Ettevõtluse põhikategooriad (2) Ettevõttemajandusõpetuses üldlevinud laiemas tähenduses on ettevõtte defineeritud kui plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ning turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (Reiljan 2002) Süsteemkäsitluse alused Sõna süsteem tuleneb kreeka sõnast systma, mis tähendab "ühendust" või "tervikut". Süsteemidel on kaks eriti olulist omadust: 1) mitteamorfsus (väljendub selles, et süsteemis saab eristada erinevaid osiseid); 2) terviklikkus ehk ühtsus (väljendub selges eraldatavuses teistest süsteemidest). Mitteamorfsus: osadeks mittejaotuvat objekti ei saa käsitleda süsteemina. Terviklikkus/ühtsus: seosed süsteemi osiste vahel peavad olema mingis mõttes tugevamad kui antud süsteemi ja teiste süsteemide (ehk teiste süsteemide elementide) vahel. Süsteemi üldmõiste rajaneb kahel madalamat järku mõistel element ja suhe / seos, mille kaudu väljenduvad süsteemide põhitunnused:
Süsteemiteooria 3.kontrolltöö kordamisküsimused 1. Süsteemi mõiste- Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida käsitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne.B
töö. Hariduse roll tõuseb. 70lõpp – 90-ndate lõpp – erinevad oskused ja kogemused, omaduste kasvav roll, stressi taluvus. Alates 2000st – kompetentne ja ettevõtlik, oma visiooniga, efektiivne, väga hea suhtlemisoskusega, valdab keeli, on motiveeritud, õppimisvõimeline ja enesekindel, kõrge stressi taluvus. (Kuokkanen, Varje, Väänanen, 2013) TEGEVUSKESKKOND • Tegevuskeskkonda iseloomustab keerukus ja muutlikkus. (Õppiv organisatsioon – võimeline kohanema uute tingimustega. Teenindussektori laienemisega – emotsionaalse töö kasv ja nn näitlev organisatsioon (“performing organisatsion”); emotsionaalne organisatsioon (Hochschild 1983, The Managed Heart: the Commercialization of Human Feeling – have a nice day!) • Keerukus – keskkonnategurid, mis võivad oluliselt mõjutada organisatsiooni toimimist. (nt. tööturu subjektide käitumine,
andmetest ja nendevahelistest seostest taustainfo ehk kontekstiga. · Andmed informatsiooni konkreetne esitus, väärtuste ja nende vaheliste seoste hulk. Kindla ja teatud kontekstis kasuliku või tähendust omava struktuuriga andmeid võib lugeda infoks. · Andmebaas (andmekogu) spetsiifilise struktuuriga (kirjete ja väljadega seostatud) andmekogum, millel on sisendid ja väljundid. Kindel ja piiritletud struktuur on eelkõige vajalik kiirema info leidmise ja salvestamise tagamiseks. Näited: Access, SQL. · Kood andmete esitus konkreetses seadmes. Arvutis nullide ja ühtede jada, paberil tähed, morsesignaalid jne. · Teadmine mida rohkem väärtusi ja nende vahelisi seoseid, seda rohkem võimalusi. Teadmusbaasid. 8. Mida käsitletakse mõistega toimesüsteem ja kuidas see on seotud
Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub hukutavalt
erivajadused •Varjatud mitmekesisus: erinevused psühholoogilistes tunnustesIsiksusUskumusedVäärtusedHoiakudPsühholoogilised erivajadused. Süsteemikesknelähenemine organisatisoonikäitumisele •Seosed organisatsiooni elementide ning organisatsiooni ja keskkonna elementide vahel •Sisend keskkonnast: materjalid, inimressurss, finants, informatsioon •Juhid kombineerivad ja kasutavad sisendeid •Muundatud sisendid tagasi keskkond järgmisel kujul: tooted/teenused; töötajate käitumisviisid; finantstulemus; täiendav info •Süsteem saab väljundile keskkonnast tagasisidet •Kui juht ei mõista vastastikuseid seoseid, siis võib jätta mõne olulise teguri arvestamata. Situatsiooniline perspektiiv organisatsioonikäitumisele •Lihtsustatud arusaam: eksisteerib „üks parim viis“, mis töötab igas olukorras. Nt palgatõus viib...
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksamaal). 1840 I loomakaitseseltsid
Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed,
Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne), terviklikkus, süsteemil on hierarhia, süsteemil on kindel käitumine. Põhiülesanded: süsteemide modelleerimine (mudelite koostamine), süsteemide analüüs (meetodid süsteemide uurimiseks), süsteemide süntees (meetodid süsteemide loomiseks). Süsteem võib olla avatud (süsteem, mis suhtleb ümbritseva keskkonnaga või teiste süsteemidega, saab neilt mõjutusi), suletud (toimetab ise), hägus (ei ole juhuslik, aga sisaldab määramatust,
Keskkonnamaks - maks , mille eesmärgiks on muuta tarbimistavasid keskkonnahoidlikumaks. Keskkonnaluba keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks. Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele ,headele keskkonnatavadele ja säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnasertifitseerimine sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode, organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele. Keskkonnaökonoomika majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle keskonnamõju majanduslikke aspekte. Keskkonnatehnika - Tehnika ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning elukvaliteedi parandamises. Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad).
· motiveerimine - soovitud eesmärgi täitmiseks inimeste innustamine Juhtimise esimene ja olulisim ülesanne on väärtuse loomise võimaldamine. Selleks on vaja luua organisatsioone, mis toimivad Organisatsiooni protsessid on omakorda seotud läbi sisendite ja väljundite moodustades nö väärtusahela (Value Chain) Väärtusahel Väärtusahel (Value Chain) Nende protsesside ja infovoogude jada, mida organisatsioon ja selle tarnijad peavad läbi viima, et oma tooteid/teenuseid kavandada, toota/luua, turustada, kohale toimetada ja toetada omades 2 osa. Esimene osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi tegemisega - kavandamine, toormaterjalide ostmine, tootmine või teenuse osutamine. Teine osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi müümisega - klientide leidmine ja nendeni jõudmine; müügitehingu teostamine, toote levitamine või teenuse pakkumine
• Suletud ja avatud süsteemid • Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis • Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt • Eluaegne õpe • Vajalik õppimistingimuste olemasolu. • Organisatsiooni areng teatud faasini, kui õppimise eeltingimus • Iga organisatsioon õpib oma moodi • Suurendatakse võimet saada tulemusi • Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad ÕPPIV ORGANISATSIOON
.. st kokku vähemalt 27 punkti (100-st võimalikust) B) Tegutseva ettevõtte arendamiseks (sobiv ja soovitav Lõpliku tulemuse kujunemine: avatud ülikoolile ehk neile, kes on seotud mõne - Äriidee kirjeldus - 30 % (30 punkti) tegutseva ettevõttega ning soovivad seda arendada) - Kontrolltöö - 20 % (20 punkti) Ettevõtte asemel olla ka muu organisatsioon (nt MTÜ, avaliku sektori asutus vm), mille sissetulekutest laekub oluline osa turu - Eksam (test) - 50% (50 punkti) kaudu, st toodete-teenuste müügist (nö sotsiaalettevõte). Iseseisvad tööd: Ülesanne B on üldjoontes sama mis A (ehk sisaldab ka A), kuid lisaks
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine;
Egotsentrismi on vaja, et ennast suhtes tunnetada. Egoistlikku suhet on vaja, et tajuda ja mitte ära kaotada enda piire. Neg -> suhete kriis Suhe emaga määrab palju. 7. Generatiivsus või stagnatsioon Keskiga Elu eesmärkide täitumine -> rahulolu või pettumus. Eneseteostus- kas on midagi loodud endast, on kuhugi arenenud. Vajadus kellegi eest hoolitseda. Suhted - kodu, pereliikmed, abikaasa, töökaaslased, sõprus muutub vähetähtsamaks. 8. Ego terviklikkus või ahastus Hiline täiskasvanuiga Tuntakse kuulumist maailma, osa millestki. Ahastus -> identiteet välja töötamata. Käidud teele tagasi vaatamine, kas lepitakse sellega või tekib ahastus ja meeleheide. Inimene läbib erinevad astmed. Piisavalt peab eelmise astme eesmärk olema täidetud. Igal astmel on kriis/konflikt, mis tuleb lahendada. Lahendus on pos/neg väljundiga. 1968. a psühhosotsiaalse arenguteooria
Tulemus: kõrgem tootlikkus, püsiv tööjõud, suurem töölesoovijate hulk igale ametikohale. 2) F.W.Taylor ja H.Fayol Inimlik bürokraatia- Töötasid välja org. struktuuri ja paigutasid inimesed töökohtadele nii, et oleks saavutatud maksimaalne efektiivsus. 3) Teine maailmasõda Läbirääkimisteks valmisolek. Sõjajärgne olukord viis ametiühinguliikmelisuse kasvule.Personalispetsialistid juhtisid uusi kollektiivseid institutsioone nagu nt (ühendatud tootmiskomiteed). 4) 1960 aastad Organisatsioon. Tähelepanu suunatud karjäärile ja selle võimalustele org. sees. Personalispetsialistid arendasid tööjõu planeerimise tehnikaid org. sees. 5) 20.saj lõpp 1960-1970 vanemate inimeste inimlikud soovid eraettevõtetes ja avalikus sektoris viisid suurte koosseisude, hierarhilise bürokraatiani. 20.saj lõpuks oli võetud üldine suund koosseisude vähendamisele. Mitmed funktsioonid osteti org. sisse. 2 6) 21
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).
Arhitektuur spetsiifilised lahendused. Kombinatsioonimudel mudel baseerub ajaloolise linnaarengu sünteesile. Linn koosneb üldise ülesehitusega linnakeskusest ja spetsialiseeritud linnaosadest selle ümber. Arhitektuur üldjoontes üldised ruumide plaanilahendused üksikute spetsiaalruumidega. Enamus ruume võib kasutada paljudel eesmärkidel. 36. Üldplaneeringuid korraldab ainult KOV. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. 37. Koostöö ja partnerid kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel: 1) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud, naabrid ning teised huvitatud isikud. 2) üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�
Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
3 P.1. ALGNE EHK ORIGINAALNE TEKKIMINE (TÜHJA MAA KOLONISEERIMINE) 23 P.2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE 23 §2. RIIKIDE LÕPPEMISE PÕHILIIGID 23 §3. MANDAAT JA HOOLDUS 24 TEEMA 3. PÕHIMÕISTED 25 TEEMA 4. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON, RIIK KUI 26 ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED §1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON NING RIIK KUI ORGANISATSIOON P.1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID P.2.RIIK KUI ORGANISATSIOON, TEMA PÕHITUNNUSED NING RIIGI 27 SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE ELEMENDID § 2
2. vastastikune sotsiaalne tegevus, mille tulemusena tekivad sotsiaalsed suhted ja grupid 3. gruppide vaheline vastastikune tegevus üldistel tingimustel 4. sotsiaalsete positsioonide (staatuste) hierarhia 5. väärtuste ja normide hierarhia SOTSIAALNE SÜSTEEM ON KORRASTATUD JA PÜSIV SOTSIAALNE TERVIK, MIS KOOSNEB PALJUDE SIDEMETEGA JA VASTASTIKUSTE TEGEVUSTEGA SEOTUD SOTSIAALSETEST ELEMENTIDEST. SOTSIAALNE SÜSTEEM ON : - PEREKOND - MINGI MUU INSTITUTSIOON - ORGANISATSIOON - ÜHISKOND 17.Väärtus ja väärtusorientatsioon VÄÄRTUSED ON ENAMUSE POOLT AKTSEPTEERITUD IDEAALID VÕI ORIENTIIRID, MILLEST INIMESED OMA TEGEVUSES JUHINDUVAD. VÄÄRTUS ON ÜKSKÕIK MILLINE ASI, MATERIAALNE VÕI IDEAALNE, KÕIK SEE, MILLE SUHTES INIMENE VÕTAB HINNANGULISE POSITSIOONI, MILLE KOHTA ARVATAKSE, ET SEE ON OLULINE, ETENDAB ELULIST ROLLI, NING SELLE SAAVUTAMINE, SELLE POOLE PÜÜDLEMINE VÕI SELLE TÕRJUMINE ON VAJALIK INDIVIIDILE VÕI TERVELE GRUPILE, ÜHISKONNALE.
Makrosotsioloogia-Peab uurima suure-mastaabilisi Teaduse põhikomponendid: nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, 1. Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta tsivilisatsioone. ja nende analüüsimine. 3.Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? 2. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja Holism-sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, süstematiseerimine. kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost osade summa. reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid Individualism-Makro-sotsioloogilised nähtused on interpreteerida
äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüsteemide tehnoloogia M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 ANALÜÜS JA MODELLEERIMINE Analüüs on eesmärgipärase inimtegevuse (n. igapäevase probleemide lahendamise) loomulik osa. Konkurentsis püsimiseks peame (mina ise, minu esindatav üksus, organisatsioon, riik, …) oma “asja” (toodet, teenust, põhitegevust) tegema teistest paremini. Selleks peame me alustuseks “asjadest” hästi (“asjaosalistega” ühte moodi ja konkurentidest paremini) “aru saama”. Aru saamiseks peame neid “asju” uurima, analüüsima. Uuritavat “asja” on kasulik käsitleda (modelleerida) süsteemina (mis asub keskkonnas, koosneb omavahel seotud elementidest, omab struktuuri ja käitumist).
· Euroopas hakkasid kvaliteediühingud tekkima 20. sajandi keskel Euroopa esimesed kvaliteediühingud · 1952. a. Loodi kvaliteediühingud Saksamaal - Saksa Kvaliteediühing (DQG Deutsche Gesellschaft für Qualität) - ja Rootsis (SFK - Svenska Förbundet för Kvalitet) · 1953.a. Lõid kolmandana kvaliteediühingu hollandlased Kvaliteedi Edendamise Fond (KDJ - Stichting Kvaliteitsdienst). Euroopa Kvaliteedi Kontrolli Organisatsioon · 1956. a moodustasid viis kvaliteediorganisatsiooni Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hollandist ja Inglismaalt Euroopa Kvaliteedi Kontrolli Organisatsiooni (European Organization for Quality Control) · Ühingu esimene president oli kvaliteediprofessor Walter Masing EOQ European Organization for Quality · Nüüdseks on liitunud üle 30 riigi rahvuslikud kvaliteediorganisatsioonid · 13. juuni 1993. a. alates on ka Eesti
Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3. ANTUD ORGANISATSIOONILISELE VORMILE VASTAV ROLLIDE SÜSTEEM. Institutsioon ei ole organisatsioon. INSTITUTSIOONI inimsuhteid korrastav funktsioon seisneb üldtunnustatud NORMIDE sisseviimises ROLLIDE TÄITMISSE - rollide institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele. Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism näeb ideaalset ühiskonda täielikult
elanike arvust seega vähem kui 60 tuhat). 2012.a. oli 14,5% ameerika leibkondade toidubilanss ebakindel (food insecure) ja 5,7%-l (7 miljonit leibkonda) väga ebakindel (very low food security) 2012 kasutas toidupanka või supikööki 5,1% leibkondadest (6,2 miljonit) Võitlus näljaga: USA’s 3 föderaalprobrammi selle jaoks: 1) Supplemental Nutrition Assistance Program (formerly Food Stamp Program) – üks vanimaid ja suurimaid sotsiaalabi andmise organisatsioon USA-s. Antakse krediitkaart, kuhu sotsiaalhoolekanne raha kannab toidu jaoks. Hästi paindlik. 2) The National School Lunch Program – mitte nagu Eestis, antakse tasuta enamasti ainult piima ja mahla. 3) The Special Supplemental Nutrition Program for Women, Infants, and Children. --- Toiduturvalisuse komponendid (FAO kohaselt): Vaesus kui individuaalne mure: Vaesuse geneetiline seletus:
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
Nt soo (mees, naine), kommunikatsiooni (suurem suhtleja, lähedasem jm), funktsiooni (ema, isa, laps, abikaasa jm) jm alusel. Tuleb vaadelda süsteemi suhet keskkonnaga ja allsüsteemide toimimist. Avatud süsteemi omadused: (Perekond on avatud kommunikatiivne süsteem. Nad kujunevad kommunikatsiooni alusel, mis toimub nii süsteemi sees kui ka selle piiridest väljaspool. Osa kommunikatsiooni kandub välja, osa peegeldub tagasi, osa tuleb sisse, osa ei jõua süsteemini.) Terviklikkus Iga süsteemielement on seotud teiste sama süsteemi elementidega nii, et muutused ühes süsteemielemendis kutsuvad esile muutused kõigis teistes sama süsteemi elementides. Võimalik, et ka laiemas kontekstis. Iga väiksem muutus toob tegelikult kaasa muutuse kogu süsteemis. Tsirkulaarsus (ringlus) Eristab kahte maailmavaadet: - 20.sajandini oli valdav klassikalise füüsika ja lineaarse põhjuslikkuse printsiip - A→B (sündmus
püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
