„Mul
on täiesti poogen, aga viiulit ei ole“
Teema
millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus
noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi.
Järgnevalt
hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks.
Kõik
me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On
inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse
ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid
noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika.
Enamasti
miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks
see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame
rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda
Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On
Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On ju erakondadel noortekogud, kus siis saavad kaasa lüüa noored. Nendel liikmetel on võimalik näha juba varakult tõelist poliitikat ja selle põhjal saavad nad ka otsustada, kas see saab noorel tulevikus elukutseks või jääb hobiks. Noortekogudel on ka see hea funktsioon, et noored saavad kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis puudutavad just neid. Kui noor on vähegi huvitatud poliitikast täpsemalt, siis just noortekogu on see, millega võiks liituda. Selle kaudusaab mingilgi määral kaasa
Kas kaasaegne noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika pole just kõige levinum nähtus meie ühiskonnas. Muidugi on ka erandeid, hetkel on noorteorganisatsioonid nagu näiteks ''noorsotsid'' ja ''reformidnoored''. Nendes organisatsioonides elu käib. Kahjuks on see väike osa ainult noortest. Iga noor võiks osata kaasa rääkida tähtsates tänapäevastes asjades. Tavaliselt peaks tooma plusse ja miinuseid välja, aga siin pole midagi negatiivset, kui noor midagi poliitikast teab. See on hea ja näitab silmaringi ja huvi riigi olukorra vastu. Noored, kes kuuluvad organisatsoonidesse saavad juba varakult näha, milline on poliitikute elu. Saavad ka ise seda kogeda. Noored on ju meie tulevik ja kindlasti, mida rohkem noori huvituks poliitikast seda parem on see meie tulevikule. Paljud noored oskavad poliitika kohta ainult halbu fakte tuua, mida nad kuskilt kuulnud on ja peavad seda kohe halvaks asjaks, ise mitte midagi teadmata. Paljud noored ei teagi,
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks,
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Noorsootöö Ingela Kaljuste NOORED KUI RESSURSS VÕI PROBLEEM NOORTEPOLIITIKAS Essee Tallinn 2016 Maailm ja selles valitsev ühiskond on pidevas muutumises. Areng toimub aina kiiremini. Iseseisvumine peab ühiskonnas valitseva pinge all üha varasemas eas aset leidma. Miski ei ole enam kindel. Kui veel eelmise sajandi keskpaigaski oli lapsel juba perre sündides päris konkreetne ja turvaline tulevik paika pandud, siis nüüdsel ajal see nii enam pole. Tulevikku oluliselt mõjutavad otsused tuleb indiviidil küllaltki noores eas juba vastu võtta. See on tingitud sellest, et ühiskond vananeb ning noortelt hingedelt oodatakse kiiremat ühiskonna probleemide lahendamise üle võtmist. Noored inimesed on tuleviku väetis. Nemad hoiavad endas suurimat väärtust kogu ühiskonna jaoks. Noortelt oodatakse ideid, mõtteid ja tegusid parema t
Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast? Tänapäeval on mitmeid võimalusi inimestele antud, kuidas saada infot poliitikast. Meedia on üks laiahaardelisemaid võimalusi selleks, sest igaühel pole luba Toompea lossi sisse astumiseks. See võimalus on avatud inimestele, kes on huvitatud sügavalt poliitikast. Kuid kuidas kasutada ära oma teadmisi? Miks on teadmisi poliitikast üldse vaja? Noore inimese jaoks on oluline, kui ta teab, kes juhib Eesti Vabariiki või kuidas on mõjutanud Edgar Savisaar või Mart Laar Eesti ajalugu. Paljud teavad lihtsalt, et Savisaar on vanamees, kes istub oma laua taga ja ei tee midagi. Me ei tea, kas see vastab tõele selle hetkeni, kui me loeme ajalehest või internetist Keskerakonna saavutustest. Tänapäeva noor aga ei huvitu sellest, kuid ma arvan, et on tähtis, kui noor inimene vähemalt teaks, mis on erakond. Teda aitaks see teadmine kindlasti mingit moodi kirjandieksamis või inimestega suheldes. Paljud noored
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus.................................................................................................................2 1.1Muusika tähtsus noorte elus...............................................................................................2 1.2Muusika kuulamise põhjused................................................................
Kõik kommentaarid