Heatcacher uudised 2014 (0)

HEATCATCHERI UUDISED 2014
VARPO GRUPP OÜ
SISSEJUHATUS
Juba aastast 1997 on Varpo Grupp OÜ koostöös Rootsi soojuspumpade valmistajaga olnud osaline kortermajade soojustagastussüsteemi loomisel ja arendamisel. Nõukogudeaegsetel korrusmajadel alustati süsteemi katsetusi 2009 aastal. Koostöös Elysium OÜ ja Tallinna Tehnika Ülikooliga töödeldi välja lahendus "Heatcatcher", mis on suunatus just nõukogudeaegsetele korrusmajadele. Süsteem on iseenesest lihtne : Soojuspumba toel jahutatakse hoone heitõhk ning sellest tekkiv soojus kantakse kütteveele. Süsteemi teeb keeruliseks kortermajade soojustarbimine , konstruktsioonide õhulekked ning ventilatsiooni ja küttekehade tasakaal.Olulisim osa Heatcatcheril on heitõhu soojusvaheti ning selle soojustootlikkus. Soojustootlikkuse kõrval on sama tähtis ka kasutajasõbralikkus ning töökindlus.
HEATCATCHER e. SOOJAPÜÜDJA
Heatcatcheri ventilatsiooni soojustagastuse lahendused on äratanud laialdast huvi ja on alles kasutuse künnisel. Asja takerdumist võiks põhiliselt seletada turule tekkinud alternatiivlahendustega ning nendest tekkinud probleemidega. Peamiseks tagasilöögiks on puudulikud eelarvend ning pädevate projekteerijate vähesus antud valdkonnas. Hanke korraldamisel valitakse tihti odavaim lahendus, mis põhjustab süsteemi kesise koosluse. Süsteemi Ehitus tuleb läbi viia kontrollitud projekti alusel ning tuleb kasutada pädevat järelvalvet ehitusel.
Varpo Grupp OÜ pakub abi projekteerimisel ning paigaldushanke korraldamisel, mille käigus koostatakse ühistule hankejuhend. Hankejuhendis uuritakse välja, mida korteriühistu peab arvestama parima soojustagastuse saamiseks ning mida see soojustagastus tegelikkuses võimaldab. Lisaks on hankejuhendis töid arvestav indikatiivne maksumus, tagasimakse aeg, tööde kestvus ning mõju elanikele.
Korteriühistud juhendatakse energiasäästu võimaldavate renoveerimistööde projekteerimisel algusest lõpuni. Kõikidele projekteerijatele edastatakse täpsed lähteülesanded, mis omakorda lihtsustab projekteerijate tööprojekti koostamist. Tööprojekt võimaldab täpsemat hinnakalkulatsiooni paigaldusele, mis tagab hanke korraldamisel parima valiku tööde teostajate osas.
Vanade korrusmajade suurim soojakulu on tingitud ventilatsioonist ning konstruktsioonide õhuleketest. Tihti arvatakse, et sundventilatsioon on soojuskulusi suurendav tegur, kuid viimased andmed näitavad vastupidist. Osaliselt renoveeritud (soojustatud) kortermajade siseruumide õhukvaliteet on võrreldes nõukogudeaegsete korrusmajadega halvenenud. Suur osa korteri õhuvahetusest toimus nõukogudeaegsetes kortermajades konstruktsioonide ebatiheduse kaudu. Tänapäeval lisatav soojustus ja akende vahetus tihtipeale halvendab õhu kvaliteeti niivõrd, et tekib vajadus pideva tuulutuse järele. See omakorda tingib palju suurema soojuskulu. Sundventilatsiooni paigaldamine tagab parema õhu kvaliteedi ja vähendab oluliselt tuulutusvajadust.
TULEMUSED
Aasta 2012
(Maja skeem auditist)
Aasta 2014
Viimased tulemused näitavad, et ventilatsiooniga kaasnevaid soojakulusid ei tohi olla vähem kui 30-40% kogu hoone soojatarvest. Ventilatsioon koos soojustagastuse soojuspumbaga on atraktiivne just seetõttu, et soojatootlikkus heitõhust on sealjuures 60-80% kogu aastasest soojatarbest. See on võimalik tänu hoones elavate inimeste tegevusele ja päikeseenergiale.
VÕRDLUSED
Väga tähtis osa on ka süsteemi efektiivsusel. Heitõhu temperatuur ei lange alla ka külmemal perioodil, mille tõttu soojusvaheti süsteem ei kuluta energiat sulatusele. Maaküttega võrreldes on saadav temperatuur oluliselt kõrgem väikseme tarbimisega perioodil. Suvine kasutegus ületab maakütte kasutegurit pea poolteist korda. Lähiajal on plaanis meil võtta kasutusele kõrgema aurustumistemperatuuriga soojuspumbad , mis võimaldavad suvist kasutegurit veelgi tõsta. Õhk-vesi-soojuspumpadega kaasaskäiv välisseadmete müra reostab keskonda ning maaküttega on kaevetüüdega kaasnev kõrge soetusmaksumus .
Heitõhu soojust saab koguda kas vahesoojuskandjaga või otse külmaagendile. Kuna hoolduse ja keskkonna riski/kasu tõttu on külmaagendi kasutamine suurtes kogustes perspektiivitu, kasutatakse vahesoojuskandjat. Vahesoojuskandjaks on antifriisi vesilahus, mis võimaldab parema töökindluse võimalike elektrikatkestuste korral.
(pilt soojustusest)
Varpo Grupp OÜ on vahesoojuskandja torustike ehitamisel kasutanud erinevaid lahendusi ning jälginud nende soojakadu ja müra levikut. Oleme välja töötanud parima tehnoloogia kasutades PUR vahtu. Niiskuskindla vahu kasutamine annab parima soojuspidavuse ning väldib võimalikke liitekohtade paigaldusvigadest ja isolatsiooni niiskuskahjustusest tekkivaid probleeme.
MIDA TULEB ARVESTADA
Olemasolevad loomuliku ventilatsiooni kanalid võivad ollad kohati ebatihedad või ummistunud. Harva on ilmnenud ka ehituspraaki. Ventilatsiooni renoveerimisel tuleb alustada ventilatsiooni kanalite uuringuga. Sundventilatsiooni paigaldusel tuleb jälgida kasutatavaid seadmeid ja nende tehnilisi omadusi. Olulised osad on värskeõhu pealevool, kasutatavate seadmete (värskeõhuklapid, puhurid) tehnilised omadused (takistus, tootlikkus ) ja väljatõmbeventiilide valik. Kõrged nõuded rõhuastmele võivad tingida olemasolevate kanalite vahetamise, mis on kasutuses oleva hoone puhul kulukas ja keeruline. Soojuspumba paigaldamisel tuleb arvestada vajaminevat elektrienergiat ja selle ühendusvõimalust. Tähele tuleb panna ka katusele paigaldavate seadmete soojustootlikkust ja soojuspumba võimsust.
(pilt katusest ventilatsiooni kanalitega)
Ventilatsiooni õhukanalite ühendamise katusel peab arvestama nende poolt tekkiva soojakaoga, hooldusvajadusega (puhastus, lumekoristus ), sahti otste reguleerarmatuuriga ja puhastusluukidega. Heatcatcheri tehnoloogia ventilatsiooni kanalite ehitamist katusele ei vaja.
(pilt katusest Heatcatcheriga
HEATCATCHERI TOOTLIKKUS
Uuringute tulemused Heatcatcheriga on näidanud, et iga 50m2 korteri kohta on võimalik soojust eraldada juba 0.7kW/h ja 4MWh aastas. Soojuspumba võimsuse saame, kui korrutame korterite arvu soojuseraldusega ehk näiteks 60 korteri puhul 60*0,7kW/h (42kW/h) ja aastase tootlikkuse 60*4MWh (240MWh). Kõik soojuspumbad peavad olema varustatud vajaliku automaatikaga ja küttesüsteem monitoorimisseadmega, et vältida võimalikke seisakuid süsteemi rikke korral. Heatcatcheri süsteemi arendusel on suur osa olnud rikke võimaluste minimaliseerimisel. Sellest tulenevalt seadme arvude tasakaal ja süsteemi regulatsioon toimub automaatselt ja ei vaja inimese sekkumist.
(Tootmise pilt)
PAIGALDUS
(seadme pilt)
Reeglina paigaldatakse Heatcatcheri soojustagastuse seadmed katusele heitõhu toru väljaviigu otsa. Seadmes on olemas nii reguleerarmatuur, filter, soojusvaheti, puhastusluuk, kondensaadi vann, reguleerventiil, ventilaatori(te) kiirusregulaator, tormikate kui ka hooldusluuk. Seadmed ühendatakse kanalisatsiooni tuulutusega, mis täiendab seadme soojustootlikkust ja väldib katuse äravoolu jäätumist ning jääpurikate teket. Vahesoojuskandja torustikud paigaldatakse katuselt soojussõlme läbi kasutamata sahti või trepikoja . Soojussõlme paigaldatakse soojuspump ning lisasoojussõlm soojuspumbale.
Küttesüsteemile paigaldatakse dünaamilised tasakaalustusventiilid ja sagedusmuunduriga tsirkulatsiooni pump . Olemasolevale soojussõlme automaatikale lisatakse sõltuvalt soojuspumba toodangust andurid kaugkütte piiramiseks.
Ventilatsiooni sahtid puhastatakse ja olemasolevad katuse väljaviigud lammutatakse. Igas korteris kontrollitakse värskeõhuseadmeid ja väljatõmbeplafoone ja vajaldusel paigaldatakse uued.
Heatcatcheri ventilaatorid on peamiselt varustatud EC- mootoriga . Sagedusmuunduri kasutamine AC-mootori puhul on reegline problemaatiline, kuna sagedusmuundur tuleb paigaldada tolmuvabasse ja sooja keskkonda. Sellist ruumi on reeglina vanadel kortermajadel raske leida.
E. VILDE 132 KORTERMAJA NAUTIMAS SOOJA JA VÄIKSEID ARVEID.