerakond. * Keskparteidest olid mõjukamad J. Tõnissoni Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ning Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis. * Vasakparteidest olid mõjukamad evolutsioonilist sotsialismi ja legaalset tegevust pooldavat Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei, kes 1925. aastal ühinesid Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Parteiks. * Eestimaa Kommunistlik Partei oli Moskva tööriist, tegutses Eesti vastu (kommunistid tahtsid iseseisvat Eestit hävitada ning Nõukogude Venemaaga liita), seega oli tema tegevus keelatud. VALIMISED Parteide paljusus tingis ägeda valimisvõitluse ja teravad vaidlused parlamendis. Näiteks osales II Riigikogu valimistel 26 parteid ja rühma, neist 14 pääses parlamenti. 1920. aastail said pahem- ja parempoolsed ning tsenter enamvähem ühepalju hääli. Viimastel demokraatlikel valimistel 1932. a kaldus kaalukauss paremale
Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett; itta: soola, metalle, veine jne. Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu. Näiteks 1534 sai Tartu piiskopp ühelt Moskva vürstilt kaameli. Tallinnlased nägid kord ka lõvi, kes viidi sealt kaudu Moskvasse. Arenes ka sisekaubandus. KÄSITÖÖLISED. Käsitöölised kogunenud tsunftidesse, mille elu korraldas skraa. Skraa hakkas hiljem käsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid. Käsitöölised koondusid ka gildidesse: Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised. Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised.
nagu Eesti ei suuda lipu all hoida vajaliku suurusega sõjaväge. Appi peab tulema vabatahtlik riigikaitsetöö. Sellist tööd tegi Vabadussõja eel ja ajal Kaitseliit. Sõjajärgsed vasakpoolsed tembeldasid Kaitseliidu fasistlikuks organisatsiooniks ning ohuks demokraatiale. Esimene detsember näitas veenvalt, kustpoolt tuleb oht demokraatiale ja sest peale jäi Kaitseliit Eesti riigikaitse oluliseks osaks. 2.6 Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 Tõenäoliselt poleks Konstantin Päts suutnud teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord
põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Mõni päev manifesti enne välja kuulutamist Pärnus, oli Tallinnast enamlaste vangistusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
