5, mao pH 2). Lima ja ripsmed. Antibakteriaalsed peptiidid. Mikrofloora. Immuunrakud epiteelkoes (alveolaarmakrofaagid, nuumrakud). Sülg ja pisarad, ensüümid. Kehatemperatuur. Retsptorid, mis võimaldavad infektsioone ära tunda - Mitte spetsiifiline (innate) TLR, LRR - Spetsiifiline (adaptive) TCR, BCR Signaali ülekande rajad Immuunsüsteemi aktivatsiooni teed Efektormehhanismid infektsioonide hävitamiseks Otsene destruktsioon (antibakteriaalsed peptiidid (lüsosüüm jne), komplemendi tekitatud lüüs, fagotsütoos, hapniku ja lämmastiku radikaalide produktsioon, NK rakkude tekitatud lüüs), patogeeni leviku blokeerimine (opsoniseerimine C3b, neutraliseerimine Ab), patogeeni paljunemise blokeerimine (piiratud ligipääs toitainetele, viirusega nakatunud rakkude apoptoos) Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine, homoöstaasi taastamine Põletik
Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui patogeeni ei hävita ei juhtu midagi, et märklaudua hävitada võib kasutada ka komplemendi süsteemi, ilma T lümfotsüütide ja antikehadeta. Immuungeneetika osas ennetavast immuunsussüsteemist. Immunoloogilise kaitse põhimehhanismid: Geneetiline polümorfism, 1. erinevad rakupinna retseptorid, valgulised retseptorid, raku pinnal glükolipiidsed retseptorid, immuunreaktsioonides osalevad valgud. Vaja – ükski viirus ei tungi rakku ilma retseptorita, kui on mitu varianti, viirus ei saa nakatada tervikuna liiku, näide herpesiviiruste kohta,
22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism 23.Immuunoglobuliin domään . 24. Võrrelge antikehade Ch2 ja Vh domääni. 25.Konformatsioonilise ja struktuurse epitoobi võrdlus. 26.Dimeerse IgA ja sekretoorse IgA erinevus. 27.Võrrelge IgM ja IgG klassi antikehi. 28.IgA tüüpi antikehade bioloogiline roll. 29.IgM tüüpi antikehade bioloogiline roll. 30.Võrrelge imetajate IgG ja lindude igY bioloogilist rolli. 31. Fc retseptorid ja nende funktsioon. 32.Kameliidide IgG2 eripära. 33.Komplemendi aktiveerumise erinevad teed. 34.Zümogeenid. 35.C3 konvertaas, mis see on ja mida teeb? 36.Tioesterside-mis see on ja kuidas aktiveerub. 37.Tioestersideme bioloogiline roll. 38.Kuidas kaitseb organism oma rakke komplemendi aktivatsiooniga kaasneva osmootse lüüsi eest? 39.Mis on opsoniseerimine? 40.Mis on anafülotoksiinid? 41.Komplemendi aktivatsiooni bioloogiline roll. 42.Tsütokiinide ja hormoonide sarnasused ja erinevused. 43.Kaasasündinud ja omandatud immuunsusega seotud
Immuunsüsteem Loomulik ja omandatud Loomulik-vastus paljudele haigustekitajatele Omandatud-vastus kindlale haigustekitajale Immuunsüsteemi organid- primaarsed: luuüdi,tüümus Sekundaarsed: adenoidid,lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud,pimesool. Immuunsüsteemi rakud: B-lümfotsüüdid, T-lümfotsüüdid. Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga 4) Passiivne kunstlik immuunsus: pärast immuunglobuliinide manustamist. Immuunvastus: immuunotolerantsus, autoimmuunsed reaktsioonid, immuunpuudulikkus, allergilised reaktsioonid.
See on immuuns�steemi teatud liiki �litundlikkus vastava aine suhtes. Inimene, kes on allergiline mingi allergeeni suhtes, on allergik ehk allergiahaige. Allergiliste reaktsioonide vormid: I t��p � anaf�laktiline reaktsioon, atoopia; II t��p � ts�totoksilise reaktsiooni ehk ts�tol��tilise reaktsiooni korral liitub antikeha rakupinnaga ning rakk allub seej�rel T-rakkude ts�tol��tilisele toimele, fagots�toosile v�i komplemendi poolt esilekutsutud raku h�vimisele; III t��p � kompleksivahenduslik reaktsioon; IV t��p � rakuvahendusliku reaktsiooni ehk rakuvahendusliku �litundlikkuse korral p�hjustavad T-rakud ja makrofaagid suhteliselt aeglast koeh�vingut (24 kuni 48 tunni jooksul). On olemas erinevad Allergiahaigused nagu: allergiline alveoliit allergiline angiit allergiline aspergilloos allergiline kontaktdermatiit allergiline riniit allergiline sinusiit allergiline dermatiit
Oma vs võõra eristamine Inimesel esinevad antikehade põhiklassid on: · immunoglobuliin A (IgA) · immunoglobuliin D (IgD) · immunoglobuliin E (IgE) · immunoglobuliin G (IgG) · immunoglobuliin M (IgM) Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: · Humoraalne immuunsus · Rakuline immuunsus · Lümfokiinide sekretsioon HUMORAALNE IMMUUNSUS on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Siia kuuluvad ka komplemendi valgud. AK toodavad B-lümfotsüüdid. RAKULISE IMMUUNSUSE on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda. Rakulist immuunsust kannavad ka T-lümfotsüüdid, mille pinnal on nakatatud rakke ära tundvad retseptorid. Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on loomulikud tapurrakud
Antikeha Antikehad ehk immunoglobuliinid on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained. Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega bivalentne
*Klasterdumise puhul ei paikne geenid tandeemsete kordustena vaid on sageli reguleeritud ühe lookuskontrolli regiooni kaudu (locus controll region). Geenid on klastris lähedaselt seotud funktsiooni ja homoloogia kaudu, esineb ka arvuliselt pseudogeene. *Liitklastrites (compound clusters) paiknevad geeniperekonnad on füüsiliselt vähem seotud ning seal esineb ka eelmistega mitteseotud järjestusi (nt. HLA kompleksis 6p21.3 asuvad lisaks HLA ja komplemendi geenidele ka näiteks steroid 21-hüdroksülaasi geeniperekond 2)Mitmete klastritena: *Harvadel juhtudel paiknevad klasterdatud geeniperekonnad hiljutise duplikatsiooni tulemina ühes kromosoomis (SMN1ja SMN2). Reeglina on homoloogia kõrgem klastrite sees kui klastrite vahel. 3)Hajutatud geeniperekonnad: *Eri asukohtades olevad geenid on tavaliselt divergeerunud (lahknenud) järjestustega. *Nad võivad olla pärit, kas erinevatest genoomidest (mitokondriaalses s.t
(trans)membraansed proteiinid, mis koosnevad seitsmest membraani läbivast heeliksist (segmentidest). Niisugune struktuur on sarnane nt rodopsiini retseptoriga: kemokiini retseptor kannab signaali üle G-valgu abil. Seega võib selles küsimuses kirjutada G-valgu vahendatud signaaliülekanne mehhanismist. Kemokiinid võivad olla produtseeritud vastuseks bakteriaalsetele produktidele, viirustele ja agentidele, mis põhjustavad füüsilist kahjustust. * Neutrofiile meelitavad: kemokiinid, komplemendi fragmendid, bakteriaalsed peptiidid. Need on esimesed rakud, mis jõuavad põletiku piirkonda ning suurtes kogustes. Kemokiinid on kemokineetilised ja kemotaktilised. 17. Põletikku mõjutavad tsütokiinid. Antigeenide iseloomustus. Antigeen - immuunvastuse indutseerija (immunogeen, st kutsub organismis esile immuunvastuse) ja reaktant. Antigeen on mistahes molekul, mis seondub spetsiifiliselt talle vastava antikehaga. Kõik
Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse immuunsusega-jh 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid- staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes indigeene e. Residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile.
Omandatud immuunsus vajab toimeks erilisis rakke ja organeid.Omandatu immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina (humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke 2. Loomuliku immuunsuse 4 kaitsemehhanismi Anatoomiline (nahk ja limaskestad) Füsioloogiline (temp; pH; keemilised mediaatorid lüsosoom; inteferoon; pattern recogn.protein (PRR); komplemendi süsteem) Fagotsütoos / endotsütoos Fagotsütoos viib organismi tunginud bakteri makrofaagi või neutrofiili sisse, täpsemalt lüsosoomi, kus ta hävitatakse. Makrofaagid elavad enamasti selle protsessi üle, neutrofiilid aga surevad ja moodustavad niiviisi suure osa mädast, mis nakatunud haavas tekib. Kui patogeen on allaneelamiseks liiga suur, kogunevad makrofaagid ja neutrofiilid tema ümber ja vabastavad sissetungija pinnale enda sees olevaid toksilisi
k. T-helper) *T-allasurujad (ingl. k. T-supressor) *Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid (ingl. k. cytotoxic T- lymphocytes) c) Loomulikud tapjarakud (ingl. k. natural killer cells) III. Megakarüotsüüdid ja trombotsüüdid Humoraalse ja rakulise immuunsuse mõiste. Toimemehhanismi järgi: Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Siia kuuluvad ka komplemendi valgud, mis sünteesitakse maksas. Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise abil saavutatud immuunsus. Rakuline immuunsus on igasugune kaasasündinud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, loomulikud tapjarakude Tekke aja järgi: Kaasasündinud ja omandatud immuunsuse erinevus.. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles
organismi viirusnakatunud rakke. Peale lümfotsüütide osaleb immuunvastuse tekkes veel mitu rakutüüpi, näiteks dentriitrakud, mis võimaldavad T- lümfotsüütidel antigeeni ära tunda, ning makrofaagid ja neutrofiilid, mis hävitavad (fagotsüteerivad) organismi tunginud patogeene. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse b- lümfotsüütideks. B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi. Antikehad on spetsiifilised valgud või immunoglobuliinid.Nende roll seisneb selles,et nad seovad kokku antigeene ja aktiveeruvad komplemente,et hävitada võõraid rakke. Antigeen on aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ja mis
Riskikontingent on pikaajaliselt hospitaliseeritud, laia spektriga antibiootikume saavad (tsefalosporiinidele on enterokokid loomulikult resistentsed). Sagedased HI põhjustajad. Kinnistes kollektiivides võib suureneda multiresistentsete tüvede hulk (konjugatsioon!) 0,01% soole mikroobide üldhulgast. Koloniseerivad tihti ka nahka ja hingamisteid. Virulentsus. Ei ole väga potentsiaalsed haigustekitajad. Fagotsütoosi vältida ei suuda. Peptidoglükaan ja teihhoiinhapped aktiveerivad komplemendi ja põletiku tekke. Eriti tugeva rakuseinaga, mistõttu antibiootikumid pääsevad halvasti rakku. Adhesiinid – kinnitumine uroepiteelile. Tsütolüsiin – teiste G+ ja eukarüootsete rakkude lüüs. Toodavad teisi baktereid inhibeerivat bakteriotsiini. Agregatsioonisubstants – seostumine rakuretseptoritele endokardil, neeruepiteelil; konjugatsiooni võimaldamine. Enterokokiline pinnavalk – kollageensiduv adhesiin E. faecalisel Lipoteihhoiinhape – tsütokiinide tekke stimulatsioon.
2) HLA-antigeenide määramine retsipiendil ja doonoril; (HLA I klassi antigeenide määramiseks kasutatakse T rakke, HLA II klassi antigeenide määramiseks B rakke) 3) Doonori koesobivusantigeenide vastaste antikehade määramine retsipiendil. Need antikehad võivad tekkida allogeense HLA vastu raseduste, vereülekannete korral. Antikehad seonduvad antigeeniga lümfotsüütide pinnal, seovad komplemendi ja vallandub lüüsireaktsioon tänu tekkinud MAC (membraani ründekompleks) s.o. II tüüpi allergiline reaktsioon = tsütotoksiline reaktsioon). Antikehade määramiseks kasutatakse komplemendist sõltuvat lümfotsütotoksilisuse testi CDC (Comlement-Dependent Cytotoxic) ehk PRA (Panel Reactive Antibody) testi. Samuti kasutatakse ensüüm-immuunsorptsioonmeetodit ELISA (Ensyme-Linked
Tunica muscularis Söögitorunäärmed Välimine lihaskiht Tunica adventitia Sisemine lihaskiht Meie keha kaitsemehhanismid · Pinna kaitsemehhanismid Nahk Limaskestad · Kaitsev limakiht · Antibakteriaalsed substantsid (näit. ensüüm lüsotsüüm jt) · Happeline keskkond (magu, tupp) · Mittespetsiifiline kaitsereaktsioon Põletik Komplemendi süsteem seeria plasmavalke, moodustavad ensümaatilise kaskaadi · Spetsiifiline immuunvastus Põletiku tunnused Immuunsüsteem · Immuunsüsteem koosneb neljast lümfoidorganist: Tüümus Lümfisõlmed Põrn Limaskestades paiknevad lümfisõlmekesed (MALT - mucosa associated lymphoid tissue) · Rakud Makrofaagid Humoraalne immuunvastus Dendriitrakud B-lümfotsüüdid => antikehad
- T8 ehk CD8 väikeseid lümfotsüüte nimetatakse killer- ehk tappurrakkudeks ja nende ülesanne on võõrantigeeni kandvate rakkude avastamine ja hävitamine. 15. Kuidas nimetatakse suuri lümfotsüüte ja mis on nende ülesanne? – Loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud. Nad suudavad ilma eelneva sensibilatsioonita lüüsida viirusest nakatunud ja kasvajarakke. 16. Nimeta fagotsütoosivõimelisi rakke. – monotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid, koe makrofaagid. 17. Mis on komplemendi ülesanne? – Lõhkuda bioloogilisi membraane, nt raku seinu. 18. Mida teeb C-reaktiivne valk, CRV? – Kinnitub bakteriraku pinnale ja märgistab selle immuunsüsteemi jaoks paremini rünnatavaks. 19. Selgitage mõistet rakuline ehk tsellulaarne immuunsus, mis rakud tagavad selle? – Rakuline ehk tsellulaarne immuunsus on immuunreaktsioon, mis toimub antigeeni ja T-lümfotsüütide vahel. (TH1 rakud). 20. Selgitage mõistet humoraalne ehk koevedelikega seotud immuunsus, mis rakud
bakteriaalseid produkte (peamiselt eksotoksiinid) - võime stimuleerida üheaegselt mitmeid T-lümfotsüüte Ei seostu antigeeni jaoks määratud kohal, vaid selle kõrval st seostumine mittespetsiifilise alaga – kaob spetsiifilisus Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks ehk kinnitumiseks/kleepumiseks. Mikroob võib koloniseerida kas kindlaid peremeesorganisme (inimesed, kalad, loomad) või sama peremehe erinevaid kudesid Seerumtundlikkus – komplemendi kaskaadi lõpuosas moodustub membraani ründekompleks (membrane attack complex – MAC), mis suudab kinnituda erinevate rakkude membraanile. Mikroobide tundlikkust MAC-ile nim seerumtundlikkuseks. Humoraalne immuunsus – antikehade poolt vahendatud immuunsus IMMUNOGLOBULIINID on antikehad, mille spetsiifiline antigeen on kindlaks tehtud (IgG, IgA, IgM, IgD, IgE). * Seotud B-lümfotsüütidega. (tüümusest sõltumatud lümfotsüüdid)
nakatumisel on antikehad organismis juba olemas: Passiivne-Emalt lootele antikehade üle kandumine- Antikehade ülekanne ravi oststarbel (Botulism, teetanus) .Aktiivne- Pärast haigestumist (puukentsefaliit),vaktsineerimine. Kasutatakse nõrgestatud organisme, surmatud organisme 31. Kirjeldage ülitundlikkuse reaktsioone. - I tüüp – väga tavaline. Kiire reaktsioon. II tüüp – harv .Tsütotoksiline või antikehast sõltuv reaktsioon Tekivad kompleksid, mis aktiveerivad komplemendi süsteemi. Autoimmuunne aneemia. III tüüp-Väga aeglane reaktsioon (tunde-nädalaid). Tekib komplemendi aktivatsioon. Süsteemne lupus .IV tüüp-Hiline reaktsioon.Vabanevad tsütokiinid, tekib põletik, rakusurm ja koekahjustus.Äratõuke reaktsioonid Ravimallergia- 20% ravimite kõrvaltoimetest, I tüüpi kiire hüpersensitiivsuse sündroom, IV tüüpi - aeglane hüpersensitiivsuse sündroom 32
Granulotsüütide graanulites Kopsude makrofaagides 2. Opsonisatsioon . · opsoniinid on ained, millede seondumine kehavõõraste rakkude ja mikraarganismidega muudab nad kergemini fagotsüteeritavateks. · Nii fagotsüütide kui ka võõrkehade pind on enamasti negatiivselt laetud. Seega on nende lähenemine raskendatud elekrostaatilise tõukejõu tõttu. Opsonisatsioonil seonduvad võõrkeha pinnale antikehad ja/või komplemendi valgud. Fagotsüüdi pinnal on retseptorid, mis hõlpsasti seonduvad opsiinide molekulidega. Ilma opsinatsioonita ei saa toimuda enamik fagotsütoosist. · Opsoonid: antikehad ja komplemendifaktorid jt. Antikehad: IgG ja IgA Komplemendi komponendid: C3b, C4b ja iC3b · Fagotsütoos: Fagotsüüdid: mikrofaagid, makrofaagid Nii fagotsüüdi kui ka võõrkehade pind on enamasti negatiivselt laetud.
Granulotsüütide graanulites Kopsude makrofaagides 2. Opsonisatsioon . · opsoniinid on ained, millede seondumine kehavõõraste rakkude ja mikraarganismidega muudab nad kergemini fagotsüteeritavateks. · Nii fagotsüütide kui ka võõrkehade pind on enamasti negatiivselt laetud. Seega on nende lähenemine raskendatud elekrostaatilise tõukejõu tõttu. Opsonisatsioonil seonduvad võõrkeha pinnale antikehad ja/või komplemendi valgud. Fagotsüüdi pinnal on retseptorid, mis hõlpsasti seonduvad opsiinide molekulidega. Ilma opsinatsioonita ei saa toimuda enamik fagotsütoosist. · Opsoonid: antikehad ja komplemendifaktorid jt. Antikehad: IgG ja IgA Komplemendi komponendid: C3b, C4b ja iC3b · Fagotsütoos: Fagotsüüdid: mikrofaagid, makrofaagid Nii fagotsüüdi kui ka võõrkehade pind on enamasti negatiivselt laetud.
mittegrammatilist lauset. GG grammatika esindaja on Naom Chomsky b. Sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid, eelkõige seda, mis on endatsentrilise struktuuri põhisõna ja mis on selle laiendid. Laiendid liigitatakse: (1)sultuvussuhte tegevuse järgi atribuutideks ja komplementideks. Atribuudi ja komplemendi vahel erinevus selles, kui tihedalt nad põhisõnaga seotud on; (2) lauses asukoha järgi eeslaienditeks või järellaienditeks. c. Konstuktsioongrammatika 7. Eesti keele lausetüübid. 8. Märgi mõiste ja märkide liigid. a. Märk see on sõna, mida omandab tähenduse ja heliga. b. Märkide liigid Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel)
karvakesed, viburid 4.Kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustab transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jah 6.Nimeta hagustekitajate reservuaarid- inimesed, elukeskkond, loomade organismid 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.Organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega/loode emalt 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdid on seotud humoraalse immuunsusega-jah 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid: staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes 14. Indigeene e. residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. 15
1. Korruta kümnendpunktist paremale jääv osa numbrisüsteemi baasiga (2, 8, 16) 2. Kirjuta üles saadud täisosa kui number (isegi kui see on 0) ning lahuta see maha. Tulemus loe „üleval alla“. PS! Murdarv ei tarvitse täpselt koonduda! 10. Leia binaararvu esimene ja teine komplement. • Binaararvu komplement – kõik ühed muudetakse nullideks ja vastupidi. • Teine komplement – esimese komplemendi tulemile liidetakse üks. 11. Märgiga binaararvud – leia negatiivne kuju 4 bitiste, 8 bitiste või 16 bitiste arvude korral. • Lahutame vaadeldava arvu täisarvust ja liidame ühe. Täisarvuks loeme vastavalt kas F, FF, FFFF, FFFFFFFF jne. 12. Milleks kasutatakse ASCII ja EBCDIC tabeleid? Tähemärkidele ja sümbolitele arvväärtuse andmist 13. Milline eelis on ujukoma arvudel võrreldes fikskoma arvudega?
ka teistel leukotsüütidel. Integriinid promoteerivad raku ja raku vahelist interaktsiooni ning raku ja maatriksid vahelist interaktsiooni. Kõik integriinid on heterodimeersed rakupinna valgud mis koosnevad kahest mitte kovalentselt ühendatud polüpeptiidi ahelast. Integriinide perekonna hulka kuuluvad ka CD11bCD18 (Mac-1) ja CD11cCD18, mis vahendavad leukotsüütide ühendust endoteeli rakudega. CD11bCD18 samuti funktsiooneerib kui fibrinogeeni retseptor ja kui komplemendi retseptor fagotsüüdi rakudel, seostudes produktidega mis on oposatsioneeritud. Erinevad tsütokiinid põhjustavad suurenenud endoteeli adhesiooni molekulide ekspressiooni ja suurenenud leukotsüütide integriinide aviidsuse avidity lubades kindlat aktivveritud neutrofiilide adhesiooni endoteelile. Mis CRp ja mis on probleemid sellega miks sellest ei piisa Mida need tulemused meile annavad https://www.arst.ee/et/Valdkonnad/c/32 http://www.ortopeediaarstid.ee/?structure=001004 http://www
; põhjus: histamiini seostumine endoteliaalsete retseptoritega müosiini fosforüleerimine endoteelirakkude kontraktsioon; 2) hilinenud läbilaskvuse tõus 2.-8. tund; kiniinid, komplement jt. faktorid; 3) kestev läbilaskvuse tõus; leiab aset pärast endoteeli kahjustumist; Eksudaadi teke: eksudaat e. väljahigistis - väljuvad vereplasma osised, mis sisald. mineraalsooli, verevalke (madalmolekulaarsed valgud, albumiin); - hiljem kõrgmolekulaarsete valkude väljumine (fibrinogeen, komplemendi faktorid, antikehad); Olemuselt on: hägune, kõrge valgusisaldusega, kõrge erikaaluga kujutab endast: põletiku puhul veresoontest väljunud valgurikkaid ja rakkude koostisosi sisaldavaid vere vedelaid osiseid; eksudaadi koostises esinevad rakud: segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid (PMN), makrofaagid; plasmarakud, lümfotsüüdid; Koostise alusel eksudaadi vormid: - Seroosne (koevedelikku sisaldav); - Fibrinoosne (fibriini sisaldav)
aktiivsus, rakumembraani permeaablus, plastilisus jt funktsioonid kahjustuvad. Rakk hävib või kahjustub. · Raku sisemuses: Rakumembraani funktsioonide häirumise tõttu tekib pidurduv toime DNA, RNA ja proteiini sünteesile. · Plasmas: Et immuunreaktsioonides osalevad rakud ning nendevaheline kommunikatsioon on häiritud, pidurdub makrofaagide poolne tsütokiinide, eikosanoidide jt süntees, lümfotsüütide poolne antikehade süntees, komplemendi ja interferooni süntees. 3.4. Terviseprobleemid lüpsilehmadel Äge mürgitus mkotoksiinidest on iseloomulik tungaltera või endofüütsete seente produtseeritud alkaloidide, indooli terpeenide jt neurotoksiinidena toimivate mükotoksiinide tarbimise järgselt. Haigestunud lehmal esineb gangreen või konvulsioonid ja on selge, et sellise lehma piim inimese toidulauale ei jõua. On kirjeldatud saja lehma surmaga lõppenud mürgistust patuliiniga saastunud ebakvaliteetse silo söötmisel
efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG. IgG – veres IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed IgM – aktiveerib komplemendi. Hävitab patogeene, kui pole piisavalt IgG. Nt. kui antigeen satub limaskesta – IgA, kui satub siiski läbi limaskesta – IgG. * rakuline – tsütotoksilised T lümfotsüüdid (retseptor CD8). Viirus siseneb keharakku, viirusvalkude süntees, viirusvalgud jupitatakse, viiakse MHC I raku pinnale – tekkinud kompleksi tunneb ära tsütotoksiline T rakk. MHC I on olemas kõikide rakkude pinnal. MHC II on olemas fagotsüteerivatel rakkudel, MHC II antigeeni kompleks viiakse raku pinnale,
retseptoritega. Sellisteks elementideks on sageli rakuseina struktuursed molekulid, mis on omased paljudele bakteritele ja mis on - lipopolüsahhariid (LPS), petidoglükaan jne., ja mis ei ole omased eukarüootsele organismile. Rakulise loomuliku immuunvastuse aktivatsioon. Aktiveeritakse ohusignaali poolt (LPS, dsRNA jne.) omane paljudele patogeenidele. Ohu-signaali vahendab TOLL-like retseptor, mis on pidevalt ekspresseeritud enamuse immuunsüsteemi rakkude pinnal Komplemendi ülesanded Kasulikud toimed peremeesorganismile: opsonisatsioon paremaks fagotsütoosiks; fagotsüütide aktivatsioon; bakterite ja nakatunud rakkude lüüs; AK vastuse regulatsioon; immuunkomplekside eliminatsioon; apotootiliste rakkude eemaldamine. Kahjulikud peremeesorganismile: põletik, anafülaksia. Opsonisatsioon Protsess, mille käigus mikroorganism kattub vereplasmas leiduvate valkudega (komplemendi valgud, antikehad) ja muutub sellega
lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Immuunsus mõningate haiguste suhtes (näit. koerte katk). Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Siia kuuluvad ka komplemendi valgud. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide sekreteerimise (neid toodavad T- abistaja rakud) teel saavutatud immuunsus. Antikehad vere plasma valgud, mis seostuvad spetsiifiliselt kindlatele molekulidele e. antigeenidele. Igal antikeha molekulil on
kergemini fagotsüteeritavateks ·Opsiniinid: antikehad, komplementfaktorid jt. Näiteks, antibodies: IgGand IgA components of the complement system: C3b, C4b, and iC3b Surfactant Mannose-binding lectin(initiatestheformationofC3b) The mos timportant are IgG and C3b. ·Nii fagotsüüdi kui ka võõrkehade pind on enamasti negatiivselt laetud.Seega on nende lähenemine raskendatud elektrostaatilise tõukejõu tõttu. Opsonisatsioonil seonduvad võõrkeha pinnale antikehad ja (või) komplemendi valgud. Fagotsüüdi pinnal on retseptorid, mis hõlpsasti seonduvad opsiinide molekulidega. Ilma opsinatsioonita ei saa toimuda enamik fagotsütoosist. INTERFEROON ·Nii tähistatakse gruppi antiviiruslikult mõjuvaid glükoproteiine (M 20 000-30 000), mida organism produtseerib infitseerumise puhul haiguse tekitajatega, eriti viirustega. ·Interferooni produktsioon toimub kiiresti (mõne tunni jooksul), nii et teatav kaitse sissetunginud
Klasterdumise puhul ei paikne geenid tandeemsete kordustena vaid on sageli reguleeritud ühe lookuskontrolli regiooni kaudu (locus controll region). Geenid on klastris lähedaselt seotud funktsiooni ja homoloogia kaudu, esineb ka arvuliselt pseudogeene, Liitklastrites (compound clusters) paiknevad geeniperekonnad on füüsiliselt vähem seotud ning seal esineb ka eelmistega mitteseotud järjestusi (nt. HLA kompleksis 6p21.3 asub lisaks HLA ja komplemendi geenidele ka näiteks steroid 21-hüdroksülaasi geeniperekond). Klasterdatud geeniperekondade näited, geenid on tihti sarnaste järjestustega ja transkribeeritud samalt ahelalt. Mitmete klastritena esinevad geeniperekonnad: Harvadel juhtudel paiknevad klasterdatud geeniperekonnad hiljutise duplikatsiooni tulemina ühes kromosoomis (SMN1 ja SMN2). Reeglina on homoloogia kõrgem klastrite sees kui klastrite vahel. Hajutatud
Nendeks on: 1. Mikroobide organismi tungimist takistavad barjäärid. Nendeks on maonõre happesus, nahal higi tänu happelisele reaktsioonile. 2. Lüsotsüüm - imetajate süljes, makrofaagides ja neutrofiilsetes leukotsüütides sisalduv ensüüm, mis lõhustab bakterite kestas β (1- 4)-glükosiidsidemeid. 3. Hüalüroonhape – pärsib mikroobide levikut rakkudevahelises ruumis. 4. Vereplasma valkude poolt moodustatud komplemendi süsteem – osaleb bakterite ja viirustest nakatatud rakkude lammutamisel. 5. Interferoonid – madalmolekulaarsed valgud (osa neist on glükoproteiinid), mis tekivad elusates rakkudes viiruste ja mõningate bakteriaalsete produktide toimel. Interferoonid takistavad teiste rakkude nakatumist viirustega ja võivad pärssida bakterite paljunemist. Interferoon on liigispetsiifiline, kuid mitte viirusspetsiifiline. α-interferoone töötavad välja leukotsüüdid, β-interferoone
Valmimisvalgu ekspressioon Valmimisvalku transleeritakse ainult kasvavalt mRNA ahelalt, kuna selle geeni RBS on vaba ainult senikaua kuni kasvav RNA molekul pole saavutanud alalist teise astme struktuuri, mille koosseisus RBS moodustab stabiilse dupleksi. Vastava teise astme struktuuri saavutamine on spetsiaalselt aeglustatud nn.kineetilise lõksu abil: algul moodustub ebastabiilne teise astme struktuur, milles RBS on vaba (komplementaarne järjestus pole veel sünteesitud), vastava komplemendi sünteesi järel läheb metastabiilne struktuur aeglaselt üle alaliseks stabiilseks struktuuriks. Muidu moodustuks stabiilne struktuur sekundiga, mis ei ole translatsiooni initsiatsiooniks piisav. Translatsioon leiab asset ainult ebastabiilse konformatsiooni ajal. Selle mehhanismi mote seisneb selles, et A- valgu sünteesi võimaldatakse vaid lühikest aega. ssRNA faagide replikatsioon: QB replikaas faagi QB replikaas (RNA dependent RNA polymerase , RdRp) koosneb neljast
Antikehad (oma pinnaantigeene vahetades saavad patogeenid pääseda antikehadega seostumast) · Koloniseerimine ja edasitungimine o Oluline on vastupanuvõime fagotsütoosile võime transportida rakku Fe-d koes edasiliikumise võime mikroobi poolt toodetavad kudesid lagundavad ensüümid · Fagotsütoos: o Toimub, kui bakteriga on seostunud antikeha või komplemendi valk (seda saab takistada kapsel), siis saab moodustunud kompleks seostuda fagotsütoosi pinnaretseptoriga. o Osa baktereid suudab ellu jääda, levida ja isegi paljuneda fagotsüütides nim obligatoorseteks rakusisesteks parasiitideks; mõned suudavad fagotsüüte tappa o Etapid: 1. Fagotsüüdi seostumine mikroobirakuga 2. Mikroobi sisestamine fagotsüüti 3. Fagosoomi moodustumine
(makrofaagid, monotsüüdid, dendriitrakud, granulotsüüdid)*loomuliku killerrakud e suured granulaarsed lümfotsüüdid, KR*tsütotoksiline toime. 2. Spetsiifilised e omandatud mehhanismid. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid e esmased kaitsebarjäärid:nahk ja limaskestad ning nende eritised mehhaaniline ja keemiline barjäär, bioloogiliselt aktiivsed ained C- reaktiivne valk, Lektiinid, regulatoorsed valgu ja komplemendi kaskaadi valgud, rakulised kaitsemehhanismid fagotsüüdid e õgirakud, NK-rakud, kemokiinid ja tsütokiinid. 11. Immuniteet ja allergilised reaktsioonid. Immuunsussüsteemi ülesanne on kaitsta organismi viiruste, bakterite ja teiste haigustekitajate eest. Immuunsussüsteem peab aktiivselt reageerima haigustekitajatele, kuid oma keharakkude suhtes olema tolerantne ehk taluv. Ent kui immuunsussüsteem on tasakaalust väljas, hakkab ta tegutsema oma
4. lisamine: kas kevade on lutsu parim teos 5.kustutus - poiss tahtis + poiss õpib + poiss loeb : poiss tahtis lugema õppida süntaksipuud : 1. S 2. NP (3. A N jne) VP NP (vt karlssoni õpik) ilus lehm jookseb metsas valentsiteooria e sõltuvusgrammatika :)verbi valents, komplemendid e aktanid vs vabad laiendtie sikumstandid (aeg, koht, ruum). X-valentsed verbid jne mitu kohustuslikku osalist peab verbiga liituma, et verbi olemus selguks mina ootan sind - ootama on 2valentne, 2 komplemendi e aktandiga, moodustab lause argumendid e struktuuri.; sirukmstanid ei kuulu verbi argumentstrukuuri elama 1valentne (eksisteerima); 2valentne (asukoht) müüma 3valentne (kes ja mida, kellel) ma müün saia sulle käändegrammatika )semantilised rollid) FILLMORE agent patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, insturment,. komitatiiv, lokatiiv, põhjus konstruktsioonigrammatika konstruktisoonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga
spektromeetria abil. Identifitseerib kuni 96 proovi 30 minuti jooksul. 3. Seroloogiline uurimine. Eesmärk: spetsiifiliste antikehade esinemise või nende tiitri tõusu abil haigustekitaja olemasolu määramine organismis. Vereseerumis määratakse antikehade sisaldus: aglutinatsioonireaktsiooniga, kusjuures antigeen võib olla kinnistatud mõnele suuremale rakulisele kandjale, nagu erütrotsüüdid hemaglutinatsioonireaktsioonis (HA, HAPR); komplemendi sidumise reaktsiooniga (KSR); immunoensümaatilisel teel (EIA); Western-Bloti meetodil jne. 3 4. Bioloogiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi kindlakstegemine või tema omaduste uurimine katseloo- made organismis. Katselooma abil on võimalik uurida mikroobi haigustekitavust. 5. Allergilised nahareaktsioonid. Eesmärk: infektsiooni diagnoosimine patsiendi organismis
rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine (integraalsed membraani valgud) - liikuvad valged verelibled “püütakse kinni” 24 - valged verelibled lamenevad ja liiguvad edasi kudedesse Leukodiapedees – protsess, milles leukotsüüdid läbivad veresooneid ilma nende seinte kahjustamata. Positiivne kemotaksis on nähtus, mille korral hakkab rakk liikuma vastavate kemotaktiliste ainete mõjul (nt komplemendi süsteemi teatud faktorid). Leukotsüütide liikumine: kemokiinid, adhesioonimolekulid; 40 mikromeetrit/minutis. Kemokiinid toimivad üle vastava G-valguga seotud retseptori ja ekstratsellulaarse maatriksi fikseerimiskoha ning signaali ülekande tulemusena aktiveeruvad mitmed ensüümid – fosfolipaas C (PLCbeeta), fosfoinositiid-3-kinaasid (PI3K) ja C-Src perekonna türosiini-kinaasid. Vereloome intensiivsus: • Punalibled: 3,5x1011 rakku ööpäevas
Golgis Glükosüleerimine , Osaline proteolüüs . 6.)Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (Ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Nende peamine ülesanne on seonduda antigeeniga. Selles seondumises osalevad hüdrofoobsed jõud, ioonsed jõud ja van der Waals'i jõud. Antikehad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel
Viirus pakitakse kokku inklusioonkehakestes, kus ta saab ka välismembraani. Patogenees. • Rõuged. Sissehingamine > replikatsioon ülemistes hingamisteedes. Disseminatsioon lümfisüsteemis, rakk-vahendatud vireemiaga. • Molluscum contagiosum ja zoonoosid levivad otsesel kontaktil. Viirus võib algselt põhjustada raku kasvu stimulatsiooni, siis raku lüüsi. Viirus kodeerib tegevusi, mis aitavad immuunsüsteemi eest peituda: rakust-rakku levik, valgud, mis vähendavad interferooni-, komplemendi- ja põletikuvastust. Haiguse lahenemiseks on oluline rakuline ja humoraalne immuunsus. Rõugete elimineerimiseni viisid järgmised tema omadused: loomreservuaaride ja vektorite puudumine, üks serotüüp (immuniseerimine kaitses kõigi infektsioonide eest), kindla kliinilise pildiga haigus (nakkuse leviku tõkestamiseks), vaktsiin (stabiilne, odav, lihtsalt manustatav, õnnestunud vaktsineerimist näitas arm), WHO tubli töö. Haigused. • Rõuged
annaabi.ee 
