Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kehtestav, kehtestamise, keeldumine, reaktsioon, bolton, konformsus, sobivus, seismine, kognitiivne, rahulolematus, empaatia, vältimine, teistega, pühendumine, grupimõtlemine, illusioon, jagamise, communication, practice, pinged, konfrontatsioon, arvestab, süütunne, võõrandumine, arvestamine, seisukohtade, enesehinnang, enesekohane, enesekohasedSuhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid
Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine Solomon Asch konformne käitumine, grupinormide kujunemine ja mõju otsustele Robert Zajonc - sotsiaalse soodustamise ilmnemise demonstreerimine Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine) tingimatu stiimul/ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) tingitud stiimul - tingitud reaktsioon (kellukese helin) (sülje eritumine) Seose kustumine tingitud stiimuli korduv esitamine ilma tingimatu stiimulita Seose taastumine Seose üldistumine Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb
Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga)
suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega liiga kehtestav, oleneb muidugi olukorrast. Samuti käib kehtestava käitumise alla ei ütlemine. Mul on raske õelda ei oma sugulastele, tuttavatele ja sõpradele. Seda on vaja rakendada, kuna mõnikord ma lihtsalt ei jõua kõike teha. 1. KEHTESTAMISE OLEMUS Termini "kehtestamine" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndail aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu
.......................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.....
Eksperimenteeriv mina- avatud uuteks kogemusteks, uudishimulik, ilmutab iseseisvust, ei hooli võimalikest vigadest, otsib uusi teid, riskib, on mänguline, meeldivad üllatused, kasutab kujutlusvõimet. Mina-esitlus (imago loomine)- tuleb säilitada tasakaal ja usutavus. Valitavad strateegiad: hirmutamine, näidis-esitlemine, anumine, tagasihoidlikkuse ilmutamine, ülendamise strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti: Kehtestav käitumine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist ja samas suhtlemis- partneriga arvestamist. Kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon. See on õpitav sotsiaalne käitumisstiil. Kehtestamine käitumisviisina tähendab teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina
käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Mõjutavad - grupi suurus -grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud ja mõjutamine - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus
Tagajärg: uus situatsioon võib osutuda halvemaks, negatiivsed tunded, eneseväärikuse häired); - võitlemine (jõu kasutamine, ähvardamine, liiga tegemine. Tagajärjed: suhted lõhutakse pöördumatult. Kaotaja tunded: häbi, alandus, viha, kurbus, raev. Hoiakud: vaenulikkus, vihkamine); - läbirääkimine (püüd probleemi lahendada mõlema huvisid arvesse võttes, selgus ja objektiivsus) Kehtestamine on oma õiguste eest seismine viisil, mis ei riku teiste õigusi, olles sealjuures mitte agressiivne ja mitte alistuv. See on käitumisviis, mis tuleneb uskumusest, et meie vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad ja teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui meie omad. Kehtestavat käitumist iseloomustab nii sisemine kui ka välimine enesekindlus. Kehtestava käitumise tehnikad
rahulolule) Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
Situatsioonilised tegurid on ajutised, kuid võivad sellegipoolest mõjutada inimeste omavahelisi interaktsioone tulevikus (vt. Dance´i mudel all) Suhtlemisoskuste kujunemine Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskused on kujundatavad. Selleks vajalik: · teadmised (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakud (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktika (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) · enda reguleerimine motivatsiooni loomiseks ja hoidmiseks (ebaõnnestumise
Distants · Intiimne distants 045 cm (eestlastel arvatavalt 0- 60) · Personaalne distants (45120 cm) (eestlastel arvatavalt 60-120) · Sotsiaalne distants (120360 cm) · Avalik distants 360 cm ja enam Mida väiksem distants võetakse, seda parem on kontakt (ei kehti sundolukorras), ei kehti eri kultuuride esindajate puhul Positiivse suhtumise korral (huvitavus, meeldivus, põnevus jne) vähendatakse distantsi. Negatiivse suhtumise korral või huvi puudumisel (igavus, rahulolematus, mittenõustumine jne) suurendatakse distantsi. Kontakti saamine klassiga/grupiga Märksõnad Positiivne hoiak klassi/grupi suhtes (peab välja paistma) Avatud suhtlemine (immediacy) mitteverbaalne (pilk, miimika, zestid, liikumine, hääletoon verbaalne (huvi tundmine, rituaalid, hoolivuse Väljendamine Toimuva selgitamine (reeglid, sisu) ja vajadusel arutamine Klassiga arvestamine Mõistvus (sisukus, emotsionaalsus, lihtsus, tihedus)
inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid. Mõisted kommunikaator teabe edastaja retsipient- info vastuvõtja teade info, mis edastatakse suhtlemise käigus sümbolid kannavad tähendusi, on kokkuleppelised suhtlemise kontekst aitab teksti mõista
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut.
Konformsuse mõju käitumisele- tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta ● Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd kasu saada, vältida karistusi ● Mõjutavad: grupi suurus, frupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud- püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil Mõjutamine- motivatsiooniline nähtus Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik L.Festinger kognitiivne dissonants! Sõnumi muudab VEENVAKS: 1. Võimu omamine 2. Pos suhe mõjutatavaga 3. Atraktiivsus 4. Huumor 5. Sõnumi esitamine eneskindlalt 6. Mõjustatav peaks vaidlema vastu enda senisele seisukohale 7. Poolt ja vastuargumendid 8. Vastastikusus 9. Ärevuse tekitamine koos lahendusega 10. Moraalile rõhumine 11
surumine, käed kõrval, Keha ettepoole kaldus, käed toetavad lauale, Jalad ristis ja käed kukla taga Käed puusas, Jalg üle põlve Sõrmedest katus - Sõrmedest moodustatud katust, milles sõrmed vaatavad üles poole, peetakse jõuliseks kindlustunde väljenduseks, mida kasutatakse tihti oma jutu rõhutamiseks. See näitab, et inimene on oma mõtete ja seisundiga rahul ning arvamustes kindel Käed taskus seismine - Kui keegi seisab käed taskus ning tema pöidlad vaatavad taskutest välja, näitab see kõrgeenesekindluse taset. Tegemist on žestiga, mida kasutavad tihti kõrge ühiskondliku staatusega inimesed. See väljendab võimekust, teistest üleolekut ning isegi sõjakust 6. Pilkude funktsioonid – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet. 7. Suhtlemisdistantsid (4)
Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata, seda ei tohi segamini ajada agressiivsusega; · konfliktidega toimetuleku oskus, mis võimaldab konfliktist sugenenud emotsionaalse pingega toime tulla; · probleemide lahendamise oskused, mis on orienteeritud koostööle ja võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldavaid lahendusi
eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini jõuda
täpsustavaid/selgitavaid küsimusi · Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma intonatsiooni, ära kiirusta · Ole kindel, et sind mõisteti õigesti 49 Mitteverbaalne e sõnatu väljendus · Silmad pilkkontakti võtmine, hoidmine, katkestamine, vältimine (tumedad prillid) · Miimika soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Zestid käte ja jalgade liigutused 50 Mitteverbaalne väljendus · Psühholoogilise ruumi kasutus sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60- 120cm) · Füüsiline kontakt haruharv nähtus (kätlemine) · Aja kasutamine - punktuaalsus · Suhtlemise abivahendid riietus, soeng, meik, ehted, lõhnad 51 Üldised soovitused · Hoia silmsidet ning kasuta avatud ja
täpsustavaid/selgitavaid küsimusi · Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma intonatsiooni, ära kiirusta · Ole kindel, et sind mõisteti õigesti 49 Mitteverbaalne e sõnatu väljendus · Silmad pilkkontakti võtmine, hoidmine, katkestamine, vältimine (tumedad prillid) · Miimika soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Zestid käte ja jalgade liigutused 50 Mitteverbaalne väljendus · Psühholoogilise ruumi kasutus sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60- 120cm) · Füüsiline kontakt haruharv nähtus (kätlemine) · Aja kasutamine - punktuaalsus · Suhtlemise abivahendid riietus, soeng, meik, ehted, lõhnad 51 Üldised soovitused · Hoia silmsidet ning kasuta avatud ja
· Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma · Miimika soovitav näoilme näoilme, allub intonatsiooni, ära kiirusta tahtekontrollile · Ole kindel, et sind mõisteti õigesti · Keha asend e poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Zestid käte ja jalgade liigutused 49 50 Mitteverbaalne väljendus Üldised soovitused · Psühholoogilise ruumi kasutus sobiva · Hoia silmsidet ning kasuta avatud ja distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60- osavõtlikku poosi, sõbralikku miimikat 120cm)
- Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi
tingitult, teiste nende isiksusomadustega. SUHTLEMINE: kommunikatsioon (teabe vahetamine), interaktsioon (teisi mõjutamine), sotsiaalne pertseptsioon (taju). Klassis 2/3 ajast räägitakse, sellest 2/3 õpetaja, sellest 2/3 annab juhiseid (distsiplineeritud kõne).Õpetaja interaktsioon ja sotsiaalne taju on olulisem, kui midagi teine. 1)Lineaarne protsess = stiimul -> reaktsioon 2)Interktsiooni protsess = vastastikunemõju -> reaktsioon 3)Transaktsionaalne protsess = vastastikune mõju teiste in ja keskonna. Mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemispartneri jälgides ei tuleks tähelepanu pöörata märkidele, vaid nende muutumisele. Psühholoogiline kontakt inimeste positiivne suhtumine üksteistesse suhtlemisprotsessis.Emotsionaalne sisu : arusaamine, et teine inimene meeldib.
Samuti kipud lapsevanema tasandilt endale andma ,,peab - tuleb" käsklusi, mis automaatselt toovad kaasa vastumeelsuse kohustuste suhtes. Laps: sinu sisemine laps koosneb tungist tundma õppida, katsuda, puudutada ja kogeda uut maailma. Teisalt kuuluvad lapse maailma ka hukkamõist, karistused ja negatiivsed tunded, mille tekitas vanemate käskudega vastuollu minek. Sisemises lapses peituvad sinu tunded: armastus, rõõm, aga ka hirm, viha ja kasvamispainetest kripeldama jäänud rahulolematus iseendaga. Kõrvuti on iha elu nautida ning haavad, mille on jätnud vanemate hukkamõist ja ükskõiksus. Lapse positsioonilt vallanduvad eelkõige emotsioonid: pisarad, mossitamine, tujutsemine, elurõõm ja seksuaalne erutus. Lapse tasandilt suheldes kasutad selliseid väljendeid nagu: ,,ma vihkan", ,,miks mina pean seda tegema". MURE HIRM K O D E E R I M I N E D E K O D E E R I M I N E Kodeeritud sõnum Tagasiside 13
Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1
jutu lõpuosas. 3. Tähenduste peegeldamine Nii saab aidata rääkijal mõista, mis teda tegelikult häirib? KEHAKEEL Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, pilkkontakt ja füüsilise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus, valjus, intonatsioon, hääle kõrgus jne). Zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. ISIKURUUM JA KEHTESTAV KÄITUMINE o Kehtestav mõtteviis toetub uskumusele, et minu vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad; ja et teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui minu omad. o Enesekehtestamine on käitumine, millega väljendatakse oma vajadusi, mõtteid, tundeid ning seistakse oma Õiguste eest sellisel viisil, mis aitab partneril teha sedasama.
12. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. 13. Selgitage hoiaku kolme komponendi sisu. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel. Näiteks kui inimene, usub, et inimene, kellel on sõltuvus, ei saa oma tööülesannetega õigeaegselt valmis, ei palkat a seda inimest. Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. Näiteks kui inimene on väga suhtlev, võib tema hoiak olla avatum kõigele. Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemiskompententsus oskus käituda erinevates sotsiaalsestes situatsioonides eesmärgipäraselt (loome endale kujutluse tulevastest seisundist, mis võiks olla saavutatud) adekvaatselt (vastab antud olukorrale ja inimesele) ja parterit arvestamata. Suhtlemine on tähendust omav ja omistav käitumine, mida väljendatakse märkidega. Suhtlemine toimub emotsioonide ajendil. Tunded on tähenduse käibemõõt. Ükskõiksuse taga on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti info, mõju ja taju. Info antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- Sin
j) näidata isiklikku eeskuju Organisatsioon: vt küs 38? 40. ,,Raske klient" miks ei ole see õige? Milline väljend oleks õige ja miks? Õpetage ennast kliente mitte ,,sildistama" raske klient, rumal klient, tüütu klient, närviline klient jne. Pole olemas raskeid kliente, olemas on rasked olukorrad (vead) ja klienditeenindaja peab suutma nendega hästi ning teeninduslikul moel toime tulla 41. Sama küsimus mis 37! 42. Milline on kehtestav käitumine? Kuulub valikuvabaduslikku kategooriasse (teenindus-käitumine). Mitteteeninduslik käitumine on sõltuvusse asetav (agressiivne, eirav, alistav). Lähtun kliendist, tema vajadustest, soovidest, kuid ei lähe seejuures vastuollu ka iseenda v oma firma reeglitega (nt pastaka laenamine). 43. Kliendi ja kl.teenindaja õigused? 44. Millisel viisil väljendub teenindustöötajate agressiivne, eirav ja alistuv käitumine? Kas sellisele käitumisele on õigustusi?
TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkid saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: • kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Kontrolli ei saa teostada ilma mitmesuguse kestusega plaanide olemasoluta, sest neis plaanides püstitatud eesmärkidele tuginedes määratakse kindlaks kontrolli standardid. (Plaanide koostamisele järgnevad otseselt kontrolli protsessi kuuluvad tegevused: • Andmete (info) kogumine ja standardite mää
51. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? *Vältimine*Võitlus*Kompromiss*Kohandumine*Koostöö*Mitte millestki kaoseni Vältimine*Eitamine*Mittereageerimine*Tähelepanu pööramine semantikale*Edasilükkamine Võitlus*Eeldatavate motiivide omistamine*Ettekirjutused ja ähvardused 52. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? Ei lahenda 53. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? 54. Kas tahe igas olukorras võita sobib konfliktide lahendamiseks? 55. Mida tähendab kehtestav käitumine konflikti lahendamisel? säilitatakse enesest lugupidamine, rahuldatakse oma vajadusi seejuures kahjustamata teiste inimeste vajadusi ja enesest lugupidamist. Eriti edutoov on see käitumisviis kiitmise, laitmise, äraütlemise situatsioonides. 56. Kuidas reageerida kriitikale? 57. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? 58. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? 59. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel
John Watson. USA. 5. Psühhoanalüüs – fookus alateadvusel; uuriti vaimseid häireid tulenevalt konfliktidest. Sigmund Freud. Tänapäevased koolkonnad 1. Bioloogiline suund. Käitumise alused pärilikkuses, närvisüsteemis ja hormoonides. Evolutsiooniline psühholoogia kuulub samuti selle suuna alla. 2. Arengu suund. Geenid vs kasvatus (nature vs nurture theory). Inimese areng toimub geneetika ja keskkonna koosmõjul. 3. Kognitiivne suund. Kuidas inimesed töötlevad väljaspoolt tulenevat infot. Uuritakse kõiki vaimseid protsesse. 4. Kliiniline suund. Vaimne tervis ja vaimsed häired. Psühhodünaamiline (alateadvuse energiad) ja humanistlik (A.Maslow, Carl Rogers) lähenemine. 5. Käitumuslik suund. Vämimiste stiimulite mõjutused. Premeerimine/karistamine. Sotsiaalne õppimine (A. Bandura). 6. Isiksuseomaduste suund. Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt
Väärtuste dimensioonid: - Avatuse-alalhoidlikkuse tasand - inimeste isiklike vaimsete ja emotsionaalsete huvidega seonduv. - Eneseületamise-eneseupitamise tasand - isiklike huvide laiendamisega seonduv, mille tõttu eelistavad ennas pingutada eesmärkide saavutamiseks. - Hoiak (отношение) - seadumus või kalduvus vastata või hinnata positiivselt või negatiivselt; üldine ja suhteliselt püsiv hinanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hoiaku komponentid: 1) Kognitiivne (tunnetuslik) - sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või onfot mingi nähtuste kohta. 2) Emotsionaalne - moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. 3) Käitumuslik - moodustavad inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakule. - Kongitiivne dissonants - hoiaku komponentide omavaheline või kognitiivne komponendi sisemine lahknevust. Sisemise tunnetatud kontrollkeskmega inimene usub, et kontrollib ise oma elu ja tegevust.
annaabi.ee 
