Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konkurentsivormid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, monopol, leiutise, uutele, kartell, patent, kartelli, ainuõigus, konkurentsivormid, ühetaoline, tehta, kasumid, mastaabisääst, küsib, eristatav, mõjutamine, oligopol, opec, mitmekesisus, paigutus, turult, ühishüvede, litsents, tähtajaline, ettevõttele, kaubamärk, firmat, autoriõigus, biotehnoloogia, leiutised, viimasegaTALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Birgit Juhkam ja Maarja Link Kõlvatu konkurents Arvestustöö Tallinn 2008 1 Mis on konkurents? Konkurents on kahe või enama inimese püüdlemine ühe eesmärgi poole. Konkurentsis mängib suurt rolli turustruktuur e. kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse nelja olulist tunnust: a) hindu ja müüjate arvu turul, b) kauba omapära, c) uute tulijate võimalused turule sisenemiseks, d) võime mõjutada. Konkurentsivormid jagunevad: 1. Täielik konkurents: a) müüjate arv turul suur, b) kaup on ühetaoline,
töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes, töötajate ebakompetentusus, ebaausus, ebalojaalsus, laiskus, lohakus, distsiplineerimatus. Poliitiline risk- muutumine seadusandluses Esmaspäev- 16. Sept. Konkurentsivormid. Konkurents- on kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi poole. Iseloomustamiseks vaadeldakse: · Müüjate arv turul · Kauba omapära · Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks · Võime mõjutada hindu 1. Täielik konkurents. Müüjate arv turul suur, kaup on ühetaoline, uutele tulijatele takistusi ei tehta, hindu mõjutada ei saa. Selle puhul on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik.(sest turg on stabiilne) 2. Monopol Ettevõtjaid üks, kaup ainulaadne,uutele tulijatele suured takistused, mõju hinnale suur. Turule minek: Juriidilised piirangud Valitsuse litsensid Patent-leiutise kaitsmise vorm
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
8.1 Konkurentsi olemus. Vasta teise värviga samale lehele. Vajadusel otsi abi internetist. Konkurents - ressursside nappusest tingitud võitlus. Kahe või enama isiku (firma, riigi) püüdlemine ühise eesmärgi poole. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Kas kõik ettevõtted on omavahel konkurendid (miks)?Ei, sest mõned firmad võivad olla kasulikud teineteise läheduses (Hotellid, restoranid). Kõik sama temaatikaga ettevõtted on omavahel konkurendid (restoranid, kohvikud, baarid). Millised tooted moodustavad ühise turu? Ühise turu moodustavad sama liiki ja samadel põhimõtetel toimivad tooted. 8.2 Konkurentsi liigid Konkurents sõltub sellest: 1
firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus, positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. 34. Milliste kulude suurus ei muutu, kui muudetakse tootmismahtu? V: Püsikulude suurus ei muutu kui muudetakse tootmismahtu. 35. Millised on erinevad konkurentsivormid? V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS: a) müüjate arv turul suur b) kaup on ühetaoline c) uutele tulijatele takistusi ei tehta d) hindu mõjutada ei saa Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik. MONOPOL: a) ettevõtjaid üks b) kaup ainulaadne c) uutele tulijatele suured takistused d) mõju hinnale suur 36. Kuidas liigitatakse turgusid? V: Tööturg, kapitaliturg, maaturg ja majandusrent 37
Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne. Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele
Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Isiku, kes avaldab teose oma nime all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. 3. Patentsuse kriteeriumid - Leiutis on patentne, kui see on uus (erinev tehnika tasemest või olemasoleva leiutise edasiarendus), omab leiutustaset (endastmõistvalt ei tulene tehnika tasemest) ja on tööstuslikult kasutatav (seda peab saama toota või kasutada majanduses). Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (PatS, § 8 lg 2) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest (PatS, § 8 lg 4) Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav
....................................................................3 2.1. Turu liikide jagunemine:................................................................................................................3 2.2. Nõudmise peamised tegurid:.........................................................................................................4 3. KONKURENTSILIIGID.................................................................................................................5 3.1. Täielik konkurents.........................................................................................................................5 3.2. Monopol........................................................................................................................................5 3.3. Monopolistlik konkurents..............................................................................................................6 3.4. Oligopol..........................................................................
hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata
Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis.
kunstilisest tulemusest, mille autoriks ta on. Inimese loometegevuse tulemused on väga mitmekesised, ulatudes traditsioonilisest kirjanike, kunstnike ja heliloojate loomingust erinevate teaduste ja tehnoloogiateni. Selle mitmekesisuse tõttu on ka intellektuaalomandi kaitseks loodud erinevaid võimalusi. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. Sageli aetakse segamini asjaõiguslik omand ja intellektuaalne omand. Nende kahe peamine vahe seisneb selles, et objekt, mille suhtes õigusi teostada saab, on ühel juhul füüsiliselt eksisteeriv asi, teisel juhul kaitstakse loometöö tulemust. IO printsiibid
Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne. Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele
· Väikeettevõtte omanik on isik, kes rajab ja juhib oma äriettevõtet peamise eesmärgiga saavutada isiklikke sihte, ta on orienteeritud n-ö elustiiliettevõttele. Ettevõtja olemus · Isik, kes loob või alustab uusi projekte, võimalusi, ettevõtteid, ehk inimene, kes asutab uue majandusüksuse, et pakkuda uut või olemasolevat toodet või teenust uuel või olemasoleval turul. · Isik, kes soovib ja on võimeline muutma uue idee või leiutise edukaks innovatsiooniks. Ettevõtjatel on sageli kõrged ootused turu võimaluste osas ja nad on valmis aktsepteerima kõrgetasemelisi isiklikke, professionaalseid ja finantsilisi riske turu võimaluste ära kasutamisel. Seega ettevõtlus tähendab riskide võtmist. Ettevõtja olemus · Tegutseb äris kasu saamise eesmärgil · Investeerib raha ettevõtlusesse · Kannab rahalisi riske · Näeb uusi võimalusi · Genereerib ideid
Turustruktuur on majandusharu jaotumine ettevõtete vahel. Turustruktuuri iseloomustamiseks kasutatakse 4 tunnust: 1) müüjate arv turul 2) müüjate pakutava hüvise omapära 3) uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4) müüjate võime mõjutada hinda Konkurents on ühe või mitme majandussubjekti püüdlemine eesmärgi poole, kusjuures kellegi edu piirab teiste eduvõimalusi. Turustruktuur ehk konkurentsivorm: · täielik (täiuslik) konkurents · monopolistlik konkurents · oligopol · monopol 1.Täielik konkurents Kui mingi hüviste ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida
· Autoriõigustega kaasnevad õigused - Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne · Tööstusomand - üldmõiste, mis tähistab õigusi patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilise tähise kasutamisele, mikrolülituste topoloogiatele, uutele taimesortidele ja kaitsele kõlvatu konkurentsi vastu. 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? + Kirjandus-, kunsti- ja teadusvaldkondades loodud originaalne (autori enda loomingu) tulemus ehk teos. Ka teose vaheetappide tulemused. 6. Autoriõiguste ajaline kehtivus. + Kehtib kogu autori elu jooksul ja 70 aastat pärast surma. Mitme autori puhul autorite eluaeg ja 70 aastat pärast viimase autori surma. Avalikustamata autoriga teosete puhul 70 aastat pärast õiguspärast avalikustamist. 7
Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne. Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
44. Kui toodangu nõudlus kasvab, siis tootmiskulud kasvavate kuludega harus suurenevad a) kahaneva mastaabiefekti tõttu; b) kahanevate tulude tõttu; c) kõrgemate ressursihindade tõttu; d) pakkumise vähenemise tõttu. 45. Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba a) hind võrdub kauba keskmise kogukuluga; b) hind võrdub piirkuluga; c) piirkulu võrdub piirtuluga; d) hind võrdub piirtuluga. Seminar 5 Monopol (9-10 õppenädal) 1. Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga? Missugust kasumit saab monopol siis, kui hind ületab keskmise kogukulu ? kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogutuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit, kui aga p>ATC, siis majanduslikku kasumit 2. Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon? Tooge näiteid. 3. Monopolil a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver; d) kõik eelnev on õige. 4
Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta. Klassikaline majandusteooria käsitles kapitalina üksnes füüsilisi esemeid, nagu seadmed, ehitised ja sõidukid, mida kasutatakse tootmises. Teised majandusteadlased on kapitali mõistet laiendanud. Näiteks investeeringuid töötajate oskustesse ja haridusse võib käsitleda inimkapitali ülesehitamisena. 30. Kartell Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Kartell on majanduslik tootjate liit, mille eesmärk on piirata või kaotada konkurentsi ning dikteerida hindu. *Kriminaalõiguslik mõiste, kus majandustegevuses osalevatel äriettevõtete kokkuleppel kaotatakse omavaheline konkurents ja lepitakse kokku seadusevastases monopoolses turuvaldamises. 31. Kasum
kasutusviiside vahel, et rahuldada piiramatuid vajadusi. · Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: Maa (loodusresurss), kapital, töö (inimressurs), ettevõtlus. · Kahe kauba kõiki kombinatsioone, mida ühiskond suudab kättesaadavate ressursidega toota, kajastab tootmisvõimalustekõver. · Lahenda! · Otsusta iga väite korral, kas see on positivistlik või normatiivne o Monopol peab tootmist täiustama rohkem, kui mis tahes teine firma. Normatiivne o Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne o Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik o Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik o Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne o Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne
........................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...................................................................................17 8. Täielik konkurents......................................................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika............................................................
valmistamiseks, kus tootmiskulu on minimaalne. Nende järgi valibki firma soovitava pika perioodi tootmiskoguse e. suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 16 5. KONKURENTSIPOLIITIKA 5.1 TURUSTRUKTUURID Erinevates tootmisharudes on väga erinev hulk ettevõtteid mõnes on väga palju, teises aga võib-olla üks. Ostjate ja müüjate arv turul määrab ära turu struktuuri. Neid on neli: 1. täiuslik konkurents 2. täiuslik monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Esimesed 2 on turustruktuuri piirjuhtumid, mida tegelikus elus peaaegu ei esine, aga neid käsitletakse selleks, et paremini mõista vahepealseid struktuure. KILE TÄIUSLIK väga palju sarnased ei saa hinda KONKURENTS müüjaid tooted kehtestada ega mõjutada
..................................................... 33 5.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS ................................................................................. 33 5.3. TOOTMINE JA KULUD LÜHIPERIOODIL ...................................................................................... 34 5.4. TOOTMINE JA KULUD PIKAL PERIOODIL ................................................................................... 37 6. TÄIELIK KONKURENTS JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE ............................................ 40 6.1. TÄIELIKU KONKURENTSI OLEMUS ........................................................................................... 40 6.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL ............................................................................. 40 6.3. LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER ............................................................................................. 42
indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Oma majandusteooriat luues võttis Smith üle palju füsiokraatide seisukohti, heites kõrvale käsitluse põllumajandusest kui ainsast tootlikust harust. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise koolkonna
tasakaaluhinnani. Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus.
vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4
loomisest, mille puhul omandi registreerimist ei toimu. Intellektuaalsele omandile on iseloomulik territoriaalsus, mis tähendab, et intellektuaalomandi kaitse on piiratud riigiga, kus see õigus tekkis. Seega tuleb intellektuaalset omandit kaitsta igas riigis eraldi, näiteks päritolumaa territooriumil ning iga riigi kodanike ja alaliste elanike suhtes.3 1.2 Tööstusomand Termin tööstusomand pärineb prantsuse tsiviilõigusest. Tööstusomandi kaitse objektideks on kaubamärk, patent, kasulik mudel, tööstusdisanilahendus, geograafiline tähis ja mikrolülituse topoloogia, taimesort või põllumajanduslooma tõug ning ärinimi. Lisaks kuulub tööstusomandi alla ka kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, juhul kui see on vastuolus ausa tööstusliku ja kaubandusliku tegevusega. Tööstusomandi varalised õigused on näiteks õigus leiutist valmistada, müügiks pakkuda ja müüa,
See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents - Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel
1) brändilojaalne – tugev side brändiga, peab parimaks ja ostab edaspidigi (sigaretid, majonees, kohv, peavaluravim); 2) infootsija – ükski pole parim, kulutab palju aega leidmaks tõeliselt head (toiduained); 3) brändivahetaja – ei pea infokogumist tähtsaks, teeb otsuseid hoopis hinnaalanduse või müügisoodustuse ajel; 4) ristostja – puudub ostu otsustav kriteerium, kohtleb hinda ja kvaliteeti erinevalt, kord ostab firmapoest, siis hoopis turult. Tänapäeva konkurents on kahandanud tarbija lojaalsust, seetõttu on turundajal suur vastutus nn suhte katkestamise ees – kaotatud tarbija tuleb uuesti tagasi tuua. 24 5. SUHTLUSTURUNDUS 5.1 SUHTLUSTURUNDUSE OLEMUS Suhtlusturundus on strateegia, millega luuakse, hoitakse ja parandatakse kliendisuhteid. Suhtlusturunduse olemust väljendab kolm etappi: 1) tuleb LEIDA tarbijad, kes vajavad toodet;
on lihtne turule siseneda ja sealt lahkuda või on see loomulike või kunstlike barjääridega takistatud), turul osalejate konkurentsi vormid (kas on tegemist üksnes hinnakonkurentsiga või lisandub ka hinnaväline konkurents). Konkurentsist lähtuvalt võib eristada järgmisi turutüüpe: 1) täieliku konkurentsi turg 2) mittetäieliku konkurentsi turg a) monopol b) monopolistlik konkurents c) oligopol d) monopson e) oligopson 1.10 Nõudlusseadus ja nõudlus. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Kauba hinna ja nõutava koguse vaheline seos on omandanud majandusseaduse staatuse. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See
annaabi.ee 
