...............35 1.3.9.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel odavamalt ettevõtte väärtusest, kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest.................................................39 1.3.10.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte osalisel soetamisel odavamalt ettevõtte väärtusest, kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest...............................43 1.3.11.Välisriigis asuva tütarettevõtte konsolideerimine.......................................................47 2.KONSOLIDEERIMISGRUPI ARVESTUSMEETODID.........................................................55 2.1.Ostumeetod..........................................................................................................................56 2.1.1. Ülesanne 1. Tütarettevõtte edasine kajastamine konsolideeritud aruannetes.............63 2.2.Korrigeeritud ostumeetod........................................................................
52 (b)); (b) rentniku rendikulu saldeeritakse kasumiaruandes sama pinna allrendist saadud rendituluga (eeldusel, et rentimine ei ole ettevõtte põhitegevus); (c) kasumeid (kahjumeid) valuutakursimuutustest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; (d) kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kulud saldeeritakse kasumiaruandes sama protsessi tulemusel tekkinud tuludega (näiteks kompensatsioon kolmandalt osapoolelt); (e) kasumeid (kahjumeid) kapitaliosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse kasumiaruandes netosummana; (f) kasumeid (kahjumeid) finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest kajastatakse kasumiaruandes netosummana. Koondkasumiaruanne 30. Ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või kahjum), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena
Lisa 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ – kajastatakse bilansis rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Samuti kajastatakse ka rahavoogude aruandes. Lisa 3 „Maksud, lõivud ja trahvid“ – Antud lisa on koostatud selgitamaks nii maksude, lõivude ja trahvide tulude kirjeid kui ka maksukohustusi. Lisa 4 „Nõuded ostjatele ja muud nõuded“ Lisa 5 „Varud“ – varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Lisa 6 „Osalused sihtasutustes, tütarettevõtjates ja muud osalused“ Lisa 7 „Kinnisvarainvesteeringud“ võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooni kulu kajastatakse tulemiaruandes.
raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil. Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes. Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: 1) millisest käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; 2) aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, kui ei ole teisiti märgitud. Baltic Premator OÜ ei ole koostanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, kuna tema osadest enam kui 90% kuulub Eesti Vabariigis registreeritud emaettevõttele BLRT Grupp AS, kes on asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud koostama ning avalikustama konsolideeritud auditeeritud majandusaasta aruande. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused 1. jaanuaril 2011 ühines Eesti Vabariik euroalaga ja võttis rahvusvaluutana kasutusele euro, mis asendas Eesti krooni. Sellest tulenevalt on Baltic Premator OÜ arvestusvaluutaks alates 1. jaanuarist 2011 euro. Muutus arvestusvaluutas on kajastatud edasiulatuvalt. Seisuga 1
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste
arvestuspõhimõtetele (IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsvarad on kajastatud bilansis õiglases väärtuses, v.a. nõuded teiste osapoolte vastu, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses ning investeeringud sidusfirmadesse, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Finantskohustused on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Kõigi finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine, nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, garantiikohustuste eraldiste moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ..........................................................................................
Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Majandusaasta aruande koostamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll;
Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne.
standardite abil). ANGLO AMEERIKA KONTINENTAALNE MUDEL MUDEL Taust Tavaõigus Rooma õigus Traditsioonidega vana eriala Uus eriala Arenenud aktsiaturg Vähearenenud aktsiaturg Majandusarvestuse üldised põhimõtted Orienteeritud aktsionärile Orienteeritud võlausaldajale Avalikustamine Salastatus Maksuarvestus eraldatud Orienteeritud maksundusele Reguleeritud professionaalide Reguleeritud valitsuse poolt koostatud standarditega määrustega Näited riikide kohta
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse
paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). © 2014. Janek Keskküla 13 Raamatupidamise sise-eeskiri (RPS § 11) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara
juriidilise vormiga. Ettevõte on kohustatud n korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; n dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; n kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; n koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; n säilitama raamatupidamise dokumente. Majandusaasta aruanne Ettevõte on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek
.......................................................19 3.4.4Immateriaalse põhivara kontod ja algdokumendid....................................................19 4ENESEANALÜÜS................................................................................................................. 20 5KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................21 1 SISSEJUHATUS Teostasin ettevõtluse ja majandusarvestuse kursuse esimest praktikat xxxxxxxxxxxxe Selveri ettevõttes. Praktika käigus tutvusin põhjalikult xxxxxxxxxxxxe Selveri, Selveri jaekaubandusketi ning Tallinna Kaubamaja AS-ist sisseostetava raamatupidamisteenusega. Kuna raamatupidamisteenus on sisseostetav, siis puudub Selveri ketil endal eraldi olev raamatupidamise sise-eeskiri. Kõik vajaliku info ettevõtte raamatupidamisest sain NG Investeeringute kontserni raamatupidamise arvestusmetoodikast, kuna raamatupidamisteenust
omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse
hoida, siis seda enam oli vahe programmides üllatav. Professionaalsele raamatupidajale tundub see olevat ideaalne tööriist. Kui enne seda praktikat polnud ma nii julgelt ja iseseisvalt saanud katsetada erinevate registrite korraga haldamist, siis ma enne sellest ka aru ei saanud, kui tähtis on hea programmi kasutamine. Programmi Standard Books moodulid ja registrid, mida ettevõttes kasutatakse: e-mail on Standard Books programmis sisse integreeritud; finants – kanded ja kontod, päevaraamat, pearaamat, kasumiaruanne, käibeandmik, saldoaruanne, bilanss; 7 kassa – sularaha kassa puudub, sularaha toimingud kajastatakse laekumistena; kliendihaldus – kontaktid ja klientide statistika; komplekteerimine – tootmised, artiklid ja retseptid; logistika – laoliikumised ja mahakandmised;
finantsinvesteeringud); d) varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Põhivara (fixed assets, long term assets) koosneb: Pikaajalised finantsinvesteeringud ja laenuks antud vahendid Kinnisvarainvesteeringud (RTJ 6) Materiaalne põhivara (RTJ 5) (bioloogilise vara arvestus RTJ 7), võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, soetamisega otseselt seotud kulutustest ja vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega seotud hinnanguliste kulutuste 14 nüüdisväärtusest juhul, kui see vastab RTJ 8 kirjeldatud eraldiste moodustamise põhimõtetele. - Tootmispõhivara on töövahendid, mis võtavad korduvalt osa tootmise protsessist,
ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus!
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni
Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale kohapeale raamatupidaja või ostab antud teenust sisse raamatupidamisteenusi pakkuvalt ettevõttelt. AS Viljandi Aken ja Uks on valinud variandi, kus tegeleb raamatupidamisega ise. Kuigi Eesti Raamatupidamise seadus sätestab ettevõtete jaoks finantsraamatupidamise üleüldised piirid ja normid, peab ettevõtte siiski koostama ja kinnitama oma firmasisesed raamatupidamise sise-eeskirjad. Tuleb arvestada, et antud eeskirjad peavad olema vastavuses kehtiva seadusandlusega. Raamatupidamise siseeeskiri sätestab konkreetsed sisekorra reeglid majandustegevuse dokumenteerimise, varade investeerimise, töökorralduse protseduuristiku ja vastavuse ning muu taolise täpseks määratlemiseks. ( 8 lk 41) Eeskirjad koostas pearaamatupidaja ja kinnitas firma juht. Muudatuste tegemisel tuleb näidata
erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahakäibe aruandest, tegevusaruandest ja lisadest, mis on kooskõlas EV Raamatupidamise seadusega. Järgmisel skeemil on kujutatud peamiste finantsaruannete omavahelised seosed: Seisundi Perioodi aruanded Seisundi aruanne aruanne BILANSS KASUMIARUANNE BILANSS
muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul või
Õiglane väärtus on vara tõenäoline müügihind, mis on määratud arukalt, heas usus ja omaniku parimatest huvidest lähtudes ning millega sõltumatud ja pädevad osapooled oleksid nõus tehingut tegema. Erialases kirjanduses on õiglase väärtuse sünonüümina kasutatud terminit reaal- või turuväärtus. Osapooled on seotud, kui üks neist omab kontrolli teise osapoole üle või mõjutab oluliselt teise osapoole ärilisi otsuseid. Seotud osapooled on näiteks: emaettevõte (ning emaettevõtet kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud) tütarettevõtted sidusettevõtted teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted (nt emaettevõtte ülejäänud tütarettevõtted) tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikutest omanikud, välja arvatud juhul, kui nendel isikutel puudub võimalus oluliselt mõjutada ettevõtte ärilisi otsuseid eelmises punktis kirjeldatud
................................................................................................................................................................ 62 SISSEJUHATUS Käesoleva aruanne autor käis läbi üheksa nädalast majandusarvestuse ja finants analüüsi praktikat. Antud praktika objektina oli OÜ Abilis. Praktika läbimise ajal autor tutvub erinevate dokumentidega, mis on seotud raamatupidamisega, teeb finants analüüsi ja saab praktilisi kogemusi raamatupidamises, teiste sõnadega aitab pearaamatupidajale vormistada dokumente, mille käigus kinnitab oma teoreetilisi teadmisi. Praktika läbimise peaeesmärk on rakendada teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ning
jäägina. Näiteks loomaksavatuses on kõrvaltoodanguks sõnnik, saetööstuses puidujäätmed. Kõrvaltoodangu üle võib arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda bilansis arvele neto realiseerimisväärtuses. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varud võetakse esmalt bilansis arvele soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpus tuleb varud kriitiliselt üle vaadata, et kindlaks teha objektid, mille netorealiseerimisväärtus on langenud madalamale nende soetusmaksumusest. Varude allahindlus peaks toimuma individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes. Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida.
Raamatupidamise seadus saabki Sulle nüüd peamiseks käsulauaks. Kui hätta jääd, loe seadust ning usun, et leiad lahenduse. Raamatupidamise seadus Raamatupidajate peamine tugitala, ,,Raamatupidamise seadus" (edaspidi RPS) peaks nüüd pidevalt käeulatuses olema. Soovitan Sul muretseda omale terve seadus ning see hoolega kordi ja kordi läbi lugeda. Seadus - see on aluspõhi kõigile Sinu edasistele tegemistele ja toimingutele ettevõtluses majandusarvestuse vallas. Pööra seadust lugedes tähelepanu (ja see on väga pikk lugemine) sõnadele ja nende mõistmisele et kui kirjas on sõna ,,peab", siis ära tee sellest oma mõtetes sõna ,,võib" ning vastupidi. Olgu see seadus Sul pidevalt käeulatuses, kontrollimaks üle kasutatavaid mõisteid, omi mõtteid ja kajastatavate tehingute sisulisi tähendusi. Üks meeldetuletus juhindu alati seaduse tekstist, erinevate määruste ja juhendite
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
Dokumentide liikumist ettevõttes nende koostamisest kuni arhiivi üleandmiseni nimetatakse dokumendikäibeks. Dokumendikäive sätestatakse raamatupidamise sise-eeskirjadega. Raamatupidamise korraldamise kohustus lasub firma juhil, selleks ta: - moodustab raamatupidamise struktuuriüksuse; - kasutab raamatupidamisettevõtte teenuseid või mittekoosseisulist raamatupidajat; - peab ise arvestust. 4.3 Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirjad, riigiraamatupidamiskohustuslane koostab raamatupidamise sise-eeskirja, arvestades üldeeskirja nõudeid. Raamatupidamise sise-eeskirjad peavad kirjeldama Raamatupidamise seaduse § 16 järgi: · majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist; · varade ja arvelduste inventeerimist; · algdokumentide käivet ja säilitamist; · raamatupidamisregistrite pidamist; · kontoplaani; · koodide ja lühendite kasutamist;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
