BIOSFÄÄR 2.1 Millist tüüpi murenemine on ülekaalus kõrbetes? Füüsikaline murenemine, sest kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur 2.2. otsustage, kas väide on t6ene v6i viäär. pdhjendage oma otsust. Tõene/väär vihmametsas on ülekaalus keemiline murenemine- see on tõene, sest niiske ja kuum kliima soodustab keemilist murenemist 2.3. Selgitage temperatuuri ja sademete hulga mõju keemilisele murenemisele. Temperatuuri mõju- Keemiline murenemine on intensiivsem soojas ja niiskes kliimas, sest kõrgete temperatuuridega on keemilised protsessid intensiivsemad. Sademete hulga mõju- sademed mõjutavad mulla taimestikku ja mullaelustikku 2'4 Millised järgmistest viädetest iseloomustavad füüsikalist murenemist ehk rabenemist? Kaks tõest väidet tähistage X-ga. Ühtlaselt kõrge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi. X ulatuslikud ööpävased temperatuuri kõikumised kiirendavad protsessi.
2.1. Millist tiiiipi murenemine on iilekaalus kdrbetes? Kdrbetes on iilekaalus füüsikaline murenemine. 2p Pdhjendus: Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe,mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 2.2. otsustage, kas vflide on t6ene v6i viiiir. pdhjendage oma otsust. I
3 PEDOSFÄÄR+vt. ka lühikonspekt muld 1. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee jäätumine
niiskes kliimas -soodustavad HAPPEVIHMAD KORROSIOON- kivimipindane uuristumine ja krobelisemaks muutumine keemilise murenemise käigus murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine KUIDAS ON MURENEMISKOORIKU PAKSUS SEOTUD TEMP ja SADEMETEGA ( tv, 29 ül. 6) Kõrge temperatuuri ja suure sademetehulga korral on murenemiskoorik paksem ( kõige paksem nt. ekvatoriaalkliimas) Jahedas polaarses kliimas ( tundra) ja kuivas troopikas( kõrbed) on murenemiskoorik õhem Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist ( TV. lk. 29 ül 7) Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu
Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort vähemalt kolme näitaja põhjal. 6. iseloomustab laamade liikumist ning laamade servaaladel toimuvaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke ia moone; (teadmised, skeemide lugemisoskus, kaart) oskab selgitada kivimite ringet; kivistumine Setted Settekivimid murenemine, murenemine, erosioon, erosioon, kuhjumine kuhjumine Tardkivimid Moondekivimid tardumine sulamine Magma 7
11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon
tähtsamaid omadusi; rahnud, kruus, liiv, savi, muda ärakanne,settimine setted murenemine kivistumine, Purskekivimid .....basalt tsementeerumine murenemine settekivimid
liivast ja kruusast koosnev mis esineb peamiselt liustike pinnavorm. ülaosas. BIOSFÄÄR 1. Millest koosneb muld? Muld koosneb õhust 25%, veest 25%, orgaanilisest(huumus, varis) osast 5% ja mineraalsest(kivid, kruus, liiv savi) osast 45%. 2. Mis tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Füüsikalist murenemine ehk rabenemine on kivimite ja nende koostemineraalide mehaaniline peenenemine ilma, et keemiline koostis muutuks. Seda mõjutab: temperatuuri kõikumine, vesi, tuul ja jää. See on eriti intensiivne tudraalades, kus on suured temperatuurikõikumised aasta jooksul. 3. Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Keemiline murenemine ehk porsumine on muutused, mille käigus muutub mineraalide ja kivimite keemiline koostis
lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; . 20 14. tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; ................................................ 21 15. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; ..................................................................................................................................................... 21 Mõisted: ..........................
LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade gaasid kõdunemine HÜDROSFÄÄR joogiks lagunemine Toitained vesi õhku CO2 ja vesilahuses CH4 MULDvesi Settimine, kivistumine Kivimite murenemine, Settimine, kivistumine mineraalained 1 LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS mandriline maakoorr Maa on ehitatud põhiliselt ookeaniline maakoor hapniku (O), räni (Si) ja raua maakoorr
Pärnus Kuninga 18, 80011; tel/faks 4442278; Jõhvis Rakvere 30, 41532; tel/faks 3370108 [email protected] www.avita.ee Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. --- 2a Kuidas seda töövihikut kasutada? Töövihikus on iga vastava osa ette märgitud: Paaristöö; Ülesanne lahendamiseks õpetaja abiga; Lisaülesanne õpetaja valikul. Kohandatud töövihiku kasutajale 1. Kohandatud õppematerjali fail on mõeldud lugemiseks paralleelselt nii ekraanilugemise tarkvara kui punktkirjariba toel. Õigekirja täpsuse osas tuleb eelistada punktkirjariba koos kohandatud koodifailiga. Õppematerjali kohandaja kasutas faili loomisel ekraanilugemise tarkvara JAWS 13.0 ja punktkirjariba Focus 40 (Freedom Scientific). 2. Kohandatud tekst on loodud kaheksa punkti süsteemis. 3
graniit) 2. Moondekivimid · ortokivimid tardkivimite moondumisel (nt. graniitgneiss) · parakivimid settekivimite moondumisel (nt. lubjakivimarmor) 3. Settekivimid · purdkivimid moodustuvad mureneud lähtekivimi tükkidest (nt. liivakivi koosneb kvartsist) · kemogeensed · biogensed Kivimiteringe: kulutus SETTEKIVIMID murenemine kulutus settimine murenemine settimine mattumine, kivistumine mattumine, kivistumine tardumine sulamine soojus
Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt murenemine settekivimid tardkivimid
ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe,ärakanne,settimine rahnud, kruus, tardkivim, settekivim, moondekivim, liiv,graniit, basalt, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt murenemine settekivimid tardkivimid
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.........................................
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE....................................................................
Määrab elurikkuse ja maakasutusvõimalused nii põllu-, metsa-kui ka puhkemajanduses (viljakus). Muld on eeltingimus elu eksisteerimiseks maal(toiteelemendid taimedele kättesaadavaks-taimed vajalikud heterotroofsete organismide(loomad, sh inimene elutegevuseks)). Kaitseb põjavett ja toiduahelat potensiaalsete saasteainete eest(vee filtreerimine). Ainete ja energia muundamine. 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal satuvad kivimid ja neis sisalduvad mineraalid sootuks teistsugustesse tingimustesse, kuni olid nende tekkekohas. Mitmesuguste tegurite mõjul, nagu temperatuurikõikumised, sademed ning keemilised ja bioloogilised protsessid, hakkavad kivimid ja mineraalid purunema ja muunduma. Kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsessi eespool nimetatud tegurite mõjul nimetatakse murenemiseks.
kahte muutust Suurbritannia majanduse struktuuris. Ainult muutuse nimetamine punkte ei andnud. Üks õigesti põhjendatud muutus andis 1 punkti. 1. muutus: primaarses sektoris on hõive vähenenud. Põhjendus: Tööd on mehhaniseeritud, näiteks põllumajanduses. 2. muutus: Tertsiaarne sektor on kasvanud. Põhjendus: Majanduses on suurenenud teenuste osakaal ja sellest tulenevalt ka hõive. Suurbritannias on palju haritud ja oskustega tööjõudu, et täita tertsiaarse sektori töökohti. Teenuste sektor annab suuremat kasumit. 3. muutus: Vähenenud on sekundaarne sektor
Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid
Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon , mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub.(KÕRBETES) Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. (VIHMAMETSADES) Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne
murenemise saaduste, vulkaanpursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. On mehhaanilised setted( Devoni liivakivid, moreenid), keemilised(järvekriit) ja organogeensed(põlevkivi, lubjakivi, turvas).*moondekivimid tekivad tard- ja settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes, mis väga erinevad nende algsest tekketingimustest. Esindajad gneiss, kvartsiit, marmor 6. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks. -füüsikaline murenemine ehk rabenemine- toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu
· Mulla kores jaotatakse: · 1...10 mm kruus · 1...10 cm peenkivid (rähk, klibu, veeris) · 10...20 cm väikekivid · 0,2...1 m suurkivid (munakad, kamakad) · >1 m rahnud, pangad 8. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. · Kerged mullad: l, sl · Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls · Rasked mullad: ls3, s · Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub
Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist. Mõnikord eristatakse ka bioloogilist murenemist. Et elutegevuse tagajärjel toimuvat murenemist saab edukalt jaotada rabenemise ja porsumise vahel, pole selline kolmikjaotus enamasti põhjendatud. Kaksikjaotust 'porsumine-rabenemine' ei tule mõista nii, et tegemist on kahe selgelt eristatava asjaga. Vastupidi, looduses on need protsessid enamasti omavahel tihedalt põimunud. Murenemine ei hõlma murenenud materjali liikumist, vaid ainult selle murenemist kohapeal. Füüsikaline murenemine on näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad või kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja seeläbi kaljut lõhub. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, kus veega reageerinud
2) Savikivid pinnases mille peal olevad kihid võivad libiseda. 3) Jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões. 4) Tugevad vihmasajud 5) Ebaühtlane lume sulamine kevadel 6) Maavärinad Inimetegevus, mis võib maalihet esile kutsuda 1) Hoonete ehitamine oru pervele 2) Autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) Nõlva järsemaks muutmine 4) Metsa maha võtmine nõlvadelt. Nõlvaprotsessid: · Väga kiired: · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. · Libisemine monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. · Aeglased: · Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. · Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete
bioloogiline aktiivsus kõrgeim. Huumus - organismide jäämuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainetekompleks Huumushorisont - mulla ülemist osa kuni mõnekümne cm-ni hõlmav huumust sisaldav must või hall kiht. E-väljauhtehorisont Kujuneb selgelt välja okasmetsas 0-horisondi all. Laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas. B-sisseuhtehorisont Horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus- ja mitmed keemilised ühendid (raua-ja alumiiniumi ühendid jt), Võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on horisont tumeda värvusega ja tihenenud.
on raske seletada mitmeid looduses esinevaid nähtusi ja protsesse, mis on terviku mõistmiseks vajalikud. 9. klassi õpiku 1. osas on kaks suurt kaarti: Euroopa loodusgeograafiline kaart, Eesti loodusgeograafiline kaart. Koolides kasutatakse ka Maailma atlast, Uut maailma atlast ja Eesti atlast. Nii õpikus kui ka töövihikus on need märgitud lühenditega MA, UMA ja EA. Tekstis esinevad kohanimed tuleb alati kaardilt või atlasest üles otsida, ka siis, kui arvad nende asukohta teadvat. Et kohti lihtsamini leida, on soovitatav kasutada kohanimede registrit, kui see on atlase või kaardi juures olemas. Arvuti kaartidel saab enamasti vajaliku kohanime otsingusse kirjutada ning arvuti ise otsib ja näitab, kus see koht paikneb. Kasutades arvutit, leiad palju internetiaadresse, mis aitavad geograafiat õppida. Neid on soovitatud Tartu Ülikooli kooligeograafia kodulehel http://www.geo.ut
laguproduktid mudavad seda pidevalt. Mulla tekkes on tähtis osa pindmise kohi kivimitel, nende koostisel ja murenemisel. Murenendud kivimeid või pinnakatte pudedaid setteid(moreen) kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib nimetatakse mulla lähte kivimiks. Mulla tekkekes vajalikud tingimused on eelkõige seotud murenemis protsessiga. Föösikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja vee läbilaskmise. Rabenemisega samalajal toimub keemiline murenemine ehk polsumine. Rabenemise käigus muutub lähte kivim peenemaks. Samalajal toimub pporsumine mille käigus suureneb savi osakeste hulk ning murenenud kivim materjal ehk muren rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku. Mulla tekkeks on siiski kõigetähtsamad kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilt ainet. Viimane kohjub lähte kivimi pinnale ja mikro organimid hakkavad seda lagundama. Taimse,
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavu
Olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega Ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga Masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine Keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduspark looduslikult mitmekesine ja esteetilise väärtusega rahvuspargiga
oksüdeerumise, lahustumise vm reaktsiooni tagajärjel. Enamasti toimub see looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2 ) mõjul. Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab olemasolevad kivimid väiksemateks tükkideks, võivad porsumise teel kujuneda uued, antud tingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevad kivimid (näiteks settekivimid). Porsumise optimaalseteks tingimusteks on maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult suur sademete hulk. Porsumine on kõige intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. (vesi, hapnik, õhu co2) 9.Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas
rolli Singapuri transiidikeskuseks kujunemisel. (osaülesanne 22) Selgitage sadama rolli Singapuri majanduses? Üks õige selgitus andis 1 punkti. 1) Singapuri sadama kaudu liiguvad transiitveosed. 2) Sadama kaudu toimub suurem osa Singapuri ekspordi ja impordi veostest. 3) sadam on oluline ka turismimajanduses, kruiisireisid. Jms. Sagedasemad eksimused: Singapur seostati mugavuslipuga ja merevoorimehe rolliga. (osaülesanne 23) Miks on elektroonikatööstus Singapuris väga edukas? Üks põhjendus andis 1 punkti. 1) Elektroonikatööstus vajab vähe toorainet ja see tuuakse sadama kaudu, valmistoodang viiakse enamasti välja. 2) Malaisiast, Hiinast ja Indoneesiast on pärit palju odavat kuid piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Ülesande nr 8 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse
Agronoomiliselt soovitud on ~2 5 mm struktuuragregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1) rohkesti mineraalseid kolloide ja ka saviosakesi neil osakestel on suure pinnaenergia mõjul võime liikuda 2) kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt kahevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad. Kui mullas on ühevalentseid katioone (näiteks naatriumi) siis see pidurdab mulla struktuursust. 3) Orgaanilist ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks Milliste protsesside toimel tekivad mulla struktuuragregaadid? - füüsikalis keemiline protsess paisumine ja kokkutõmbumine, vettimine ja kuivamine, külmumine ja sulamine - bioloogiline protsess mikro- ja makroorganismide mõju ja orgaanilise aine liitumise mõju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
