Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõne: kodusünnitus pole soovitatav". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sünnitus, kodusünnitus, haigla, haiglas, ämmaemand, sünnitamine, sünnitusabi, pooldaja, tervisega, asjatult, sekkuvad, võite, arstiabi, minnes, suremus, toetajate, jutust, hilja, esiteks, kolmandaks, viimaseks, mikroobe, riskida, rasedus, kiirabi, pidama, aktuaalne, äärmuslased, lugedes, internetiajastu, järglasedEssee Iga sünnitus on kordumatu, imeline ja indivuaalne elukogemus naise elus. Naiste loomuses, mis on geneetiliselt salvestunud ürgse instinktina, on tuua ilmale järglasi, ning seda parimates võimalikes tingimustes. Naise keha ning peagi sündiv laps teavad, mismoodi nad peavad tegema koostööd, et sünnitus saaks toimida. Nad täiendavad teineteist ning nendevahelisel koostoimimisel saab sünnitus toimuda naturaalsel moel. Selleks tasub vältida liigset sekkumist sünnitusprotsessi. Iga naine tunneb ise, mis on tema jaoks see kõige mugavam ning meeldivam keskkond, kus ta soovib sünnitada. See võib olla kodu, haigla, terass, või muu koht. Lisaks keskkonnale tunneb naine mis viisil ja missuguses asendis tal on kõige mugavam sünnitada. See kõik on kodeeritud geenidesse ning keha ise tunnetab ning tajub, mis on talle kõige parem. Kuid selle
KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5
partnerile ja professionaalsetele abilistele. Kui Sa tead täpselt, mida tahad, saad ise asjade käiku mõjutada endale soodsas suunas. Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud. Kahjuks võib sünnitus tähendada ka ebameeldivaid mälestusi, suurt üksindust ja valu. Kuigi traditsiooniliselt räägitakse sünnitusest koos tugeva valuelamusega, on sünnitusvalul oma mõte, mida ei saa võrrelda haigusest või õnnetusest tingitud valudega. Valu võib tunda positiivselt, see on hea valu, kõrvalnähtus sünnimüsteeriumile, kus keha loomulikud jõud töötavad väga tugevalt selleks, et ennast avada ja anda elu.
................................................. 8 3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND..................................................................9 3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng..................................................................9 3.2.Sünnieelsed riskid....................................................................................... 10 3.2.1 Downi sündroom................................................................................... 10 3.2. Sünnitus..................................................................................................... 11 3.2.1. Avanemisperiood.................................................................................. 11 3.2.2. Väljutusperiood.................................................................................... 11 3.2.3. Platsenta väljutamine...........................................................................12 3.3. Enneaegus......................................
Uus lastekaitseseadus. Laste vaimse tervise probleeme tõstatavate spetsialistide süvenev tõsiseltvõtmine ja spetsialistide arvu suurenemine. Laste ja nende perede arvamuse regulaarne arvestamine otsuste tegemisel, sh vajadus monitoorida seadusloome uuenduste või puuduste mõju laste vaimsele tervisele. Kodusünnitus Tõenäosus, et laps sureb sünnitusel või kuu aja jooksul pärast sündi on kodusünnituste puhul 2,4 korda suurem kui haiglas sünnitades. Analüüsiti 80 000 rasedust, sünnitust ja lapse sünnitusjärgset seisundit Oregoni osariigis. Kodusünnitusel on vastsündinutel suurem oht krampideks. Kodusünnitusel suureneb võimalus, et laps vajab kiirelt hingamisaparaati ja ema vereülekannet. Samas: Kodusünnitajatel on vähem rebendeid ja väiksem keisrilõikega sekkumise vajadus 2004. aastal sünnitas USA-s kodus 0,79% sünnitajatest, 2014. aastal 1,28%.
Sellisel juhul tuleb muidugi silmas pidada, et bioloogiline ema peab olema hiljem ikkagi suuteline last kasvatama. - ravimatud korduvad raseduse katkemised Erinevates riikides kehtivad nõuded asendusemale: - Inglismaal peab surrogaatema olema abielus või püsisuhtes - Iisraelis on eelistatud vallaline, lahutatud või lesk. - asendusema peab olema suhteliselt noor naine ning tal peaks olema olnud vähemalt üks normaalne sünnitus. - asendusemal ei tohi olla harjumusi, mis võiksid loodet kahjustada: suitsetamine, alkoholism või narkomaania - asendusemaks olemise välistavad kroonilised haigused, mis sunniva pidevalt ravimeid võtma, või lihtsalt haiglaslik ravimilembus. - asendusemal ei tohi olla diabeeti või reesusantikehi. - vajalik on eelnev põhjalik tervise kontroll, eriti emaka seisundi kontrollimine. - vajalik ka psühholoogilise tagapõhja kontroll
............................................................... 37 Lisad .............................................................................................................. 38 3 Sissejuhatus Demograafid kurdavad, et naised lükkavad esiklapse sündi aina edasi. Selle kõrval jääb tähelepanuta, et 1519aastaste tütarlaste seas on Eestis sünnitajaid ligi kolm korda rohkem kui Soomes. Seetõttu on teistmeliste rasedus ja sünnitamine Eestis aktuaalne teema ja ehk ka probleem. Küsitluslehed olid suunatud Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutele seetõttu, et selles vanuses on kõige tõenäolisem, et ollakse kokku puutunud suguelu puudutavate küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul
Esimesest päevast) See tähendab,et seadusega on paika pandud abordi tegemise viimane tärmin, so 11 nädalat ja 6 päeva. Minimaalset aega nii pole määratletud. Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud rasedust või katkestada, kui 1) rasedus ohustab raseda tervist 2) sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus(Downi sündroom,mõni raske puue) 3) raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist 4) rase on alla 15-aastane 5) rase on üle 45-aastane Alguses naistearst,siis saatekiri, uuringud. Abordile jõutakse 5-6 rasedusnädalal. Enne raseduse katkestamist vormistavad naised kirjaliku sooviavalduse.Patsiendid kirjutavad alla nõustamisaktile, kus on kirjas abordi võimalikud riskid ja tagajärjed. Aborti teati juba 3000 aastat tagasi.Roomas kas. Rasestumisvastaseid vahendeid ja tehti aborte. Kreeka filos
Kuivatatult ja pulbrina kasutati platsentat samuti mitmete haiguste raviks, näiteks pulbrina manustati seda epilepsia raviks. Mõningates kohtades raviti platsenta söömisega ka viljatust. Platsenta on loote toitumis-, hingamis-, sisenõre- ja erituselund, mis sisaldab muuhulgas ka rohkesti aktivaatoreid, vitamiine ja hormoone. Platsentat kasutavad rahvameditsiinilise abivahendina ka mõned aktiivsünnituse pooldajad, kes toovad oma lapse ilmale haiglas. Seda soovitavad ka mõned alternatiivmeditsiiniga kursis olevad ämmaemandad ja günekoloogid. Platsentat kasutati ka maagilistel eesmärkidel, arvati, et selle matmisviis võib mõjutada nii ema kui ka last. Arvati, et see võib mõjutada nii ema kui ka lapse tervist ja viljakust. Mõningates maades usuti, et platsenta abiga saab ühelt emalt rinnapiim ära võtta ja see teisele anda. Seetõttu välditi hoolega ka platsenta varastamist
Naise rasedust võib katkestada üksnes tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida või mõjutada naist oma rasedust katkestama. Sooviavaldus oma raseduse katkestamiseks peab olema vormistatud kirjalikult. Teovõimetu naise rasedust võib katkestada tema eestkostja kirjaliku avalduse alusel. Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui: - rasedus ohustab raseda tervist - sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus - raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist - rase on alla 15-aastane või üle 45-aastane Eksitav on arvamus, et abortide keelustamine vähendab nende arvu, sest tulemuseks on nn aborditurism, mille puhul emal sõidavad teise riiki, et seal seaduslikult aborti teha, ja mitteturvaline ebaseaduslik abort. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel: maailmas on 210 miljonit rasedust aastas, neist 46 miljonit katkestatakse (22%), 20 miljonit
Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas). Need kaks mürkainet põhjustavad pea igat suitsetamisega seotud raseduskomplikatsiooni, ütleb Virginias Henrico Doctors haiglas perinataalse meditsiiniala spetsialist James Christmas. Kõige tõsisemaid komplikatsioone (muu hulgas surnultsündivust, enneaegset sünnitamist, ja vastsündinu madalat sünnikaalu) saab seletada asjaoluga, et nikotiini ja süsinikoksiidi koostoimel väheneb kõhubeebi hapnikuvaru. Nikotiin ahendab ka nabanööris asuvaid veresooni. Piltlikult öeldes sunnib suitsetav rase oma last läbi kitsa kõrre hingama. Nagu sellest veel
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individ
emakakael lapse väljutamiseks Sünnitus- 10-20 regulaarse, 2-3- minutilise intervalliga lihaskontraktsiooni tulemusena laps ema kehast väljub. See kestab 15 minutist 2 tunnini Järelsünnitus- umbes 20 minutit. Väljutatakse platsenta ja sellega seotud koed emakast. Lapse läbielamused sünnitusel. Väga stressitekitav elamus. Frederick Leboyer- prantsuse sünnitusabi arst, lõi sünnitusmeetodi, mille eesmärgiks sünnituse muutmine lapse jaoks vähem pingutavaks. Eitab: Eredat valgust Müra Lapse hoidmist pea alaspidi Vastsündinule laksu andmist. Sünnitus peab toimuma vaikses ruumis, nabanöör peab jääma ühendatuks mitmeks minutiks, vastsündinu tuleks asetada ema kõhule ja seejärel sooja vanni. Sünni viimastel momentidel eritub vastsündinul verre adrenaliin ja noradrenaliin, mis
organell. Tähtsaks muutusid erinevate elementide erinevad kontsentratsioonid rakus sees ja väljas ning sel põhinevad elektrilised potentsiaalid. Kordamisküsimused · Teadke juhtivaid füsiolooge ja nende tööd 9 Saareke, lad. k insula, annab oma nime hiljem insuliinile. 10 On siiski ka väiteid, et see seos oli juba varem teada, nt traumaatiliste juhuste pinnal. 10 XIII. 6. LOENG Arst, patsient ja haigla staatuse ja funktsiooni muutumine ajaloos. Haigla sünd on küllaltki ebaselge. Antiikajast on teada, et haiged võisid ööbida arsti elamus või (nn uneraviga seoses) templis ning et olid ka asutused (valetudinaria), kus hoolitseti vanade orjade ja sõdurite eest. Samas haiglat kui sellist mainitakse alles 350. aasta paiku, st juba kristluse kontekstis. Tõepooelst hoolekanne oli osa kristlikust dogmaatikast ning
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Perekond: Hoolivad vanemad, kes poega pärast kadumist pikka aega leida üritasid. Surmapõhjus: hukkus sõjas 4.14. Viivika Sünnikoht: Harala Eluiga: peaaegu olematu 8 Olemus: uudishimulik: soovib teada elust seal, kus teda pole; Lugu: Saksa sõdur lõi jalaga Viivika ema, kui ta Viivikat ootas ja ta sündis enneaegselt. Tal polnud isegi nime, kui ta surnuna kirstu pandi. Ta sündis surnult. Perekond: ema Surmapõhjus: enneaegne sünnitus, sündis surnult 4.15. Kusta Järvson Sünnikoht: Harala Olemus: Ta teadis, mis on tõde, aga valju häälega kuulutama ei hakanud, sest muidu poleks ta saanud ka Venemaale viinapõletaja abiliseks minna, kui ta oleks suure suuga olnud; ellujääja, sest ta ei teinud midagi, mis olnuks talle endale kahjulik; hoolis endast; Lugu: Aastal 1911 läks ta Venemaale Volga äärde kindral Selivanovi mõisa viinapõletaja abiliseks. Ta sai tuttavaks kohaliku koolipreiliga, kes andis talle
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
toitumise, eluviisi muutuse ja hoolitsemise läbi 3. Sotsiaalne iga (Sotsiaalsed suhted nõrgenevad raha paneb piirid peale, suremus suureneb. Oluline oleks leida uus tutvusringkond ja väljund 4. Psüühiline iga (mälu vananeb) Vananedes tuleb selgeks teha iseendale neli aspekti 1. vahekord ajaga 2. vahekord toimetulekuga 3. vahekord tervisega 4. vahekord iseendaga Vananemine toimub läbi kolme protsessi 1. bioloogilis- füsioloogiline eluvõime langus 2. psühholoogilise adaptsioonivõime vähenemine 3. sotsiaalse võimekahanemine Vananemine on protsess, mis puudutab kõiki ühiskonna liikmeid. Vananemistempo on erinev. Tehes vanuri tööd peame jälgima 1. vanurit tuleb näha tervikuna 2
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .........................................................
süüa, aga Juss seepeale ütles, et tema ei lähe sealt ennem kui Mari, Juss tahtis tüdrukut hirmutada ja läks end metsa üles pooma, Mari katkestas selle, Juss oli Mari lõõpimisest ja raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid saunamajja elama minna XIII - Sügiseks uued kambrid valmis, kuhu koliti sisse - Krõõdal sündis teine tütar, ootas poissi, kellest saaks kohapärija - Sünnitus tuli ootamatult ja kiirelt, Krõõt pidi üksi hakkama saama, sest kedagi polnud, pesi ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav - Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne
koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde
Samal aastal sai kirjanik rindel ka haavata (kokku viiest kohast) ning ta saadeti haiglasse. Kuigi haavad paranesid jõudsasti, otsustas Remarque, et sõda pole tema jaoks ning kasutas ära igat võimalust, et rindele naasmine võimalikult pikaks ajaks edasi lükata. Kõigeealt toimetatigi kirjanik Tournout’ hospitali ning sealt edasi Saksamaale, kus ta veetis ülejäänud sõjaaja St. Vincenzi haiglas Duisburgis. 1917 aastal suri Remarque’i ema pärast pikaajalist võitlust vähiga ning pool aastat hiljem ka kirjaniku ebajumal. Mees, kellega loodi „Traumbude“. Kirjanik lülitus tsiviilellu 1919. aastal ning jätkas õpinguid õpetajate seminaris, mille samal aastal ka lõpetas. Õpetajana kirjanik tööle ei jäänud ning suundus 1922. aastal tööle Hannoveri, kus ta asus tööle reklaamkirjutajana ning 1925. aastal kolis kirjanik
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
kõikide olulisemate toitainetelõhustamiseks toodab viite hormooni (tuntumad insuliin ja glükagoon) Glükoos on füsioloogiline suhkur s.t. selline suhkur, mille meie organism omastab ehk vastu võtab. Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia. NB! Glükoositaseme langusel (hüpoglükeemia) tekib närvirakkudes toidu puudus, närvisüsteemi töö häirub, mille tagajärjeks on teadvusekadu. Glükoosilahust (4,5-5 % ) süstitakse haiglas kehavedelike taastamisel ja toitelahusena paljude haiguste korral (verekaotuse puhul). Ka kauakestev vere suur glükoosisisaldus (hüperglükeemia) on kahjulik. Glükoosi on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2 mmol/l. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim.glükogeeniks. Söögikordade vahel saab organism hakkama lõhustades seda glükoositagavara maksas.
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
"Ka mina lootsin sind varsti näha! Aga selle lootuse pidin vahel muutma. Ilma sinuta oli mul ka kodus raske," rääkisin kurvalt. "No mis siis juhtus? Kas midagi kohutavat? küsis Andres kohkunult ja jälle pidin hakkama kõike algusest jutustama. "Need asjad olid siis ikka kohutavad küll! Aga nüüd viin ma su haiglasse ja siis koju puhkama!" püüdis Andres mind lohutada ja me sammusime kopteri poole. Andres helistas haiglasse ja käskis ratastooliga meile haigla kopteri maandumiskohale vastu tulla. "Ma loodan, et Miina tuuakse ka varsti ära ja ta saab terveks," ütlesin kopterisse istudes. "Ma luban, et lasen ta juba täna ära tuua!" ütles Andres lõbusalt ja istus minu kõrvale kopterisse, andis mulle teki ümber ja ma pugesin talle hästi lähedale, et ta saaks mult ümbert kinni võtta. Me tõusime lendu ja 20 minutiga olime haigla kohal. Ma vaatasin alla ja nägin paljusid ajakirjanikke ja arste
huvitama luuletused. Kasutas kõnekeelt. Eiras värsimõõtu- ja riimi. 1855 ilmus tema kuulsaim teos ,,Rohulehed,, . Oli aktiivne osalema poliitilises elus. Kirjutas artikli ,,Ameerika töömehed orjuse vastu,,. Võttis osa Põhja-ja Lõunavahelisest Ameerika kodusõjast olles seal haigete ja sõjas viga saanud ohvrite põetaja. 1861-1865 ,,Trummipõrinad,, Withman oli suur A. Lincolni toetaja. 1865 Lincoln tapeti ning kirjanik kirjutas tsükkli ,,Mälestused A. Lincolnist,, kuna oli tema pooldaja. 12) Naturalism- E.Zola looming, ,,Therese Raquin,, Naturalism- Naturalismis muutub keskkonnas mõiste. Naturalistide teostes amandab sotsiaalne keskkond pigem bioloogilise elukeskkonna jooned, see mõjutab tegelasi kasvatuse ja ühiskonna valitsevate seaduste kaudu. Naturalismi kirjanduses naaseb inimene loodusesse, taas näakse temas looduse orgaanilist osa. Termini naturalism pakkus välja E.Zola, tema määratles ka uue esteetika olemuse.
annaabi.ee 
