Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Side Labor 2 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on nende kahe helistamise korral erinevat?
  • Mis on võimalike erinevuste põhjuseks?
Side Labor 2 #1 Side Labor 2 #2 Side Labor 2 #3 Side Labor 2 #4 Side Labor 2 #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gnusee Õppematerjali autor
Labor on 2016 a.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
pdf

IP-multimeedia edastus

15.11.2016 Side labor 2 aruanne Side labor 2 IP-multimeedia edastus Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 13:26:32 2016 1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine Suurim võimalik eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus Arvutada pakkimata video edastuskiirus tabelil näha kõik jooned (ka kõige peenemad 600) 2592x1944 10 600000 kb/s 2592x1944x10x12=604661760 b/s=604662 kb/s

Side
thumbnail
12
pdf

IP multimeedia edastus

audio, video, koodek H.263, koodek H.264. Kõne kvaliteedi subjektiivne hinnang, kui Grandstream on kõne on hea, pole paha kuid pilt on ruuduline ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1: kui palju liigutusi teha. Järeldused katsetulemuste kohta: Järelduseks ütlen seda et andud olukordades on parem kui kõne-video liigub viivitusega … siis andmed jõuavad kohale taäis ulatuses… juhul kui on kanalis kiiruse piirang see mõjutab side kvaliteeti olulisemalt… Individuaalülesande lahendus N=140 L=9 n=5 t=60 Pkeeldumine=32% Kokkuvõte ja järeldused Laboris oli uuritud andmete tootluse ja eetri edastuse mõjud esialgse andmetele. Oli proovitud erinevate koodekite mõju pildi ja heli edastamisele. Oli uuritud ka edastus liini kvaliteedi mõju. Mida vähem on läbilaske riba seda halvem on andmete edastus kvaliteet.

Side
thumbnail
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika
thumbnail
1
doc

Side- spikker eksamiks

Kõik inf jagatakse väikesteks rakkudeks-cell. Võimaldab samas võrgus ajakriitilist ja mitteajakriitilist infi edastada. Hea, WiMAX II ­ arendatakse 4G jaoks (wireless 100Mbit/s ja fixed 1Gbit/s) | WiFi ­ standard IEEE 802.11 kiire ja mõnus, maksustamine täpselt mahu järgi. Kõigepealt side loomine ja siis alles hakkab pihta.Tuleviku asi. 11a ­ 5GHz, 54 Mb/s; 11b ­ 2,4 GHz, 11 Mb/s; 11g, 2,4 GHz, 54Mb/s ATM-i kaks olulist eelist on suvalist tüüpi andmete edastuse võime ja väga suur edastuskiirus. Samas võrgus võib üheaegselt edastada teksti, andmeid, pilti jne. väikestes Last-mile ­ termin viimase ühenduse kohta ehk viimane ühendus kasutajani

Side
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda) KNI ehk MMX2 Katmai New Instructions on samuti Inteli poolt välja töötatud. Jõudluse kasv ei ole aga tõenäoliselt nii suur, kui 3dnow! puhul. Nagu ikka, on vaja ka seda käsustikku kasutavat tarkvara. KNIsse kuulub umbes 70 uut multimeediakäsku.+ Kõikide laienduste eeliseks tavaprotsessorite (ilma laienduseta) ees on jõudluse kasv. FSB (Front Side Bus) - protsessori siinisagedus. Cache - vahemälu. Protsessori puhul on see protsessori sisemisel taktsagedusel töötav, süsteemi muutmälust palju kiirem aga ka kallim mälu enamkasutatavate, tööks vajalike andmete hoidmiseks. Celeroni märgistus Cyrix 6x86 ja AMD K6 tähistused 2

Arvutiõpetus
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Igal siinil on oma kindel laius: mitu bitti suudetakse ühe takti jooksul siinist läbi lasta. Siini läbilaskevõimet ehk kii- rust (baiti sekundis, B/s) saab arvutada valemiga laius läbilaskevõime = · taktsagedus. 8 Tänapäevases arvutisüsteemis on mitu siini, tähtsamad on järgmised. · Süsteemisiin (system bus, ka esisiin, FSB, front side bus) on tähtsaim ühendustee protses- sori ja operatiivmälu vahel. Süsteemisiini kiiruse määravad ära selle paralleeljuhtmete arv ehk siini laius (16 bitti, 32 bitti jne.) ning taktsagedus (66 MHz, 100 MHz jne.). Prot- sessori taktsagedus on süsteemisiini taktsageduse kordne: protsessori taktsagedus = protsessori taktsageduse kordaja · süsteemisiini taktsagedus. · Välissiin (peripheral bus, ka sisend-väljundsiin, input-output bus) on ühendusteeks välis-

Informaatika
thumbnail
102
pdf

Kommunikatsioonimudel

>lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu) • Adresseerimine • Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine) • Taastumine(vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata)

Tehnoloogia
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................

Arvutid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun