Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga " Konfliktid perekonArmukadedus, pettumused, kõrvalsuhted. Lahutus.Konfliktid perekonnas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
armukadedus, lahutus, ebakõlad, pettumused, vää, enesehinnang, tundmus, ebanormaalne, ebakindlus, partner, kompleksid, hirmud, abielurikkumine, kaotavad, abielud, abielulahutus, lõpetamine, abikaasad, haridus, suutmatusühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele. Tuumperekond abikaasad ja nende ühised alaealised lapsed Laiendatud perekond tavaliselt kolm erinevat kooselavat põlvkonda Leibkond vs perekond Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistad end üheks leibkonnaks. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased vms. Leibkonna põhitunnus on elu ühises ruumis majapidamistöid ja -kulusid jagades
sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel
Agape – altruistlik R. Sternberg - armastuse komponendid: - intiimsus - emotsionaalne komponent; lähedus; - kirg - motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus; - pühendumine – kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta. Läheduse eri tüüpe – Seksuaalne, Emotsionaalne, Intellektuaalne, Esteetiline, Loominguline, Rekreatsiooniline, Töine, Kriisilähedus, Kohustustel põhinev, Vaimne. Takistused läheduse kogemiseks - Madal enesehinnang - Kiirustamine - Läbitöötamata vaenulikkus - Mineviku mõju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus R. Weiss: Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik), Emotsionaalne isolatsioon. Põhjused (Rubenstein ja Shaver): kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (teda ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon). Tegevused üksilduse kogemise korral:
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus. Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu (homoseksuaalse suhte puhul ka samast soost armastajatel) on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll praktiliselt puudub. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama. 3.2.2. Romantiline armastus Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel. Psühholoogid on püüdnud selle komponente ja stiile kirjeldada. 3.2.3
olemasolevatest ja tulevastest probleemidest "Sinuga koos saan ma õnnelikuks! Sina teed mind õnnelikuks!" See on naiivne ootus ja viib sageli pettumiseni, sest keegi teine peale sinu enda ei saa su sisekonflikte lahendada. Enamiku tülide puhul ükskõik, kui palju ka ei räägita lähtutakse ikkagi endast: MULLE ei meeldi, MINA ei saa, miks pean MINA jne. Tahetakse öelda, mis on halvasti ja mida peaks TEINE tegema, et asjad korda saaksid. Mõtlemata sellele, kui halvasti võib partner ennast selles olukorras tunda. Konflikte võib tekkida nii tööl kui tänaval, tuttavate ja sõprade seas. Siiski on tülid kõige tulisemad just lähedaste inimeste vahel. Sest lähedussuhetes on nii palju kõrgendatud emotsionaalseid nõudmisi ja väga palju haavatavust. Peidetud tunded kanduvad partnerile üle tugevamalt kui võõramatele inimestele minu depressioon hakkab külge ka sulle, minu agressioon nakkab sulle paremini
lambiga mehe peale valgust. Ühis- ehk rühmaabielu Vanim kooselu vorm on ühis- ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuuluvad terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud. Hõimudevahelised abielud. Sugulusabielud Omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Armukadedust kui sellist, arvatakse, ei esinenud – armukadedus on tekkinud koos eraomandi tekkimisega. Sugulusabielu Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe keelatud. Erinev on sugulusaste, millest alates vahekorda loetakse intsestuaalseks. Intsesti keeld kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on seksuaalsuhted keelatud külgnevate, alanevate ja ülenevate sugulaste vahel. Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe.
märgiks heidab ta lambiga mehe peale valgust. Ühis ehk rühmaabielu Vanim kooselu vorm on ühis ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuuluvad terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud. Hõimudevahelised abielud. Sugulusabielud Omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Armukadedust kui sellist, arvatakse, ei esinenud armukadedus on tekkinud koos eraomandi tekkimisega. Sugulusabielu Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe keelatud. Erinev on sugulusaste, millest alates vahekorda loetakse intsestuaalseks. Intsesti keeld kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on seksuaalsuhted keelatud külgnevate, alanevate ja ülenevate sugulaste vahel. Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Sugulusabielusid on
emotsionaalsemaks. See on üldinimlik nähtus, et eelhoiakud ja arusaamised kujundavad käitumise. Vastasseise võib ette tulla kõigis suhetes. Inimeste suhtumine konflikti, kujundab nende enda ja teise osapoole käitumist. Negatiivne suhtumine konflikti raskendab konstruktiivset käitumist. Konflikti suhtumisel on võimalik välja tuua kaheksa destruktiivset ja neli konstruktiivset viisi. Destruktiivsed suhtumise viisid on: 1. harmoonia on normaalne ja konflikt on ebanormaalne 2. konflikt ja eriarvamus on sama asi 3. konflikt on haiglase hingeelu tulemus 4. konflikti lahendamist raskendab sildistamine 5. konflikt ei tohiks mingil juhul eskaleeruda, kaasates suuremat hulka inimesi ja puudutades üha rohkem küsimusi 6. konfliktiga tegelemine peab olema igati viisakas ja hästi korraldatud 7. viha ja vaen loovad konflikti emotsionaalse fooni 8. on vaid üks õige moodus konflikte lahendada Konstruktiivsed suhtumise viisid on: 1
Teine paar isiksuse põhimõtteid on emotsionaalne stabiilsus ja neurootilisus.EMOTSIONAALSELT STEBIILNE:inimese tunded on püsivad. Nad vahelduvad vaid pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.NEUROOTILISED: tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Neurootilisuse ja ekstravertsuse koosmõju võib põhjustada inimesele suuri tujumuutusi. 33. Mis on enesehinnang? Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid ja negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Perekonnaõpetus 1. perekonna ülesanded ja funktsioonid, alates lk 15 Soojätkamisfunktsioon. Seksuaalfunktsioon tagab abielupaari seksuaalsuse õigupärase väljendamise. Majanduslik funktsioon. Sotsialisserimis funktsioon- eelkõige mõeldud laste õpetamiseks. Hoolitsus- olla hoolitseja ja tunda hoolitsust. Hariv/kultuuruline
1953 "Seksuaalkäitumine naistele". "Seksuaalkäitumine meestel" sai bestselleriks, tavainimesed janunesid seksuaalsust puudutava teabe järgi. Siiski oli seks veel tabu, tema uuringute rahastamine lõpetati. - M.Hircheld (1869-1935) sakslane. Oli homoseksuaal. Hästi produktiivne kirjutaja. Ilmutas paksu raamatu "Homoseksuaalsus meeste ja naiste hulgas" 1000 lk. Esimest korda ütles, et homoseksuaalsus pole patoloogia, see ei ole ebanormaalne. Arvas, et homoseksuaalsus on kolmas sugu. Esimene seksuaalsust puudtav ajakiri(?). Tema peamine teene oli, et mõjutas seksuaalvallas homoseksuaalsuse kajastamist. Hukati koonduslaagris. - Morton Hunt sotsioloogilised uuringus seksuoloogia vallas. "Seksuaalkäitumine seitsmekümnendatel aastatel". Esimest korda representatiivne valik: 20000 meest ja naist juhuvaliku (telefoniraamat) alusel. Küsimustikule vastas vaid 1/5
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha Väga kultuurispetsiifiline(sh isegi ühe riigi sees suured erinevused) Aeganõudev- vaja longituuduuringut Suhtemustrid peres: mida rohkem inimesi seda rohkem suhtemustreid Õe/venna suhte etapid- uue õe või venna sünd Muutused pere stsiaalses keskkonnas Ebakindlus, kiindumussuhte kõikumine Võimalikud tõrjumise/tõrjutuse probleemid Tervise ja käitumishäired Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust
täiskasvanuga ning tajuda last vaenuliku ja kiuslikuna, projitseerides lapsele need enda isiksuseomadused, millest ta soovib vabaneda. Seega näeb vanem last oma probleemide põhjusena ning laps muutub patuoinaks, kelle vastu suunatakse viha (Rosental ja Tilk 1999, 22). Psühhopatoloogiline mudel tugineb uurimistulemustele, mille kohaselt väärkohtlevatel emadel on võrreldes mitteväärkohtlevatega sagedamini järgmisi probleeme: lapse väär tajumine, madal enesehinnang, ebakompetentsustunne, sotsiaalne isolatsioon, empaatia puudumine, abieluprobleemid, depressioon, suitsidiaalsus, nõrk enesekontroll, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine (Browne 1988,19). Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt ei kuulu sotsiaalsed muutujad lapse väärkohtlemise skeemi. Psühhopatoloogilise mudeli peamine puudus on selles, et ta ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjusi, mis võivad viia vägivaldsete interaktsioonideni perekonnas (ibid).
.............................................47 TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD................................................................49 Voolavus “Tõuke” ja “tõmbe” jõud........................................................................49 Töölt lahkumise seos tööga rahulolu ning töötuse määraga............................................50 TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD................................................................50 TÖÖKOHAGA SEOTUD EBAKINDLUS.....................................................................51 STREIGID.......................................................................................................................51 RAHULOLU JA MOTIVATSIOONI SUURENDAMISE VÕIMALUSED..................52 TÖÖ RIKASTAMINE.................................................................................................52
madalamal astmel olevale partnerile halva tunde) – üks pidevalt saamatu, teine ületoimetav toob kaasa suure rahulolematuse. Sageli süvenev, sest mida saamatum on üks, seda üle toimetulevam on teine ja vastupidi. - Pseudokomplementaarsus: tundub, et komplementaarsus on üht pidi, kuid tegelikult on teistpidi, nt üks partner teeb asju poolikult, et teine teeks need lõpuni (manipuleeriv, aste kõrgemal on see, kes asju poolikult teeb). Meestelt eeldatakse tavaliselt ületoimetulekut naine: miks mina ei saa nii palju palka vms. Suhe naiste ja meeste vahel on pseudokomplementaarne. Tervetes suhetes on - muutlik komplementaarsus (kõrgemal-madalamal olemine vaheldub vastavalt olukorrale;
Olemuselt vastandub häbile. Häbi puhul püüab varjata.Varjupool- uhkustamine, ülbeks muutumine, üleolevaks muutumine. Kaastunne- oleneb in empaatiavõimest. Ilmneb olukordades, kus on resursside piiratus. Inimeste koondamine, kaastunne koondatu vastu. Mida suurem kaastunne, seda raskem. Aitab kaasa läbirääkimiste õnnestumisel Armastus- kui on tegu tugeva kiindumussuhtega, siis on oht, et tööülesanded langevad tagaplaanile, segatud kolmas osapool- armukadedus, kuulujutud. Võib esile kutsuda hulga emotsioone ning mõjutama org tööd. Juht peaks teadma, millised on võimalik kaasnähud emotsioonidega ja tegelema kontrolli all hoidmisega. Vaatama, et töö keskkond ei kutsuks esile negatiivseid emotsioone. Tööga rahulolu ja eluga rahulolu: Omavahel seotud. Tööga rahulolu üks osa üldisest rahulolust. Tööga rahulolu: Sisemised tegurid- töö sisuline poolt, omadused, ülesanded
Teatud eelised puberteedi eas ja kolmekümn aastate keskpaigas siis nahakse et tendtentsi tüdrukute seas , kui 70 ja 80 aastate alguses psühholõp toodi välja vastupidised tendtesid, näitasid et hiline küspsus annab mõlematele teatud eelised, kuid see pole enam nii. Kui tüdrukutel algab puberteet vara, ja tema elus langevad kokku teatud suhetega seonduvad küsimused ,uurimuste alustel näitab kui tegemist on varajase puberteedi algusega ja varajaste suhetega jne vanemate lahutus ja kooli vahetus, elukoha vahetus . Annavad koosmõjul( kus tüdrukutel on empiiriliselt tõestatud 2000 ast alguses,) et neil ilmnevad probleemid antisotsiaalne käitumine, kaasaarvatud ka agresiivsus. 4Füüsilise välimuse mõju murdeealise arengule a)atraktiivsus(fenomen,ilmub 6. eluaastast) Edu või ebaedu atraktiivsete ja mitteatrak. Mida me peame ilusaks ? Me peame ilusaks laste ja naiste atraktiivsuse hindamisel, mis meenutab
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, kuidas inime
Selline käitumine kinnistab lapses süütunde. Siit viib aga otsetee mitmesuguste psühholoogiliste komplekside juurde. 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida." Teine äärmus vanemlikus lähenemisviisis on liigne vaoshoitus. Sellised vanemad ei avalda lapsele oma tõelisi tundeid -- nad ei näita avalikult välja oma armastust. Pigem kannavad nad rangete vanemate maski. Väliselt näivad nad karmid, kuna aga nende sisemuses valitseb alati allasurutud ärevus ning ebakindlus, siis läbi selle petliku eesriide tungib välja ärritunud olek. Suuremaks saades õpivad lapsed tundma neid ,,veealuseid voolusid" ning käituvad täpselt samuti. Kui te ei taha, et teie lapsest kasvaks silmakirjateener, loobuge kunstlikust distantsist enda ja tema vahel. 1.7.7 Järjekindlusetus On päris selge, et oleme kõik inimesed, kelle tegevused ei vasta mitte alati loogikale. Mis aga puutub kasvatusse, siis siin võib selline ebaloogilisus teha ,,karuteene"
vägivalla vallapäästjana. Tajudefitsiidid. Iseenesest "neutraalset" suhtlemist võib mees tajuda ohtliku või haavavana, kaasisikuid vaenulike või tõrjuvatena (Näide: Naine hilineb 15 minutit. Ootav mees usub, et naisel on teine, kellega ta on minema jooksnud). Suhtlemisraskused. Raskused oma mõtete, tunnete ja soovide väljendamisel, kuulamisel, vestlemisel. Mees tunneb, et ei suuda end muidu mõistetavaks teha kui kätega. Madal enesehinnang. Alandus- ja saamatustunne. Vägivald näib hetkeks kompenseerivat abituse ja nõrkuse. Sõltuvus (tihti ema-lapse suhte sarnane). Sageli on selle tagajärjeks lükata-tõugata efekt. Üheltpoolt valdab meest paanika, et teda võidakse maha jätta, teisalt aga otsib ta ise distantsi ja põgenemisvõimalust. Tulemus: naine peab tahtma just siis lähedust, kui tema seda tahab. Väljendus: äärmine kontrollimisvajadus ja armukadedus. Ennastõigustavad kaitsemehhanismid
Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata. 1) Sünd 1,5 aastat, usaldus ja usaldamatus. Laps hindab keskkonna sõbralikkust, kui on saanud piisavalt hoolt ja hellitust, kriis ületatakse. See etapp on identsuse vundament. 2) 1,5 3 aastat, autonoomsus ja häbi, ebakindlus, kahtlus. Lapsed testivad oma piire. Kui saavad õiges olukorras iseseisvust ja suunamist, saavutatakse iseseisvus. Liigne kontroll tekitab võimetust ennast hiljem kehtestada, ebakindlad endas. 3) 3 6 aastat, algatusvõime ja süütunne. Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus
ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 4 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et tema partner on asunud temaga suhtlema. Kontakt luuakse mitteverbaalsete suhtlemisvahenditega: pilgu suund, pea asend, näoväljendus, distantsi vähendamine jm. Kui pole raskendavaid asjaolusid, toimub kontakti loomine sekundi murdosa jooksul. Põhiteate edastamise käigus peaks toimuma probleemi vastu huvi äratamine, vastastikuse usalduse õhkkonna loomine ning sisendamis- ja veenmismeetodite kasutamine. Sellisel juhul võib ametikõnelust saata edu
thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine - inimese tähelepanu pööramine endale, enda tegevustele. · Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata.
märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned, et...``; ``Sa oled vihane, sest...``. · Võib teha kokkuvõtte ´´Teiste sõnadega...``; ``Tähendab sina arvad...``. · Ümbersõnastamine on oluline kui partner ütleb midagi tähtsat. See väldib valestimõistmist, möödarääkimist. Ümbersõnastamisel: · Mitte teeselda mõistmist · Mitte väita, et teate täpselt, mis ta mõtleb, tunneb · Püüelda konkreetsuse ja olulisuse poole · Tulla toime kannatamatusega Ümbersõnastamine · Võib aidata rääkijal iseennast (oma mõtteid, vajadusi, tundeid) paremini mõista ja leida ise enda probleemile lahendus. · Kui rääkijal näib olevat tõsine probleem,
ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtelmise ebakindlust. Suhtelmisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub. Kas see on reaalne või eksisteerib ainult tema kujutelmades. Mida tugevam on selle hirmu põhivormi domineerimine, siis seda rohkem võib see ebakindlus ulatuda haiglasliku seostamiseni ja hullumeelsete pettekujutelamdeni välja. Lakkamatu umbusk ja seostamine kõike kõigega. Mida ta teeb, et maailmas paremini hakkama saada? Ta üritab arendada endas selliseid omadusi, mis seda kompenseeriks. Need on siis näiteks meeleline tunnetus, intellekt, teadvus, mõistus. Need tulevad kasuks maailmas orienteerumisel. Nad on ratsionaalsed ja kained oma mõtte- ja käitumisviisilt. Kõik see, mis on emotsioonidega seotud, tekitab talle ebakindlust
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck
Falloslik isiksus – mehel edu, saavutused. Naisel flirtimine ja seks. Latentne staadium. 5-12aastat. Seksuaalsus allasurutud. Libiido sublimeeritud. Genitaalne staadium. Alates 13a. Heteroseksuaalne, järglaste saamisele suunatud. VI OIDIPUSE JA ELEKTRA KOMPLEKSID: Oidipuse kompleksi arengufaasid: esimene armastuse objekt - ema alateadvuslik soov ema omamisest ja vahekorrast tugev armukadedus rivaali vastu agressiivsus rivaali vastu ja soov tema puudumisest kastratsioonihirm - isa avastab agressiivsed soovid ja karistab agressiivsus ja intsesti ihalus kaovad identifitseerub isaga, lootuses saada endale naine, kes on nagu ema väline surve internaliseerub (superego) agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse Elektra kompleksi arengufaasid: esimene armastuse objekt - isa
TUNDMUSED. Esimene kaasasündinud emotsionaalne reaktsioon on üldine erutus (kaelihased pingul, silmad avatud). 1.kuust kuni 6. nädalani üldine erutus differentseerub: üldine norutamine ja üldine heameel. Vajadus muljete järele. Osa psühholooge seletavad positiivseid emotsioone instinktiivsete tungide rahuldamisega. 1.eluaasta jooksul kujuneb välja emotsionaalne mitmekesisus.: -5.kuu- viha , vastikus -7.kuu- hirm (ei tohi lasta tunda) -10-12.kuu- armukadedus Nutmine- 4.elukuuni väheneb, siis hakkab uuesti suurenema kuni 1.eluaasta lõpuni. Tuleb püüda säilitada head meeleolu. On vaja, et sööks isuga, uinuks kiiresti. Mitte üle koormata tegevusega. H. ja M.Harlow- laps vajab armastust. Selle kujunemine etapiline: 1. Ema armastus lapse vastu- tähtsaim 1.eluaasta 2. Lapse armastus ema vastu- 2.eluaastast peale 3. Armastus eakaaslaste vastu- eelkoolieas 4
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego)
ISE. Inimene on teinud iseendast maailmanaba. See, mis määral inimene on teinud endast keskse huviobjekti, ilmneb eri piirkondades erinevalt. Esimene, kellega inimene mingit suhet tekitab, on tema ise (kuidas endast arvan, kuidas ennast hindan). Enesehinnang tunneb huvi selle vastu, kuidas ta ennast hindab. Kõige vanem enesehinnangu definitsioon/valem on pärit ameeriklaselt W. Jamesilt (edu/pretensioonid). Nt kui pretensioone eriti pole aga edu tuleb kergelt, siis on enesehinnang kõrge. Inimese enesehinnangu tekkimist ei saa ainult edu ja pretensioonide abil kirjeldada, kuna enesehinnang ei tule ainult saavutustest, vaid ka paljudest teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas
..tähistab, kumma abielluva osapoole vanemate või suguvõsa juurde noorpaar elama asub. Patriolokaalsus ehk virilokaalsus – mehe vanemate juurde, umbes 70%. Matrilokaalsus ehk uksorilokaalsus – naise vanemate juurde, umbes 15%. - Avunkulokaalsus Neolokaalsus – noorpaar kolib elama eraldi. Iseloomulik ühiskondades, kus esineb raha ning ei sõltuta vanematest. Bilolokaalsus – 9% kolib elama mõlemate vanemate juurde. Eksogaamia Kohustus valida partner väljaspoolt oma gruppi Intsestikeeld Paralleelnõbude (emapoolse õe laste ja isapoole venna laste) naitumise keeld Naitumine väljapoolt sugulusgruppi Eksogaamia ühendab inimesi ja toob nende ressursid kokku. Endogaamia Ristnõbude abielud (ema venna ja isa õe lapsed omavahel kui peamine valikureegel) Partner oma klassi piiridest Hüpolineaarsus (eelistuste rikkumine) Partner oma kasti piiridest
annaabi.ee 
