küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõnelemine on tegelikult dialoog. Sellest pole midagi, et teine pool on vait, on kuulaja. See vaid tundub nõnda. Ka vaikimine on kõnelemine, ka kuulamine on kõnelemine. Tegelikult vaidleb kuulaja mõtteliselt meile vastu või on meiega nõus. Mida peaks teadma ja oskama, et luua mõjukas esitus? Kuidas mõjuda usutavalt ja end kohtusaalis kuulama panna? Mis on oluline? 3 2. Hääle ja keha valitsemisoskus Kõneleja ainuomased jooned aitavad öeldut rõhutada ja mõjule pääseda. Silmas tuleb pidada nelja aspekti: häält, miimikat, silmsidet ja hingamist. Keha ja hääl on lahutamatud
KÕNE KÕNE ALUSTAMINE Oluline on luua kontakt kuulajatega. Alustatakse viisaka pöördumisega kuulajate poole e KÕNETUSEGA . Alustada auväärsematest. Ülesanne Koosta 2-3 erinevat kõnetust. Kõnesituatsioonid: esimene koolipäev, kooli lõpupidu, emadepäeva aktus, 18. sünnipäev. Sissejuhatuse eesmärgid luua positiivne suhe publikuga, äratada huvi, juhatada teema sisse, esitada kõne põhiidee. SISSEJUHATUS Õnnestunud sissejuhatusest
KÕNE Eesti keel õp lk 35-42. KÕNE... ... on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. KÕNE (õp lk 35)... ... erineb tavalisest suulisest kõnest ja vestlusest selle poolest, et üks inimene esineb pikema, sageli varem läbi mõeldud sõnavõtuga. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks igal elualal ja elus üldse, sest mida paremini oskame oma mõtteid, taotlusi ja plaane teistele selgitada, seda edukamad oleme. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Olete ekslikult ostnud bussipileti Tartusse sõitmiseks vale kuupäevaga, vaja ümber
Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugavad Kasulikkuse selgitamine Kuulajate kaasamine- innustus tegutsema.
Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene, sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja tähelepanekute täielik peegeldus), lisaks veel kõneletud teksti ümbersõnastamise või kordamisega. Selle tulemusel jääb tekst kuulajale paremini meelde,seega tulemus ka parem. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne. 12. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Inimese võime töödelda teatud sorti informatisooni ja filtreerida välja muu ning on kahte sorti filtreid: füsioloogilised(oma elundite abil,nt kuulmisega) kui psühholoogilised(vaimselt). 13. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja
..........................................................10 7. Quintilianus....................................................10 KOKKUVÕTE...................................................12 KIRJANDUS.....................................................13 2 SISSEJUHATUS Oskus avalikult esinema on alati olnud kasulik. Paljud inimesed tahavad õppida rääkima hästi ja õigesti - nii et tema kõne on iseenda ja kuulajate jaoks mõnus. Kui parem on see oskus arenenud, nii edukam on ta enda elus. Need, kes suudavad hästi rääkida, on ühiskonna jaoks nõudlikud ja alati saavad tööd leida. Selliseid inimesi on vähe, kuid on nad tihti erinevatel aladel silma paistavad. Nad on edukad poliitikud, juhid, ärimehed, õpetajad. Paljudes kutsealades, retoorika roll on otsustav. Kaasaegne inimene suhtleb palju, ta peab oskama rääkima suure publiku ees. Tema ülesanne on muuta oma kõne
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise eriala EV-1-Q-E-Tal Maria Parts MIDA MA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Tallinn 2010 2 Kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Retoorika, põhinedes Kreeka-Rooma traditsioonidel (Aristoteles, Quintilianus) moodustas keskaegse triviumi ühes grammatika ja dialektikaga. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana- Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas
*füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 14. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *empaatia 15. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? 17. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? *füsioloogilised *psühholoogilised 18. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võime töödelda tetud informatsiooni ja filtreerida välja muu 19. Kuidas me loome arusaamise iseendast
" Seletuses vastatakse sellele küsimusele ehk räägitakse argument loogiliselt, abstraktsel tasandil, lahti ehk tehakse kuulajale selgeks mehhanism, mis argumendi tööle paneb. Meie koolivormi näite puhul tuleks seletada, et rikkamate laste vanemad saavad neile osta ilusamad riided ning vanade või koledate riietega vaesematest peredest pärit lapsi, kes näevad välja teistsugused, hakatakse kiusama. 3. Tõestus Pärast seletust peaks kuulaja mõtlema "Hüva, ma mõistan, selle argumendi loogikat, aga kas see ka päriselus nii töötab?" Tõestuses tuuaksegi näiteid pärismaailmast, mis argumendi toimimist kinnitavad. Ilma tõestuseta ei püsi tegelikult ükski argument, sest ükskõik kui tugevale loogikale saab alati vastu väita. Tõestusmaterjali erinevatest liikidest tuleb allpool pikemalt juttu. 4. Järeldus Pärast korralikku ja selgete viidetega tõestust võiks kuulaja mõelda: "Selge, aga miks see kõik oluline on?"
Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlemisel auditooriumile, esineda võimalikult huvitavalt antud kuulajaskonnale, omada häid ja elulisi näiteid, garanteerida ettekande sujuvus ja sobitumine ettekuulutatud dimensioonidesse. 9. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Visualioseerida enda jaoks sõnumit, panna tähele, omada vajadust antud kommunikatsiooni järgi, tegutseda selle nimel, et ettekandjal ja tal endal oleks mugav antud olukorras olla, rahuldada nii esitaja kui kuulaja vajadusi. 10. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja filtreerida välja muu. Kahte sorti filtrid- Füsioloogilised e. piiratud võime.
kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside kaudu näeme me kuidas kuulaja meie sõnumit vastu võtab ja mõistab. Tagasiside abil saame oma mõtet ümber sõnastada, et see arusaadavam oleks. Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni. Tagasiside kaudu saame hinnanguid oma käitumisele, kõnele, ja vastavalt sellele kujundame enda enesehinnangu. 9.Milline on aja roll inimkommunikatsioonis?Inimkommunikatsioon toimub ajas ja ruumis. Aja jooksul tekivad meil arusaamad erinevatest normidest, mis muutuvad
Üldtunnustatuks sai seisukoht, mille kohaselt avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist naudingut. (Aava 2003: 9-10) Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Selle olevat koostanud 5. saj. eKr Sürakuusa kreeklased Korax ja Tisias, aga see pole säilinud. 4. saj eKr oli atika kõnekunsti õitsengu aeg. Retoorika eesmärgiks ei olnud, nagu märgiti juba antiikajal, mitte mingi tõe tõestamine, vaid pigem kuulajate veenmine ühe või teise väite õigsuses. (Aava 2003: 10) Vana-Kreekas olid esimesteks tasulisteks vaidlus- ja kõnekunsti õpetajateks 5.-4. sajandil eKr tegutsenud sofistid. Sofistide tegevus langeb Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välipoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahulk tegi, sõltus olulisel määral sellest, kui veenvalt oraatorid üht või teist seisukohta esitasid. Seetõttu pidasid sofistid
89. Mida peaks grupi juht edu nimel tegema? 90. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 91. Milline on väikese grupi elutsükkel? 92. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 93. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? 94. Mis on avalik esinemine(definitsioon: sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, ,,avalik keel on piiratum", tagasiside on piiratud, auditoorium on mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohanemine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpne, raske on kontsentreerida tähelepanu sõnumile", kõneleja, auditoorium, sõnum)? 95. Millest sõltub esineja usutavus(autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)? 96. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid(ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine)? 97
89. Mida peaks grupi juht edu nimel tegema? 90. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 91. Milline on väikese grupi elutsükkel? 92. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 93. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? 94. Mis on avalik esinemine(definitsioon: sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, ,,avalik keel on piiratum", tagasiside on piiratud, auditoorium on mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohanemine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpne, raske on kontsentreerida tähelepanu sõnumile", kõneleja, auditoorium, sõnum)? 95. Millest sõltub esineja usutavus(autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)? 96. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid(ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine)? 97
Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele. 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne on siis, kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Seletada oma jutus kõik rasked kohad lahti, küsida üle, kas kuulaja sai kõigest aru, võib-olla mõnda kohta mitu korda seletada. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kuulata hoolega, küsida küsimusi, kui mingits kohats aru ei saa või paluda korrata 12. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline tähelepanu on võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja filtreerida välja muu. Selleks kasutame füsioloogilisi ja psühholoogilisi filtreid. 13
ta suutis panna mind mõtlema teistmoodi,tema argumenteeritud mõtted olid väga huvitavad.Kohati mõningad asjad jäid veidi pealis kaudse põhjendusega aga ta suutis jälle järgnevate faktidega teha selle kõne huvitavaks ning minuarvates oli tema jutt tõesti hästi argumenteeritud. 2.Kalev Kaarna kasutab oma kõnes eelkõige „Pathos” veenvus kanalit.Ta otsis väga palju kontakti publikuga,tema kõne algas kohe sellega et ta kaasas publikut oma kõnesse.Minule meeldib väga selline esineja kes küsib publiku arvamust,see ei lase publikul magama jääda ning see toob kõneleja otse kuulaja kõrvu sest ta kontakteerus sinuga ning edasi kuulamine on juba huvitavam. 3.Kõne stiil:Kalev Kaarna kasutas mitmeid kõnestiile eelkõige meeldis mulle tema žestikukulatsioon,ma ei saanud aru kuidas aga tema käte žestid rääkisid nagu tema eest,see mõjus minusse kui kuulajasse väga positiivselt.Tema parakeel oli väga mitme külgne ta oli valinud
inimeste tunnete mõjutamine. Tänapäeval analüüsitakse eeskätt riigiesindajate või avaliku elu tegelaste kõnesid, kuid milline on siiski õnnestunud kõne ning kes on hea kõneleja ? Olenemata kõneliigist tuleks meeles pidada kõne esitamise põhjust ning kõne eesmärki, siis on kindel, et ei räägita teemast mööda. Samuti on kõne puhul oluline selle ülesehitus. Kõnele eelneb rääkija viisakas pöördumine publiku poole, et nende tähelepanu köita. Kõne algab huviäratava sissejuhatusega, seejärel mõtestatakse lahti kõne olemus või probleem. Esitatakse põhiväide ning tõestatakse seda, millele järgneb poleemika ehk vastuargumentide leidmine ja nende ümber lükkamine. Lõpetuseks tõestatud põhiväitest järeldused ning lühike ja selge kokkuvõte. Kõnes on heaks tooniks tuua elulisi või isiklike näiteid. Kõne on õnnestunud, kui publik saab selle sisust aru ning kõne eesmärk on
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia PS-2-S-E-Tal Liis Peet MIDA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 2 Tallinn 2008 Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 3 Kõnekunsti algeid tunti juba Antiik-Kreekas ning kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse, kui oma poliitilisi kõnesid C.R.Jakobson. Tänapäeva sõnavabaduse ja turumajanduse tingimustes on maailm avatud kõiksugu kõnelejatele. Ühiskonnas saavutavad suurema mõjujõu aga need, keda rohkem usutakse ehk kelle sõnu rohkem usutakse. i Me esineme tegelikult kogu aeg. Mida saaksin aga teha selleks, et esinejana paremaks
Suuline eneseväljendus Otstarbekas on seista arvuti läheduses, mitte vahtida seinalt slaide, samuti vahetada arvutist salide, mitte puldiga! Silmside Ei tohi vaadata ainult ühte inimest/punkti/ asja! Esineja ei nätsuta! Lõpetamine: kokkuvõtte tegemine peamistest punktidest. Liikumine on hea ainult juhul, kui seda ei tehta kindla rütmi järgi. Kõne liigid Piduliku kõne eesmärgiks on meeleoluloomine ja ühistunde tekitamine. Veenmiskõne (tooteesitlused). Kasutatakse ühepoolseid argumente. Deduktiivne ja induktiivne kõne. Kõneks valmistumine Millal ma räägin? Miks mind kuulatakse? Milline on kõneolukord? Millise tulemuseni tahan jõuda? Mida ma selleks vajan? Kõneks valmistudes on oluline: Kuulajakesksus (huvid, vajadused, ootused) Olukorrast lähtumine (käitumine, riietus) Paindlikkus- ootamatustega tegelemine Isikupära: jää iseendaks, ära jäljenda teisi Kursusetöö kaitsmisel esinenud vead:
Sõnumite ettevalmistamiseks on vaja samuti aega. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale, vaatamata kogu mürale. Efektiivne inimkommunikatsioon eeldab ka vastuvõtja õiget tagasidet, st vastuvõtja reaktsioon vastab saatja ootustele. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene ja aus, ei tohi eeldada, et kuulaja teab, mida rääkija mõtleb või tahab, sõnum peab olema selge, sõnum peab olema sirgjooneline, sõnum peab kuulajat toetama, tuleb valida sobiv vestluspaik, mis on vaikne ega juhi kuulaja tähelepanu eemale, tuleb kanda hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduskid, tuleb vältida ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12
.mina joosin piima ära.... Keele ja mõtlemise seos Mõtlemist ei saa väljendada otse, tähtis on et seda vahendaks keel. Mõtteid ei saa mõista otse, see sõltub kõneleja keelekasutusest, kõneleja võimetest ja kõneleja tajust maailma. Keel on kõnelejale enne kõike sotsiaalne mõjutus vahend. Keele abil kõneleja saab kontakti teistega ja saab mõjutada nii nende mõtet kui käitumist. Sõnum sõltub kuulaja tajust. Kuulaja on sõnumi vastuvõtja ja samas ka sõnumi lõpp punkt. Kuulaja võtab sõnumi vastu ja annab sellele oma tõlgenduse. Ehitades selle mõtte endas üles. Kuulaja ei ole ainult passiivne vastuvõtja, ta on ka tõlk. Peaks samas andma aeg ajalt kinnitusi, et on teda õigesti mõistnud. Inimestel on parem teineteist mõista kui nad pärinevad ühest kultuurist. Ei räägita ju maailmast vaid oma kogemustest siin maailmas. Me ei tohi õpetada inimest vaid rääkida ainult oma kogemustest
............. 2 Esinemine........................................................................................................ Antud kodutöös kirjeldan tegevusi, mis on vajalikud läbida enne esinemist ning samuti räägin praktilistest tegevustest esinemise ajal. Reeglina toimub igasuguse ettekande ettevalmistamine etappide kaupa ning mina olen määranud enda jaoks oluliseks 8 etappi selles protsessis. 1 Ettevalmistus 1.1 Teema kindlaksmääramine Teema peaks vastama kuulajate vajadustele ja huvidele ning olema aktuaalne. Teemat peab avama ettekande pealkiri, mis peaks olema intrigeeriv, aga ühemõtteline. Minu ettekande pealkirjaks ja läbivaks teemaks on „Hirmul on suured silmad“ 1.2 Ettekande eesmärgi fikseerimine; Eesmärgistamiseks tuleb osata endale vastata: milline on sõnum kuulajale ja mida ta peaks sellega pihta hakkama. Minu eesmärgiks on tutvustada ning sisse juhatada
SISUKORD SISSEJUHATUS Enamik meist on olnud olukorras, kus on tekkinud probleeme avalikuse ees suhtlemisega. Jääb mulje nagu oleks samas ruumis parasjagu kaks paralleelset maailma kuulajate oma ja see, kus asub esineja. Kõik, mida esineja teeb ja räägib, ei jõua millegipärast kuulajateni. Ilmselgelt on kõik seda kogenud, kuid osaliselt me ei pane seda tähele. Samuti olen mina sattunud sellisesse olukorda ning lõpptulemus võib sellel olla kurb ja masendav. 1. SUHTLEMINE Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi.
- Tähenduste peegeldamine (tunnete sidumine konteksti). - Kokkuvõtlik peegeldamine. - Tähelepanu väljendamine - mitteverbaalne suhtlemine, mis näitab, et teid huvitab rääkija ja tema jutt. Albert Scheflen, Dr. Norman Ashcroft «Human Territories: How we behave in space-time». Hea kuulaja annab vestluse jooksul oma osavõtust märku pingevaba, kuid erksa kehahoiakuga. Osavõttu väljendav kehahoid: - Keha kallutamine rääkija suunas - annab märku energiast ja tähelepanust. - Teisega vastamisi olemine - nii, et parem õlg on kohakuti teise vasaku õlaga. - Avatud kehahoiak - käte ja jalade ristitamisera hoiak. - Rääkijast sobilikus kauguses asumine. Franklin Ernts Jr. «Who’s listening?»
Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne. Plaaniteemad on sellised, kus jaatav pool esitab mõne konkreetse plaani. nt. Eestis tuleb kasutusele võtta tulumaks. Väitluseks valmistumine Teemaga kurssi viimine
on kõneplaan. TEISES etapis realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena. Häälekurdude tegevus ehk fonatsioon. KOLMANDAS etapis on sõnum füüsikaline signaal. Häälekurdude võnkuine annab mehhaanilise energia, mis tekitab õhurõhumuutusi ja õhuosakesed hakkavad võnkuma. Niimoodi liigub häälelaine akustilise kõnesignaalina õhus kiirusega 330 m/s. Häälekurrud funktsioneerivad hääleallikana. NELJANDAS etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälekajale võnkuma. Häälelaine jõuab ja kõneleja enda kõrvu, mis teeb võimalikuks tähtsa kõnesignaali kvaliteeti kirjeldava tagasiside. VIIENDAS etapis sõnum tõlgendatakse ehk dekodeeritakse. Seda kujutatakse sageli kaheosalisena. Kõne tuvastamise all mõeldakse sõnumi häälikulise ehituse peamiste tunnuste identifitseerimist. Sellest hoitakse lahus sõnumi tegelik mõistmine, mille puhul on tegemist foneetilis-fonoloogiliselt tuvastatud
Tulemuseks on taas eneseparandusega lause Ma tulen homme ke- ülehomme kell kuus. See tähendab, et me teeme vajadusel ka oma varem valmis mõeldud lauset poole pealt ringi. Nii mõjutab partneri reaktsioon alati meie teksti ja sellest ei ole pääsu. Erinevalt kirjast annavad kuulajad kõnelejale pidevat signaale selle kohta, kuidas nad teksti vastu on võtnud. Mõni noogutab, mõni ütleb mhmh, ahah jms. Selline tagasiside ei ole päris vabatahtlik. Seda näitab asjaolu, et kui kuulaja seda piisavalt sageli ei anna, siis hakkab kõneleja kontrollima, kas kanal töötab (hallo, hallo, kas sa kuuled mind?). Teiselt poolt juhib tagasiside ka kõneleja tegevust. Kõneleja jälgib tagasisidet ja korrigeerib oma järgnevat juttu vastavalt sellele. Kui ta seda ei tee, võivad tulemuseks olla suhtlusprobleemid. Erandiks on monoloog raadios või teleris, kui inimene tõepoolest räägib üksi stuudios ilma tagasisideta kuulajatelt.
" Seletuses vastatakse sellele küsimusele ehk räägitakse argument loogiliselt, abstraktsel tasandil, lahti ehk tehakse kuulajale selgeks mehhanism, mis argumendi tööle paneb. Meie koolivormi näite puhul tuleks seletada, et rikkamate laste vanemad saavad neile osta ilusamad riided ning vanade või koledate riietega vaesematest peredest pärit lapsi, kes näevad välja teistsugused, hakatakse kiusama. 3. Tõestus Pärast seletust peaks kuulaja mõtlema "Hüva, ma mõistan, selle argumendi loogikat, aga kas see ka päriselus nii töötab?" Tõestuses tuuaksegi näiteid pärismaailmast, mis argumendi toimimist kinnitavad. Ilma tõestuseta ei püsi tegelikult ükski argument, sest ükskõik kui tugevale loogikale saab alati vastu väita. Tõestusmaterjali erinevatest liikidest tuleb allpool pikemalt juttu. 4. Järeldus Pärast korralikku ja selgete viidetega tõestust võiks kuulaja mõelda: "Selge, aga miks see kõik oluline on?"
*koosolek *seminar Teadmised *teadaanne *aruanne *kuulutus *ettekanne *loeng *referaat *kommentaar Kõnele alati ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. Millest koosneb kõne? Kõne koostamine algab teema valikust ja eesmärgi püstitamisest. Kõne eesmärgid. Miks? · Info edastamine · Suhtlemine · Kuulaja veenmine · Õnnitlemine · Teadmiste jagamine Kõne on vajalik kommunikatsiooniks! Kõnel polegi peamisi sisu pealkirju, päris tihti on päriselus nii, et ei ole kindlaid teemasid paika pandud. Kindlatel teemadel saab kõneleda ainult kokkuleppel. Kõne koosneb kolmest olulisest osast:. Sissejuhatus (umbes 10% mahust); Teema arendus (umbes 85% kõne mahust); Lõpetamine (umbes 5% kõne mahust).
4.1. Register ja selle uurimismeetodid Register (Tiit Hennoste) kesksed situatiivsed faktorid: · Suuline suhtlus / kirjalik suhtlus · Spontaanne tekst / redigeeritud tekst · Argine suhtlus / avalik-institutsionaalne suhtlus · Vahetu suhtlus / vahendatud suhtlus · Dialoog / monoloog · Suhtlejate põhieesmärk: informeerimine / suhtlemine ise (involvement) Suulisus-kirjalikkus: · kõne on tagasikerimatu: kuulaja ei saa kõnet tagasi kerida ja mitu korda kuulata. Kiri on tagasikeritav · kõne on kustutamatu: kõik, mis on välja öeldud, jõuab kuulajani. Kiri on kustutatav, lugejani jõuab ainult lõplik variant · kõne on lineaarne: kuulaja saab teksti sõna sõna järel. Kirja loeb inimene terveid lauseid korraga haarates. · kõne on multimodaalne: pausid, intonatsioon, tempo, häälitsused, zestid, miimika jne. Kirjas multimodaalsus puudub.
Suhtlemispartnerist lähtuvasd vestluse juhtimise tehnikad Teisele antakse võimalus oma mõtete väljendamiseks, kuulatakse mida teine ütleb ja lähtutakse edasises vestluses ka teise seisukohtadest. - Tähelepaneliku kuulamise oskused - Ümbersõnastamise tehnikad Tähelepanelik kuulamine nõuab pingutust Hoiaku loomine kuulamiseks- tähelepanu Neutraalse hoiaku loomine kuulamiseks (seda takistab- kuulaja alduvus teha oma järeldusi ) Küsimused pole head- need on suunavad Peegelda tagasi ka tundeid Carl Rogers Kuula , aga ära sekku ja pane enda poolt midagi juurde Kuula lõpuni ja siis tegutse
Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab suhtlemise efektiivsust 9. Milline on aja roll inimkommunikatsionis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne inimkommunikatsioon on inimestevaheline suhtlemine, kus mõlemad osapooled (nii sõnumi saatja kui ka vastuvõtja) osalevad aktiivselt. Nii kõneleja kui kuulaja annavad endast kõik, et vahetatav informatsioon ja edasiantavad sõnumid jõuaksid teiseni selle maksimaalses tähenduses tekitamata teineteise vääritimõistmist. Nii rääkija kõnelemisest ning kuulaja vastuvõtlikkusest sõltub inimkommunikatsiooni efektiivsus. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene, sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja
Kuulamine ja kuulmine Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Samuti, me
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
