toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus: 1) Sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raha ressursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele jagama kindla elukvaliteedi. ... elukvaliteedi juures eelistatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldisi elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja karjäärid näiteks institutsioonide kvaliteet: 1) Haridus 2) Tervishoid 3) Turvalisust tagavad institutsioonid) Ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks ja mittemateriaalseks. Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) Kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel 3) Võimul olev valitsus tugineb valijate enamusele 4) Rahva esindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad
6) riigi valitsemine peab olema põhiseaduslik ehk konstitutsiooniline ning võimu ja omavalitsusorganite tegevust peab kontrollima valitsus; 7) pooldatakse rahvusvahelist koostööd, liitumist Euroopa Liiduga ja NATOga. Konservatism kujunes Euroopas 17. 19. sajandil. Selle ideoloogia vaatekohad on järgmised: 1) areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikesi reforme; püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ning uuendustega minnakse kaasa väga tagasihoidlikult. Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide ajal purustatakse kõik vanad valitsusstruktuurid ja kaotatakse traditsioonid; 2) rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ning neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust; 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve; nagu liberaalidki ei poolda nad riigi
bioloogilistest tsüklitest tulenevalt, tagada sotsiaalne õigus, saavutads olidaarsus Konservatiivne heaolumudel- tööpanusega arvestamine, soosib pika tööstaasiga töötajaid. Mandi-Euroopas (Saksamaaa, Belgia) toetame inimesi aga selle põhjal, kui palju on inimene ise ühiskonnale andnud Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (skandinaavia)- universalism, pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, rikkamatel suuremad maksud ehk mitmetasemeline maksusüsteem, tagada et kõigil oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia
öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. 3 Neis on riigipead koondanud enda katte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. 3. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Lk.80 88 Huvide esindamine ja teostamine. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa. Erakondi võib klassifitseerida mitmel viisil. Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest:
inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit! 3. Mittetulundusühingud ehk siis kolmas sektor . Avatud ühikonda nimetatakse tihti ka kodaniku ühiskonnaks. Ühiskonda kus inimesed saavad kas otseselt või kautselt osa võtta valitsemisest nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia põhilised tunnusjooned on: 1. Vabadevalimiste korraldamine. 2. Enamuse võimu teostamine. 3. Vähemuse õiguste austamine.
Ühiskonna jaotus sektoriteks: Esimene ehk avalik sektor (võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad, kõik, mis seotud riigi ja riigivõimuga; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine; ) Teine ehk erasektor (kasumit taotlevad eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele) Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes
Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused, aga ei seaks ohtu tulevaste põlvkondade huvisid.
Ideoloogia ülesanded ® Seletamine Pakub neid samu seletusi, mida poliitikas kasutatakse terviklikumalt. Osad seletused saavad rohkem toetust. ® Hindamine ® Õigustamine ® Orienteerimine ® Programmeerimine ® Mobiliseerimine ® Mõtteline korrastatus Mida annab ideoloogia erakonnale n Selektiivsed vs. kollektiivsed vs. eesmärgilised stiimulid n Poliitika kui ,,võitlus inimeste hingede pärast" n Poliitik kui moraalne ettevõtja n Usutavuse olulisus (kataloogi piiramine, poliitilise pakkumise standardiseerimine jne) Selektiivsed materiaalsed stiimulid, saab jagada piiratud ringkonnale, ressursid on piiratud Kollektiivsed on suunatud sotsiaalsetele motivaatoritele, kasutatakse noorteühenduste puhul. On suuresti vähenenud. Eesmärgiline ideega motiveerimine, võimaldab hoida aega kokku, raha kokku kraapimisel seondub just ideoloogiaga. Parem- ja vasakpoolsus 1
Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid
toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende
klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). ÜHISKONNA SIDUSUS (Õ. LK. 29-59) 1. Ühiskonna struktuur jaguneb kolmeks: esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitusasutused, avalik-õiguslikud asutused), teine e erasektor (eraettevõtted) ja kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Riigisektori tunnused: võim on ülimuslik, seadused/otsused on kõigile kohustuslikud täitmiseks, kontroll riigi territooriumi üle, riigiasutused on avalikud. Erasektori ettevõtetele on iseloomulik kasumi taotlemine ja eraomandus. Eestis on erasektoris 2/3 palgatöötajatest, avalikus kolmandik. Arenenud riikides on avalikus sektoris viiendik kogu tööjõust
Kriminaalõigus sätestab millised on kuriteod, kuidas karistada. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Avalik ja erasektor: Avalik sektor esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor - sektor, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone
kodumaalt Nõukogude okupatsiooni eest. Enamik pagulastest oli koondanud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, kus nad paigutati ümberasujate laagritesse. Käidi ümberasujate laagrites pagulasi veenmas kodumaale vabatahtlikult tagasi pöörduma. 1972.aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. 1944 - paadipõgenikud - põgeneti: Rootsi, Saksamaale, USA- sse, Kanadasse, Austraaliasse. 4. 1) Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. 1) AVALIK SEKTOR (poliitika, riik) - esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. 2) ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR (majandus) - sektor, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. 3) KOLMAS SEKTOR EHK MITTETULUNDUSSEKTOR
vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele
vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism + maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged + tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist - riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine - inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti) Konservatism - riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele
Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse,
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim
Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus
Parteid, kes väidavad, et esindavad kogu rahvast, mitte enam vaid mõne konkreetse klassi huve. Populistliku partei eesmärgiks on pääseda võimule, mis ei eelda enam palju parteiliikmeid, aga võimalikult palju valijaid. Seetõttu on parteide programmid hägusamaks muutunud, sest igaühe hääl on muutunud oluliseks ning seega antakse tihti välja katteta lubadusi (mida pole võimalik teoks teha, a la ühel ajal kõrged ja madalad maksud, eks). Sotsiaalsed liikumised. Killustunud võrgustikud, puudub selge ülesehitus, toetajaskond muutuv ja laialivalguv. Nende tegevus ei puuduta otseselt osalejate positsiooni (ei sotsiaalset ega ka majanduslikku), pigem propageerivad vaimseid väärtusi ja võitlevad keskkonnaprobleemide vastu. Pooldavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. Ei tohi ajada sassi survegruppidega (kategooriakaitse grupid on org. või ühendused, mis seisavad ühe konkreetse
Aristotelesest. Arvas, et suveräänsus on kõige kõrgem, igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatu võim ning see annab loa luua seadusi, ilma et selleks oleks vaja kelletki luba küsida. Pidas suveräänsust ühiseks ja terviklikuks mis ei saa kuuluda ühtaegu mitmele suveräänsele kandjale (nt. aristokraatiale ja monarhile). Kuigi arvas, et igasugune võim on Jumalast ja kuulub monarhile, võivad valitsemises osaleda seisuste esindajad. Thomas Hobbes (1588 1679)Oxford haridus. 19a tõlkis Homerose inglise keelde. William Cavendishi koduõpetaja. Äge rojalist. Otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse tekkimise põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Elements of Law, Natural and Politics (1640); The Leviathan (1651). Suveräänne riik tekib ühiskonna looduslik-loomulikust seisundist, kus valitseb ,,kõigi sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra omnes), selle lõpetamiseks sõlmitakse üldine kokkulepe suveräänse võimu loomiseks, mis peab tagama korra
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja
Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik. Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek. Seisukohad: Tavad, suhted olgu muutumatud Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult
raskem ja nõuab reeglina erimenetlust. Riigi mõiste Riik võimu- ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riik organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada
Poola on tõeline aadlivabariik, millel on oma esinduskogu (Seim). Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus 17. saj Inglismaal. Kuninga ministrid ei ole kun usaldusisikud, vaid peavad pälvima parlamendi soosingu. Tulemuseks on põhiseadusliku monarhia ja parlamentarsmi algus Euroopas. Parlamendi võimu tugevnemine saab alguse 1603 (kinnitati 1689). Parlament apelleerib magna chartale (1215). Magna charta pani paika kuninga ja alamate võimu piirid. Kuningas pidi maksud kooskõlastama parlamendiga. Teine magna charta põhipunkt oli see, et meelevaldsed vangistamised on keelatud. Parlament ei esinda kogu rahvast, kuid seda ei õnnestu kuningal tasalülitada. 1265 on parlamendi algus Inglismaal. 14. saj-l jaguneb parlament kaheks kojaks. Ülemkoja mood kõrgaadel ja piiskopid, keda ei valita (automaatne mandaat). Pol võimuks kujuneb alamkoda (alamaadel ja suurkodanlus), keda valitakse. Alamkojas on varandusliku tsensuse kriteerium. Parlamendi pädevuseks on
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikv
Sellest tulenevalt Skandinaavia: Rakendab universaalse HR põhimõtted. Lähtekohaks vaeste seaduse traditsioon. Algselt pakutakse kaitset vaid eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat-rate hüvitisega. Sotsiaalkaitse tugines sotsiaalse kodakondsuse printsiibile “citizenship as social right”. Skandinaavia HR väljakujunemine, 20. saj. Keskpaik: Sots–dem/universaalne/ Skandinaavia heaoluriik Heaolu riik: Ulatuslikud avalikud teenused, Maksud on tähtsamad kui sots.kindl. maksed, Tööturu osapooled (korporatism) tähtis vaid mõnel maal (SWE, DNK), Sots-dem. parteid ja feminism olulised (tõend võimu ressursi mudelile) 3 Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus Müüdid: Seal polnud HR-i. Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja.
Euroopas see suund laienenud. Biheivioristlik lähenemine Aluse pani Chicago koolkond, mis oli üks esimesi tõsisemaid koolkondi politoloogias. Biheiviorismi aluseks on poliitika vaatlemine inimkäitumise süsteemis ehk tähtsad pole institutsioonid vaid indiviidid. Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda vasakpoolsem), haridus (mida haritum, seda parempoolsem, kuid oleneb haridusest), etnilisus (vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku
järgi. Rahval pole poliitikas osalemiseks piisavalt võimalusi. Kodanike isiklikku ellu üldjuhul ei tungita, piirdutakse avaliku kuuletumise saavutamisega. 1930. aastail oli Euroopas hulk autoritaarseid reziime, ka 1934. a K. Pätsi kehtestatud "vaikiv ajastu". Iseloomustab praegu vähem arenenud maid, nt enamik SRÜ riike nagu Venemaa, Usbekistan, Kõrgõstan, Kasahstan, Tadzikistan. Totalitarism Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Kehtib range tsensuur, info levik on piiratud. Allumise saavutamiseks rakendatakse sunnimeetodeid (politseiriik). Totalitaarses ühiskonnas monopoliseerib üks poliitiline partei, indiviid või indiviidide grupp poliitilise võimu ja keelustab opositsiooni tegevuse. Teisitimõtlejaid represseeritakse
Ühinenud Saksamaal ei kujunda rahvusidentiteeti rahva ühine poliitiline osalus. Ühinenud Saksa keisririigis ei ole demokraatiat ega parlamentarismi kuni II maailmasõja lõpuni. On küll riigipäev jne aga keiser ei pea sellega tegelikult üldsegi arvestama. I) Autoritaarne vaim, distsipliin, militarism, väikekodanlus, vooruslikkus, juhtiva kihi konservatiivsus (aristokraatliku tausta mõju). II) Föderalism, juhtiv tööstus- ja teadusriik, tööliste sotsialism. III) Keskklass võõrandub poliitikast (kodanlus ja haritlased) kuna nad ei pääse mõjule, sest riigi juhtimine on koondunud aristokraatia kätte (see hakkab muutuma alles 1848a). Pelgupaika leitakse kultuurist. Kultuur = vabadus (poliitiliste vabaduste asendaja). Ühinenud Saksamaal föderalism tähendab seda et osariigid otsustavad nt haridusküsimusi jne kohalikult. Selle konservatiivsuse ja teadusriigile vastandub töölisklassis tugev sotsialism. 20
Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub
feodaal-vasall suhe omandi õigus. Kuna feood ei Uuenduste Mõisnik parandas omanud oma tegemine viljapõldudel oma vilja põldusid, ei teinud ta sorti, ja uuendas midagi ka talupoja tõukarju. Tehnikat ei olukorra soetanud, sest rasket parandamiseks tööd tegid talupojad. Maksud olid ürikutes Maksud Mõisnik võis ammusest ajast maksude suurust kindlaks määratud muuta millal tahes. Põllumajanduse arengut takistasid: I Feodaalse põlisrendi süsteemis: a) Feood ei omanud omi põldusid ja talupoegadel kulus kogu sissetulek maksude maksmiseks. Puudusid vahendid investeerimiseks. b) Feood võis maa talunikult millal tahes ära võtta. II Mõisamajandis:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
