Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõne - Kas 16 aastastel peaks olema valimisõigus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valima, eelistused, lähtuks, eelistustest, erakonnad, reklaame, võimatut, reklaamiga, meiega, aastaste,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis. Põhjuseks on tihti jagu see et mis kasu me no
Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On
Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus. Vabadus, võrdsus, vendlus- Prantsuse revolutsiooni aegne loosung, mis pole tänapäevalgi oma sisu minetanud. Ikka ja jälle on juttu kellegi vabaduste piiramistest või mõne inimgrupi õigustega mitte arvestamisest. Võrdõiguslikkus avaldub mitmel tasandil, seda mõõdetakse nii sugudevaheliselt kui ka vanuselise, rahvuselise ja elatustaseme põhjal. Tal on mitmeid harusid ja neist on tänapäeva Euroopas enim kajastust leidnud sugudevaheline võrdsus. Poliitiline võrdõiguslikkus ei ole vähemalt Euroopa piires viimasel paarikümnel aastal suuri probleeme tõstatanud, aga siiski, uurides lähemalt selle õiguse definitsiooni ja täitmist eri riikides tõusevad esile mitmed küsimused. Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on on õigus osaleda riigi valitsemises ning valida enda esindajaid poliitikasse. Igas riigis on see õigus aga omakorda sätestatud erinevate piirangutega ning j
kasvab üha enam ja muutub ühiskonnas järjest populaarsemaks. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Kuna uurijad on ise samuti koolinoored ja on alkoholiga kokku puutunud koolis käimise ajal, siis seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste ja 18-19 aastaste õpilaste seas. Andmeid koguti küsimustiku abil, valimisse kaasati kõik 12-ndate ja 9-ndate klasside õpilased. Loomulikult oli küsitletavatel õigus loobuda uurimistöös osalemisest, aga keegi seda võimalust ei kasutanud ja uurimistöös osalesid kõik eelpool mainitud klassides õppivad õpilased. Uurimistöö tegijate eesmärk oli teada saada kui palju tarbitakse Ülenurme Gümnaasiumis valimisse kuuluvates gruppides alkoholi ja kas tarbimine sõltub soost ja vanusest. Ühtlasi
seadusevastaselt. Üldiselt peetaksegi abordi all silmas raseduse katkestamist naise enda soovil. Selle põhjuseks võib olla meditsiiniline näidustus ema või loote haiguse korral ning naise tahe katkestada soovimatu rasedus. Aborti on tehislikult võimalik esile kutsuda mitmel eri viisil sõltuvalt loote vanusest, samuti ja ema õiguslikest piirangutest, abordi kättesaadavusest mingis piirkonnas ning arsti ja patsiendi eelistustest. Abordil on pikk ajalugu ning selle esilekutsumiseks on kasutatud mitmeid erinevaid kirurgilisi võtteid mingi medikamente. Teoloogid, filosoofid ja seaduseandjad on läbi sajandite eri meele selle suhte, kas siis või siis millise piirini peaks abordi esilekutsumine olema lubatud või keelatud. Tehisabordi sooritamise lubatavus erineb riigiti maailma erinevas paigus. (Abort ja rasestumisest hoidumine, lk.5 / Vikipeedia: Abort / abort.ee) 1.2. ABORDI PÕHJUSED
Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab. Teoreetilises osas on juttu alkoholist kui üldisest mõistest, alkohoolikuks saamise ohud, alkoholismist, karskuskasvatusest ja alkoholi mõjust tervisele. Uurimistöö läbiviimiseks kasutasin materjale interneti lehekülgedelt. Viisin läbi kaks küsitlust: lapsevanemate seas ning 12-17 aastaste noorte hulgas. Kokku vastas küsitlusele 60 inimest, kellest 41 on noored ja 19 lapsevanemad. Uurimuse läbiviimiseks on püstitatud mitu hüpoteesi. Esiteks arvamus, et teismelised on esimest korda alkoholiga kokku puutunud tänu sõpradele. Teiseks hüpoteesiks on lastevanemate teadmatus oma lapse alkoholi tarbimisest, sealhulgas esimest kokkupuudet alkoholiga. 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Alkohol 1.1.1 Alkohol ja selle mõju
vähemalt poole valimisel osalenute häältest. Kui Iirimaal valimised toimuvad, siis kasutatakse kolmandat presidenti otsevalimise meetodit alternatiivset häält. Alternatiivne hääl on üks järjestusmeetoditest. Järjestusmeetodi korral reastab valija kandidaadid häälestussedelil, kui esimeste eelistuste alusel ükski kandidaat valituks ei osutunud, eemaldatakse viimakse jäänu konkurentsist ja võetakse arvesse valijate teised eelistused. Protsess jätkub seni, kuni üks kandidaatidest saavutab häälteenamuse. Alternatiivse hääle eelis lihtenamuse ja kahevoorulise täisenamuse meetodi ees on see, et ta välistab kandidaadi, kes vastastikkuses konkurentsis jääks alla kõigile teistele kandidaatidele. Saksamaal ja Itaalias valitakse president valimiskogus. Valimiskogud ongi iseloomulikud kas föderaalsetele või kahekojalise parlamendiga riikidele. Euroopa riikidest valitakse
HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hindamissüsteem................................
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
Tallinna 37.Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol.............................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile.........................................................
· EAKAASLASTEGA SUHTE MÕÕTMINE SOTSIOMEETRIA teada saamiseks eakaaslastega seotud duhete struktuuri kohta on olemas kolm peamist võimalust: o Käitumise otsese vaaltuse kaudu. o Teise inimese nagu õpetaja või vanema käest küsimise teel. o Või lapse käest küsides. · TÕRJUTUD LAPSED tõenäoliselt on uurijate suurim huvi keskenduda 8-11 aastaste laste tõrjumise uurimisele. Tulemus näitas, et 30% nendest lastest olid tõrjutud. Tõrjutud lastel näib olevad mitu alamtüüpi ja erinevad põhjused tõrjutuseks eakaaslaste poolt. Eriti paistab esinevat suur erinevus mõnel lapsel, kes on tõrjutud, agressiivsuse tõttu, ja teiste laste vahel, kes on tõrjutud oma alalheitlikuse pärast. · POPULAARSED JA VASTUOLULISED LAPSED populaarsetel lastel
Jõhvi Gümnaasium Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamus alaealiste abordi tegemise kohta Uurimistöö Kadriliis Rääsk, Kerli Hindo 11a Juhendaja: Erika Prave Jõhvi 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus........................................................................... 3 2. Teoreetiline taust..................................................................... 4 3. Empiirilised alused................................................................... 5 3.1 Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas.................................5-6 3.2 Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta.................................6-8 4. Kokkuvõte..........................................................................9-10 LISAD Ankeetküsitluse põhjal tehtud tabelid .............................
umbes 180 000 (Aaremäe, 2009, 58). 2004 aastal tehtud uurigu tulemused laste kui sihtgrupi haaramisest näitasid, et suudeti haarata vaid maksimaalselt pool sihtgrupist. Teine oluline tõik kohalikus kontekstis on see, et lapsed ei langeta olulisi rahakulutamise otsuseid iseseisvalt, mistõttu otseselt neile suunatud reklaam Eestis on väheefektiivne. Tõestuseks, et me näeme televiisorist peamiselt täiskasvanutele suunatud reklaame. Järelikult peavad telekanalid arvestama sellega, et televiisori ette on oodatud eelkõige lapsevanemad, sest neile saab reklaamitavat müüa. Ilmar Raag on konverentsil ,,Meie lapse mured" öelnud, et laste juurdepääsu meediale tuleb piirata. Seda saavad teha nii lapsevanemad kui ka telekanalid. Näitena BBC ja ETV kasutatav kella 21 piir, mis tähendab, et enne seda kellaaega tuleb arvestada võimaliku lastest vaatajaskonnaga, aga pärast seda kellaaega on saated mõeldud täiskasvanutele
UURIMUSTÖÖ Meelemürgid SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö meelemürkidest. Seda sellepärast, et kõige rohkem probleeme ongi just nendes valdkondades. Üks suurimaid ühiskonna probleeme ja palju halbu tagajärgi ongi just nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ohustab inimese tervist. Sageli seab narko- ja alkoholijoobes inimene
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Noorsootöö Ingela Kaljuste NOORED KUI RESSURSS VÕI PROBLEEM NOORTEPOLIITIKAS Essee Tallinn 2016 Maailm ja selles valitsev ühiskond on pidevas muutumises. Areng toimub aina kiiremini. Iseseisvumine peab ühiskonnas valitseva pinge all üha varasemas eas aset leidma. Miski ei ole enam kindel. Kui veel eelmise sajandi keskpaigaski oli lapsel juba perre sündides päris konkreetne ja turvaline tulevik paika pandud, siis nüüdsel ajal see nii enam pole. Tulevikku oluliselt mõjutavad otsused tuleb indiviidil küllaltki noores eas juba vastu võtta. See on tingitud sellest, et ühiskond vananeb ning noortelt hingedelt oodatakse kiiremat ühiskonna probleemide lahendamise üle võtmist. Noored inimesed on tuleviku väetis. Nemad hoiavad endas suurimat väärtust kogu ühiskonna jaoks. Noortelt oodatakse ideid, mõtteid ja tegusid parema t
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb) · Beh.lism on palju andnud juurde sotsiaalteadustele · Omaseks statistiline andmetöötlus (faktide põhisus) · Kaks koolkonda: o Psühholoogiline o Utulitaarne (musta kasti teooria)
Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioo
Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused. Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid. Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad...............................................................
samasooliste peres üles. Ehk siis sellele variandile, kui vaadata vastajate arvu, oldi vastatud küll sallivalt, kuid ikkagi on igaühe oma asi, mis ja kuidas elab. Oma elu elamine ei tohiks aga olla kuulutatud kuskil avalikult ja seda ei peaks eksponeerima laialt. Sellisel juhul olid meie vastajad sallivad ja soovivad vaid kõigile õnne ellu. Järgnevad küsimused olime kõik seadnud üles vastusevariantidena. Vastaja pidi valima, kas ta on salliv inimene või mitte. Kaks vastajat (12- ja 14-aastane tüdruk) olid märkinud ja/ei. Eitavalt vastasid sellele küsimusele aga vaid 8 inimest (vanuses 14-19, meessoost 3 ja naissoost 5). seega võib öelda, et meie küsitlus kinnitab meie sallivust. Üldteada arvamuse kohaselt on eestlased sallivad niikaua, kuni mingi probleem neid endid ei puududta. Samas aga olles sallivad kõige suhtes, võib see tähendada ka ükskõiksust teiste inimeste ja probleemide suhtes.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ilukirjanduse loetavus Rahvas algab raamatust, meenub koolitundides kirjandusõpetaja öeldud eesti luuletaja Hando Runneli mõte. Hea, et tänapäeval, mil räägitakse, et noored inimesed ei loe, nähtub, et nad siiski loevad. See rõõmustab. Nagu diagrammist selgub, loetakse kõige enam jutustusi, ehk siis koolitundide lugemisvaramusse kuuluvat ja romaane ning novelle. Küllap on niisugused eelistused tõesti pärit koolitundidest, millest nii mõnelgi juhul on saanud harjumus ilukirjandust ,,lausa neelata". Mis siin imestada jutustused, romaanid ja novellid kõnetavad mind ja minu eakaaslasi. Nad on mõistetavad, kutsuvad edasi mõtlema, et seejärel uue teose järele haarata ja hiljem isegi midagi luua. Noore uurija jaoks on üllatav luule lugemise küllaltki suur protsent. Ehk taas on suunajaks koolitund, aga sealt ju kõik algab, nii see peakski olema. Ise arvan, et luulet
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
Eesti Curlingu Liidul on ligikaudu 50 litsenseeritud mängijat. Paraku on see põhimõtteliselt kogu harrastajate hulk. 8. Mida on curlingus kõige rohkem vaja? Kas pigem mõistust või jõudu? Ma olen arvamusel, et ühtegi spordiala ei saa harrastada ilma mõistuseta, või vähemalt seda kõrgel tasemel mitte. Lollist, aga tugevast suusatajast ei saaks vast ka head nahka. Kui, aga kindlasti küsimusele ühe vastusevariandi peab valima, siis pigem valiks mõistuse. 9. Kas oled kuidagi propageerinud curlingut õpilaste seas koolides? Kus täpsemalt? Isiklikult, ei ole ma sihilikult curlingut õpilaste seas propageerinud. Senine ainuke ponnistus oli aastal 2009, kui mingisuguse eripäeva raames tuli minu samuti curlinguga tegelev isa klassile curlingut tutvustama. Seejärel käisime ka klassiga jääl mängu proovimas tekkis ka esimene naisjuunioride curlingutiim
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palju ajalist ressurssi, et nad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palju ajalist ressurssi, et nad
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
seaduste ees. Ametnikud valitakse loosiga, ametnikud peavad aru andma, kõik otsused võetakse vastu üheskoos." [...] Megabyzos aga tahtis oligarhilist valitsust, öeldes: ,,Sellega, mida Otanes ütles türannia kohta, olen ma nõus. Mis aga puutub rahvahulgale võimu andmisse, siis siin ta eksis. Ei ole midagi võrdset rahvahulga mõistmatuse ja ülbusega. [...] Türann tegutseb vähemalt teadlikult, kuid rahvas ei tea, mida ta teeb. [...] Me peame välja valima õilsamad mehed ning neile võimu andma. Õilsamad mehed võtavad vastu parimad otsused." Kolmandana väljendas arvamust Dareios: ,,[...] Tundub, et ei ole midagi parimat ühe õilsaima mehe valitsusest. Arvan, et ta hoolitseb laitmatult rahva eest. Oligarhia puhul aga tahab igaüks tuua üldsusele kasu ning sageli sünnib sellest palju kadedust. Igaüks arvab, et ta on kõige silmapaistvam, ning tahab, et tema arvamus võidab; kadedust on rohkem kui vaja, sellest sünnivad rahutused ning
12 13 4 VÄLJAJUHATAV ENESEANALÜÜS Minu jaoks oli aine väga kiiresti läbisaav. Kontakttunde oli tõesti vähe ning selliseid aineid oleks võinud olla rohkem kolme aasta jooksul. Kõige enam sain tegelikult targemaks LGBTQ inimeste osas. Ma ei teadnud, et neil on oma ühendus, et nad saavad seal kokku või käivad seal koos kõik. Ma olin väga üllatunud. Mul ei ole kunagi nende vastu midagi olnud ning see naine, kes meiega seal rääkis, suhtles meiega nii vabalt ja oli väga avatud kõigele. Mulle tundus, et ükskõik mida keegi küsis, siis ta oskaski kohe vastata ja me saime vastused oma küsimustele. See õppekäik laiendas väga minu silmaringi ning mul on hea meel, et sain sellest osa võtta. Ma julgen öelda, et ta muutis mind veel rohkem sallivamaks LGBTQ noorte osas, mis on väga hea ja üllatav. Pagulastega mul ei ole siiani suurt kokkupuudet. Arvan, et tuleb
Tartu Descartes´i Lütseum Täisealiste suhted vanematega uurimistöö Teele Sarapuu juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Rahalised suhted............................................................................................................5 2. Probleemid ja nende lahendamine.................................................................................7 3. Moraalne tugi.................................................................................................................9 4. Ametialased mõjutused......................................................................................
oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Millal luuakse erakorralisi/ajutisi komisjone? Erakorralisi/ajutisi komisjone luuakse erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Kes moodustavad parlamendi opositsiooni? Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Mis on fraktsioon? Fraktsioone ehk saadikurühmi moodustavad koalitsiooni- ja opositsioonierakondade saadikud. Nende aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus ja ühe fraktsiooni saadikud on ühest parteist. Millised fraktsioonid on hetkel esindatud Riigikogus? Millised neist on opositsioonis, millised koalitsioonis? Opositsioonid:
annaabi.ee 
