Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konflikti põhjused ja lahendused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
osapoole, kompromiss, kohanemine, kompromissi, seisukohtade, rahulikult, kooskõla, teistsugune, jagamise, juttu, hinnangud, vältimine, toimivad, konfliktides, sobiksid, järelandmisi, püüdes, lahendust, võitu, proovin, lahendama, kanged, rikkudes, suhtel, huvist, sinust, kordi, liikudaeks, lvrkk, helen, konfliktijuhtimine, jane, tasandid1. Võit-kaotus stiil Keskendutakse isiklikele huvidele. Käitumisstiil on agressiivne, dogmaatiline, paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on loomulik. Usaldusõhkkonna loomine on oluline. Ei tohi olla varjatud kavatsusi ja huve. 2.2 Konflikti lahendamise viis stiili
hammustavad ja karjuvad. Niimoodi lahendavad nemad oma probleemi. Meie, kui vanemate inimeste, kohustus on neile seletada, kuidas tuleks lahendada tegelikult konflikti. Kõigepealt tuleb määrata, kes on konfliktiga seotud, kas neid on kaks osapoolt või rohkem. Siis tuleks välja selgitada konflikti põhjus, seejuures tuleks kõiki osapooli ära kuulata ning kõige lõpuks tuleks lahendada probleem. Tihti on raske jääda objektiivseks, ikka kaldutakse ühe või teise konflikti osapoole poole. Üsna sageli on konfliktil pikaajalised tagamaad. Parim viis ennetada vääritimõistmisi, on suhtlemine. Tuleks õppida kõigepealt inimest tundma, temaga suhelda ja olla sõbralik. Kuna meil kõigil on erinevad huvid ja prioriteedid, tuleks siiski ka teise inimese huvisid lähemalt tundma õppida. Ehk see ei olegi nii ebahuvitav kui esmapilgul tundus, võib- olla leiame uue ühise huvi, mis meid seob.
Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 5. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski pool ei saavuta sel juhul maksimumi. Prbleeme küll ei väldita aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt. raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul. Samuti olukorras, kus osapooltel ei
Lulofs ja Cahn kui suhtlemissituatsiooni, mida iseloomustab osapoolte sõltuvus üksteisest, erisuguste tulemuste lootus, suhete halvenemine ja soov tekkinud pinge kiiresti lahendada. Konflikti on võimalik määratleda kui suhet, teineteise suhtes ükskõiksete inimeste vahel konflikti ei teki. Näiteks Glasl määratleb sotsiaalset konflikti kui osapoolte suhet, milles vähemalt üks osapooltest tunnetab mõtete, arusaamade, tunnete ja soovide ühitamatust, mis viib teise osapoole mõjutamiseni. Seevatu Fink määratleb konflikti kui lahkheli, arusaamatust või huvide ühitamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Iga suhe võib areneda konfliktiks, kui üks osapooltest hakkab tunnetatud erinevuste tõttu teist osapoolt alla suruma. Eeltoodud määratluste põhjal võib välja tuua konflikti kolm põhilist tunnust: 1. konflikt puudutab suhteid 2. konflikt toimib osapoolte vahel 3. konfliktil on põhiküsimus
...........................................................18 4.1 Strateegiad konfliktiga toimetulekuks............................................................................19 Inimene on mures nii enda kui ka teiste ja üldise tuleviku pärast(on järeleandlik, kuid ajapikku kogunenud pinge võib olla plahvatuslikult vabanenud).........................................21 Tegevusetus(ei hoolita teiste vajadustest ega käituta ka enda seisukohtade suhtes konstruktiivselt) Kompromiss hoolib nii enda kui teiste vajadustest. Kui on leitud ühishuvid lahenevad ka probleemid. ......................................................................................................................... 21 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................22 Kasutatud kirjandus................................................................................................................23
Sellest lähtudes käsitletakse konflikti kui konkreetsetest tingimustest või asjaoludest tulenevat käitumist. Eesmärgiks on kirjeldada osapoolte ja põhiküsimuse tunnuseid, mis mõjutavad osapoolte käitumist konfliktis. Seesuguse käsitluse puhul kirjeldatakse konkreetseid asjaolusid ja nende mõju inimeste käitumisele konfliktis. Vaatluse alla tulevas sellised kategooriad nagu osapoolte iseloomustus, vastastikuse usalduse määr, kindlustunde määr, kindlustunde määr teise osapoole suhtes ja konfliktisituatsiooni suhtes üldse, võimuambitsioonide ja reaalse võimu olemasolu osapooltes ja osapoolte vahel, võimaliku kasu ja kahju vahekord konflikti arenedes jt (Lehtsaar, 209-212). KUIDAS LUUA OMA KONFLIKTIDIAGNOSTIKA SÜSTEEM Oma konfliktidiagnostikasüsteemi läheb tarvis kõigil, kes tahavad konkreetset konflikti mõista ja analüüsida. See süsteem võib olla nii range ja teadlikult sõnastatud kui ka intuitiivne ja sõnaselgelt väljaütlemata
vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; * avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); * diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid; * rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; * rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid; * episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; * objektiivsed vs subjektiivsed
Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises.
Igal toimimisviisil on teatud olukordades mõningaid eeliseid: Vältimine - – toimub siis, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamuseks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Vältimine võib avalduda nt sellistes käitumistes nagu konflikti eitamine – “Kes kakleb. Ma pole üldse vihane.” Või näiteks selline, et ei tasu vana asja meelde tuletada. Me oleme sel teemal nii palju rääkinud Võitlus - tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu. Nt vanematel peab alati õigus olema. Üheks väga jõuliseks strateegiaks on sellises olukorras teisele nõudmiste esitamine, ähvardamine, et teine muudaks oma käitumist ja seetõttu saaks konflikt lahendatud – “Kui sa siit lahkud, siis ära tule enam kunagi tagasi Kompromiss - püütakse saavutada üksmeelt mõlema osapoole arvamustes, pöörates rohkem
Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja- kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 5. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski pool ei saavuta sel juhul maksimumi. Probleeme küll ei väldita aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt. raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul.
Konflikt toimub kahe või enama osapoole vahel, kelleks võivad olla nii üksikisikud, grupid kui ka suured sotsiaalsed rühmad. Konflikt keerleb mingi küsimuse ümber, mille puhul osapooltel on erisugused väärtused, hoiakud, eesmärgid, arusaamad ja tegutsemisviis. Eelöeldu võimaldab määratleda konflikti alljärgnevalt: konflikt on suhestuvate osapoolte vastasseis mingis küsimuses. Vastasseisu puhul on iseloomulik see, et osapooled tunnetavad oma seisukohtade ühitamatust. Korraga ei saa osapooled oma tahtmist ellu viia. Kas üks või mõlemad peavad oma positsioone korrigeerima. Ideaalsel juhul leitakse mõlema poole huve arvestav lahendus. Sageli toimub aga ühe poole tahtmise läbisurumine 5 või vastasseisu vinduma jäämine. Vastasseis on emotsionaalselt pingestav. Seda tajutakse kui ärevust ja pinget, millest püütakse vabaneda. Tavaliselt toimub konflikt millegi ümber või millegi pärast
esitada. Samas on inimene ise neist teadlik. Nt mingid faktid, fantaasiad, saladused, mingid tunded teiste inimeste suhtes. Kuid siia alla lähevad ka mingid teod minevikust mida te tahate varjata või mida te häbenete teistega jagada. Kõike informatsiooni ei pea ka teistega jagama. Osa sellest informatsioonist teavad vähesed inimesed, kuid mitte kõik. Omavaheliste suhete jahenemine või taandareng toob kaasa varjatud ala suurenemise. Siin tehakse juttu ülepaljastajatest (overdisclosers) ja alapaljastajatest (underdisclosers). Ülepaljastajad räägivad kõikvõimalikest intiimsetest asjaoludest, paljastades ülearu. Alapaljastajad varjavad väga palju, ei paljasta. Tegelikkuses oleme valikulised paljastajad. Mida väiksemad on pime ja varjatud ala, seda vähem tõenäoline on piiririkkumine ja seda vabamalt ja impulsiivsemalt saab suhelda. Tundmatu ala – see on täielikult tundmatu ala.
· Empaatia Arengupsühholoogia põhiküsimus · ´´Kas inimese arengut ja kujunemist mõjutavad pigem kaasasündinud omadused või keskkond?´´ · Keskkond: vanemad, õed, vennad, perekond, sõbrad, kool, toitumine ja muu, millega laps kokku puutub. · Üldiselt ollakse arvamusel, et indiviid kujuneb kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõjul. Temperament koosneb järgmistest omadustest: 1. Negatiivne emotsionaalsus (hirm, viha)e. temperamendi raskus 2. Kohanemine uute olukordadega 3. Aktiivsuse tase 4. Eneseregulatsioon 5. Reaktiivsus kui tugev peab olema stiimul, et järgneks vastus 6. Sotsiaalsus positiivne emotsionaalsus (rõõm sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad,
2. Hoiatamine, manitsemine, ähvardamine 3. Moraali lugemine, jutlustamine 4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine 5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7. Kiitmine, kõigega nõustumine 8. Sildistamine, naeruvääristamine, häbistamine 9. Tõlgendamine, analüüsimine 10. Rahustamine, lohutamine 11. Uurimine, küsitlemine, ülekuulamine 12. Teema vahetamine, naljatlemine Ukseavajad Ukseavajad julgustavad teist inimest juttu alustama või jätkama. Selliseid sõnumeid kasutades ei haara te jutuotsa. Need hoiavad teie enda tunded ja mõtted suhtlemisprotsessist väljaspool. Näiteks: ,,Sooviksid sa sellest rääkida?", ,,Mulle meeldiks sellest kuulda", ,,Mind huvitaks su arvamus" ja mittemidagiütlevad vastused nagu: ,,Selge", ,,Mh-mh", ,,Või nii" jne. Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine muudab lapse ja vanema vahelise suhte lähedasemaks. Kui laps kogeb, et
tasandiliikmete vahel. Ajendiks: omavaheline sobimatus, vahendite piiratus. 32. Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? Kõige paremini iseloomustavad konfliktidega toimetuleku individuaalseid erinevusi nn konfliktidega toimetulekut kirjeldav võrgustik. Isiksuse individuaalne stiil konfliktsetes olukordades on määratletav nende toimimisviiside (vältimine, võitlus, tasandamine, kompromiss, probleemide lahendamine) omavaheliste proportsioonide abil. Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid, mistõttu igal toimimisviisil on teatud olukordades eelised: • vältimine toimub, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Konflikti vältimine aitab teatud hetkel hoiduda probleeme tõestamast, lasta osalistel rahuneda, kuid ta võib olla ka
... kujuneb samal võimutasandil asuvate organisatsiooni tasandiliikmete vahel. Ajendiks: omavaheline sobimatus, vahendite piiratus. 32. Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? Kõige paremini iseloomustavad konfliktidega toimetuleku individuaalseid erinevusi nn konfliktidega toimetulekut kirjeldav võrgustik. Isiksuse individuaalne stiil konfliktsetes olukordades on määratletav nende toimimisviiside (vältimine, võitlus, tasandamine, kompromiss, probleemide lahendamine) omavaheliste proportsioonide abil. Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid, mistõttu igal toimimisviisil on teatud olukordades eelised: vältimine toimub, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Konflikti vältimine aitab teatud hetkel hoiduda probleeme tõestamast, lasta osalistel rahuneda, kuid ta võib olla ka pikaajalises perspektiivis
teenindamist) elluviivatest ametikohtadest ja allüksustest, tootmis- või teenindusdirektorist kuni tööliste või teenindajateni. Konfliktide lahendamisel käsutatakse viit strateegiat: 1)Vältimine - füüsiline või vaimne tagasitõmbumine, püüe jääda kõigis probleemides neutraalseks või püüe maha suruda eriarvamuste võimalused. Strateegia sobib tühiste konfliktide puhul, kõrgelekruvitud emotsioonide jahutamiseks või juhul, kui teise osapoole ennast maksma panev käitumine võib üles kaaluda konflikti lahendamisest saadava käsu. 2)Kohandumine, tasandamine - teise poole vajadused ja huvidpaigutatakse oma vajadustest kõrgemale, et saavutada näilist harmooniat. 3) Võitlus - võidu saavutamine jõuvõtetega. Võitleja rollis oleja on kindel oma õiguses ja ta on valmis käsutama oma võimu teise poole huvide mahasurumiseks. 4)Kompromiss - mõlemad pooled annavad järele, et saavutada üksmeelt
Kompromiss mõlemad pooled annavad järele,et saavutada üksmeel. On optimaalne kui mõlemad osapooled on võrdse võimuga, kui tuleb kiiresti kokkuleppeni jõuda või on vaja ajutist vahekokkulepet. Koostöö, probleemi lahendamine mõlemad osapooled püüavad arvestda ja rahuldada teise poole huvisid Win-Win. Avameelselt ja ausalt arutatakse läbi erimeelsuste põhjused, vastastikku antakse võimalus avaldada oma seisukohti ja kuulatakse äre teise osapoole arvamused. Sil-silma vastu seadmine. On koostööle suunatud strateegia, sobib kui on piisavalt aega, ja kui tahetakse võitja-võtja lahendust ning tulemus on tähtis. Peamiselt kasut esimest nelja lähenemist, kus konflikti allikas jääb püsima. Ainult viimane taktika võimaldab kõrvaldada konflikti põhjused ja seeläbi lahendada probleemi tõeliselt. Võimalikud käitumised konfliktide lahendamisel Kehtestav käitumine mille käigus väljendab inimene oma tundeid, mõtteid ja
Vastutuse jagunemine annab kaitse Ühtsuse säilitamise soov Usk oma moraali Tsensuuri puudumine Grupisurve eriarvamuste suhtes 27. Konflikti lahendamise stiilid ja nende kasutamine (Thomas Kilmani mudel). Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konflikti lahendamise stiilid: Konkureerimine/võitlus - teise osapoole püüdlustele vastutöötamine. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu. Aeg: ebameeldivate küsimuste lahendamine, kui ollakse oma väidete õigsuses kindel ja aeg surub peale, kui suhted pole olulised. Koostöö/probleemi lahendamine - püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. Aeg: tahetake leida parimat lahendust antud konfliktis.
ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Tuleb kasutada aktiivset kuulamist(st hoida pilkkontakti, nõjatuda veidi ettepoole,luua kuulajas kindlusetunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber, esita selgitavaid küsimusi, astuda segajatest eemale, keskenduda kuuldu mõistmisele ka siis, kui oled vihane või ärritunud), pöörata rääkijale võimalikult palju tähelepanu, mõelda rääkijale kaasa, suhtuda rääkijasse heatahtlikult, olulisemad asjad enda jaoks tõlgendada. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Vastasel juhul ei saavuta pooled teineteisemõistmist: nt kui rääkija ähvardab või ei arvesta kuulaja soovidega,
Üksteist tuntakse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Küpses grupis tunnetatakse vastutust kõigi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise eest. 17. Kirjelda viit konflikti lahendamise stiili. Millal on neid õige kasutada (Thomas Kilman)? Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konflikti lahendamise stiilid: · Konkureerimine/võitlus - teise osapoole püüdlustele vastutöötamine. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu. Aeg: ebameeldivate küsimuste lahendamine, kui ollakse oma väidete õigsuses kindel ja aeg surub peale, kui suhted pole olulised. · Koostöö/probleemi lahendamine - püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. Aeg: tahetake leida parimat lahendust antud konfliktis.
kasutamine suhtlemisel Loogiline järeldamine - lähtutakse ebapiisavatest otsustusallikatest, ühendades erinevat infot inimese kohta (näiteks: "andekas laiskvorst" fenomen on enamusele tuttav, tavaliselt tekib juhul, kui esmamulje inimesest on kui andekast, targast ja püüdlikust, seejärel saadud info seda ei kinnita ja kooskõla säilitamiseks oma kujutluses lisatakse "andekale" "laisk") Analoogiate kasutamine - teise inimese tajumisel kasutatakse analoogiat iseendaga (näiteks: mina olin vihane, kui faksiaparaat rikki läks, tajutav inimene on kontoris ja vihane, järelikult on ka temal midagi aparaatidega lahti. Tegelikkuses valutab tal võib-olla hoopis hammas.)
Atributsiooniviga- saab maailma valesti mingis aspektis. Atributsiooniviga võib tekkida kui proovitakse partnerit mõista mingis valdkonnas. Ära leppimine: ebahariliku ektreemse afektsiooni (seotuse) väljendamine paarisuhtes. Valik põhjuslik atributsioon. Läbirääkimised: *probleemilahendus *kommunikatsioon *infovahetus *lahenduse otsimine Konflikti lõpu toimumise viisid: 1. Suhete parenemine- sobilikud muutused seoses suhetega 2.Kokkulepe- partnerite vajadused rahuldatud üheaegselt 3. Kompromiss 4. Domineerimine- üks saab oma tahtmise, teine annab alla 5. Eraldumine- lahendamata jätmine Negatiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud distressiga ja rahulolematusega suhetes.(Sund, manipulatsioon,vältimine) SEE SLAID ÕISIS! Positiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud õnne ja rahuoluga suhetes (põhjendamine, kehtestamine, partneri toetamine). Valikud on igal astmel, v.a. eeltingimustes. Konflikt algab partneri sildistamisest
Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused Sisukord Sisukord Sissejuhatus Kuidas abielul aadrit lasta? Miks me tülitseme? Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Tülid on paratamatud igapäevaelu osad. Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad
poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). Kliendikeskne teenindus põhineb arusaamisel, et klientide teenindamine, nendele hüvede loomine, on teenindusettevõtte põhiülesanne Klienditeenindus (Customer service; Customer care, Customer relations) on suhtlemine kahe võrdse osapoole kliendi ja teenindaja vahel. Kommunikaator on kommunikatsiooniprotsessis infoandja Kommunikatsioon on info andmise ja vastuvõtmise protsess (inimestevaheline). Seda peetakse tihti suhtlemise eesmärgiks. Kommunikatsioonitõke on kõik see, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, Konflikt on inimestevahelise vastuolu teravnemise piirjuhtum, mis toob kaasa konfliktse käitumisreaktsiooni
Kui on teada, mis stressi põhjustab, siis peaks hindama oma käitumist ning hoiakuid. Endale peab seadma realistlikud eesmärgid. Oma töö peab kujundama meelepäraseks ning töö ja vaba aeg tuleks üksteisest lahus hoida. 21. Kirjelda viit konflikti lahendamise stiili. Millal on neid õige kasutada (Thomas Kilman)? Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konflikti lahendamise stiilid: · Konkureerimine/võitlus - teise osapoole püüdlustele vastutöötamine. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu. Aeg: ebameeldivate küsimuste lahendamine, kui ollakse oma väidete õigsuses kindel ja aeg surub peale, kui suhted pole olulised. · Koostöö/probleemi lahendamine - püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. Aeg: tahetake leida parimat lahendust antud konfliktis.
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, kuidas inime
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK.
korrigeerimine. e Otsustamine kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. f Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. g Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. h Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. i Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 7 Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid ....ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimuse
Testide tulemuse alusel õpilaste klassidesse jaotamine. Madalama IQ-ga võib sattuda mahajääjate klassi. Heaks küljeks peetakse seda, et nende abil saab selgitada, kas lapse probleemid tulenevad tema vaimsest tasemest või käitumishälvetest. Lisaks annab testimine välja valida eriti andeikaid lapsi. Ning test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest ja valida sobiv eriala. 1.Raseduse ja lapse sünni mõju abikaasadevahelistele suhetele 1.-3. Kuu. Ebakindlus ja kohanemine. Naine võib tunda vastuolulisi tundeid, meeleolu kõikumisi. Mehel on raske esimestel kuudel isarolli omaks võtta, sest välimuselt ei ole naine muutunud ning tunda ei ole ka lapse liigutusi. Naise tujude kõikumine ning imelikud tahtmised võivad mehe segadusse ajada. Oluline on pakkuda naisele lähedus- ja turvatunnet. 4.-6. Kuud. Tasakaal ja rahulolu. Tunda on juba lapse liigutusi, tegemist on kõige vähem kurnavama perioodiga. Koosveedetud aeg,
.. mis vahetult mõjutab vaadeldava süsteemi käitumist/toimimist ja mis kutsub esile kommunikatiivse käitumise selle süsteemi sees. Keskkond võib olla ükskõik kus, ei pruugi sõltuda vahemaast, kuid sageli on suurimaks mõjutajaks vahetu keskkond. Keskkonnaelemendiks võib olla iga nurk (ükskõik, kas lähedal või kaugel), mis omavahelisi suhteid mõjutab. Vaadeldavat süsteemi saab jagada allsüsteemideks, erinevate tunnuste/teooriate alusel. Jagamise aluseks olevad omadused tuleks valida vaatlusülesandest või teoreetilisest käsitlusest lähtuvalt. Nt soo (mees, naine), kommunikatsiooni (suurem suhtleja, lähedasem jm), funktsiooni (ema, isa, laps, abikaasa jm) jm alusel. Tuleb vaadelda süsteemi suhet keskkonnaga ja allsüsteemide toimimist. Avatud süsteemi omadused: (Perekond on avatud kommunikatiivne süsteem. Nad kujunevad kommunikatsiooni alusel, mis toimub nii süsteemi sees kui ka selle piiridest väljaspool
95.Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid ... tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. 96. 8. Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? 97.Konfliktidega toimetulekuks kasutatakse erinevaid meetodeid: 98.Vältimine surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. 99.Võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. 100. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. 101. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. 102. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. 103. Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle 9
annaabi.ee 
