„Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole“ (0)

„Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole“
Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi.
Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks.
Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika.
Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis. Põhjuseks on tihti jagu see et mis kasu me noored sellest valimisest ikka saame. Või siis kui minna valima siis valitakse ikka see nimi mis pakub lihtsalt meile noortele nalja .
Selle asemel, et küsida, miks Eesti noored ei tunne huvi poliitika vastu, peaks hoopis küsima, kuidas panna noori poliitikast rohkem huvituma. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Teisisõnu, noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist. Osavõtt vabatahtlikest, näiteks jalgrattateede eest võitlevatest organisatsioonidest ei ole nende arvates poliitikas osalemine.
See ekslik arvamus on laialt levinud ning kindlasti on seda ka raske murda. Ja pole vajagi. Kui mitusada noort ühendavad vabatahtlikult jõud ja võitlevad Euroopa tarkvarapatentide direktiivi vastu ning võidavad kõigi kuue Euroopa Parlamendi Eesti saadiku hääled, on see edukas poliitikas osalemine. Ükskõik, kuidas me seda ka nimetame .
Noorte aega sisustavad enamasti arvutimängud, sotsiaalvõrgustikud ja teler. Noort, keda huvitab lugemine, ajalugu ja maailmas toimuv, peetakse pigem erakuks kui eeskujulikuks tegijaks.
Kui noored kirjeldavad sõna poliitika, märgitakse esimeste asjadena: keeruline, räpane, mittevajalik . Karm hinnang, aga paraku reaalsus. Noortele tunduvad need otsused, mida lipsudes härrasmehed ja kaunites kostüümides daamid Riigikogus teevad, kuidagi võõrad ja kauged olevat. Noored ei mõtle reaalselt sellele, et iga seadus, mis Riigikogus kinnitust leiab, mõjutab otseselt või kaudselt nende endi elu ja tulevikku.
Noored puutuvad varem või hiljem kokku tegelikkusega. Täna nad omandavad haridust, varsti muretsevad töökoha pärast ja kunagi on väärikad pensionärid. Paraku ei mõtle me alati nii laialt. Noored peaksid leidma tee, kuidas olla kaasatud otsustusprotsessidesse. Aga noor peab seda ise tahtma , huvituma riigielust. Tänast noort tuleb kohelda võrdse partnerina ja rääkida talle tema võimalustest, mitte võtta teda kui eluvõõrast ja väheteadlikku. Tunnustamine ja usaldamine aitavad noori aktiviseerida, panna neid maailmaasjadest rohkem huvituma.
Heaks näiteks noorte võrdsest kohtlemisest on toimekas ja teineteist tunnustav koostöö Keskerakonna ja erakonna noortekogu vahel. Hea on tunda,kui sinu arvamust kuulatakse, veel parem, kui seda ka rakendatakse. Keskerakond on saanud aru, et tänased otsused mõjutavad kõige enam meie noori, ja seepärast on kaasatud kogu erakonna tegevusse hulk noori elurõõmsaid inimesi, kellel kõigil on ühine eesmärk - muuta Eesti elu paremaks. Keskerakond on saanud aru, et noortesse investeerimine tasub end kuhjaga ära ning viljad , mida pärast maitsta, on õige magusad.
Minu arvamus ja seisi koht poliitikast on nii pooldamine kui ka jätab täiesti külmaks. Pooldan selle pärast ,et mõned otsused mis tahetakse vastu võtta tunduvad meie noorte jaoks vägagi asjalikud ja kasulikud. Näiteks ,et tahetakse noortele rohkem selliseid kohti teha kus noored saaksid vabaega veeta või üldse millegi huvitava tegeleda. Aga vastu olen näiteks selle pärast,et tehakse lamedaid reklaame mis lihtsalt hakkavad ära tüütama ja lubavad erinevaid tühiseid lubadusi millest meil noortel on kohe täiesti savi ega huvita see mida need poliitikud kokku jahuvad. Enamasti ajab see närvi ,et saadavad postiga koju igast erinevat rämps posti või saadavad ültse sõnumeid ,et vali mind jne...
Mina kui noor arvan seda et ikka enamus noortel on savi sellest poliitikast ja ültse kogu sellest teemast mida jahutakse ja lubatakse. Põhi teema ja eesmärk noortel on ikka see ,et saaks ikka ise hästi hakkama endaga ja poleks mingeid jamasi ega muresi kaelas.
Põhjus miks noortel on poliitikast täiesti savi on see,et enam ei tea poliitikast ültse midagi ja kuidas asjad käivad. Aga on ka osad kes teavad poliitikast nii mõndagi. Ja seda selle pärast,et kuuluvad mõnda noorteerakond mis tegelevad kohalike omavalitsuste teemadega. Tihti on kuulda ja tehakse reklaami selle kohta et kutsutakse noori liituma oma kodukandi omavalitsuste erakondadega jne. Aga enamusi jätab kogu see teema ikka sügavalt kohe täiesti külmaks.Tegelt peaks küll noori huvitama kas või natukenegi poliitikat. Ja põhjuseks see,et enamus poliitilised teemad ju puudutavad noorte õigusi jne... Kohe tuua näiteks see ,et tahetakse gümnaasiumi osi ära kaotada paljudes koolides või siis soodustada kõrghariduse omandamist. Kõike selle tulemusena üritavad tegelt minu arvades poliitikud lihtsalt noori enda küüsi meelitada et noored lihtsalt liituks mingi teatud erakonnaga ja selle tulemusena lubatakse ja antakse liikmele tasuta asju. Nagu näiteks tooksin selle et umbes kuu aega tagasi oli Kuressaares mingit sorti reformierakonna korraldatud üritus kuhu kutsuti lihtsalt noori vanuses 18 ,et rääkida neile miks peaks just nendega liituma ja mida kõike nad muudaksid ja kõik kes käisid said endale pudeli Liviki Likööri. No kuulge see pole lihtsalt normaalne enam kuidas rahvast meelitada enda küüsi. See on lihtsalt hale.Kuna paljusid noori ei huvita poliitika peaks midagi muutma, et see muutuks ka noorte jaoks huvitavaks ja tähtsaks.
Näiteks meedia mõju võiks motiveerida noori osalema poliitikas. See võib olla reklaam teleris ja muu selline.Samuti võiks noori motiveerida kooli mõju. Koolides võiks rohkem rääkida poliitikast ning ühiskonnast. Näiteks ühiskonna õpetuse tundides võiks rohkem arutleda poliitiliste teemade üle ning küsida iga õpilase käest tema arvamust.Teine võimalus noori kaasata on valimisea langetamine kohalikel valimistel.Samas andes valimisõiguse keskkooliõpilastele, läheks kindlasti omavalitsuse eelarvest suurem summa jalgrattateedele, skate-parkidele ja spordiväljakutele. Ehk nendele asjadele, mis noori huvituvad ning mis neile poliitika huvitavaks võivad teha.
Muuta või parandada saaks seda,et lihtsalt lähemalt ja huvitaval moel seletada mõistet poliitika ja mida poliitika meile ültse tähendab ja kui tähdis ta tegelt on.
Rohkem võiks olla noor poliitikuid kes tegeleksid noorte murede ja probleemidega. Oleks meil rohkem noopoliitikuid oleks see poliitika paljude noorte jaoks huvitav . Põhjuseks see,et noorpoliitik ju teab täpsemalt oma käest millest tänapäeva noored puudust tunnevad või mida oleks vaja kohe kiiremas käigus muuta või teha.
Sellega ma tämbaksin nüüd lühidalt oma esse kokku.Lühidalt võttes ,siis lõpetuseks see ,et iga noor peaks huvitama poliitikast kui ka ühiskonnast. Põhjuseks see,et iga poliitiline otsus ju tegelt mõjutab meid kõiki tegelt.
Koostas : Märt Aulik KP-31