50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaidi163
Õppematerjali autor
avaldamiseks (Eesti Talupoegade Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon  TALO) 3) Ajutised edendamise ja vetogrupid - need grupid pole püsivad. Edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust. Vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajalik sekkuda valitsuse tegevusse (näiteks vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia  annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähte alus ja on alati seotud võimuga. Suur Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parem pool  jäigemad Vasak pool  liberaalsemad 1830-ndatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal majandusel
Organisatsioon); c) ajutised edendamis- ja vetogrupid  need rühmad ei ole püsivad, edendamiserühmad avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetorühmad kritiseerivad valitsust. Niisugused rühmad tekivad olukorras, kus rahva arvates on vaja sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsituse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ning on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parempoolsed on jäigemad, vasakpoolsed aga liberaalsemad. XIX sajandi alguses domineeris konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid
Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei võta osa ühiskonna hüvedest, kultuurielust, ühiskonna valitsemisest. Selle põhjustab nt puue, töötus, elukoht jms c) Inimgruppide eristumise alused, multikultuurne ühiskond eristumise alused- varanduslik, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised Multikultuurne ühiskond- pole hästi arenenud, loodeti, et see rikastab. Hetkel on palju pingeid, ei püimuta. Tekivad erinevad linnaosad, mida vällditakse. 6. Poliitilised ideoloogiad a) Ideoloogiad üldiselt, pluralism Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Poliitiline ideoloogia- mingi ideaal kuidas maksud ja asjad peaksid olema jaotatud Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja
Survegrupp ei käsitle poliitika kõiki valdkondi vaid ühte valdkonda või probleemi. Survegrupid on tavaliselt ametiliidud või mingid edendusgrupid. 6. Laiahaardepartei: Need tekkisid 1970ndatel. Laiahaardeparti eesmärgiks on et, inimesed hääletaksid oma partei poolt. Selleks et, rahvas hääletaks kindla partei poolt tuleb anda palju lubadusi. Partei liikmeskond ei ole arvukas aga ta on aktiivne rahva hulkade mõjutaja. Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia on hinnangu andmine kehtivale ühiskonna korrale ja oma väärus hinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse esitamine. Kõige olulisem on Karl Marxi teooria mis pani aluse klassivõitluse teooriale. Marxi teooria viis ellu Vladimir Ilich iljanov (Lenin)- kommunism pidi olema õiglane ühiskonna vorm. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17ja 19 saj. Seda iseloomustab: · Inimene peab olema vaba ja tema huvid on alati esiplaanil.
Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriigi põhimudelid on: Sotsiaaldemokraatia  sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele hoolimata nende sissetulekust, seisusest ük-s v sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja. Et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani) Konservatism  riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia) Liberalism  riigi esmaül ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suured; iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab.
(kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia  pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism  riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). 3) Liberalism  riigi esmane ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan).
(kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia – pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism – riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). 3) Liberalism – riigi esmane ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid