Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Biosfäär (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




                                                                      BIOSFÄÄR   2.1 Millist tüüpi murenemine on ülekaalus kõrbetes?  Füüsikaline murenemine, sest kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur  2.2. otsustage, kas väide on t6ene v6i viäär. pdhjendage oma otsust.  Tõene/väär vihmametsas on ülekaalus keemiline murenemine- see on tõene, sest niiske ja 
kuum kliima soodustab keemilist murenemist  2.3. Selgitage temperatuuri ja sademete hulga mõju keemilisele murenemisele.  Temperatuuri mõju- Keemiline murenemine on intensiivsem soojas ja niiskes kliimas, sest 
kõrgete temperatuuridega on keemilised protsessid intensiivsemad.  Sademete hulga mõju- sademed mõjutavad mulla taimestikku ja mullaelustikku  2'4 Millised järgmistest viädetest iseloomustavad füüsikalist murenemist ehk rabenemist? 
Kaks tõest väidet tähistage X-ga. 
 Ühtlaselt kõrge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi.  X ulatuslikud ööpävased temperatuuri kõikumised kiirendavad protsessi.   Protsessi käigus lahustub osa kivimi koostises olevaid aineid ja need kantakse lahustumise 
kohast eemale.   Protsess on intensiivne vihmametsades. Kivim peenestub erineva suurusega osakesteks.  2.5 Selgitage kahe näite abil murenemise rolli looduses  1.  Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. 
2.  Mulla tekkimisel on esmatähtis roll maakoore pindmise kihi kivimitel ja nende  murenemisel2.6. Tooge üks näide selle kohta, kuidas murenemine avaldub linnakeskkonnas.  2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses 
vihmametsas? P6hjendag
e.  Okasmetsade mullaprofiil on õhem kui vihmametsades, sest sademeid on parasvöötme 
jahedas piirkonnas tunduvalt vähem. 
Vihmametsades kulgevad mullaprotsessid aastaringselt, aineringe on väga kiire ning 
seepärast toitaineid mulda ei ladestu. 
Okasmetsades mullaprotsessid talvepakastega katkevad

  2.8. Tooge väja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepõhjused.  Leetmuld on nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsa muld, millel puudub huumushorisont , 
must muld aga on tülseda huumushorisondiga viljakas muld, mis on tekkinud sooja ja kuiva 
kliimaga 


Mis loodusvöödndile on mustmuld tüüpiline?   Parasvöötme rohtla  Millisele kaardile märgitud kohale on mustmuld iseloomulik?   Koht A  2.9. Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga  Kliima, elustik, reljeef, aeg  Selgitage lähtekivimi mõju mulla kujunemisele  1.  Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa 
2.  Lähtekivimist sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused: värvus, lõimis,  soojenemiskiirus, toiteelementide sisaldus, õhu- ja niiskusesisaldus jms.  2.10. Kumb diagrammidest (A vdi B) kujutab tihenenud, kumb normaalse tihedusega 
mulda? Põhjendage. 
Tihenenud mulda kujutab diagramm B, kus on õhku 12% ja vett 12%, sest tihenenud mullas 
väheneb pooride maht, mistõttu on mullas vähem vett ja õhku   Mis võib põhjustada mulla tihenemist? Selgitage näite abil.  Mulla tihenemine tekib juhul, kui masinate surve mullale ületab mulla kandevõimet, 
savimullad on tihenemise suhtes tundlikumad. Kui muld on tihenenud, siis mulla vee ja 
hapniku liikumisteed on lõhutud. Selle tulemusel võtab muld vähem vett vastu ja vesi voolab 
pinnalt ära. Mikroorganismide elutingimused ja juurte olukord halveneb, sest halveneb 
hapniku kättesaadavus.  2.11'Tooge näide inimtegevusest, mis võib põhjustada erosiooni. Selgitage pikemalt, 
millised sellel võivad olla tagajärjed 
1.  Linnastumine- Linnastumise mõjud:    Taimkate väheneb; äravoolu hulk mpinnas tiheneb ning kaetakse läbilaskmatu asfaldi või             
betooniga, suurendades pindmist äravoolu ja tuule kiirust pinnase lähedal;  äravoolu hulga suurenedes mõjub see veeteedele, mille kaldad erodeeruvad suurenenud 
veehulga tõttu rohkem;  Bensiin, õli  ja muud ohtlikud ained satuvad vooluveega pinnasesse  2.  Näiteks ka- metsade maharaiumine mäenõlvadelt  Tagajärjeks on metsatud mäenõlvad on avatud erosioonile, mis uhub mulla minema.  2.12.Kuidas on võimalik pinnast erosiooni eest kaitsta sademeterikkas piirkonnas asuval 
mäenõlval? Selgitage kahte võimalust 
Laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on mõeldav 
terrasspõllundus. Erosiooni ennetamiseks võiks mäenõlval taimkatet tihendada 


Muutes külvikorda ja rajades nõlvadele astmikpõllumaa, saab erosiooni aeglustada.  2.13. Pildil on kujutatud paljudele piirkondadele iseloomulikku keskkonnaprobleemi. 
Kuidas nimetatakse pildil kujutatud nähtust? Selgitage kahe loodusliku teguri mõju, mis 
võivad pildil oleva nähtuse esinemisele kaasa aidata. 
Pildil on erosiooni vorm uhteorg , mis tekib sinna, kus maapind on veidi ühes suunas kaldu 
või nõlvadel. Tugeva paduvihma vesi haarab kaasa pealmisi mullaosi ja kujundab 
äravoolusängi. Järgmistel kordadel protsess süveneb. 
  Tooge näide selle kohta, mis abinõusid saab inimene rakendada pildil kujutatud probleemi 
ärahoidmiseks. 
Inimene võib kaitseks istutada puu- või põõsakaitseribasid. 
   

Document Outline

  • Okasmetsade mullaprofiil on õhem kui vihmametsades, sest sademeid on parasvöötme jahedas piirkonnas tunduvalt vähem.
  • Vihmametsades kulgevad mullaprotsessid aastaringselt, aineringe on väga kiire ning seepärast toitaineid mulda ei ladestu.
  • Okasmetsades mullaprotsessid talvepakastega katkevad.
  • Pildil on erosiooni vorm uhteorg , mis tekib sinna, kus maapind on veidi ühes suunas kaldu või nõlvadel. Tugeva paduvihma vesi haarab kaasa pealmisi mullaosi ja kujundab äravoolusängi. Järgmistel kordadel protsess süveneb.
  • Inimene võib kaitseks istutada puu- või põõsakaitseribasid.

Biosfäär #1 Biosfäär #2 Biosfäär #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heidike76 Õppematerjali autor
Geograafia kontrolltöö, 11 klass
Biosfäär- Füüsikaline ja keemiline murenemine, leet-ja mustmulla erinevused, lähtekivimi mõju mulla kujunemisele, kuidas on võimalik pinnast erosiooni eest kaitsta.

Sarnased õppematerjalid

Biosfäär
4
pdf

Biosfäär

tr Koht C ,1 T--i- *Y8,, D. tr Koht D E. trx Koht E Passiivsed- Lähtekivim, reljeef, aeg 2.9. Tiiiendage joonist nelja mullatekketeguriga' Aktiivsed- kliima , biosfäär, inimene mineraliseerumine huumus MULLATEKKETEGURID humifitseerumine LAHTEKIVIM biosfäär Setgitage liihtekivimi m6ju mulla kujunemisele' 2p

Geograafia
Pedosfäär-Konspekt ülesanded
5
pdf

Pedosfäär. Konspekt+ülesanded

3 PEDOSFÄÄR+vt. ka lühikonspekt muld 1. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee jäätumine. t

Geograafia
Mullad - eksamiks kordamine
8
doc

Mullad - eksamiks kordamine

PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk õhustatuse ja vee

Geograafia
PEDOSFÄÄR- kordamine
7
docx

PEDOSFÄÄR- kordamine

PEDOSFÄÄR Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine e Keemiline murenemine e porsumine rabenemine  kivimite mehaaniline  kivimis olevate keemiliste elementide peenendumine reageerimine vee, hapniku,  põhjustavad temperatuuri süsihappegaasiga ja keemiliste kõikumised ja kivimipragudes saasteainetega oleva vee jäätumine.  vabanevad mineraalsed toiteelemendid,  on eriti intensiivne seal, kus mida kasutavad taimed ja mikroorganismid temperatuuri kõikumise ulatus  kõige intensiivsem palavas ja niiskes ja sagedus on suur kliima

Pedosfäär
Pedosfäär
2
doc

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini toimub looduses rabenemi

Geograafia
Pedosfäär
9
doc

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumi

Geograafia
10-klassi loodusgeograafia
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osa­mullavesi, tahke osa ­ 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (m?

Geograafia
geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ­ ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum ­ 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö ­ maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor ­ mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ­ ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus ­ kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun