Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KÕNEÕPETUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulajate, kõneõpetus, veber, suuline, sõnavõtt, tähtpäevakõne, veenmiskõne, publiku, asukohta, tundmine, kõnetus, esmamulje, rüht, avatus, silmside, enesekindlus, nalja, lükka, vastuargumendid, veenev, peatu, meeldejäävalt, kompliment, toimetulektahtejõu ja tööga. 3.1. Kõnede liigid Haarav ja huvitav kõne jääb meelde, ebaõnnestunud kõne muudab kuulajad rahulolematuks. Selleks, et kõne õnnestuks, tuleb põhjalikult valmistuda. Kõneleja 1 peab eelkõige lähtuma kõne eesmärgist. Pidulike ehk olmekõnede puhul on esmatähtis meeleolu loomine, veenmiskõnede sihiks on kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine, informeeriva kõne eesmärk on edastada teavet. Alati ei pruugi kõneliikide piir olla selge, näiteks võib veenmiskõne sisaldada infot või pidupaevakõne veenmist. On täiesti loomulik, et üht liiki kõnedes võib kasutada teiste liikide elemente, kuid nii kõne ülesehitus, tonaalsus, kujundite valik kui ka esineja riietus lähtuvad ikkagi peaeesmargist Olenevalt kõne eesmärgist võib
Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 5. Mis on auditooriumi analüüs? Arv, vanus, haridus, kas on liidreid, kas on võõrad, tuttavad, kultuuri taust, väärtushinnangud, veendumused. 6. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Nende plussid ja miinused? Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster
Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 7. Millest alustada kõneks valmistumisel?. Miks sa kõnega esined?. Teema valimine, Eriliste eesmärkide püstitamine, Lööva pelkirja leidmine, Ideede leimine kõne jaoks 9. Kuidas esineda erinevatest kultuuridest pärit kuulajatele?Ära lange stereotüüpide ohvriks, Ära eelda, et sinu huumor töötab, Ole aupaklik, Ära tervita publikut nende keeles, milles sa ei räägi 10. Kuidas võita publiku sümpaatiat?, Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid? Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne
Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 7. Millest alustada kõneks valmistumisel?. Miks sa kõnega esined?. Teema valimine, Eriliste eesmärkide püstitamine, Lööva pelkirja leidmine, Ideede leimine kõne jaoks 9. Kuidas esineda erinevatest kultuuridest pärit kuulajatele?Ära lange stereotüüpide ohvriks, Ära eelda, et sinu huumor töötab, Ole aupaklik, Ära tervita publikut nende keeles, milles sa ei räägi 10. Kuidas võita publiku sümpaatiat?, Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid? Kaks rusikareeglitTee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse
*Kõne ülesehitamine *Materjal : kõne põhiosa koosatmine *Sissejuhatus: kuidas alustada õige jalaga? *Lõppsõnad ja üleminekud 8. Kuidas analüüsida publikut? *Demograafiline informatsioon: vanus, sugu ja muu sellesse puutuv *Publiku hoiakud, väärtushinnangud ja uskumused *Mida nad teavad ja millal nad teada said? 9. Kuidas esineda erinevatest kultuuridest pärit kuulajatele? * Ära lange stereotüüpide ohvriks *Ära eelda, et sinu huumor töötab *Ole aupaklik 10. Kuidas võita publiku sümpaatiat? *Teadvusta, mida publik tunneb *Leevenda nende hirme *Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida *Ära kurda publikule oma probleeme *Määra kindlaks publiku huvigrupid ja pöördu nende poole *Määra kindlaks mõjukad isikud publiku hulgast *Väljenda oma emotsioone *Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele 11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid? *Kronoloogiline *Füüsiline asukoht *Probleem lahendus *Põhjus tagajärg *Teooria praktika 12
Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu. 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? - Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine. 5. Mis on auditooriumi analüüs? - Demograafiline analüüs, Eesmärgile-orienteeritud analüüs. 6. Kuidas võita publiku sümpaatiat? - Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid?(Nende plussid ja miinused) -*Ekspromptkõne - Tabavad, vajavad head improvisatsioonioskust
3. Kuidas olla veenev?*Tea, millal kasutada ühepoolset, millal kahepoolset versiooni*Tea, millal kasutada induktiivset, millal deduktiivset lähenemist*Tee vahet omaduste ja kasu vahel*Paku selget alternatiivi*Ähvarda kolmandat osapoolt*Tekita omaduste konflikt*Esita uut infot*neile, mida sa taha*Enneta vastuargumente*Alusta kokkupuutepunktidest*Kasuta erinevaid võtteid 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust?*Iseloom*Pädevus*Enesevalitsemine*Meeldivus *Ekstravertsus 5. Kuidas võita publiku sümpaatiat?*Teadvusta, mida publik tunneb*Leevenda nende hirme*Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida*Ära kurda publikule oma probleeme*Keskendu nende vajadustele 6. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes?Et võita sümpaatiat ja usaldust 7. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel?*Ära vurista numbreid * Ümarda arvud *Kasuta usutavat allikat *Korda võtmearve *Pane statistika tuttavatesse terminitesse *Loo pilt 8
4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? · Iseloom · Pädevus · Enesevalitsemine · Meeldivus · Ekstravertsus · Stereotüübid · Huvide konflikt · Vead · Seisukoha muutmine 5. Mis on auditooriumi analüüs? Publikuga kontakti loomise võte. *Demograafiline informatsioon: vanus, sugu ja muu sellesse puutuv *Publiku hoiakud, väärtushinnangud ja uskumused *Mida nad teavad ja millal nad teada said? 6. Kuidas võita publiku sümpaatiat? · Teadvusta, mida publik tunneb · Leevenda nende hirme · Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida · Ära kurda publikule oma probleeme · Keskendu nende vajadustele 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Ekspromt kõne, peast, (märkmed,) maha lugemine, vabalt loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes?
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
(vastuvõtukanaleid). Osa inimesi paneb turusuhtlus, reklaami- ja müügikampaaniad ning koostöö partnerfirmadega, kellega koos pakutakse kõigepealt tähele nn. pilti välistunnused, terviklikku teenust. Üha olulisemat osa mängib teenindusega seotud mõiste - suuline informatsioon. 15 värvid jne. Samas on inimesi, kes tajuvad eelistatult liigutusi või lõhnu või maitset. Osale inimestest loob aga esmamulje hääl, sõnad jne. Esimesed neist on oma tajueelistuselt visuaalsed, teised kinesteetilised ja viimased auditiivsed.
· Müügimaterjalide ettevalmistamine Seda pingerida vaadates võib välja tuua 2 olulist ootust: info omamine (või teadmine, kus ja kuidas infot hankida) ning oskus kliendis huvi tekitada (nii suulises suhtlemises kui kirjalike materjalide ettevalmistamisel). Neist ootustest lähtuvalt võib müügisuhtluses tuua välja järgmised olulised omadused ja oskused sekretäri töös. Ametioskused Teadmised: · Firma tegevusvaldkonna ja toodete tundmine, st info oma firma kohta. See info on vajalik, et sekretär suudaks argumentideks valida oma firma poolt välja pakutud lahenduste tugevad küljed. · Kliendi tegevusvaldkonna tundmine, st info firma toodetest/ teenustest. · Kuidas neid ostetakse. · Kuidas kasutatakse. · Kuidas rakendatakse kliendi firmas. · See info on vajalik, et me suudaksime valida selle konkreetse kliendi seisukohast õiged argumendid oma lahenduse/ ettepaneku esitamiseks.
pildimaterjali, jooniseid, skeeme jm kommenteeritakse esitlusel suuliselt. Posterettekande alguses esitatakse eesmärgid, järeldused, tulemused ja lõppsõna. Poster peab olema visuaalselt atraktiivne. Posterilt edasiantav info peab olema loogiliselt liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide
sõnade vahel on olulisemad derivatsiooniseosed (tuletusseosed). Tuletised rühmituvad mälus nii tuletusaluste kui ka liidete järgi. Sõnavara arengu seisukohalt on tuletusmudelite omandamine eriti tähtis, sest lapsel kujuneb võimalus sõnu ise teha. Praktiliste üldistuste kujundamiseks on otstarbekas moodustada sõnaperesid (valida või moodustada samatüvelisi sõnu) ning rühmitada tuletisi tuletusliidete järgi. Ka suulise ja kirjaliku kõne psühholingvistiline mehhanism on erinev. Suuline kõne on kõneloome programmi otsene väljund (jätame kõrvale võimaluse, et inimene mõtleks teksti sisu varem läbi). Kirjaliku kõne puhul on aga programmeerimise tasandeid enam: pärast mõtte formuleerimist suulises plaanis tuleb see sisekõne abil kohandada kirjaliku kõne nõuetele. Seega teksti suulist ja kirjalikku esitust vahendab sisekõne. Kui nimetatud etapp jääb ära, ongi tegemist lihtsalt suulise teksti kirjaliku realiseerimisega. Kirjalikul tekstiloomel on suulisega
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 27 Pertseptsioon ehk isikutaju Joon. 8. Tundmuste peegeldumine suu ja kulmude asendis Enamusel inimestest on nendele tundeväljendustele küllaltki ühesed vastused. Seega on olemas teatud tunded, mille väljendusi inimene teiste juures hästi ära tunneb, samas on ka neid, mille tundmine on kaheldav. Nimelt on sellised tundekirjeldused nagu vaikselt rõõmus, häbelik, irooniline jne. erinevalt kirjeldatud ja ka mitte üheselt mõistetavad. Järgnevalt on esitatud kuus nägu. Arutlege alarühmades, mis tunnet iga nägu väljendab. Alles siis lugege edasi. Kui erinevad olid alarühmas arvamused? Joonis 9. Põhitundmuste miimilised väljendused
arvestades. Kui lapse kõne areng ei ole küllaldane, märkamaks eksimusi keelesüsteemi (aedlane-aianik pro aednik) ja -normi (pani mütsi pea peale pro ... pani pähe', triibukas pro triibuline) vastu, kasutatakse verifitseerimise lihtsamat varianti — valikut alternatiivide hulgast. Näiteks: Kas õige on öelda sigad või sead! Verifitseerimise põhimõttel on üles ehitatud korrektuurharjutused. Suulise kõne ennetav omandamine. Suuline kõne on lapse jaoks loomulik, see areneb igapäevase suhtlemise käigus. Kirjaliku kõne (lugemine, kirjutamine) õppimine tähendab keelekasutuse uue koodi omandamist. See on jõukohasem, kui laps valdab õppimisel kasutatavat sõnavara ja lausemalle. Lugema õppimisel on lastele üheks raskuseks vähe aktiveerunud sõnad ja kõnes puuduvad lausemallid. Lastele ettelugemise väärtus ei seisne mitte ainult selles, et teksti kuulates saadakse uusi
Teadmiste muundumisele oskusteks aitavad kaasa praktika ja praktikumid, kuid heaks juhiks kujunemine võtab enam aega kui seda üheski õppekavas on praktilisteks harjutusteks ette nähtud. Juhtimise õppimise/õpetamise vajalikkust see siiski ei vähenda ilma juhtimisalaste teadmisteta ehk teooria poolt ette antud ideaalse situatsiooni kirjeldust tundmata on praktikas edukaks juhiks kujunemine juhuslik ja hea õnnega seotud. Teooria tundmine aitab teadlikult liikuda heaks juhiks saamise suunas. Käesoleva peatüki mõisted peaks tulema paljuski tuttavad ette juba ,,Juhtimise aluste" aines kuulduist, samas on kordamine oluline ja teadagi mille ,,ema". Juhtimine on oskus teha tööd inimestega pannes nad tööle tulemuslikult. Juhtimise defineerimise üheks võimaluseks on öelda, et (Türk 2001:19): juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusa
- Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Merlecons ja Ko OÜ 30 KONSENSUS Tööleht 1 Selleks, et olla hea poliitik, on vajalikud teatud loomupärased omadused kui ka arendatud omadused. Palun jaotage järgnevad omadused kolme rühma: poliitiku jaoks vajalikud (V), soovitavad (S) ja mittevajalikud (M) omadused. a Vaimsus b Hea välimus c Sõnaosavus d Lojaalsus erakonnale e Seaduste tundmine f Järjekindlus g Pingetaluvus h Rahulik loomus i Seltskondlikkus j Enesekindlus k Taktitunne l Kuulamisoskus m Enese maksmapanemise oskus n Edevus o Ausus p Rõõmsameelsus q Kiirus r Järelandlikkus s Abivalmidus t Sõnapidamine u Noorus v Viisakus
Õpilane peab omandama kujutluse peamistest suurustest, suuruste mõõtmise ühikutest ja nende vahelistest seostest. Laps peab aru saama, et nende vahel on kindlad seosed. Õpilane peab omandama meetermõõdustiku ja ajaühikute süsteemi tähenduse ja oskuse neid praktiliselt kasutada. Õpilane omandab lihtsamate mõõtmiste sooritamise vilumuse ja igapäevaste mõõteriistade kasutamise vilumuse. Kindlasti peavad omandama joonlauaga mõõtmise, kella tundmine, kaaluga kaalumine. Õpilane omandab oskuse sooritada nelja aritmeetilist tehet naturaal- ja murdarvudega. Kõige raskem jagamine, korrutamine, siis lahutamine ja kõige lihtsam liitmine. Neid oskusi õpetatakse: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Korrutamine tuleb õpetusse 4. klassis. Õpilane peab omandama oskuse lahendada liht- ja liittekstülesandeid. Neid on vaja õppida, sest need seostuvad praktiliste olukordadega
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
Nõuandmine: iga jutu peale on anda nõuanne Väitlemine: kuulaja vaidleb ja on alati varuks vastuväide Oma õiguse tagaajamine: kriitikat ei talu ja alati õigustavad ennast Teema vahetamine: kui pole huvi või on ebamugav vahetab kuulaja kohe teemat Tagantkiitmine: iga asja peale kuulaja ütleb jaa, just nii, täpselt jne 20. Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad Suuline suhtlemine loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta mõttes häälitsused ja parasiitsõnad. Tuleb kasutada sõnavara ja väljendeid, mis rõhutavad kliendi tähtsust Mitteverbaalne suhtlemine 65 % infot saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu : hääletoon silmad ja silmside miimika pealiigutused kehaliigutused kuidas seistakse, istutakse, liigutakse
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
annaabi.ee 
