Ankru pöörlemisel satuvad vaheldumisi erinevatesse B-sse ja seepärast indutseerub mähises vahelduv EMJ, millest on vool ankrumähises siinusekujuline. Tänu harjadele ja kommutaatorile on muundatud ankru vahelduvvool pulseerivaks ja ühesuunaliseks. See tähendab kui ankur pöördub 1800, muutuv ankrus voolusuund, kuid harjade polaarsus ja voolu suund välises vooluringis jääb samaks. Samal hetkel kui vool keerus muudab oma suunda vahetub harjade all kommutaatori asetus. Tänu millele jääb välisahelas voolu suund muutumatuks. Kuigi voolu tugevus jääb muutlikuks tänu pöörlemisel magnetvoo muutumisega. Voolu pulseerimist välis ahelas saab vähendada suurendades keerdude arvu ankrul ja iga keeru otsad on ühendatud uue kommutaatori lestade paariga. 16 lestaga kommutaatori on see peaaegu olematu. 23. Alalisvoolumasinate ankrureaktsioon (lk 63) Koormatud alaisvoolumasinas mõjuvad kaks magneetimisergutust: ergutus-
176x144 30,0 8600 kb/s pole eristatavad. ARVUTUSED! 2. Seadistamine. X-Lite telefoninumber: Kasutaja 41 TEL1 telefoninumber: Kasutaja 48 TEL2 telefoninumber: Kasutaja 47 3. Kaja test Viite aja subjektiivne hinnang: X-Lite 0,3 sek Grandstream (TEL1) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 1,2 sek Grandstream (TEL2) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 0,9 sek Järeldused katsetulemuste kohta: kaja peale mõjub kasutatav riistvara ja koodeki võimalused. 4. Koodekite uurimine Küsimus: Mis on nende kahe helistamise korral erinevat? Vastus: Tel1 ja X-lite kõne on hea Video oli puudu. Tel 1 ja Tel 2 Kõne on halb pikk viivitus Video puudub.. 5.1 Sidekanali parameetrite kontroll Ping tulemused:
15.11.2016 Side labor 2 aruanne 2. Seadistamine. X-Lite telefoninumber: 34 TEL1 telefoninumber: 32 TEL2 telefoninumber: 37 3. Kaja test Viite aja subjektiivne hinnang: X-Lite viide praktiliselt puudub Grandstream (TEL1) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 lühike viide Grandstream (TEL2) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 tuntav viide Järeldused katsetulemuste kohta: Telefonide vahel eksisteerib viide, ka siin on oluline pordi kiirus kuid see on lühike ja ei takista normaalset suhtlemist. 4. Koodekite uurimine Küsimus 1. Mis on nende kahe helistamise korral erinevat? X-Litele helistades ei näinud X-Lite videopilti. Helistades teisele IP-Telefonile on videopildiga kõik ok. Küsimus 2. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks?
X-Lite telefoninumber: 31
TEL1 telefoninumber: 38
TEL2 telefoninumber: 37
| Viite aja subjektiivne hinnang: | |
| X-Lite | peaaegu kohe kuuleme oma häält, kvaliteet on hea; video viite ja kvaliteet on nagu Telefonil2 |
| Grandstream (TEL1) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 | väga nõrk kvaliteet ja ~6 sekundit aega on vaja oodata, et kuulda või näha muutusi |
| Grandstream (TEL2) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 | heli kvaliteet on parem, kui TEL1 oma, viide on umbes 0,5 sekundit; videol on aga viide 1 sekund |
Järeldused katsetulemuste kohta:
Need viided ja erinevus video -ja heli signaali kvaliteedis erinevates telefonides
sidurdusmehhanism ja selle kindel lahutumine, võimalikult väiksed mõõtmed ja mass. Käiviti peab olema tolmutihe, vastupidav ja töökindel. Käiviti osad: lülitushark, tõmbemähis, hoidemähis, kontaktketas, peavooluklemmid, harjad, lamellid, ankur, vabakäigusidur. Ehitusest täpsemalt · Ankur- on starteri pöörlev osa, selle ümber on mähis · Lamellid- on ankru otsas, kommutaatori abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. · Harjad- harjade kaudu juhitakse vool ankrumähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusse. · Vabakäigusidur- hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootori hoorattale, kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas ja väldib
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Alalisvooluajameid käitavad mitmesugused alalisvoolu mootorid Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Jaotuvad: 1.Alalisvoolu ajamid (meie kursuses enamasti jaht- ja purjelaevadel) 2.Vahelduvvoolu ajamid (väikelaevadel, pikkus alla 24m) Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem
Erinevuseks on see, et servomootor sisaldab ka rootori asendi andurit. Staatorimähis on kolmefaasiline nagu tavalisel sünkroonmasinal, kuid seda toidetakse vaheldist, mida juhitakse rootori asendi anduri signaalidega. Sealjuures hoitakse ruuminurk rootorivälja põhjapooluse telje ja staatorivälja põhjapooluse telje vahel ligikaudu konstantne. See nurk valitakse harilikult vahemikus 60...90º. Selle tõttu muutuvad masina omadused sarnaseks alalisvoolu masina omadustega, kus kommutaatori toimel on rootori ja staatori väljade vaheline ruuminurk pidevalt 90º (selline ruuminurk tagab maksimaalse pöördemomendi). Sarnaste omaduste tõttu nimetatakse vahelduvvoolu servomootorit ka harjadeta alalisvoolumootoriks.Harjadeta alalisvoolumootoris on voolu mehaaniline kommutatsioon asendatud elektroonilisega kommuteerib asendianduri poolt juhitav vaheldi. Peale selle on ergutusvälja tekitaja viidud staatorilt rootorile selleks kasutatakse tavaliselt püsimagneteid
kaalub vähem, konstruktsioonilt lihtsam ja käivitamine on lihtne kuna ei ole vaja alalispinget. Sammmootor: Kas. elektriliste signaalide muundamiseks mootori liikuva osa diskreetseks liikumiseks.Eristatakse kaks liiki:1.Aktiivrootoriga-ergutatud rootoriga,rootori magnetsüdamikule on paigutatud ergutusmähis või püsimagnetid.2.Reaktiivrootoriga-rootor on ergutamata ja rootori mähise südamik on magneetiliselt pehmest materjalist.Takt on ajavahemik,mille vältel kommutaatori seisund ei muutu.Tsükkel on taktide kogum.Tööpõhimõte:Seisneb selles, et ankur liigub magnetilise takistuse seisukohast sinna poole kus on väiksem takistus.Kui kahel mähisel on pinge, siis ankur liigub nende keskele.Siis kui järgmisel ajahetkel on pinge juba järgmistel mähistel ,siis liigub ankur nende vahele jne kuni tsükli lõpuni. Alalisvoolu masina tööpõhimõte 1.energia muundamine elektrimasinates elektrimasina töötamisel generaatorina toimub
ja saame generaatori. Siin w ankrumähise keerdude arv, dF / dt magnetvoo muutumise kiirus läbi ankrumähise (Wb/s), Y = w F aheldusvoog (Wb). r Kui aga läbi ankrumähise juhtida vool, siis induktori magnetväljas induktsiooniga B (T) mõjub ankrumähisele jõumoment ã Hans Korge, 2006 1 Kommutaatori Induktori poolused Kommutaatori harjad harjad N N Ankur mähisega I I
Vahelduvvoolu mootorid · Jagunevad : 1. Asünkroonmootorid Faasirootoriga Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori
elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ning sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Kuna mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis seetõttu peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on meil vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Seetõttu mähis pöörlebki, ehk teisisõnu on elektrienergiast tekitatud mehaaniline
Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ja sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Selletõttu mähis pöörlebki.
vahelduv- ja alalisvoolu. Elektrivõrgu sagedustel (50 Hz või 60 Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. sajandi alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Universaalmootor Negatiivne pool on kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ja lühike eluiga. Selliseid mootoreid kasutatakse seadmetes, mida kasutatakse harva ja millel on vajadus suure väändemomendi järele, näiteks mikserid ja elektritööriistad.
hakata saatma samale siinile andmeid. Sellest tekivad kokkupõrked. • Selliseid süsteeme, kus kasutatakse siinvõrgu arhitektuuri, kasutatakse kokkupõrgete vältimiseks sageli CSMA (Carrier Sense Multiple Access) seadet või siinihaldurit, mis kontrollib juurdepääsu jagatud siini ressursile. Tähtvõrk • Tähtvõrk on levinuim arvutivõrkude võrgutopoloogia. • Tähtvõrk on niisugune võrgutopoloogia, kus kõik terminalid on ühendatud keskse arvuti, kommutaatori või jaoturiga. Tähtvõrkude hulka kuuluvad näiteks tavaline telefonivõrk, lubaringvõrk ja Ethernet 10BaseT kohtvõrk. • Kõik edastatavad sõnumid käivad kesksest seadmest läbi. Nii moodustavad jaotur, võrgu lehesõlmed ja nendevahelised sideliinid kujundi, mida graafiteoorias nimetatakse täheks. Sellest tulebki selle võrgutopoloogia nimi.
elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ning sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Kuna mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis seetõttu peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on meil vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Seetõttu mähis pöörlebki, ehk teisisõnu on elektrienergiast tekitatud mehaaniline energia.
memory) toetab nii täis- kui pooldupleksühendusi ühendatud segmendid moodustavad erinevad põrkealad vahehoidega edastus(store-and-forward) o võetakse vastu kogu kaader ja siis edastatakse vooledastus(cut-through) o võetakse vastu saaja aadress ja kohe hakatakse edastama fragmenditu (fragment-free) o võetakse vastu esimesed 64 baiti, kui sinnamaani on OK, hakatakse edastama Silla/kommutaatori õppimise funktsioon on dünaamiline: o seadme sisselülitamisel on kõik tabelid tühjad o kõikide seadmesse saabuvate kaadrite saajata asukoht on teadmata o filtreerimine ei toimi, kaadrid edastatakse kõikidele liidestele (va lähteliides) Kõigi MAC-kirjete küljes on aegumistähtaeg Liidese deaktiveerimisel kustutatakse sellega seotud MAC-kirjed Paljud Gigabit-etherneti seadmed toetavad Jumbo frames
Küsimused „Elektrimootor. Elektriohutusest“ Mis on elektrimootori ülesanne? Mis on staator ja rootor? Missugune on kommutaatori ehitus? Millised on sagedasemad elektrikahjustused? Missuguseid kahjustusi võib põhjustada elektrilöök inimesele? Missugused elektrist tulenevate õnnetuste levinumad põhjused? Õpi selgeks mõisted Kondensaator - elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus C, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist.
alalisvoolu. Elektrivõrgu sagedustel (50 Hz või 60 Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. saj. alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Negatiivne pool on kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ning lühike eluiga. Selliseid mootoreid kasutatakse seadmetes, mida kasutatakse harva ja millel on vajadus suure väändemomendi järele, näiteks mikserid ja elektritööriistad. Piesoelektrilised Piesoelektriline mootor Piesoelektriline mootor ehk piesomootor on elektrimootori tüüp, mis põhineb piesoelektriliste materjalide kujumuutusel elektrivälja muutudes. Piesomootor
väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. See saavutatakse pooluste sisse ja väljalülitamise või tugevuste muutumisega. Universaalmootor ● Elektrimootor, mis on mõeldud töötama nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. ● Elektrivõrgu sagedustel (50-60Hz) töötavad tüübid on tavaliselt <1000 W. Omadused Eelised ● Suur väändemoment käivitudes; ● Kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Puudused ● Kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ● Lühike eluiga Sünkroonmootor ● Vahelduvvoolumootor ● Pöörlemissagedus on võrdne voolu sagedusega Omadused Eelised Puudused ● Sünkroonne kiirus ● Kallis Samm-mootor ● Vahelduvvoolu sünkroonmootor ● Rootor pöörab ennast vastavalt juhtseadmest saadud juhistele Omadused Eelised ● Täpne positsioneerimine ● Tugev hoidmisjõud Puudused ● Väike võimsus ● Võivad olla kallid
muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus pöörlemissagedus radiaani sekundis (rad/s) Ua ankrupinge voltides (V) Ia ankruvool amprites (A) Ra ankrumähise takistus oomides () R ankrumähisega jadamisi ühendatud takistus oomides ()
Juhul kui pingelang on suurem, siis ühenduskoha pingelang ei tohi ületada 0,2 V. Käiviti poole pingemõõtmine Ühenduskoha pingelang ei tohi ületada 0,1V. See oleks pingelangude mõõtmine juhtmetes. Käiviti elektromootori kontrollimine Ankru kontrollimine Ankru mähis ei tohi olla lühises kerega. Juhul kui väärtus on Moom siis rike on kollektoris, väiksem takistus aga lühis. Ankru mähise ja kommutaatori katkestus Mõõdetakse lamellide vahelist takistust. Lamellide seisukord Kontrollitakse visuaalselt. Lamelli pind ei tohi olla kulunud üle 0,2 mm. Pind ei tohi olla mustunud. Lamellide viskumine - viskumine ei tohi olla üle 0,4 mm. Pinda taastatakse treimisega. Lamellide osa läbimõõdu muutus.
MAC-aadresside alusel ja suudavad pidada üleval otsingutabeleid MAC- aadressidega seotud liidestega. Kommutaatoritel on iga liidese jaoks olemas täisdupleks juurdepääs. Seega suudavad kommutaatorid edastada ja vastu võtta sõnumeid samal ajal igalt oma liideselt. Nii hoitakse ära üleliigne võrgukoormus ja lõppseadmed ei pea töötlema pakette, mis pole neile määratud. Tavaliselt kasutatakse kommutaatoreid tähttopoloogiaga võrkudes, ühendades iga tööjaama otse ühe kommutaatori liidesega. Sellisel viisil on tööjaamal olemas täisdupleks otseühendus iga teise võrgus oleva tööjaamaga. Selline ühendus pakub palju eeliseid andmeside kiiruste osas ja see on tegelikult kõige enam kasutatav lahendus piiratud arvu tööjaamadega kohtvõrkudes. 7
MAC aadressi tuvastamine toimub ARP leviedastuse abil. Aga arvuti ei pea ootama leviedastuse päringut vaid võib saata ka ise võrku ARP teate enda MAC aadressiga ja seda saab ära kasutada valekinnituse saatmiseks. Sel kujul saadetakse teisele arvutile mõeldud paketid võltsaadressiga arvutile ja see saab omakorda neid pakette muuta ning siis õigele sihtarvutile edastada. Sellist rünnakut nimetatakse vahendusmehe ründeks (Man-in-the-middleattack). Üks selle ründe vorm on kommutaatori pordi ülevõtmine (Port Stealing), mille puhul kasutab ründaja ära kommutaatori omadust siduda iga port kindla MAC aadressiga. 8 2. TULEMÜÜRID Tulemüür (Firewall) on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt seadistatud reeglitele. Tavaliselt kasutatakse tulemüüri interneti ja kohaliku kohtvõrgu vahel
Kohtvõtku kasutatakse suurte ressursside (suured kettad, võrguprinter jne) ühiskasutuseks ning andmesideks. Võrku lülitumisel küsitakse kasutajalt harilikult kasutajatunnust ja parooli. Ühendus välisvõrkudesse (Internetti) on tavaliselt korraldatud läbi ühe keskse seadme (serverarvuti või võrguseadme nagu jaotur, kommutaator vms). Kohtvõrgus olevad arvutid on ühendatud HUBi või Switchi(kontsntraatori või kommutaatori) abil teise arvuti või muu perifeerse seadmega. Omavahelise ühenduse jaoks kasutatakse kaableid (algselt koaksiaalkaabel, mille tänapäeval on kõrvale tõrjunud CAT3, CAT4, CAT5, CAT5e, CAT6 ja CAT7 UTP kaabeldused. Tänapäeval on spetsiaalsete seadmete abil võimalik luua ka traadita kohtvõrk.Arvutivõrgus võivad arvutid ja seadmed olla omavahel ühenduses ka läbi kiudoptilise kaabli, kus ribalaius ja häirekindlus on võrreldes vaskkaabeldusega mitmeid kordi suurem.
Kõikide elektritööriistade iseloomulikuks tunnuseks on kommutaatormootori olemasolu. Kommutaatormootor koosneb staatorist, staatori mähistest ja kahest harjahoidjast koos grafiitharjadega. Staatori sees pöörleb rootor, mis toetub mõlemast otsast kuullaagritele. Rootor koosneb mähistest, jahutusventilaatorist ja kommutaatorist. Rootori mähised on ringselt ühendatud üksteisest isoleeritud kitsaste vaskplaadikeste ehk lamellidega, mis moodustavadki kommutaatori. Kommutaatormootori tööpõhimõte seisneb magnetvälja ja elektrivoolu vastastikuses toimes. Kui laseme magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivoolu, hakkab see liikuma. Juhtmes tekib elektromagnetjõud. Kommutaatormootoril on juhtmeteks rootori mähise keerud. Juhtides harjade kaudu elektrivoolu mähisesse, pöördub rootor staatori magnetväljas mingi nurga võrra. Koos rootoriga pöördub ka kommutaator ning ühendab lamelli abil järgmise rootorimähise keeru, mis
ergutusmähises. Polaarsuse muutumisega masina klemmidel pöörlemissuunda muuta ei saa. Reverseerimiseks tuleb muuta kas ankruvoolu või ergutusvoolum jättes teise neist vooludest samasuunaliseks. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor). Suur vool tekitab kommutaatori ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või käivitustakistit. Otsekäivitamine on mõeldav väikeste pingete ja väikese mootori korral, mille ankrumäise takistus on suur. Pöörlemiskiiruse reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse tõstmine, kui masina ehitus seda võimaldab, toimub ergutusvooli vähendamisega. 38
Välisvõrul on kiilukujulised süvendid. 3. Rullid ja vedrud, mille abil toimub rummu ja välisvõru ühendamine ühiseks tervikuks mootori käivitamise momendil. Käiviti töötamine Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja vool kulgeb läbi elektrimootori ergutusmähise. Harjadele. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa ankru mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad kommutaatori, mille abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. Ühe harja ja lamelli kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise harja kaudu mähisest maandusse. Samal ajal lükkab tõmberelee käiviti vabakäigusiduri hammasratta mootori hoorattaga hambumisse ja käiviti pöördemoment kantakse üle mootori väntvõllile. Mootori käivitumisel, kui hooratta pöörlemissagedus ületab käiviti pöörlemissageduse, avaneb vabakäigusidur ja
muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus U a I a ( Ra + R) = k pöörlemissagedus radiaani sekundis (rad/s) Ua ankrupinge voltides (V) Ia ankruvool amprites (A) Ra ankrumähise takistus oomides ()
muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus U a I a ( Ra + R) = k pöörlemissagedus radiaani sekundis (rad/s) Ua ankrupinge voltides (V) Ia ankruvool amprites (A) Ra ankrumähise takistus oomides ()
Rahvusvahelistes rakendustes võivad punktid SSP ja STP olla ühendatud. SSP on kommutaatorid, mis paiknevad telefoni abonentjaamades või teenuse pakkuja keskjaamades. SSP kommutaatorid juhivad kõnevalikut ja kõnede marsruutimist võrgus. Eristatakse rahvuslikku (riigisisest) ja rahvusvahelist SSP kommutaatorit. Lisaks neile tuntakse ka SSP hübriidsõlme, mis sisaldab mõlemat eelnimetatud SSP kommutaatorit. SSP hübriidsõlm võimaldab kummagi kommutaatori jaoks kasutada (omavahel) sõltumatuid numbrite omistamise skeeme. Numbrite omistamise skeem on tabel, millele vastavalt analüüsitakse abonendi numbrit kõne marsruudi valikuks. Rahvuslikud SSP kommutaatorid vahetavad andmeid vaid samas riigis paiknevate SSP kommutaatoritega. Rahvusvahelised SSP kommutaatorid valivad erinevate riikide vahel kulgevate andmete marsruute. SSP hübriidsõlm võib vaadelda lüüsina
Rahvusvahelistes rakendustes võivad punktid SSP ja STP olla ühendatud. SSP on kommutaatorid, mis paiknevad telefoni abonentjaamades või teenuse pakkuja keskjaamades. SSP kommutaatorid juhivad kõnevalikut ja kõnede marsruutimist võrgus. Eristatakse rahvuslikku (riigisisest) ja rahvusvahelist SSP kommutaatorit. Lisaks neile tuntakse ka SSP hübriidsõlme, mis sisaldab mõlemat eelnimetatud SSP kommutaatorit. SSP hübriidsõlm võimaldab kummagi kommutaatori jaoks kasutada (omavahel) sõltumatuid numbrite omistamise skeeme. Numbrite omistamise skeem on tabel, millele vastavalt analüüsitakse abonendi numbrit kõne marsruudi valikuks. Rahvuslikud SSP kommutaatorid vahetavad andmeid vaid samas riigis paiknevate SSP kommutaatoritega. Rahvusvahelised SSP kommutaatorid valivad erinevate riikide vahel kulgevate andmete marsruute. SSP hübriidsõlm võib vaadelda lüüsina
talitusega, mis samuti lülitab ankru toitepinget sõltuvalt ankru asendist (pöördenurgast). 3. Harjadeta alalisvoolumootorid Harjadeta alalisvoolumootorid, mis on ette nähtud talituseks koos pooljuhtkommutaatoriga, sarnanevad oma ehituselt püsimagnetitega sünkroonmootoritega. Neil mootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse samuti püsimagnetitega. Pöördmagnetväli tekitatakse staatorimähise ja poolkommutaatoriga, kusjuures kommutaatori lülitusprotsessi juhitakse sõltuvalt rootori pöördenurgast. Pöördenurga mõõtmiseks on masinasse integreeritud pöördenurga ehk asendiandurid (resolverid). Harjadeta alalisvoolumootori mehaaniline tunnusjoon erineb sünkroonmootori omast ning on võrreldav tavaliselt harikommutaatoriga varustatud mootori mehaanilise tunnusjoonega. Kui sünkroonmootori kiirus on koormusest sõltumatu (konstantne), siis harjadeta alalisvoolumootori kiirus hakkab koormuse suurenemisel vähenema
jadamisi ja rööbiti lülitamisega. Pooljuhtventiil-alalisvooluajamid Alalisvoolumootori suure reguleerimispiirkonna annab pooljuhtmuunduritega muudetav alalispinge. Pooljuhtajami toitealaldina kasutatakse mitut tüüpi tüüritavaid ventiile. Enamasti kasutatakse tavalisi ja suletavaid türistore või võimsustransistore. Alalisvoolumootori ankrupinge muutmiseks sobivad türistormuundurid. Elektromotoorjõud on pulseeriv, seega tekib ka pulseeriv ankruvool. Selle tulemusena halveneb kommutaatori töö ja suurenevad kaod ankrus. ASÜNKROONMOOTORITE KIIRUSE REGULEERIMINE Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos autonoomse sagedusmuunduriga. Muundurite aluseks on kiired türistorid ja dioodid, võimsustransistorid ja suletavad türistorid. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas: o sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Asünkroonmootori nurkkiiruse saab avaldada seosega:
alumiinium). Vask on keemiliselt väheaktiivne, reageerib lämmastik- ja kontsentreeritud väävel- happega. Õhus kattub vase pind oksiidi õhukese kihiga, mis kaitseb edasise oksüdeerumise eest. Juhtmevask võib olla kahesuguse töötlusega. Külmtöötlusel saadakse nn. kõva vask, mille tõmbetugevus on kuni 360...390 N/mm2. Pisut suureneb ka eritakistus. Kõva vaske kasutatakse õhuliinijuhtmete, elektrimasinate kommutaatori lamellide jne. valmistamisel. Lõõmutamisel 400...650 °C juures saadakse pehme vask, mille tõmbetugevus on piirides 240...280 N/mm2. Pehmet vaske kasutatakse elektrimasinate, transformaatorite ja aparaatide mähiste, kaablisoonte jne. materjalina. (sele 3.5). Valgevask on vase ja tsingi sulam, kus tsingi sisaldus võib olla kuni 55%. EN1652 alusel margitähised CuZn5, ..10,..15,……CuZn40 Tsingilisandi suurendamine muudab valgevase kõvemaks ja värvilt heledamaks
väljundpingel 10V ei ületa 0,1%. Ümberlülitavad filtrid Lk. 322 punkt 6.5.7. Abo raamatus Sisendkommutaatorid ja pingevõimendusastmed Sisendkommutaatorid Võimendit kasutatakse tavaliselt mitmest allikast saadava signaali võimendamiseks, et oleks lihtne üle minna ühelt signaaliallikalt teisele tuleb võimendi sisendisse teha iga signaaliallika jaoks omaette sisend pesa ja üldine signaalide ümberlüliti. Nii moodustuva signaali kommutaatori üks võimalikke skeeme on joonisel 6.26 Abo raamatus. Peasde kontaktid tuleb ühendada vastavalt standardile (peab ära näitama kontaktide numbrid). Kui stereomikrofoni asemel on kaks monomikrofoni, siis tuleb pesa (X1) asendada kahe pesaga, kasutades mõlemal kontakte 1 ja 2. Mikrofoni sisendile järgneb stereofooniline mikrofonivõimendi. Vana tüüpi transistorraadiote detektorväljundpinge on 25 mV. Kui soovitakse võimendada ka
Charles'i seaduse ja elektrilise konduktiivsuse põhimõtted. Kakssada aastat enne Albert Einsteini mõõtis Cavendish täpselt tähekiirte kõrvalekaldumist Päikese massi mõjul. 1879 avaldas Maxwell Cavendishi valitud tööd. André Marie Ampère Oli voolu vastastikmõjude avastaja. Oli esimene, kes ütles, et igasugused magnetilised jõud tekkisid tänu magnetilisele liikumisele. Konstrueeris esimese telegraafi. Ehitas esimese kommutaatori. Tegi katsed kahe voolujuhtmega. Oersted Tegi katseid magnetnõelaga.Märkas, et juhtmes, kus oli vool, selle suhtes magnet nõel pöördus risti. Faraday (22. september 1791 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Faraday avastas diamagentismi ja paramagnetismi. Schellingi suur austaja, pooldas natuurfilosoofiat. Ta sõnastas elektrolüüsi seadused (Faraday seadused) ja võttis kasutusele terminid katood,
sign(arvuti) seega
elektriliselt lahtisidestatud mõlemad pooled. Valgusallikad: *hõõglamp *LED-inertsivaba ja
saab ise valida spektri *LASER-opt kaabli puhul. resistoropt-mikropirn/LED
tak(valgusmuusika, distantsilt heli reguleerimine, väljalülitus pirniga 10-2s),
transopt(võimendus, suuremad voolud, 10-4s), dioodopt(10-8s), türistoropt(kuni 300A).
3. Liitmine ilma ülekannet arvestamata. Poolik summaator, 2x and+or+2x ei risti
4. Kuhjaga baasivoolu. trans kommutaatori rollis. Baasi ahelas ballast tak.
1)Sulgemispinge UBEs=Usiss-IKoRb<0.
2)Küllastus: Ik=BstIB+(1+Bst)IKoE Trans täielikult avatud Ik=(Ek-Uke)/Rk, kui UKE=0-
>IBpiir=Ik/Bst->Ek/BstRk. Alati IB
2 Töötamispõhimõte Töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, mille käigus mehaaniline energia muundatakse vahelduvvoolu elektrienergiaks Jättes alalisvoolugeneraatori kommutaatorita, saame vahelduvvoolugeneraatori. Pöörlevat osa nimetatakse rootoriks, seisvat osa staatoriks. Rootoris indutseeritav emj.: e = Blv sin Kommutaatori puudumine lihtsustab masina konstruktsiooni ja võimaldab paigaldada mähise, kus indutseeritakse emj. (ankur) paigalseisvale osale staatorile Kuna ie on kümneid kordi väiksem (kuni 450 V) vahelduvast töövoolust, siis paigaldatakse ergutusmähis rootorile Kontaktrõngad ja harjad ühendavad ergutusmähist ergutiga (alalisvooluallikaga) Viimase 15-20 aasta vältel on püsimagnetite kasutamine ergutusvälja tekitamiseks märgatavalt suurenenud
Valgusallikad: *hõõglamp *LED-inertsivaba ja saab ise
valida spektri *LASER-opt kaabli puhul. resistoropt-
mikropirn/LED tak(valgusmuusika, distantsilt heli
reguleerimine, väljalülitus pirniga 10-2s),
transopt(võimendus, suuremad voolud, 10-4s),
dioodopt(10-8s), türistoropt(kuni 10-4s).
3. JOONIS2 Y = X Å X _ Liitmine ilma
ülekannet arvestamata.
Y = X1 X2 Ú X1 X2
4. JOONIS3 Kuhjaga baasivoolu. trans
kommutaatori rollis. Aktiivne koormus:
1)Sulgemispinge UBEs=Usis s-IKoRb<0.
2)Küllastus: Ik=BstIB+(1+Bst)IKoE Trans
täielikult avatud Ik=(Ek-Uke)/Rk, kui
UKE=0->IBpiir=Ik/Bst->Ek/BstRk. Alati
IB
IP protokoll on ühenduseta protokoll Mitmendal TCP/IP mudeli tasemel töötab UDP protokoll? 3 OSI rakendustaseme protokoll on SMTP TCP protokoll ei taha minimaalset ühenduse ribalaiust rakendustele IP protokoll võimaldab pakettide marsruutimist Miks on vaja kaitsta võrguliiklust? Krüpteerimisvõtmete edastamiseks Kuidas blokeerida PING pakettidega ründeid? Kasutada protokolli blokeerimist Mida tähendab identiteedi vargus? Võrguaadressi võltsimine Pordi ülevõtmine on kommutaatori pordi suunamine vahendusmehe masinasse Mille poolest erinevad sümmeetrilise krüpteerimise algoritmid asümmeetrilise krüpteerimise algoritmidest? On kiiremad Krütograafiline meetod takistab võtme puudumisel avada saadetud sõnumeid. Sertifitseerimisasutus sertifitseerib kasutajate avalike võtmete korrektsuse Millist võtit on vaja salastatud ja allkirjastatud sõnumi saatmiseks? Saatja salajast võtit ja vastuvõtja avalikku võtit
töömähis on korras? 8. Ekraneeritud poolustega mootor. 9. Kahefaasiline asünkroonmootor. 10.Õõsrootoriga mootor. 66.Alalisvoolumootor 1. Kas üht ja sama alalisvoolu masinat võib kasutada nii generaatori kui mootorina? 2. Alalisvoolumasinad. Alalisvoolumasina ehitus ja tööpõhimõte. 3. Kuidas alalisvoolumasinad jagunevad? Teha skeemid. 4. Kuidas ühendatakse alati ankrumähise lõpp ja lisapooluste algus? Põhjenda. 5. Milleks on alalisvoolumootoril kommutaator? Kommutaatori ehitus. 5. Kuidas liigitatakse alalisvoolumootorid selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru- ja ergutusmähis? 6. Jadaergutusega ehk peavoolumootor, teha skeem. Millistel juhtudel jadaergutusega mootoreid kasutatakse? 7. Miks ei tohi jadaergutusega alalisvoolumootoreid käivitada ilma mehaanilise koormuseta? 8. Kas peavoolumasinaid kasutatakse ka generaatoritena? Selgita. 9. Rõõpergutusega ehk haruvoolumootor, teha skeem. Kus neid mootoreid kasutatakse? 10
joonisel 1.12, b. Antud lülituse puhul on kasutatud vahelelisamise topoloogiat st ülemine vaheldi on koostatud transistoride VT1...VT6 baasil ja alumine transistoride VT4...VT9 baasil. Mõlemaid vaheldeid juhitakse üheskoos või vaheldumisi. Vooluvaheldi. Türistoridel põhineva sundkommutatsiooniga vooluvaheldi jõuahela skeem on näidatud joonisel 1.13, a. Antud lülituses täidab ühefaasiline sild kommutaatori rolli. Vooluallika talitluse saavutamiseks on vaheldi sisendisse lülitatud drossel. Väljundis olev kondensaator on nagu energeetiline puhver pulseeriva vooluga vaheldi ja koormuse vahel, ning teostab türistoride sundkommutatsiooni. Kui türistorid VS2 ja VS3 on avatud, siis laetakse kondensaatorit sisendpingega. Niipea kui türistorid VS1 ja VS4 avanevad, saavad türisorid VS2 ja VS3 kondensaatorilt vastupinge, mis aitab neil koheselt sulguda. Järgnevalt hakkab
Sild on sarnane jaoturile ja järgurile aga erinevalt neist suudab sild ka andmevoogu hallata ja kontrollida, kas teda läbivaid pakette on võimalik õigesse võrgusegmenti suunata. Sild töötab OSI mudeli 2. kihis (MAC-kihis) ja on läbipaistev võrguprotokollidele teistele kõrgema taseme võrguseadmetele. Silla abil saab võimendada signaali ja pikendada vahemaid eri võrkude vahel. Kommutaator - Kokkupõrgete vähendamiseks, saab kommutaatori (switch) nimelise seadmega jagada võrgu väiksemateks osadeks ehk võrgusegmentideks või põrkedomeenideks Võrgu segmenteerimine – Võrgu segmenteerimine on idee luua alamvõrgud ettevõtte võrku või mõnda muud tüüpi üldisesse arvutivõrku. Võrgu segmenteerimine võimaldab tõkestada pahavara ja muid ohte, ning võib võrku tõhusamaks muuta Üks suurepärane näide võrgu segmenteerimisest hõlmab sisemise tulemüüri paigutamist võrku
2) sillad õpivad ise Sildade miinused: 1) kui meil on tegemist tsükliliste graafidega, siis on vajalik nendest kõigepealt puu teha, et edasi tegutseda 2) kui on võrgukihi tasemel leviedastusega saadetud pakettidega tegemist, siis sillad seda ei filtreeri välja SWITCH kommutaator. See on kanalikihi seade. See ei vaja häälestamist. Tänapäeval on kasutusel ka hübriidkommutaatorid, kus on ühte karpi pandud nii teise, kui ka kolmanda kihi seade ehk kommutaator ja ruuter. Kommutaatori omapära on see, et ta suudab üleval hoida erinevaid ühendusi paralleelselt. Selle sisse on pandud kommutatsioonimaatriks. Kui ühe pordi taga on üksainus host, siis tegemist on Etherneti võrguga, kus põrkeid ei toimu. Kommutaator on nähtamatu seade, kuna tal ei ole aadressi ehk kui me paneme kommutaatori võrku, siis hostide töös otseselt midagi ei muutu. Edastamine toimub MAC aadresside järgi. Kommutaatorid õpivad sarnase põhimõtte järgi nagu sillad. Kui
sed osad ja lülitusskeem. Ankru kahekihiline mähis on paigutatud mootori hooratta pöia uuretesse; pöid on teh- elektrömotoorjõud (emj.). Pööfisvoolude vältimiseks on tud trafoterase lehtedest. Ankrumähise sektsioonide otsad ankru trummel koostatud üksteisest laki või oksiidiga eral- on joodetud kausja hooratta põhjas asuva kommutaatori datud trafoteras-ketastest. Ankrumähis koosneb mitmest lamellide külge. Ankru selline kujundus suurendab ta läbi- sektsioonist, mille otsad on joodetud k o m m u t a a t o r i mõõtu ja väntvõllile rakendatavat pöördemomenti masina vasklamellide külge. Viimased on rummust ja üksteisest töötamisel käivitina. isoleeritud vilgukivist vahekihiga. Magnetsüsteem, s. o. 12 pooluskinga koos kähe eraldi
multiplexor (Multiplexers) Multipleksor – on digitaalne switch, mida kutsutakse ka andmeselektoriks või mux’iks on arvuti riistvaraline seade, mis võtab vastu mitmeid sisendeid ja lubab vaid ühel toimida kui väljund. Mõned multipleksorid teostavad nii multipelxingut kui ka demultipelxingut, mis on vastand tegevus multipleksorile., sisaldades endas ühte sisendit ja mitut väljundit. Täidab kommutaatori ülesannet.On põhimõtteliselt nagu lüliti, tegelikult sees sisendiväärtusega juhitakse väljundis olevaid transistore , korrigeerides väärtusi ja nivoosid, võimaldades rohkem elemente toita. Funktsionaalselt on nagu lüliti. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures juhtsisendite arv määratleb ära infosisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse
4) D saab kaadri kätte 5) D koostab kaadri C-le ja saadab selle teele 6) sild saab kaadri kätte, näeb, et D on liideses 2 ja lisab tabelisse 7) Sild teab nüüd, et C on liideses 1 ja saadab kaadri ainult liidesele 1. Kommutaator (Switch): Kanalikihi seade Oma olemuselt on ta mitme pordiga sild Kõik mis kehtib silla kohta, kehtib ka kommutaatori kohta Salvestab ka edastab Etherneti kaadreid Loeb kaadri päiseid ja saadab valikuliselt kaadreid MACi sihtkoha aadressi järgi edasi Kui kaader tuleb saata segmendile, siis kasutab CSMA/CD-d, et segmendile ligi pääseda Kommutaatorid on „läbipaistvad“, ehk hostid ei tea nende olemasolust. Neid ei pea konfigureerima Kommutaatoritel on oma tabelid. Nad õpivad milliste hostideni milliste liideste kaudu saab.
gu jõudlust (kuivõrd iga jaoturiga ühendatud arvuti tegelikult ei vaja teiste pakette). Kommutaator (switch) sarnaneb jaoturile, ent suunab iga paketi ainult sellesse porti, mille taga asub paketi siht- punktiks olev arvuti. See saavutatakse järgmisel viisil. Kui Foto 52. 24-pordine kommutaatori porti siseneb võrgupakett, jäetakse pake- kommutaator ti lähetaja MAC-aadress52 ja port meelde. Niiviisi ,,õpib" kommutaator ära, millise pordi taga asub millise MAC-aadressiga võrgukaart, ning edaspidi, kasutades paketi sihtaadressi, suunab paketi ainult õigesse porti. Niisiis töötab kommutaator füüsilisel ja andmelüli kihil. Kommutaator tagab kõrgema turvalisuse kui jaotur, sest teised võrgukaardid ,,ei näe" neile mitte määratud pakette
muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus U a I a ( Ra + R) = k pöörlemissagedus radiaani sekundis (rad/s) Ua ankrupinge voltides (V) Ia ankruvool amprites (A) Ra ankrumähise takistus oomides ()
annaabi.ee 
