Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda. 3
Kirjutamise stiil on raskepärane, mitmemõtteline ning kasutatakse palju sümboleid. Kõige rohkem barokseid jooni on Hispaania kirjanike luules ning draamakirjanduses. Tol ajastul oli palju elukutseliste näitlejate rändtruppe ning avati palju avalikke teatreid, kuhu sai väikese raha eest minna. Näidendid olid 3-vaatuselised ja nende vaheaegadel esitati laulu- ja tantsunumbreid. Ka näidenditesse põimiti palju laulu ja tantsu. Lope Felix de Vega Carpiot (1562-1635) peetakse rahvaliku draama loojaks. Ta kirjutas väga palju näidendeid (arvatavasti üle 2000). Tema teostest kujunesid välja Hispaania teatri põhilised näidendiliigid, milledest populaarseimaks said põnevad ja lõbusad mõõga- ja mantlikomöödiad ("Koer heintel"). Peategelased olid julged ja hakkajad neiud, kes julgesid võidelda enda iseseisvuse ning tundevabaduse eest. Teise rühma moodustasid ajaloolised näidendid, mille sisuks oli hispaania rahva minevik. Kolmandaks rühmaks olid audraamad ("Sevilla täht")
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated
VALGUSTUSKIRJANDUS 18. sajand oli valgustusajastu. Valgustus oli vaimne liikumine, mis kujunes välja 18. sajandil Lääne-Euroopas kodanluse ning feodalismi võitluse käigus ja tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus
Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikides tõusis esikohale proosa. Tekkis uus kirjandusžanr- filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole. Väärtustati mõtlemist, inimõigusi, teadust. Arenesid loodusteadused, filosoofia, maadeavastused. 18. Saj. püüti luua ettekujutus ideaalsest riigist, et inimene saakas olla õnnelik Meditsiin- hakati lahkama, et õppida inimesi ravima. Filosoofiline proosa- Mõtteteadus läbi ilukirjanduse. (Nt
· Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)- suure menu osaliseks sai tänu tema näidendi ,,Sevilla pilkaja ja Kivist külaline", kus peategelane võrgutaja, jumalateotaja on Don Juan. Naistevõrgutaja kuju loomiseks sai tõuke hispaania folkloorist. Sama teema hiljem Moliere'i, Puskini, Shaw loomingus. c. Pedro Calderon (1600-1681)- Kirjutanud ~200 näidendit, peaosas ,,elu on unenägu". d
hertsoginna. Ta kirjutas 17.sajandi romaanitehnikas, kiriromaani vormis, kuid ta ei vältinud kangelaste eristamist. Teosed tekitasid protesti, seisusliku ebavõrdsuse ja ühiskonna halastamatuse vastu. Richardson kirjutas esimese inglise traagilise romaani ,,Clarissa" . Tutvunud autoriga, arvan Somuel Richardson oli autor, kes tahtis, et ka keskklassi inimesed või toatüdruk võiks olla võrdne hertsoginnaga, et ta saaks ennast panna sele kangelase kohale. Richardsoni romaanid meeldisid eelkõige keskklassi lugejatele. Richardson oli ka see, kes pani aluse perekonnaromaanile. Henry Fielding (1707-1754) Teosed: ,,Tom Jones, ühe leidiku lugu" Fielding kirjutas ,,koomilisi eeposeid", kus ta näitas vastasseisu hea ja kurja vahel. Ta teoses oli palju huumorit. Fieldingi optimism pani ta uskuma, et inimese moraal hakkab täiustuma.
pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Klassitsism sai valitsevaks kirjandussuunaks absolutistlikul Prantsusmaal, kus see muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Kuningas Louis XII mõjuvõimas kardinal Richelieu (võimul 1624-1642) asustas 1635 aastal 40- liikmeline Prantsuse Akadeemia, mis peale prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemise suunas kuningakojale meelepäraselt kogu avalikku kultuurielu. Absolutism võitles nii poliitilise
Valgustuskirjanduse esimene pool. 1.Mida kujutab endast valgustus?Kus sai alguse?Millal?Kus arenes põhiliselt? Valgustus oli vaimne liikumine,mis tähistas demokraatlike ideede levikut,tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale.Sai alguse Inglismaalt,kus kodanlik pööre toimus kõige varem.Kuigi tuli Inglismaalt olid prantslased need kes kujundasid Euroopa valgustuse palge.Sai alguse umbes 18.sajandil.Valgustus viis Suure Prantsuse revolutsioonini(1789.a.). 2
KLASSITSISM ja VALGUSTUS 1. Klassitsismi iseloomustus, tragöödia, komöödia. Prantsusmaal 17. sajandil. Prantsuse akadeemia 1635. Mõju Ida-Euroopa ja Ameerika rahvuskirjanduse kujunemisele. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. Seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, mis vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas
kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goethe (1749-32)- kunstiküps näidend ,,Götz von Berlichingen"; looming algab V, jõuab romantismi; romaan ,,Wilhelm Meister"- esinduslik kujunemis- ehk arengu-,ka isikuromaan; proosatragöödia "Egmont"- insp Madalmaade revolutsioonist 16.s; ,,Faust"( I osa 1808; II osa 1833)- tragöödia, tugines
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest
Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos.
Valgustajate teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Looduse ees on inimesed võrdsed väidsid valgustajad eesotsas Rousseau’ga , mis pärast tuli kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Valgustajad nõudsid mõttevabadust. Teadmiste talletamikseks ja põlistamiseks hakati looma entsüklopeediaid. Lisals popoulaarteadusele ja ilukirjandusele asus valgustusidee aktiivse levitamise teenistusse ajakirjandus. Valgustus kirjandus on suures osas filosoofia kallakuga Romaani kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat. Teater mõjutas ühiskonda isegi rohkem , kuna seal publikus oli ka rohkelt neid kes romaane ei lugenud. Areng luules aeglustus , kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Ülistati mõistust, kaldusid valgustajad alahindama tundeid. Swift 18saj filosoofiline proosa algab iiri-inglise kirjaniku Jonathan Swifti (1667-1745) särava satiirilise loominguga
arenemise algus. Tekib „meie“ mõistes romaan, kuigi romaanilaadseid teoseid oli kirjutatud ka varem. Toimuvad kokkupuuted teiste maade ilukirjandusega (Idamaad, Pärsia). Romaani arengu eesotsas seisab Inglismaa, tema järel Prantsusmaa. Juhtivaks žanriks oli tollal aga ikkagi luule. Massiliselt loeti reisikirjandust. Populaarsed žanrid olid ka autobiograafia ja biograafia. Inimesed kirjutavad palju kirju (Samuel Richardson lõi ka uue žanri kiriromaan). Päevikuvormis romaanid olid samuti populaarsed (nt Jonathan Swifti teosed). 18. Sajandi autoreid eristaski see, et igaüks mõtled välja, kuidas oma romaani kirjutada. Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt
– renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagadesse teatud mõjusid ja motiive. Saagad proosa vormis, kuid poeetilise rütmiga. Põhja- ja Lõunaiiri saagad. Island: Vanem Edda. Koondab laule, mis pärinevad eri aegadest ja tihti ka räägivad teineteisele vastu. Kirja pandud XI-XII sajandil. Pajatavad maailma tekkest. Jumalad hiiud. Sõjakangelaste manala Valhalla, valküürid
18. SAJANDI KIRJANDUS VALGUSTUS 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Sellel ajajärgul tugevnes kodanlus, absolutismi toetav aadel sunniti loobuma mõnestki privileegist, dogmaatiline kirikuõpetus hakkab kaotama oma mõjujõudu. Inglismaal toimus kodanlik pööre kõige varem: 16401660 toimunud Inglise kodanlik revolutsioon kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale.
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus)
Tallinna Balletikool Referaat: Klassitsistlik tragöödia Prantsusmaal Varvara Litvinova I kursus Tallinn 2007 Tragöödia on draama suurvorm, zanr, mis vastandub komöödiale ja lahendab spetsiifilist dramaatilist võitlust tegelase paratamatu surmaga ning milles on eilist dramaatilist konflikti. Tragöödia aluseks on tavaliselt sügav ideede konflikt, maailmavaadete kokkupõrge. Tragöödia, kui zanri tekkimine Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad
Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel
põhimõtteid, ta pidi olema peenetundeline ja hell armastaja. Loomise keskonnaks on loss ja tegevus toimub ka lossis. 4 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Tähtis komponent on seiklus- see toob kiired muutused sündmustesse. Toimub kohtumine tundmatuga, esineb imesid, üleloomulikkust. Neil lugudel on keldi tagapõhi (ntx Arturi-romaanid e ümarlaua romaanid ). · Tähtsad on piirsituatsioonid, mis on eetilise, moraalse algega. Rüütlid peavad kinnitama oma armastuse terviklikkust, puhtust. Nad võitlevad kurja vastu. · Rüütlikirjanduses kerkivad esile kindlad autorid, nimelised kirjanikud, ntx Chrétien de Troyes, kes kirjutas esimese graaliteemalise romaani(kristliku varjundiga). Graal on täiuse ja õnne sümbol. · Wolfram von Eschenbach kirjutas ,,Parzivali" (ka graaliteemaline) see teos on
-Thor - Taara Laulud jagunevad kaheks =Ajaloolised =Müütilised Müütiliste hulgas lugu, kus on paralleele Kreekast =Phaeton (päikesevanker) 2. Draamakirjandus keskajal Draama areng takerdus kiriku mõjul =Saavutas arvestatava taseme alles 14.-15. sajand Teater tekib uutel alustel =Antiik hävinud =Lähtepunktiks jumalateenistus =Illustreeriti ja seletati jumalateenistuse sisu -Liturgiline draama =Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid Vanim on 12. sajandist ="Aadama ja Eeva mäng" Lihavõttepühade aegu =Ristilöömine ja ülestõusmine =Passioon e. Kannatusmäng 15. sajandi lõpul ilmusid ilmalikud näidendid =Sisu endiselt Piiblist Miraakel ehk ilmalik näidend =Ime =Pühakute ja Neitsi Maarja lood Keskaja lõpul olid moes moraliteed =Õpetlikud ja kasvatavad näidendid
Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis eesmärgiks Vana-Kreeka kasvatusideaali (isiksuse harmoonilise ja igakülgse arengu). Võrdsus, vabadus ja enesemääratlus. 2. Nimetada kirjanduszanrid, mis said alguse antiikajal (nimetada nende zanrite tähtsamaid esindajaid Kreekas ja Roomas)? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakirjandus.htm Eepos Homeros (Ilias, Odysseia); Hesiodos (Theogonia, Tööd ja päevad), tragöödia ja Rooma eepika (Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane. On proosa- ja
Oli pidevas võitluses jesuiitidega.). Hollandis tegeles portugali-juudi päritolu Barud Spinoza. Tema ladinakeelsed teosed ilmusid 1660-70ndatel. Zanri on püütud nimetada panteismina. Väga õpetlik stiil, põhjalikud arutlused, mõistete seletused. Spontaansus on kadunud, nagu oli Montaigne'il. Teaduslik kallak. "Geomeetrilise meetodi järgi esitatud eetika". Humanismis tuleb ratsionalistlik-mõistuspärane kallak. Hispaanias möödub 17.sajand baroki tähe all. Vastandite kunst ja kultuur. Baroki kohta ei saa öelda, et see oleks irratsionaalne, mitmetähenduslikkus ja vastandamine on esiplaanil. Romaani areng ja draama (Molina, Calderron). Baltasar Grecian (1601-1658) jesuiit-vaimulik, preester ja teoloogia õppejõud, Aragooniast pärit, sinna ta ka jäi, ei pääsenud õukonda. Kirjutas hulk teoseid, millest 1 on romaan "Criticon", rännak, 1651-57 kirjutas. Tal on ka traktaadi-sarmaseid teoseid. Neist tähtsaim "Arukas inimene"
1635. aastal ta sureb. Tema oligi Hispaania teatri ülesehitaja. Enne Lopet ei saa rääkida regulaarsest Hispaania teatrist. Hiiglaslik teatriehitis, mis tehtud Lope kätega. Kujundas teatri zanrid (mõõga ja mantli komöödiad eriti popid). Oli ka kõige renessanslikum hispaania dramaturg. Seda mitte vormilt vaid sisuliselt. Commedia erudita järgi jälgiti kolme ühtsuse reegleid. Oli selle poolehoidjaid ja vastaseid. Poolehoidja oli näiteks Cervantes, kelle ideaaliks oli nn õige komöödia nõuded keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast pühkis viljakas Lope Cervantese teatrist täielikult minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see
* Üks salongiründajaist * Riikliku mõtlemise kaasaegsete põhimõtete rajaja * Prantsuse absolutismi rajaja * Võttis poliitilise terminina kasutusele mõiste ,,kodumaa" * Juhtis Louis XIII nõukogu * Avaldas kuningale olulist mõju * Ajaloolistes romaanides kujutatakse teda salakavala intrigaanina * Surus maha mistahes opositsiooni (eesmärgiks tugev ja ühtne absoluutne monarhia) * Rajas Prantsuse akadeemia * Õukonnakultuur ,,Täiuslik monarhia": kunst pidi kehastama niisuguse täiuslikkuse taotlust ja näidist, korrastama ja parandama seda, mis tegelikkuses korrale vastu seisis. Keskne koht kuulus kuninga isiksusele. Päikesekuninga iseloomustus: ladina ja kreeka keele oskus oli pinnapealne, oli omandanud poliitilise tarkkuse ja humanitaarsed teadmised. Tal oli kaasasündinud hea maitse ja elegants. Kulutas palju ilustuste/dekoratsioonide peale, korraldas etendusi, ehitas (ümber) mitmeid losse, korraldas pidusid; pidi
prassimine ja pidutsemine (Too näiteid) Hamleti ja ema suhe - kuidas suhtuda emasse, kes on sind reetnud? Pidetus. Ema vastu ei saa. Taani kuningate säng on kiimas ja neetud veripatu asemeks. Olla vôi mitte olla lahtimôtestamine Kuidas Hamlet end tagasi hoiab ja tôele lähemale püüab (Kui aega on, pane tekstinäited vahele) Shakespeare'i teisi teoseid liikide järgi (ôpiku pôhjal) Shakespeare'i-aegne teater Dante Alighieri, Jumalik komöödia *poeem on filosoofiline sügavalt elu môtestav ja groteskne ebareaalne, moonutatud, autori suhtumine on satiiriline inimlikke pahesid hukkamôistev sümbolloomad sissejuhatuses (avalaulus): lôvi vägivald, panter iharus, hunt reetur, need loomad takistavad Dantet pühal rännakul pimedusest valguse poole sümbolvärvid: punane halastus, armastus; valge usk, puhtus, süütus sümbolarvud 3, 9, 10, 100 Joonista!
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir,
satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal. · Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt ,,Aadama mäng". · Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast. · ,,Orleans'i piiramine" Jeanne d'Arc
Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768). Need olid Veneetsia linnavaadete maalijad. Suhteliselt väikesemõõtmelised pildid, mis kujutasid linna erinevaid kohti. Saab ülevaate tolleaegsest Veneetsia elust. · Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil. Palazzo Labia kaunistamine Veneetsias kujutab Antoniuse ja Cleopatra lugu. Piiskop Haraldi
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimission tõsta noorte moraa
rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". Dramaatika- näitekirjandus, üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Ekspressionism- Kunstivool, mis sündis XX sajandi algul Saksamaal. Ideede ja elamuste kujundirikas väljendamine. NT, Marie Under Eleegia- lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 1 Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
