Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konfliktid organisatsioonis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
citation, 1061, töötaja, organisatsioonid, 2021, võrgumaterjal, available, arusaamatus, vöi, vältimine, organizational, konfliktis, klassifikatsioon, töökollektiiv, osapoole, ressursid, tunnevad, tüpoloogia, koostööks, mõlemalt, meeskonnatöö, selged, konkurents, osalejate, vältimatu, asjakohane, kompromiss, vastuolus, 2017, tehtakseraelus kui ka majanduskeskkonnas. Mõned aastad tagasi piisas kulude õigesti ja õiglasest arvestusest, tänapäeval ei ole see sageli piisav, sest keskendudes kulude arvestusele unustatakse peamine, miks kulusid arvestatakse. (Karu, 2012) Ettevõtte juhid peavad vastu võtma organisatsiooni tegutsemiseks võimalikult õigeid otsuseid. Õigete otsuste langetamiseks on tähtis uurida ja kaaluda mitmesuguseid tegutsemisvõimalusi ning teha nende vahel põhjendatud valikuid. [ CITATION Kul l 1061 ] Seoses ettevõtte restruktureerimise ja ühinemisega, laienemisega rahvusvahelistele turgudele, tegevuskeskkonna muutustega on suurenenud kuluarvestuse tähtsus juhtimisarvestuse jaoks. Kulujuhtimissüsteem on kulu- ja juhtimisarvestuse, reguleerimise ja aruandluse süsteem, mille abil pidevalt identifitseeritakse ning jälgitakse ettevõtte toimimist ning teavitatakse juhte õigel ajal.
3. Suhted halvenevad, kuid probleem laheneb. 4. Suhted halvenevad ja probleem ei lahene. Estonian Business Schooli poolt läbi viidud 2500 konflikti uuringut Eesti organisatsioonides näitas, et kõige sagedamini esines viimane variant. (Viroverre, Alas, Liigand, 2005:95) Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 7 Konflikti lahendamisel eristatakse viit tehnikat: vältimine, kohaldumine, kompromiss, domineerimine ja koostöö (Viroverre, Alas, Liigand, 2005:95).: · Tuntuimaks meetodiks on vältimine, kus osapooled ei soovi konfliktiga tegeleda. Selline meetod sobib olukorras, kus lahendus tooks endaga kaasa rohkem konflikte, kui selle lahendamata jätmine. · Teise meetodina on välja toodud kohaldumine. Selline meetod on võimalik ainult
keerulisem osa. Sellest annavad tunnistust arvukad ja aastaid vinduvad konfliktid inimeste, organisatsioonide, rahvaste ja kultuuride vahel. Olen kirjutanud selle kursusetöö arusaamises, et mõistmine aitab kaasa sihipärasele tegutsemisele. See tähendab, et kirjapandu eesmärk on aidata paremini mõista, mis on ja kuidas toimib konflikt. 3 1. Konflikt Konflikt on kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindavad erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke ning püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Seega konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab
* Küsi küsimusi: kuidas nii, mil moel, miks, kas saad mulle rohkem rääkida? o Defineeri ootused * Kohtu iga nädal oma ülemuste ja töötajatega prioriteetide määratlemiseks * Igasugune suurem erinevus ootuste vahel võib osutuda potentsiaalsele konflikti ohule * Aeg-ajalt tuleb üle vaadata ka kõikide pikemaajaliste projektide eesmärgid * Soovitav on juhtidel, töögrupi liikmetel ka koostada ootuste nimekirjad iga töötaja kohta. * Erinevused ootustes osutavad jällegi potentsiaalsele konfliktile. o Jälgi tegevust regulaarselt. · Kui juhid ja töötajad suhtlevad vabalt, kuidas nad töötavad (või ei tööta) koos, alandavad nad omavahelisi pingeid ja loovad paremad töösuhted. · Vaatamata ametikohale ja positsioonile on vaja vähemalt iga kolme
segab tõsisemate asjadega tegelemist, näiteks kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, kasutatakse pilkeid ja solvanguid teisele kahju tekitamise eesmärgil või püütakse kolleege leeridesse jagada. Konfliktisituatsiooni iseloomustavad ka pealekaebamine, ässitamine, laim, vastaspoole kohaloleku ärritav mõju, samuti jäine viisakus või boikott või ka apaatia, üldine loidus ja passiivsus töörühmas. 2 Konfliktide tekkimine Töökohal võib töötaja olla konfliktiga seotud kahel moel: otseselt ja kaudselt. Otseselt seotud on siis kui konflikt on tekkinud kahe töötaja või töötajate vahel. Kaudne seotus on siis kui konflikt on tekkinud ülemuste, alluvate, erinevate osakondade või klientide ja töötaja ettevõtte vahel. Ehkki töötaja pole sellega otseselt seotud, võib ta leida ennast vahendaja rollis. Kus tekivad organisatsioonis kõige tõenäolisemalt inimestevahelised konfliktid? Kindlasti
...................................................................................................7 3KONFLIKTIDE LAHENDAMINE.............................................................................9 3.1Konflikti lahendamise viisid.....................................................................................9 ........................................................................................................................................9 Tuntuimaks meetodiks on vaieldamatult vältimine. Nagu termin „vältimine“ ka ütleb, ei soovi konflikti osapooled probleemiga tegeleda. Niisugune meetod on sobivaim olukordades, kus konflikti lahendamine tooks endaga kaasa rohkem konflikte, kui selle lahendamata jätmine (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 95). Teise meetodina on kohaldumine. Selle meetodi rakendamine on võimalik ainult siis, kui vähemalt üks osapool lähtub konflikti puhul mõistusest, mitte emotsioonidest. Samas eksisteerivad
Lõpuks, emotsioon võib viia käitumuslikule väljundile. Hoiaku käitumuslik komponent osutab tahtele käituda kindlal viisil kellegi või millegi suhtes. Jätkates näidet, “ma võiksin Jaani vältida oma tunnete tõttu tema suhtes”. Tööga seotud hoiakud Juhid on huvitatud töötajate tööga seotud hoiakutest. Kolm kõige levinumat nendest on: töörahulolu, tööle pühendumine ja organisatsioonilojaalsus. Töörahulolu (Job satisfication) on töötaja üldine hoiak oma töö suhtes. Kui inimesed räägivad töötajate hoiakutest, osutavad nad tavaliselt töörahulolule. Tööle pühendumine (Job involvement), on määr, milleni inimene samastub oma tööga, selles aktiivselt osaledes ja pidades oma töö tulemust tähtsaks oma eneseväärikusele. Organisatsioonilojaalsus (Organizational commitment) näitab töötaja lojaalsust, samastumist ja pühendumist organisatsioonile. Suhted organisatsiooni ja inimese vahel
16.30 – Kõne nõukogu esimehele seoses välja valitud auto osas. Hinna, võimsuse, läbisõidu vms osas nõusoleku saamine. Tegu ei olnud tavapärase protseduuriga, üldiselt annab terve nõukogu nõusoleku kui valik sobib, kuid sellel puhul andis nõusoleku nõukogu esimees. Kolmene jaotus: Infoga seotud roll, otsustamisega seotud roll. Kümnene jaotus: Jagaja, läbirääkija. 3.2 Delegeerimine Oma olemuselt delegeerimine on juhi kohustuste alluvatele suunamine, ehk töötaja saab otsustusõiguse, kohustuse ja vastutuse mingi teatud ülesandega seoses. Delegeerimine aitab kindlasti kaasa juhi efektiivsemale ajakasutusele, ning peaks kaasa tooma (õigesti rakendades) positiivseid ilminguid ettevõtte siseselt. Praktikaettevõttes toimus ülesannete delegeerimine jooksvalt ja möödaminnes, üldiselt delegeerib juht enda ülesandeid alluvatele siis kui on midagi ootamatut ilmnenud ja probleem tahab kiiret tähelepanu, kuid ei suudaks ainuisikuliselt ajaliselt
Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on need kõige levinumad lahenduse stiilid, viisid ja reeglid. Millised on konflikti lahendamise ohud. Lõpetuseks annan täpsema ülevaate, et kuidas konflikt on lahendatud ja omapoolse hinnangu. Samuti lisasin õpimappi mõned artiklid, mis minu meelest on väga head ja haakuvad hästi teemaga. 1. MIS ON KONFLIKT ? Konflikt on lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt, kus avaldatakse omi seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke. Püütakse üksteist nende realiseerimisel 4 võita. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt on võimalus. Kui vaatleme konflikti kui võimalust, siis võime teda näha kui probleemi, mis vajab lahendamist
satuvad vastuollu teise inimese omadustega; · staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; · olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; · suhtlemise probleemid; · erinevad seisukohad organisatsiooni eesmärkidest, muudatuste vajalikkusest jne. Isikutevahelise konflikti tõenäosus on suurem, kui ühe töötaja tegevus oleneb teise tegevusest. Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: · tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest; · grupilojaalsus, oma rühma paremakspidamine; · võistlus piiratud ressursside eest; · rühmade vastastikune tööalane sõltuvus jne
kirjeldav võrgustik. Selle võrgustiku idee pärineb Blake'i-Moutoni liidrikäitumise võrkmudelist. Isiksuse individuaalne stiil konfliktsetes olukorades on määratletav nende toimimisviiside (vältimine, võitlus, tasandamine, kompromiss, probleemide lahendamine) omavaheliste proportsioonide abil. Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid, mistõttu igal toimimisviisil on teatud olukordades eelised: vältimine toimub, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Konflikti vältimine aitab teatud hetkel hoiduda probleeme tõestamast, lasta osalistel rahuneda, kuid ta võib olla ka pikaajalises perspektiivis frustratsiooniilmingute (pingeseisund, mille põhjustab eesmärgile jõudmist segav tegelik v kujuteldav takistus) põhjuseks; võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Referaat Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada. Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid
Konflikt- vajalikud või kahjulikud? Defineerides konflikti on see lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi:
see mõjutab neisse kuuluvate inimeste hoiakuid ja töötingimusi ning loob võistluse ressursside ja võimu pärast. Seda kõike tuleb inimeste käitumise puhul organisatsioonides arvesse võtta. Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised. Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Kui makrokeskkonda reeglina organisatsioonid ise mõjutada ei saa, siis mikrokeskkonda saavad nad mõjutada. Mida läbimõeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida põhjalikumalt organisatsioon mõõdab nn suhtlemise mõjusust, seda tõenäolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid võtavad organisatsiooni kui usaldusväärset partnerit, mis omakorda mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust.
Spetsialiseerumine on organisatsiooni kasvamisega vältimatult kaasnev nähtus. Näiteks organisatsiooni kasvades ei suudeta enam kogu tööd ise ära teha, seega tuleb anda tööd ka teistele organisatsioonidele. Nt Walt Disney, kes tegi algul kogu töö ära oma kätega, kuid organistatsiooni kasvades andis tööd ka teistele, enam ei suudaks mitte keegi teha Disney kompanii kõiki töid. Spetsialiseerumine on enam levinud tootmise või operatsioonide tasandil. Spetsialiseerimise eelised: Töötaja võib konkreetse ülesande täita väga tulemuslikult Aja sääst: kui töötaja peab täitma mitut tööülesannet, kuluks osa aega ühelt ülesandelt teisele ümberlülitamiseks Mida kitsamad on tööülesanded, seda lihtsam on välja arendada just selleks tööks vajalikku sisseseadet Kui töötaja puudub või lahkub töölt, on lihtne kedagi teist välja õpetada Spetsialiseerimise negatiivsed kaasmõjud:
all ilma selleks finantsspetsialistide abi vajamata. Neid spetsialiste vajatakase endiselt selliste oluliste ülesannete täitmiseks nagu kontroll, konsolideerimine ja analüüsimine. Juhtimise ja juhi töö põhilise osa moodustab tulemuslik infovahetus. Tänapäeva ühiskond on mõeldamatu organisatsioonide ja juhtideta. Äriühingud toodavad ja müüvad kaupu, teenindavad, koolitavad eesmärgiga olla edukad ja teenida kasumit. Mõned organisatsioonid on edukad, teised mitte. Arusaadavalt mõjutavad äritegevust muutused mikro- ja makrokeskkonnas, kuid ka sarnastes tingimustes saavutavad firmad erinevaid tulemusi. Kõik organisatsioonid vajavad juhte ja majandusliku edu aluseks on protsesside tänapäevaselt tõhus juhtimine. Juhid kannavad organisatsioonides kindlaid funktsioone ja rolle. Juhtidele esitatakse nõudeid haridusele, töökogemusele, käitumis- ja psühholoogilistele parameetritele.
väärtushinnangutele. ja ootustele. Valikuline tajumine inimene kaldub tähelepanu pöörama oma töökeskkonna nendele iseärasustele, mis vastavad tema isiklikele ootustele. Valikuline tajumine ei põhjusta ainult üksiksündmuste väärtõlgendusi, vaid muudab inimese tulevikukogemuste otsimisel paindumatuks. Inimese terviklikkus tähendab seda, et ta tegutseb tervikuna. Kuigi mõned organisatsioonid soovivad kasutada ainult inimese oskusi või mõistust, kasutavad nad tegelikult kogu isiksust. Inimese oskused tulenevad tema teadmistest, kogemustest ja võimetest. Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib mitte see, millest meie arvame neid huvituvat, vaid see, mida nad ise soovivad. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks.
Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. INIMESED moodustavad org.sisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest ning suurematest või väiksematest rühmadest. Rühmade koosseis ja suurus muutub, nad moodustuvad, kujunevad välja ja lagunevad. Inimene on mõtlev ja tundev elusolend, kes töötab organisatsioonis selleks, et saavutada oma eesmärke. Organisatsioonid eksisteerivad pigem inimeste, mitte inimesed organisatsioonide tarvis. Nende käitumine organisatsioonis on mõjutatud ka teistest allsüsteemidest. STRUKTUUR näitab inimorganisatsiooni ametlikke ehk formaalseid suhteid. Organisatsiooni tegevus eeldab erinevate ametikohtade olemasolu: töölised valmistavad toodangut, teenindajad müüvad või teenindavad, raamatupidajad peavad arvestust majandusoperatsioonide üle, juhid kindlustavad kõige selle häireteta tegevuse
Võitlus - on konfliktis käitumise viis, mis on suunatud otseselt teise osapoole vastu. Võitlust kalduvad pidama inimesed, kes käituvad paranoiliselt, nartsisstlikult või on hüsteeriliste isiksusjoontega. Paranoilised jooned väljenduvad kahtlustamises. Nartsisstliku käitumisjoontega inimene tunnetab oma erilisust, ootab tähelepanu ja eriprivileegide saamist. Hüsteerilist inimest iseloomustab ülevõimendunud ego ja kontrollimatu käitumine. Aktiivne vältimine - tähendab konfliktist eemaldumist ja püüdu seda igati vältida. Tegevustahe pole suunatud mitte konflikti lahendamisele, vaid sellest eemaldumisele. Välditakse mis tahes otsuste langetamist kartuses, et otsustamise tulemused võivad pälvida kriitikat. 19 Selliselt käituvate inimeste probleemiks on sundkäitumine, mis on hingeelu eripära,
väliskeskkond. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Organisatsioon on osaks suuremast süsteemist – väliskeskkonnast. Organisatsiooni mõjutab: Mikrokeskkond – ehk lähikeskkond, kuhu kuuluvad kliendid, konkurendid, koostööpartnerid. Makrokeskkond - ehk üldkeskkond, mis mõjutab organisatsiooni ühtemoodi – üldine majanduslik olukord, poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik organisatsioonid peavad arvestama oma väliskeskkonnaga, sest see mõjutab inimeste hoiakuid ja töötingimusi. 4. Sotsiaalne tasakaal. Miks lähevad org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused. Sotsiaalne tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud. Kuigi organisatsioon on pidevas muutumises, on võimalik süsteemi tasakaalus hoida, kuna väiksemate muutuste korral süsteem kohandub
satuvad vastuollu teise inimese omadustega; staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; suhtlemise probleemid; erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne. Isikutevahelise konflikti tõenäosus on suurem, kui ühe töötaja tegevus oleneb teise tegevusest. 3. Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Äärmuslikul juhul võib selline konflikt meenutada alaealiste jõukude vahelist sõda. Rühmade vaheliste konfliktide tekkepõhjused on: tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest; grupilojaalsus, oma rühma paremakspidamine; võistlus piiratud ressursside eest
korraldades koosolekuid, kus osalevad kõik organisatsiooni töötajad. SHRM Foundationi uuring Employee Engagement and Commitment jõudis järeldusele, et töötajad, kes on oma ettevõttele pühendunud, pakuvad organisatsioonile tohutut konkurentsieelist, nagu näiteks kõrgem produktiivsus ja vähemate töötajate lahkumine. Watson Wyatti Communication ROI Study väidab, et firmad, kus kommunikatsioon toimib efektiivselt, suudavad värvata endale neli korda suurema tõenäosusega sobiva töötaja, kui need, kus kommunikatsioon toimib ebaefektiivselt. Töötajate häält tuleb kuulda võtta ning sellega peab arvestama ka otsuste tegemisel. Kui anda töötajatele lihtsalt võimalus oma mõtteid väljendada, kuid mitte tema mõtetega arvestada, siis on sellel negatiivsed tagajärjed. See vähendab koheselt töötaja motivatsiooni. SHRM’i küsitlus väidab, et 46% juhtidest võtab arvesse töötajate ideid ja mõtteid ning väga suur osa neist lõikab sellest kasu.
Täielikult rahuldatud vajadused ei motiveeri inimesi pingutama. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid: Palk Kindlustunne Töötingimused Kontrolli ulatus Inimestevahelised suhted Töökultuur Juhtimise kvaliteet Motiveerivad tegurid: Saavutusvajaduse rahuldamine Vastutuse usaldamine Enesearendamise võimalust pakkuv töö Huvipakkuv töö Tunnustus 10.Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S.Adamsi õigluse teooria.) Töö motivatsiooni aitavad tõsta kolm psühholoogilist näitajat: 1) Töötaja tunneb oma tööd olulise olevat 2) Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuste eest 3) Töötaja teab oma pingutuste tulemust · Tunnitöö korral a. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi b. Alaneb töö kvaliteet c. Väheneb töö kvantiteet · Tükitöö korral d
a) paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks; b) konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Konfliktide tunnused: · lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele, tõsisemate asjadega ei ole võimalik tegeleda · hääle kõrgendamine, üksteise süüdistamine, pisiasjade pärast nägelemine · teistele kahju tekitamiseks kasutatakse pilkeid ja solvanguid · püütakse kolleege leeridesse jagada · pealekaebamine, ässitamine, laim
9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid: Palk Kindlustunne Töötingimused Kontrolli ulatus Inimestevahelised suhted Töökultuur Juhtimise kvaliteet Motiveerivad tegurid: Saavutusvajaduse rahuldamine Vastutuse usaldamine Enesearendamise võimalust pakkuv töö Huvipakkuv töö Tunnustus 10. Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S.Adamsi õigluse teooria.) Töö motivatsiooni aitavad tõsta kolm psühholoogilist näitajat: 1. Töötaja tunneb oma tööd olulise olevat 2. Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuste eest 3. Töötaja teab oma pingutuste tulemust Tunnitöö korral 1. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi 2. Alaneb töö kvaliteet 3. Väheneb töö kvantiteet Tükitöö korral 4
Küsides, kuidas nad konfliktolukorras käituvad, selgub kuidas org kultuur mõjutab kollektiivseid käitumisnorme konfliktsituatsioonides. Kasutati küsitlust, mis ei uuri ainult töötajate individuaalseid uskumusi konfliktsituatsioonis käitumise kohta vaid selgitab ka nende arvamust teiste kaastöötajate ja org üldise käitumise kohta konfliktituatsioonis. Arutelu Selle uurimuse andmed annavad alust arvata, et on positiivne ja märkimisväärne seos töötaja positsiooni ja konfliktide arvu vahel seoses selle töötajaga. See võib olla selle tulemus, et ülemused näevad konflikti rohkem, kuna töölised tulevad nende juurde konflikte arutama. Konflikti tüübid ei pea olema seotud füüsiliste ressursside puudusega, nagu paljud uurijad on eelnevalt arvanud (Bannister 2001, Peters&Pierre). Kõige tavalisem konflikt on põhjustatud suhtlemisraskustest, lisaks ei nimetatud ressursi ja staatuse konflikte vastanute poolt kõige olulisemaks.
Ootuste mudel - inimese tegutsemise aluseks on ootus, et teatud käitumine viib soovitud tulemuseni. Ootuste teooriast on välja arendatud töömotivatsiooniteooria. Motiveeritus käituda teatud viisil tuleneb inimese ootustest, et selline käitumine kutsub esile teatud tagajärje. Motivatsioon (M) = ootused (E) x valents (V)Porteti ja Laweri ootuste mudel - mudel viitab töötaja ja töösoorituse vahelisele deosele. töösooritus ei sõltu mitte ainult pingutustest, vaid ka töötaja võimetest ja isikuseomadustest ja tema rollitajust. Sisemised tasud on raskesti hoomatavad, nende alla kuuluvad näiteks saavutus- ja edutunne, tunnustamine ja kõrgenenud vastutustunne. Välised tasud on paremini mõistetavad, nende all mõeldakse palks ja töötingimusi. sisemised tasud on olulisemad motivaatorid kui palgatõus ja ametikõrgendus. 18. Vajaduste motivatsiooniteooriad Vajadused ja eneseteostus - vajadused on liigitatud vastavalt nende olulisusele.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12 KÕ2 KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1MIS ON KONFLIKT?..........................................................4 1.1Konflikti tüübid..................................................................4 1.2Konflikti tunnused..............................................................5 2MILLEST TEKIVAD KONFLIKTID?........................................7 3KUIDAS LAHENDADA KONFLIKTE?.....................................8 KOKKUVÕTE....................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................11 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elust üks paratamatu osa. Konflikt on olukord, mida inimese
........8 4 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................9 SISSEJUHATUS Käesolevas refereeringus, analüüsin konflikti ja tema lahendamist. Kuna see teema huvitab mind isiklikult, sest tänapäeva elu on inimestel täis raskusi ja pingeid. Nad ümbritsevad meid igal pool ja praktiliselt iga päev ja seega mõjutavad meie igapäeva tegemisi. Nii tööl kui kodus. 1 MIS ON KONFLIKT Konflikt (ld keeles conflictus) on lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis paneb osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Ehk võib öelda kui kahel inimesel on erinevad arvamused, seisukohad, huvid, eesmärgid, siis võib nende vahel tekkida konflikt, kus igaüks üritab läbilüja oma versiooni, et jääda võitjaks. (Konflikt kui väljakutse, 2011) Konflikti ei saa pidada ei halvaks sündmuseks ega heaks, kõik sõltub situatsioonist,
Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisatsiooni olemus. Konfliktide põhjused + Eestvedamise mõiste. Liidri isiksuse omaduste teooria + Eestvedamise käitumisteooriad + Eestvedamise situatsiooniteooriad + Selgitage D. McClellandi Saavutustevajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajadustepüramiidi teooriast. - Kirjeldage S. Adamsi Võrdsuse teooria põhimõtteid. + Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria seisukohti. +
3. konkurentsiedu valik kulu- liidri strateegia- kellel on kõige madalamad kulud diferentseerumisstrateegia-unikaalsus fokuseerimine- sihtgrupp kellele toode on suunatud kesktee strateegia- igast midagi 4. konkurentsiedu hoidmise strateegia patent, litsents, importtollid saavad need kes on konkurentsis edu saavutanud 15. iseloomustage organisatsiooni struktuuri kujundamise klassikalisi seisukohti Klassikaline seisukoht- korraldused ainult ühelt juhilt, töötaja vastutab ainult tema ees. · Palju juhitmistasandeid · Kitsas juhtimisulatus · Tihe kontroll · Juhi igapäevane koormus on väiksem, rohkem strateegilist mõtlemist · Jõukohane ka suhtelislt madala kvalifikatsiooniga juhile · Rohkem juhte, rohkem kulusid · Suhtlemise ja koordineerimise probleemid 16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus e juhtimisulatus? Miks? Efektiivsem on lai juhtimisulatus- väiksemad juhtimiskulud,info liigub paremini
ningerinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides.Kuigi arusaamatusi esineb sageli, suhtume konflikti kui millessegi, mida tuleks kas vältida või siis tingimata võita. Enamasti tajutakse konflikti negatiivsena, seetõttu polegi midagi imestada kui konfliktsesse olukorda sattunud inimesed tunnevad ebamugavust ja ärevust. Nad ei taha olla seotud millegi negatiivsega ega paista ise negatiivses valguses. Mitte iga arusaamatus ei pruugi olla läbinisti negatiivne. Oluline on ära tunda ka konflikti positiivseid külgi. Traditsiooniliselt on arvatud, et igasugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast. Maailmakonfliktid Täna, 21
käitumist vastavalt oma pädevusele. Ekspertvõim on omistatav ja võimu omajat tajutakse omakasupüüdmatu ja objektiivsena. Informatsioonivõim rajaneb info omamisel ja oskusel seda veenvalt edastada. See tähendab, et inimene, kes palju teab, ei pruugi teiste hoiakuid ja suhtumist oluliselt mõjutada, kui ta ei oska neid teadmisi edasi anda. Sunnivõim rajaneb kahel hooval. Need on võimalus otsustada tasu ja karistuse üle. Tasu saamine ja karistuse vältimine on inimkäitumise kaks olulist motiivi. Sunnivõimule võidakse alistuda, kuuletuda, vastu hakata, aga sellega ka kaasa mängida. Viimasel juhul antakse käitumises võimule järele, sisemas aga jäädakse oma veendumuste juurde. Sõltumata sellest, mis liiki võimuga on tegemist, kirjeldab võimu see, kui oluliselt teiste käitumist mõjutatakse, mitut käitumisviisi kontrollitakse, kui paljusid inimesi suunatakse ja kui pika aja jooksul seda tehakse
annaabi.ee 
