Nr. Δp Q' τ Q ReD α
kPa dm3 s m3/s
1 1 16 120 0.00013 8771.75 0.53
2 2 32 120 0.00027 17543.50 0.75
3 3 39 120 0.00033 21381.14 0.75
4 4 23 60 0.00038 25218.78 0.77
5 5 26 60 0.00043 28508.18 0.77
6 7.5 29 60 0.00048 31797.59 0.71
Keskmine 0.7135
d = 15 mm
D = 21.5 mm
m = d2 / D2 = 0.487
t1 = 24 °C
r = 997 kg/m3
n = 0.9 ·10-6 m2/s
A = 0.0001767146 m2
Aeg(min) Radiaatori pinna temperatuurid. Konden- Termo -paar. Ruumi õhu temp
saadi temp.
1 2 3 4 5 temp.
1 2 3
mV mV mV mV mV 0C 0C 0C 0C 0C
0 3.354 3.299 3.24 3.147 3.035 83 22 22 23.2
5 3.341 3.287 3.298 3.127 3.07 89 22 22 23.3
10 3.36 3.282 3.241 3.14 3.074 86 22 22 23.8
20 3.343 3.289 3.252 3.154 3.082 85 22 22 23.9
keskmine 3.349 3.289 3.258 3.142 3.065
keskmine 3.221
Katse kestus τ 1200 s
Kondensaadianuma mass katse lõpul 1175 g
Kondensaadianuma mass katse algul 1650 g
Kondensaadi mass M 0,475 kg
Õhurõhk ruumis B
Auru ülerõhk Pm
Auru absoluutne rõhk Ps
Auru kuivusaste x
Kondensaadi keskmine temperatuur Tk
Radiaatori välispinna keskmine temperatuur Tp
Ruumi õhu keskmine temperatuur Tõ
Radiaatori pind A
p Q' Q Nr. ReD kPa dm3 s m3/s 1 1 16 120 0,00013 8771,75 0,53 2 2 32 120 0,00027 17543,50 0,75 3 3 39 120 0,00033 21381,14 0,75 4 4 23 60 0,00038 25218,78 0,77 5 5 26 60 0,00043 28508,18 0,77 6 7,5 29 60 0,00048 31797,59 0,71 Keskmine 0,7135 QD Q Re D= =1, 273 d= 15 mm D 2 D
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 8 Töö nimetus: Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4
pinnasemehaanika loodud arvutusmudeleid, lisades kogemusel tugineva varutegurite süsteemi ja konstruktiivsed võtted. Ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika ja eelnimetatud rakendusalad on väga tihedalt seotud, moodustades ühe komplekse süsteemi. Seda kompleksi on hakatud nimetama geotehnikaks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ehitusgeoloogia annab loodusega seotud alusinformatsiooni, pinnasemehaanika teoreetilised arvutusmudelid ning pinnase omaduste määramise meetodid ja vundamentide, allmaa-ehitiste, maanteede jne projekteerimist käsitlevad distsipliinid konstruktiivsed eeskirjad ning varutegurite süsteemi. Võrreldes teiste ehitustehnika distsipliiniga on geotehnikal rida iseärasusi. 1. Projekteerimiseks vajalikud lähteandmed on enamasti väga ligikaudsed. Pinnase ehituse saab selgitada piiratud hulga puuraukude andmete alusel. Puuraukude vahele jääva pinnaseprofiili kohta võib teha vaid oletusi(joonis 1.2).
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Kõik kommentaarid